Provokatiivselt võiksime väita, et ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus. Ajakirjandus tegeleb faktidega; generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi. Mida arvaksite sellest, kui reporterid täidaksid lüngad loos omaenda oletustega, mis kõlavad tõenäoliselt? Generatiivne tehisintellekt toimib just nõnda.
Provokatiivselt võiksime väita, et ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus. Ajakirjandus tegeleb faktidega; generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi. Mida arvaksite sellest, kui reporterid täidaksid lüngad loos omaenda oletustega, mis kõlavad tõenäoliselt? Generatiivne tehisintellekt toimib just nõnda. Sellegipoolest pakub generatiivne tehisintellekt tohutuid võimalusi ajakirjanduse täiustamiseks. Muuhulgas saab seda kasutada ideede genereerimisel, intervjuuküsimuste ja pealkirjade koostamiseks, andmeajakirjanduses ja dokumentide kiireks analüüsiks. Samuti võib see aidata vahetada vorminguid ja keelt ning muuta tekstid videoteks, taskuhäälinguteks ja visuaalseteks materjalideks, transkribeerida, tõlkida, illustreerida ja muuta sisu kättesaadavaks veebivestlustes. Need generatiivse tehisintellekti aspektid võivad aidata ajakirjandusel jõuda inimesteni, kes on varem olnud alateenindatud: kohalikud mikrokogukonnad, inimesed, kel on raskusi teksti lugemise või mõistmisega, kes kogevad muid takistusi või keda traditsiooniline ajakirjandus lihtsalt ei huvita. Madalmaade avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni NPO strateegia- ja innovatsioonidirektor Ezra Eeman leiab, et: „Generatiivne tehisintellekt aitab meil osutada paremat avalikku teenust, suurendab interaktiivsust, juurdepääsetavust ja loovust. Tehisintellekt aitab meil rohkem loodavat sisu publikuni viia.“
Kuigi mõned meediatööstuse esindajad on generatiivse tehisintellekti potentsiaalist ilmselgelt vaimustuses, toob see tehnoloogia endaga ajakirjanduse jaoks kaasa märkimisväärseid riske. Kaks kõige olulisemat riski on üldine usalduse kaotus teabe vastu ja ajakirjanduse ärimudelite edasine kahanemine või isegi kadumine. Nagu juba mainitud, pole „hallutsinatsioonide“ – termin, mis viitab generatiivse tehisintellekti kalduvusele fabritseerida vastuseid, fakte ja allikaid – puhul tegemist defekti, vaid sellele tehnoloogiale iseloomuliku omadusega. Kuid see ei ole veel sugugi kõik. Kuna generatiivne tehisintellekt võimaldab igaühel luua mis tahes sisu vaid mõne minutiga, sealhulgas süvavõltsinguid, on oht, et üldsus kaotab usalduse igasuguse meediasisu vastu. Meediapädevuse koolitustel soovitatakse inimestel juba praegu internetist leitud sisu suhtes skeptilised olla. Selline eluterve skeptitsism võib muutuda täielikuks usaldamatuseks, kui fabritseeritud sisu levik jätkab oma võidukäiku. Veel ei ole teada, kas traditsioonilised meediabrändid lõikavad tulevikus sellisest olukorrast kasu, võttes enda kanda infomaailma teejuhtide rolli, või kas kogu meediat peetakse selles kontekstis ebausaldusväärseks.
Generatiivsete otsingute tegemine süvendab probleemi veelgi, kuna see ähvardab muuta ajakirjanduse üha nähtamatumaks. Kui varem pakkus Google’i otsing linke, millest paljud olid seotud usaldusväärsete meediabrändidega, siis nüüd kujundab otsinguväljundit üha enam generatiivne tehisintellekt. Inimesed saavad tutvuda esimese tasandi vastustega tekstivormis, nad ei peagi enam sügavamale kaevuma. Pole ime, et meediasektori juhid on paanikas. Paljud neist kiirendavad tehisintellekti rakendamist tõhususe suurendamiseks. Mõistagi pole see lahendus olukorras, kus oleks vaja hoopis täiendavaid investeeringuid kvaliteetsesse ajakirjandusse, et demonstreerida publikule erinevust suvalise „sisu“ ning põhjalikult uuritud, täpse ja usaldusväärse ajakirjanduse vahel.
Vaja on eetilist lähenemisviisi tehisintellekti kasutamisele meedias. Esiteks peavad meediaorganisatsioonid looma tehisintellekti strateegia ja keskenduma sellele, kuidas osutada tehnoloogia abil paremat avalikku teenust. Ressursid peavad olema suunatud sellele, mis on soovitav, ja neid tuleb vastavalt rakendada. Seejuures ei tohi unustada, et tehisintellekti kasutamisel on märkimisväärne keskkonnaalane ja ühiskondlik hind. Alati peab jääma võimalus töötada ilma tehisintellektita. Samuti peaksid organisatsioonid kasutama oma (mõju)võimu toodete ostmisel, reguleerimise eesmärgil lobitöö tegemisel ning autoriõiguse- ja andmekaitsealastes aruteludes osalemisel. Kaalul on väga palju. Kahju võimendamise vältimiseks peaksid kõik ettevõtted tingimata korrapäraselt kontrollima, et nende kasutatavad tooted ei tekita eelarvamusi ega stereotüüpe. Selles kiiresti muutuvas keskkonnas, kus iga päev paisatakse turule uusi tooteid, on üksiküritaja rolli jäämine ohtlik. Vastutustundliku arengu huvides on väga oluline, et ajakirjandusettevõtted teeksid ja edendaksid omavahelist koostööd ja koostööd tehnoloogiaettevõtetega.
Kuid ei ole kahtlust, et generatiivne tehisintellekt suurendab oluliselt meediasektori sõltuvust suurtest tehnoloogiaettevõtetest. Mida rohkem tehnoloogiaettevõtted lõimivad tehisintellekti vahendeid rakendustesse, mida inimesed oma igapäevaelus kasutavad, seda vähem kontrolli on meediaorganisatsioonidel tavade, protsesside ja toodete üle. Meediaorganisatsioonide eetikasuunised võivad siis osutuda pelgalt lisanduseks millelegi, mille põhiolemuse otsustab juba ammu keegi teine.
Kõike seda arvestades võib üllatada järgmine hüpotees: homne ajakirjandus sarnaneb paljuski eilsele ja on loodetavasti parem. Kuid osa tänasest ajakirjandusest kaob. Nagu minevikus, on ajakirjanduse võtmesõnadeks ka edaspidi faktid, üllatamine, lugude jutustamine ja võimukandjate vastutusele võtmine. Tuleviku ajakirjanduse aluseks on publikuga stabiilsete, usaldusel ja lojaalsusel põhinevate suhete loomine. Selleks peab ajakirjandus andma kätte suuna, juhtima arutelusid ja toetama kogukondi. Tehisliku sisu maailmas on eriline väärtus sellel, mida ütlevad, mõtlevad ja tunnevad päris inimesed. Ja just seda oskavad ajakirjanikud vahendada kõige paremini. Kuid tehisintellekt võib aidata ajakirjandusel paremini toimida; teenida üksikisikuid ja rühmi vastavalt nende vajadustele ja eluolukorrale; muutuda kaasavamaks, kohalikumaks ja andmerikkaks viisil, mis ei olnud varem taskukohane. Nagu ütles tehisintellekti kohta Rootsi televisiooni asejuht Anne Lagercrantz: „See muudab põhjalikult ajakirjandust, kuid loodetavasti mitte meie rolli ühiskonnas. Peame töötama meediatööstuse usaldusväärsuse nimel. Peame looma turvalised inforuumid.“ Võime järeldada, et tehisintellekti ajastu ei kujuta endast suurimat ohtu mitte ajakirjandusele endale, vaid selle ärimudelitele.
Käesolev tekst põhineb tasuta allalaaditaval aruandel „Trusted Journalism in the age of Generative AI“ (Usaldusväärne ajakirjandus generatiivse tehisintellekti ajastul), mille Euroopa Ringhäälinguliit avaldas 2024. aastal ning mille autoriteks on dr Alexandra Borchardt, Kati Bremme, dr Felix Simon ja Olle Zachrison.
Heakskiit laienemisele: pühendumine Euroopa tulevikule
. Laienemine ja kandidaatriikide integreerimine Euroopa Liitu ei ole pelgalt Euroopa Liidu piiride nihutamine: see on geostrateegiline investeering rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamisse, tugevdades seejuures meie maailmajao demokraatlikku struktuuri. Seega on ELi laienemine võimas vahend Euroopa põhiväärtuste levitamiseks ja säilitamiseks.
Heakskiit laienemisele: pühendumine Euroopa tulevikule
. Laienemine ja kandidaatriikide integreerimine Euroopa Liitu ei ole pelgalt Euroopa Liidu piiride nihutamine: see on geostrateegiline investeering rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamisse, tugevdades seejuures meie maailmajao demokraatlikku struktuuri. Seega on ELi laienemine võimas vahend Euroopa põhiväärtuste levitamiseks ja säilitamiseks. Kandidaatriikide kodanikuühiskondadega loodud kahepoolsed organid on ühised nõuandekomiteed ja kodanikuühiskonna platvormid, kandidaatriike esindavate liikmete algatus ning kandidaatriikidesse toimuvate õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste teemaliste külastuste arvu suurendamine. Need kõik näitavad komitee pühendumust nii liidu süvendamisele kui ka laiendamisele. Meie töö näitab, et vajalike siseriiklike reformide osas tehtud edusammud võivad käia ja peaksid käima käsikäes kandidaatriikide integreerimisega. Vaatamata püsivatele probleemidele mitmes kandidaatriigis, peaksid need takistused hoogustama meie koostööd kandidaatriikidega, mitte pidurdama edusamme.
Komiteel on olnud oluline roll ELi laienemisel. Ta on osalenud Lääne-Balkani ministrite kohtumisel Skopjes ja teinud tihedat koostööd mitme kandidaatriigi juhtidega. Meie tegevuse eesmärk on hinnata, kas kandidaatriigid on valmis Kopenhaageni kriteeriumite täitmiseks ning kinnitada ikka ja jälle meie pühendumust kaasavale ja õiglasele dialoogile kõigi komitee liikmetega, kelle hulka kuuluvad kindlasti ka kandidaatriike esindavad liikmed. Seepärast olen uhke, et kandidaatriike esindavate liikmete algatus, mille käivitamisel veebruaris viibisid kohal ka Albaania peaminister Edi Rama ja Montenegro peaminister Milojko Spajić, on minu presidendiaja manifesti nurgakivi.
Komitee kaasab aktiivselt kandidaatriikide liikmeid ja on võtnud ELi institutsioonide seas ELi kandidaatriikide järkjärgulisel integreerimisel liidripositsiooni. Selle algatuse mõju on käegakatsutav ja seda tunnustatakse üha enam nii kandidaatriikides kui ka ELis, kusjuures Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja laienemisvolinik Oliver Várhelyi on projekti tulihingelised toetajad. Algatuse eesmärk ei ole mitte ainult tuua vahetut kasu, vaid ka luua kindel alus kandidaatriikide, nende kodanike ja nende elujõuliste kodanikuühiskondade pikaajalistele püüdlustele. See võimaldab nende riikide kodanikuühiskondadel osaleda otseselt ELi otsustusprotsessis ja hoida tempot vajalike reformide läbiviimisel. Kokku 146 kandidaatriike esindavat liiget on aktiivselt osalenud arvamuste koostamisel laienemisega seotud teemadel, nagu ELi ühtekuuluvuspoliitika, ühtne turg, põllumajandusliku toidutööstuse kestlikkus ja oskuste nappus.
Ühised nõuandekomiteed ja kodanikuühiskonna platvormid on eri sidusrühmade vahelise dialoogi jaoks kriitilise tähtsusega platvormid, mis tagavad, et otsustusprotsessi käigus võetakse kuulda kõiki seisukohti. Praegu on loodud ühised nõuandekomiteed Montenegro, Serbia ja Türgiga, kodanikuühiskonna platvorm on näiteks Ukraina ja Moldovaga. Komitee ja Põhja-Makedoonia ühine nõuandekomitee peaks hakkama uuesti tööle kohe, kui avatakse esimeneläbirääkimiste teemavaldkond, samas valmistatakse ette ka uut nõuandekomiteed Albaaniaga. Eelseisval laienemisele pühendatud kõrgetasemelisel kodanikuühiskonna foorumil, mis toimub 24. oktoobril koos komitee täiskogu istungjärguga, kinnitatakse seda pühendumist veelgi. Eelnimetatud üritus, mis korraldatakse koos komisjoniga, toob kokku komitee liikmed, umbes sada kandidaatriike esindavat liiget, liikmesriikide ja kandidaatriikide juhtivaid poliitikuid, et tõestada kodanikuühiskonna ja sotsiaaldialoogi väärtust ELi eduka laienemise jaoks. Sellel rõhutatakse sotsiaaldialoogi rolli ühinemispüüdluste edendamisel, rohe- ja digipöörde optimeerimisel ning ELi põhiväärtuste kaitsmisel.
Komitee kui kodanikuühiskonna ja ELi ühendaja on pühendunud vabaduse, demokraatia ja sotsiaal-majandusliku heaolu poole püüdlejate võimestamisele ja kaasamisele ning tema lõppeesmärk on edendada tihedamat integratsiooni kandidaatriikides ja ELis. Üheskoos ehitame Euroopale helgemat tulevikku, mis on kaasav, jõukas ja ühtne. Komitee pühendumine laienemisele on vankumatu ning meie visa töö annab tunnistust meie usust integreeritumasse ja vastupanuvõimelisemasse Euroopasse tervikuna.
Meie üllatuskülaline on dr Alexandra Borchardt, kes oli peakõneleja komitee 2024. aasta seminaril „ELi ühendamine“. Dr Borchardt on Euroopa Ringhäälingute Liidu 2024. aasta uudistearuande (mille teemaks on tehisintellekti mõju ajakirjandusele) juhtiv autor. Ta analüüsib vastutustundliku ajakirjanduse väljavaateid generatiivse tehisintellekti kiire arengu tingimustes. Mõned meediatööstuse esindajad on generatiivse tehisintellekti potentsiaalist vaimustuses. Siiski toob see tehnoloogia endaga kaasa märkimisväärseid riske – aga samas ka võimalusi.
Meie üllatuskülaline on dr Alexandra Borchardt, kes oli peakõneleja komitee 2024. aasta seminaril „ELi ühendamine“. Dr Borchardt on Euroopa Ringhäälingute Liidu 2024. aasta uudistearuande (mille teemaks on tehisintellekti mõju ajakirjandusele) juhtiv autor. Ta analüüsib vastutustundliku ajakirjanduse väljavaateid generatiivse tehisintellekti kiire arengu tingimustes. Mõned meediatööstuse esindajad on generatiivse tehisintellekti potentsiaalist vaimustuses. Siiski toob see tehnoloogia endaga kaasa märkimisväärseid riske – aga samas ka võimalusi.
Dr Alexandra Borchardt on kogenud ajakirjanik, sõltumatu nõustaja, õppejõud ja meediateadlane. Ta on ajakirjanduses töötanud üle 25 aasta, neist 15 aastat juhtival kohal. Viimase viie aasta jooksul on ta toetanud 26 Euroopa kirjastaja digiüleminekut Ülemaailmse Uudistekirjastajate Liidu (WAN-IFRA) „Table Stakes“ Euroopa programmi juhendajana. Tema tööga saate tutvudasiin.
Meie arvamusveerus „Otse asja kallale!“ soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Euroopa juhtalgatuse loomine tervise edendamiseks“ raportöör Alain Coheur muuta terviseküsimused tulevase Euroopa Komisjoni prioriteetseks teemaks. Ta rõhutab Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatuse ühendavat olemust, mis peaks näitama Euroopa solidaarsust, tugevdades tervishoiusüsteeme ja kaitstes ELi tulevaste kriiside eest.
Meie arvamusveerus „Otse asja kallale!“ soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Euroopa juhtalgatuse loomine tervise edendamiseks“ raportöör Alain Coheur muuta terviseküsimused tulevase Euroopa Komisjoni prioriteetseks teemaks. Ta rõhutab Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatuse ühendavat olemust, mis peaks näitama Euroopa solidaarsust, tugevdades tervishoiusüsteeme ja kaitstes ELi tulevaste kriiside eest.
4. oktoobril pidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus“ Zagrebis arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“. Arutelu eesmärk oli anda ajutise töörühma liikmetele võimalus suhelda kohalike sidusrühmadega, et arutada nende kogemusi, seisukohti ja ideid. Nad keskendusid eelkõige sellele, milline on Horvaatias Euroopa kodanikualgatuse nähtavus ja elanike teadlikkus sellest, samuti seni saadud kogemustele ja parimatele tavadele. Euroopa kodanikualgatus on vahend, mis võimaldab Euroopa Liidu kodanikel otseselt mõjutada ELi poliitikat, võimaldades neil esitada uute õigusaktide ettepanekuid.
4. oktoobril pidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus“ Zagrebis arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“. Arutelu eesmärk oli anda ajutise töörühma liikmetele võimalus suhelda kohalike sidusrühmadega, et arutada nende kogemusi, seisukohti ja ideid. Nad keskendusid eelkõige sellele, milline on Horvaatias Euroopa kodanikualgatuse nähtavus ja elanike teadlikkus sellest, samuti seni saadud kogemustele ja parimatele tavadele. Euroopa kodanikualgatus on vahend, mis võimaldab Euroopa Liidu kodanikel otseselt mõjutada ELi poliitikat, võimaldades neil esitada uute õigusaktide ettepanekuid.
Zagrebis toimunud arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“ oli esimene selline üritus, mille ajutine töörühm korraldas väljaspool Brüsselit. Ürituse korraldaja kohapeal oli Horvaatia kaubandus- ja käsitöökoda (Hrvatska Obrtnička Komora). Komitee ajutise töörühma liikmetel oli hea meel, et üritusel osalesid Horvaatia tööministeeriumi riigisekretär Margareta Mađerić, justiitsministeeriumi esindaja Dino Zorić ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa kodanikualgatuse foorumi esindajad. Ülejäänud arvukad osalejad esindasid Europe Directi keskusi, ülikoole, kohalikke omavalitsusi ning eri riikide majandus- ja sotsiaalnõukogusid. Osa võtsid ka Horvaatia Euroopa kodanikualgatuse saadikud, Euroopa kodanikualgatuse korraldajad, üliõpilased ja muud Euroopa kodanikualgatuse sidusrühmad.
Arutelule järgnes pärastlõunal ajutise töörühma korraline koosolek ja jalutuskäik Zagrebi kesklinnas, kus ajutise töörühma liikmed suhtlesid otse kohalike inimestega, jagades välja komitee populaarset Euroopa demokraatiapassi.
Ajutise töörühma eesmärk on oma 2023.–2025. aasta tööprogrammiga veelgi suurendada komitee aktiivset osalemist Euroopa kodanikualgatuse protsessis. Töörühm kavatseb taas korraldada koosolekuid väljaspool Brüsselit, sest need annavad hea võimaluse vahetada mõtteid kohalike Euroopa kodanikualgatuse sidusrühmadega ning suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest riiklikul ja kohalikul tasandil.
Ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus” loodi 2013. aastal, et anda Euroopa kodanikualgatuse kohta poliitilisi suuniseid ja jälgida arengut selles valdkonnas. Töörühma juhib praegu komitee liige Violeta Jelić.
Lissaboni lepinguga loodud Euroopa kodanikualgatus kutsuti ellu 2012. aastal kui esimene osalusdemokraatia vahend riikidevahelisel tasandil. See võimaldab vähemalt ühel miljonil ELi kodanikul vähemalt seitsmest liikmesriigist kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekuid ning on seega lähim vaste kodanike seadusandlikule algatusele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on algusest peale olnud väga aktiivne roll Euroopa kodanikualgatuse arendamisel ja edendamisel. (ep)
2.–4. oktoobril korraldati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Euroopa Regioonide Komitees Euroopa küberturvalisuse kuu üritus, mis tõi kokku ELi institutsioonide, piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna tippkõnelejad, et käsitleda tänapäeva kiiresti muutuva kübermaastiku probleeme.
2.–4. oktoobril korraldati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Euroopa Regioonide Komitees Euroopa küberturvalisuse kuu üritus, mis tõi kokku ELi institutsioonide, piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna tippkõnelejad, et käsitleda tänapäeva kiiresti muutuva kübermaastiku probleeme.
12. korda toimunud Euroopa küberturvalisuse kuul keskenduti sotsiaalsele manipulatsioonile, mis on kasvav oht: selle eesmärk on muuta inimeste käitumist, et saada loata juurdepääs teabele ja teenustele, rikkudes turvanõudeid.
Selle aasta ürituse peamised järeldused on järgmised:
Uue küberturvalisuse määrusega kehtestatakse ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele ühine lähtealus.
Korrapärane riskihindamine on väga oluline, et leida nõrgad kohad ja seada esikohale riski maandamise strateegiad.
Uued ohud, nagu tehisintellektipõhised rünnakud ja kvantarvutus, nõuavad uuenduslikke vastumeetmeid.
Piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll kohalike asutuste toetamisel teadmiste jagamise, tehnilise abi ja kohandatud koolitusprogrammide kaudu.
Tehisintellektipõhised sotsiaalse manipulatsiooni rünnakud sagenevad ning nende vastu võitlemine nõuab mitmetahulist ja koostööpõhist lähenemisviisi.
Üks programmidest, mida komitee 2024. aasta ajakirjandusteemalisel ELi ühendamise seminaril tutvustas, oli Hannah Arendti algatus. Tegemist on kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikuga, mis toetab ja kaitseb ajakirjanikke, kes töötavad äärmusliku surve all ning kelle suhtes rakendatakse tsensuuri, ahistamist ja tagakiusamist. Saksamaa föderaalvalitsuse rahastatav kaitseprogramm pakub ajakirjanikele kogu maailmas – Afganistanist ja Sudaanist kuni Venemaa ja Ukrainani – kõikvõimalikku väärtuslikku abi nii koduriigis kui paguluses..
Üks programmidest, mida komitee 2024. aasta ajakirjandusteemalisel ELi ühendamise seminaril tutvustas, oli Hannah Arendti algatus. Tegemist on kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikuga, mis toetab ja kaitseb ajakirjanikke, kes töötavad äärmusliku surve all ning kelle suhtes rakendatakse tsensuuri, ahistamist ja tagakiusamist. Saksamaa föderaalvalitsuse rahastatav kaitseprogramm pakub ajakirjanikele kogu maailmas – Afganistanist ja Sudaanist kuni Venemaa ja Ukrainani – kõikvõimalikku väärtuslikku abi nii koduriigis kui paguluses.
Kui kriitilisi hääli vaigistatakse, ajakirjanikud vangistatakse ja terved meediaväljaanded suletakse, ei ole üldsusel enam juurdepääsu sõltumatule teabele. Selline teave on aga väga oluline selleks, et inimesed saaksid vabalt kujundada oma seisukohti ja et demokraatia toimiks.
Kaks aastat pärast Hannah Arendti algatuse käivitamist Saksamaa föderaalvalitsuse poolt ei ole muretsemiseks vähem põhjust – tegelikult on seda nüüd hoopis rohkem. Viimasest Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse indeksist selgub, et meediatöötajate tegutsemise tingimused on kogu maailmas halvenenud. Praegu on madalaimas kategoorias (kus olukord on liigitatud „väga tõsiseks“) rohkem riike (kokku 36) kui kunagi viimase kümne aasta jooksul. Mitme sellesse kategooriasse liigitatud riigi, sealhulgas Venemaa, Afganistani ja Sudaani ajakirjanikke toetatakse mitme projekti kaudu, mida juhivad Hannah Arendti algatuse partnerorganisatsioonid.
Tänu Hannah Arendt algatusele, mis kujutab endast Saksamaa välisministeeriumi ning föderaalvalitsuse kultuuri- ja meediavoliniku rahastatavat kaitseprogrammi, võivad meediatöötajad saada mitmesugust abi nii oma koduriigis kui ka paguluses. Mõnikord on abi võimalik isegi siis, kui see esmapilgul tundub võimatu. Näiteks toetatakse algatusega hõlmatud projekti raames naisajakirjanikke Afganistanis: neile pakutakse ohutusalast koolitust, stipendiume ja mentorlust emakeeles. Pärast Talibani võimuletulekut 2021. aastal on eriti paljud naised meediasektoris kaotanud oma töökoha, mis tähendab, et praegu ei tööta raadios või televisioonis peaaegu üldse enam naisi. Sellest ajast alates on kogu sektor järsult kahanenud.
Venemaa ja Sudaani meediatöötajad võivad saada kasu Hannah Arendti algatusest naaberriikides. Loodud on erikeskused, mis toimivad paguluses viibivate meediatöötajate kontaktpunktidena, mida juhivad või toetavad algatuse partnerid. Kesk-Ameerikas asuvad paguluses töötava meedia keskused ja Casa para el Periodismo Libre (Vaba Ajakirjanduse Maja – pagendatud ajakirjanikele mõeldud koht) on samuti turvalised kohad, kus pakutakse psühholoogilist ja õigusalast nõu. Need keskused on ka kohad, kus pakutakse täienduskoolitust ja kust saavad alguse võrgustikud, mis luuakse meediatöötajate vahel, keda nende koduriigis erinevatel põhjustel taga kiusatakse.
Üks teine lähenemisviis, mida järgitakse Hannah Arendti algatuse raames, on kestlike toimetusstruktuuride taastamine paguluses. Selle eesmärk on tagada, et inimesed ajakirjanike totalitaarsetes päritoluriikides saaksid jätkuvalt sõltumatut teavet.
Afganistan, Venemaa ja Sudaan ei ole ainsad riigid, kust pärit ajakirjanikke toetatakse. Algatus tegutseb põhimõtteliselt kogu maailmas ja suudab paindlikult reageerida halvenevatele julgeolekuolukordadele. Praegu toetatakse peamiselt Valgevenest, Kesk-Ameerikast, Myanmarist, Põhja-Aafrikast ja Ukrainast pärit meediatöötajaid. Ukraina on sellega seoses erijuhtum, kuna projektitöö eesmärk on tagada jätkuv meediakajastus käimasolevast sõjast. Selleks on vaja materiaalset ja tehnilist abi, samuti erikoolitust ja kindlustuskatet rindejoonel tegutsemiseks.
Hannah Arendti algatuse partnerid on järgmised neli kodanikuühiskonna organisatsiooni: Deutsche Welle Akademie, European Fund for Journalism in Exile (JX-Fund), Media in Cooperation and Transition (MICT) ning Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus (ECPMF). Programm eeldab sõltumatust valitsuse kontrollist ja neutraalsust riigi küsimustes. Rahastamine toimub üksnes erapooletute kriteeriumide alusel, mille määravad kindlaks sõltumatud žüriid, kes ei ole valitsuse mõju all.
Hannah Arendti algatus on võrgustik ajakirjanike ja meedia kaitsmiseks kogu maailmas. See loodi 2022. aastal Saksamaa välisministeeriumi ning föderaalvalitsuse kultuuri- ja meediavoliniku algatusel ja nende eraldatavate rahaliste vahendite toel.
23. septembril 2024 avaldas Euroopa Komisjon kolmandat korda välja antava ELi maheauhinna võitjad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valis võitjad välja kolmes põhikategoorias: parim mahetootmise VKE, parim mahetoidu jaemüüja ja parim maherestoran.
23. septembril 2024 avaldas Euroopa Komisjon kolmandat korda välja antava ELi maheauhinna võitjad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valis võitjad välja kolmes põhikategoorias: parim mahetootmise VKE, parim mahetoidu jaemüüja ja parim maherestoran.
Võitjad on
Parim mahetootmise VKE:Gino Girolomoni Cooperativa Agricola (Itaalia) – ühistu, mis toodab Marche maakonnas taastuvenergia abil mahepõllumajanduslikke pastatooteid, pakkudes sissetulekut rohkem kui 300 kohalikule põllumajandustootjale.
Parim mahetoidu jaemüüja:SAiFRESC (Hispaania), põllumajandustootjate juhitud algatus, mille raames kasvatatakse 30 hektaril mahepõllumajandusmaal 70 mahepuuvilja ja maheköögivilja sorti, edendatakse ringmajandust ja pakutakse õpikodasid.
Parim maherestoran/mahetoitlustaja:Kalf & Hansen (Rootsi), restoranikett, mis on spetsialiseerunud 100% ulatuses mahepõllumajanduslikule hooajalisele Põhjamaade toidule. Restoranikett on tuntud ka kestlike hangete ja tugevate sidemete poolest kohalike tootjatega.
Komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni (NAT) esimees Peter Schmidt kiitis võitjaid, märkides, et auhindadega tunnustatakse innovatsiooni ja tipptaset ELi mahepõllumajandussektoris. Ta rõhutas, et mahetoodete kättesaadavuse ja taskukohasuse suurendamine on oluline sektori kasvuks ja selleks, et aidata ELil saavutada 2030. aastaks mahepõllumajanduse 25% eesmärk. „Sotsiaalsete probleemide lahendamine põllumajanduspoliitika abil on aga vale lähenemisviis. Sotsiaalpoliitika peab andma Euroopa kodanikele võimaluse lubada endale mahetooteid,“ lisas ta.
ELi maheauhinnad on osa laiemast ELi mahepäeva algatusest, millega alustati 2021. aastal, et juhtida tähelepanu mahepõllumajanduse eelistelel. Mahepõllumajandus, mida toetab ELi ühine põllumajanduspoliitika, kasvas ELi põllumajandusmaa osas märkimisväärselt 5,9%-lt 2012. aastal 10,5%-le 2022. aastal, kusjuures jaemüük ulatus 2022. aastal 45 miljardi euroni. Hoolimata majanduslikest probleemidest on EL USA järel jätkuvalt suuruselt teine mahetoodete turg maailmas. (ks)
Mario Draghi aruandes juhitakse taas kord tähelepanu sellele, kui pakiline on lahendada Euroopa majanduslikud probleemid. Nii Letta kui ka Draghi aruandes lüüakse valjult häirekella: Euroopa ees seisab otsustav hetk ja me ei tohi jääda tegevusetuks.
Mario Draghi aruandes juhitakse taas kord tähelepanu sellele, kui pakiline on lahendada Euroopa majanduslikud probleemid. Nii Letta kui ka Draghi aruandes lüüakse valjult häirekella: Euroopa ees seisab otsustav hetk ja me ei tohi jääda tegevusetuks.
Panused on suuremad kui kunagi varem, sest viimase kahe aastakümne jooksul on ELi majanduskasv olnud pidevalt aeglasem kui Ameerika Ühendriikide oma, samal ajal kui Hiina on kiirelt järele jõudmas. Kui aastal 2002 oli ELi ja USA SKP erinevus (2015. aasta hindades) veidi üle 15 %, siis 2023. aastaks kasvas see murettekitava 30 %-ni. Ostujõu pariteedi puhul on see erinevus veelgi teravam: vahe on kasvanud 12 %-lt märkimisväärse 34 %-ni.
Kõige problemaatilisem on Euroopa regulatiivne keskkond. Andmed on paljuütlevad: aastatel 2019–2024 võttis EL vastu ligikaudu 13 000 õigusakti, võrreldes ligikaudu 3500 õigusaktiga USAs.
Selline regulatiivne ülekoormus on põhjustanud ettevõtjatele suuri nõuete täitmisega seotud kulusid ning jätnud seetõttu vähem ressursse innovatsiooniks ja tulemuslikkuse parandamiseks. Lisaks on see toonud kaasa murettekitava suundumuse, et ettevõtted viivad oma tegevuse väljapoole ELi. Aastatel 2008–2021 lahkus 30 % Euroopa nn ükssarvikutest.
Nagu Draghi rõhutab, ei suuda üksnes investeeringud Euroopat edasi viia. Tuleb tagada, et reformid viivad sisuliste edusammudeni. Peame keskenduma ühtse turu väljakujundamisele, tõkete kõrvaldamisele, sidusa lähenemisviisi eelistatud kasutamisele koormuse vähendamisel ja õigusnormide lihtsustamisele. Need on olulised sammud, mida saab teha kohe ilma suuremate poliitiliste vaidlusteta ja mis tooksid tuntavat kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kes on meie majanduse põhialus.
Samuti ei saa me eirata eri majandusharude ja -keskkondade omavahelist seotust. Täiustused ühes valdkonnas võivad avaldada positiivset mõju teistele valdkondadele. Näiteks võib tehisintellekti ja andmepõhiste tehnoloogiate kasutuselevõtt toetada arukamat energiajuhtimist kõigis tööstusharudes alates kõrgtehnoloogilisest tootmisest kuni täppispõllumajanduseni, vähendades märkimisväärselt kulusid ja heitkoguseid. Sellise koostoime poole ongi vaja püüelda.
On selge, millised peavad olema edasised sammud. Euroopal on suutlikkust, talente ja innovatsioonipotentsiaali, et taastada oma konkurentsieelis. Kuid see nõuab tugevat poliitilist tahet, koostööd ja keskendumist pikaajalistele strateegilistele eesmärkidele. Nüüd on meie, st ELi institutsioonide ja liikmesriikide ülesanne muuta need võimalused tegudeks, mis toovad kaasa tõelisi muutusi.
