EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Aastatel 2010–2022 tõusid eluasemehinnad ELis 47%. Samal ajavahemikul tõusid üürihinnad 18%. Eurostati andmetel ületasid 2023. aastal 10,6% linnades ja 7% maapiirkondades elavate kodumajapidamiste eluasemekulud 40% nende netosissetulekust. Et paremini aru saada, kuidas muuta eluase kõigi eurooplaste jaoks taskukohasemaks ja kestlikumaks, tellis komitee uuringu, milles analüüsiti poliitilisi lahendusi selle saavutamiseks. Uuringu kaasautorid ökonomist Agnieszka Maj ning Sotsiaal- ja Majandusuuringute Keskuse (CASE) keskkonna, energeetika ja kliimamuutuste valdkonna direktor Karolina Zubel lahkavad meile antud intervjuus peamisi järeldusi.

Mille kohta see komitee uuring tehti ja miks see on oluline?

Uuringus taskukohaste kestlike eluasemete kohta ELis vaadeldi vajadust selliste eluasemete järele ELis, rõhutades digiülemineku (tehisintellekt, digitaalsed ehitusload, asjakohased andmebaasid) ja sotsiaalmajanduse struktuuride rolli. Juhtumiuuringutes toodi esile uuenduslikud püüdlused, mis parandavad eluaseme taskukohasust, juurdepääsetavust ja kestlikkust. Uuringus esitatakse rakenduslikud soovitused 2030. ja 2050. aastaks kooskõlas ELi kliimamuutustele vastupanuvõime, sotsiaalse võrdsuse ja majanduskasvu eesmärkidega. Selles esitatakse ka strateegiline teave, mis aitab eluasemepoliitikat kohandada muutuvate probleemidega, edendades samal ajal kogukonna heaolu.

Millised on uuringu peamised järeldused?

Digiüleminek pakub olulisi võimalusi eluasemete planeerimise, ehitamise ja haldamise tõhususe parandamiseks ning võib vähendada kulusid ja suurendada kestlikkust. Selle praegune mõju kulude kokkuhoiule on aga piiratud. Peamised takistused digiarengu teel on sidusrühmade juurdunud mõtteviis, arvatav väike investeeringutasuvus, suured rakenduskulud ning stiimulite, koolituse ja reguleerimise puudumine. Digiülemineku täieliku potentsiaali ärakasutamiseks on oluline teha täiendavaid investeeringuid digitaristusse, et näiteks muuta digiplatvormid koostalitlusvõimeliseks.

Sotsiaalmajanduse üksuste (piiratud kasumiga elamuühistud, avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid, ühistud) kaasamine on paljutõotav poliitiline uuendus praeguste eluasemeprobleemide lahendamiseks. Need üksused pakuvad kulutõhusaid ja hea projektiga eluasemelahendusi, mis edendavad kogukonna ühtekuuluvust ja pikaajalist elukoha stabiilsust. Näiteks on Viini mittetulunduslikel ja piiratud kasumiga eluasemelahendustel, mis moodustavad 30% linna elamuehitusest, oluline roll eluasemeturu stabiliseerimisel tänu hinnatõusu pidurdavale mõjule. See aitab hoida üürihinnad taskukohasena ja vältida turumoonutusi.

Milliseid peamisi soovitusi meetmete võtmiseks ja edasisteks uuringuteks saate oma järelduste põhjal anda?

Keskpikas perspektiivis tuleks ELi eluasemepoliitikas seada prioriteediks uus Euroopa kokkulepe taskukohaste kestlike sotsiaaleluruumide kohta ja eluasemedirektiiv, et saavutada ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides. Riigid peaksid edendama uuenduslikke mudeleid, nagu ühistud ja piiratud kasumiga eluasemelahendused, pakkuma eluasemeprojektidele paindlikku rahalist toetust ja kasutama eluasemelahenduste täiustamiseks digivahendeid.

Pikaajalises perspektiivis peaks eluasemepoliitikas valitsema strateegiline ja jätkusuutlik lähenemisviis, milles rõhutatakse kohalikke lahendusi ja pidevat järelevalvet. Digiüleminekut tuleb õigusaktidega standardida ja tugineda ringmajanduse tavadele, nagu ringluspõhise ehitamisega seotud pangalaenud, energiatõhususel põhinevad üüristiimulid ja rohujuuretasandi rahastamisalgatused. Lisaks tuleks sotsiaaleluruumide mõistet laiendada, et see hõlmaks ka keskmise sissetulekuga perekonnad, sarnaselt Viini mudeliga, mis edendab sotsiaalset mitmekesisust ja hoiab ära elamispinna kallinemisega seotud segregatsiooni. Samuti on väga oluline keskenduda nii uusehitistele kui ka renoveerimisele ning muuta tühjana seisvate hoonete kasutusotstarvet, et ka tegelikult rahuldada eluasemevajadust.

Edasised uuringud peaksid keskenduma kaasavatele lähenemisviisidele linnaplaneerimises, ehituses ja eluaseme pakkumises, et parandada kõigi kodanike juurdepääsu. Samuti tuleks uurida kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja automatiseerimise mõju eluasemete arendamise ja haldamise kulude kokkuhoiule ja tõhususele. Lisaks tuleks neis uurida uuenduslikke eluasememudeleid kõigis ELi liikmesriikides, tehes kindlaks strateegiad, mis võivad suurendada nii taskukohasust kui ka kestlikkust.

Uuringu tellis EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm.

Elektriturgu tuleb reformida nii, et saavutada enamgi kui vaid 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid. Komitee sõnul on äärmiselt oluline tagada varustuskindlus, stabiilsed ja taskukohased hinnad ning õigus energiale, et kaitsta haavatavaid rühmi.

Jaanuaris avaldatud arvamuses „Elektritarnete ja elektrienergia hinnakujunduse tulevik ELis“, mille koostasid Jan Dirx ja Thomas Kattnig, toetab komitee mudelit, mis seisneb valitsusepoolses reguleerimises, kus see on vajalik, ja eraettevõtluse kasutamises, kus see on võimalik, ning soovitab elektrituruvahendit.

Selle võiks kujundada valitsuse loodud ettevõttena, mis võtab elektriturul turutegija rolli, saavutades nii kliimaneutraalsuse, varustuskindluse ning stabiilsed ja taskukohased hinnad.

Komitee arvates tuleks elektriturul vajalikud muudatused teha kolmes etapis:

• 1. etapp – praegusest kuni 2030. aastani

  Elektrituruvahend kasvatab oma portfelli, kasutades (CO₂ heiteta) energiaallikate jaotust. Sel ajavahemikul kaubeldakse elektrienergiaga järgmise päeva kauplemise põhimõttel, kuid elektrituruvahendi mõju turule kasvab.

• 2. etapp – 2030–2040

  2. etapis saavutab elektrituruvahend turutegija positsiooni ja kontrollib tarnelepingute kaudu asjakohast osa turu pakkumisest. Järgmise päeva kauplemine muutub sellel perioodil vastavalt.

• 3. etapp – 2040–2050

  Elektrituruvahend optimeerib elektrienergia tarnimise poolt, et tagada alates 2050. aastast kestlik, pikaajaline ja kasvuhoonegaaside nullnetoheitega elektrienergia varustus stabiilse ja prognoositava hinnaga. (mp)

Euroopa edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on märkimisväärselt aeglustunud, mis tekitab muret 2030. aasta eesmärkide saavutamise pärast. ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku avaldatud 2025. aasta Euroopa kestliku arengu aruandest selgub, et kestliku arengu eesmärkide saavutamise tempo kahanes aastatel 2020–2023 enam kui poole võrra sellele eelnenud perioodiga võrreldes.

Aastatel 2016–2019 oli edasiminek 1,9 punkti, kuid järgnevatel aastatel langes see vaid 0,8 punktini. Aeglustumine on tingitud kasvavatest keskkonna-, sotsiaalsetest ja geopoliitilistest probleemidest. Kestliku arengu eesmärk nr 2 (nälja kaotamine) on endiselt oluline mureküsimus, kuna toiduga kindlustatuse ja kestlikkusega seotud probleemid püsivad kogu Euroopas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks koostatud eraldi uuringus rõhutatakse vajadust muuta toitumisharjumusi, et toetada kestlikku põllumajandust ja rahvatervist.

Nüüd, kui ELi uued juhid on ametisse asunud, nõuavad eksperdid tugevamat poliitikat ja investeeringuid, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Ülemaailmset koostööd ja rahastamist peetakse ülioluliseks ning Hispaanias 2025. aasta juunis toimuv neljas rahvusvaheline arengu rahastamise konverents peaks eeldatavasti keskenduma kestlikkuse rahalise toetuse suurendamisele.

ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku aseesimees ja aruande juhtiv koostaja Guillaume Lafortune hoiatab, et kasvavad geopoliitilised pinged raskendavad kestlikkusega seotud jõupingutusi, kuid ta on endiselt optimistlik.

„Maailm muutub järjest ohtlikumaks, ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks,“ ütles ta. „Samal ajal soovivad inimesed, eriti noored, kestlikku arengut. Arvestades maailmamajanduse suurust ja olemasolevaid tehnoloogiaid, on maailmal potentsiaali saavutada kestlik areng täies ulatuses.“

„Kestlikud toidusüsteemid on kestliku arengu eesmärkide elluviimise oluline liikumapanev jõud. Meetmete kiirendamiseks on vaja ambitsioonikamaid mehhanisme, et tagada põllumajandustootjate, väikesemahuliste toidutootjate ja toiduainete tarneahela muude sidusrühmade elatusvahendid. Samal ajal peame tegelema ka ebaõiglase jaotumisega ja tagama õiglase ülemineku,“ märkis komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees Peter Schmidt, kes kutsus samuti üles ulatuslikumalt kaasama kodanikuühiskonda.

Kuna 2030. aastani on jäänud vaid viis aastat, seisab EL silmitsi kriitilise otsusega: kas tegutseda otsustavalt või riskida sellega, et ta ei suuda täita oma lubadusi seoses kestliku ja õiglase tulevikuga. (ks)

ELi õigustatud huve Euroopa Arktikas saab kõige paremini kaitsta ühiselt ELi Arktika strateegia kaudu, mis tugevdab kodanikuühiskonna osalemist kõigis asjakohastes otsustes. Ka tihe koostöö Gröönimaaga on oluline Arktikasse tehtavate kestlike investeeringute jaoks, et tagada piirkonna jõukus ja vastupanuvõime.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu jaanuari istungjärgul vastu omaalgatusliku arvamuse„Euroopa Arktika strateegia väljatöötamine dialoogis kodanikuühiskonnaga“, milles rõhutatakse Arktika olulist rolli Euroopa strateegilises autonoomias, vastupanuvõimes ja konkurentsivõimes.

Komitee liige, arvamuse raportöör Anders Ladefoged ütles: „Oma ELi Arktika-poliitika teemalise uue arvamusega pakume kodanikuühiskonna vaatenurka selle kohta, kuidas EL võiks arendada oma poliitikat kõnealuses piirkonnas. See on oluline nii ELi enda huvides kui ka selleks, et aidata tagada vastupanuvõimeline ja jõukas piirkond seal elavate inimeste jaoks.“

Komitee toetab ka ulatuslikku konsulteerimist ja koostööd Arktika põlisrahvastega ning innustab seda tegema. Sellega seoses märkis komitee liige ja arvamuse kaasraportöör Christian Moos: „Euroopa Arktika riikide huve on kõige parem kaitsta ühiselt, nii ELi põhjapoolsete liikmesriikide vahelise koostöö kui ka Euroopa Arktika strateegia kaudu, mis peab tagama kodanikuühiskonna osaluse ning kaitsma kohalike ja põlisrahvaste õigusi.“

Arvamuses käsitleti ka Gröönimaad, mille olukord on paljuski sarnane Euroopa Arktika olukorrale nii võimaluste kui ka probleemide osas, mis on seotud piirkonna kiire muutumisega.

Gröönimaa kohta ütles Christian Moos: „Euroopa tõhustatud koostöö, sealhulgas Gröönimaal, on oluline, et teha kestlikke investeeringuid Euroopa Arktikasse, suurendamaks selle piirkonna jõukust ja elujõulisust.“

Gröönimaa elanike üks prioriteete on tugevdada oma enesemääramist rahvusena. Seda väljendab moto „Mitte midagi meie kohta ilma meieta“. ELi peetakse siiski lähedaseks liitlaseks, kellega Gröönimaal on ühised väärtused näiteks inimõiguste ja sotsiaaldialoogi osas. (at)

EL peab rohkem keskenduma konkurentsipoliitikale, et tugevdada oma konkurentsivõimet maailmas, suurendada tootlikkust ja tagada, et ühtne turg jääb majandusliku jõu üheks tugisambaks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu jaanuari istungjärgul vastu arvamuse „Konkurentsipoliitika ELi konkurentsivõime keskmes“. Arvamuses kutsutakse üles tihedamalt integreerima riikide majandust ja rakendama arukamaid riigiabi strateegiaid, et vallandada Euroopa majanduslik potentsiaal ning ületada peamised üleilmsed raskused, sealhulgas digiüleminek, kliimamuutused ja vastupanuvõime.

Komitee rõhutas, et konkurentsipoliitika on innovatsiooni, kestlikkuse ja majanduskasvu edendamisel otsustava tähtsusega. „Konkurentsi ja konkurentsivõime vahel ei ole vastuolu,“ ütles raportöör Isabel Yglesias. „Lihtsustatud menetluste, paindlike vahendite ja piisavate ressurssidega saab konkurentsipoliitika edendada ELi ettevõtjate ja kodanike heaolu.“

ELi uued konkurentsieeskirjad, nagu digiturgude määrus ja välisriigi subsiidiumide määrus, juba käsitlevad turumoonutusi ja tugevdavad ELi positsiooni maailmas. Komitee kutsub aga üles võtma veel meetmeid, et ajakohastada ühinemiste hindamist ning tagada innovatsioonist ajendatud ühinemiste tõhus kontroll, isegi kui need jäävad allapoole ELi praeguseid künniseid.

Arvamuses rõhutatakse riigiabi olulist rolli rohe- ja digipöörde toetamisel. Halvasti koordineeritud toetused võivad aga kahjustada tootlikkust ja majanduskasvu. Uuringud näitavad, et parem koordineerimine ELis võib suurendada tootlikkust üle 30 %. Komitee soovitab ühtlustada toetused kõigis liikmesriikides, et tõhustada Euroopa väärtusahelaid ja vältida ebatõhusust.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid ja kavandatav Euroopa konkurentsivõime fond tuleks kujundada üleeuroopalisest perspektiivist lähtuvalt, et edendada ulatuslikku tööstusinnovatsiooni. Need vahendid peavad tagama tulu õiglase jaotamise kogu ELis, edendades kestlikkust ja vastupanuvõimet.

Selleks et EL oleks maailmas juhipositsioonil, on komitee sõnul vaja järgmist:

• suurem integratsioon, et vähendada valesti jaotatud toetusi ja suurendada tootlikkust;
• rangemad reeglid, et kaitsta välismaiste omandamiste ajal Euroopa innovatsiooni;
• lihtsustatud ja kiiremad konkurentsi- ja riigiabimenetlused, et suurendada tõhusust;
• tasakaalustatud ühinemispoliitika, mis edendab innovatsiooni, kestlikkust ja taristuinvesteeringuid. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles muutma Euroopa Liidu riigiabi eeskirju, et tunnustada ja paremini arvesse võtta sotsiaalmajanduse üksuste vajadusi, sest neil on otsustav roll ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud arvamuses „Kuidas toetada sotsiaalmajanduse üksusi kooskõlas riigiabi eeskirjadega: mõned mõtted Enrico Letta aruandes esitatud soovituste põhjal“ hoiatab komitee, et kehtivad eeskirjad ei võimalda piisavat toetust nendele ettevõtetele, kes sageli investeerivad oma kasumi uuesti sotsiaalsete eesmärkide saavutamisse, selle asemel et see investoritele jagada.

„Soovime suurendada üldsuse teadlikkust konkurentsi ja riigiabi tõhusa reguleerimise eelistest nii sotsiaalsete ettevõtete kui ka kogu üldhuviteenuste süsteemi jaoks,“ sõnas arvamuse raportöör Giuseppe Guerini.

Sotsiaalmajanduse üksused, nagu ühistud, vastastikused kindlustusandjad ja sihtasutused, annavad tööd rohkem kui 11 miljonile inimesele kogu ELis, st 6,3 %-le töötavast elanikkonnast. Nad tegutsevad sellistes valdkondades nagu sotsiaal- ja tervishoiuteenused, taastuvenergia ja vaesuse leevendamine. Hoolimata oma panusest seisavad paljud neist silmitsi süsteemsete takistustega pikaajalise investeerimiskapitali tagamisel ja riigihankemenetlustes navigeerimisel, kuna praegune õigusraamistik ei võta sageli arvesse nende mittetulunduslikku või solidaarsusel põhinevat olemust.

Komitee arvamuses rõhutatakse muu hulgas asjaolu, et avaliku sektori asutused ei kasuta piisavalt ära olemasolevaid vahendeid, nagu üldine grupierandi määrus ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik.

Seepärast kutsub komitee üles lihtsustama ja ajakohastama üldise grupierandi määruse liiga keerukaid ja aegunud eeskirju ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate tööhõive toetamiseks kooskõlas mõningate soovitustega, mis on esitatud ühtset turgu käsitlevas Letta aruandes.

Kuigi vähese tähtsusega abi ülemmäärade hiljutine suurendamine – 300 000 eurot tavasektori ja 750 000 eurot üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul – on tervitatav, väidab komitee, et paremini kohandatud vahendid, nagu üldine grupierandi määrus või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevad erisätted, vastaksid paremini sotsiaalmajanduse üksuste vajadustele sellistes valdkondades nagu tervishoid ja sotsiaalteenused. (ll)

Vahemere piirkonna noored tuleb kaasata poliitikakujundamise protsessi igasse etappi alates otsuste tegemisest kuni poliitika rakendamiseni. Nemad kujundavad mitte ainult poliitikat, vaid ka elu, nagu rõhutati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees toimunud arutelul.

Komitee täiskogu jaanuari istungjärgul toimus arutelu, mis oli seotud arvamuse „Noorte osalemine sotsiaalses ja kodanikuühiskonna dialoogis Vahemere piirkonnas“ vastuvõtmisega. Tegemist on komitee esimese arvamusega, milles võetakse arvesse piirkonna noorte esindajate panust. Arvamuse koostamise protsessis osales kaheksa noort.

Arutelu käigus rõhutas Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik Dubravka Šuica noorte tähtsust piirkonna jõukuse, stabiilsuse ja vastupanuvõime jaoks. „Vahemere piirkonna tulevik on selle noorte kätes. Ühise ja kestliku tuleviku kindlustamiseks peame noorte põlvkonnaga vahetult koos tegutsema ning tagama, et meie poliitika ja prioriteedid juhinduvad nende seisukohtadest. Üheskoos kujundame uut Vahemere piirkonna lepet, investeerides haridusse, töökohtadesse ja majanduskasvu.“

Komitee president Oliver Röpke toetas volinik Šuica uut lepet, mis on suunatud investeeringutele, kestlikkusele ja rändele, lisades, et kodanikuühiskond tuleb aktiivselt kaasata selle väljatöötamisse. „Noorte kaasamine on piirkonna tuleviku seisukohalt keskse tähtsusega ning komitee on pühendunud selle tagamisele, et nende hääl kujundaks poliitikat ja otsuste tegemist. Koos Vahemere Liidu ja Anna Lindhi Fondiga püüame luua rahumeelse ja eduka Vahemere piirkonna.“

Rõhutades noorte esindajate olulist panust arvamusse, ütles Anna Lindhi Fondi esimees printsess Rym Ali, et noortega töötamine ei ole mitte ainult oluline, vaid ka kiireloomuline ja vajalikku uut hingamist pakkuv. „Kaalul on väga palju. Ilma noori kaasamata, ilma neile võrdse osalemise vahendeid pakkumata, ei suuda me töötada välja lahendust tuleviku jaoks. Neile tuleb anda koht läbirääkimiste laua taga,“ märkis ta.

Arvamuse noorte esindaja ja UNESCO kestliku arengu eesmärgi nr 4 noorte ja üliõpilaste võrgustiku nõunik Eliane El Haber tunnustas komitee algatust kaasata aktiivselt väga erineva piirkondliku, soolise, haridusliku ja kultuurilise taustaga noori.

Stefano Mallia, komitee tööandjate rühma esimees

29. jaanuaril võttis Euroopa Komisjon vastu konkurentsivõime kompassi, mis on oluline ja õigeaegne samm Euroopa majandusmootori taaskäivitamiseks. Sellega visandatakse ELi kurss järgmiseks viieks aastaks.

ELi tööandjad on juba pikka aega toetanud mõtet koostada kõikehõlmav konkurentsivõime tegevuskava ning me tunnustame kompassi kolme sammast: kaotada innovatsiooni- ja tootlikkuslõhe, ühendada süsinikuheite vähendamine konkurentsivõimega ning vähendada sõltuvust, et parandada tarneahelate julgeolekut. Need on väga olulised selleks, et tagada Euroopa suutlikkus maailmas konkureerida, meelitada ligi ja hoida talente ning edendada innovatsiooni.

Kompassi lõplik edu sõltub aga konkreetsete meetmete väljatöötamisest ja nende õigeaegsest rakendamisest. Otsustava tähtsusega on sellised olulised algatused nagu lihtsustamist käsitlev koondõigusaktide pakett, puhta tööstuse kokkulepe ja horisontaalne strateegia ühtse turu süvendamiseks. Siiski ei ole võimalik eesseisvatest probleemidest üle saada ainult lihvitud strateegiate ja löövate pealkirjadega.

Esimene ja peamine prioriteet on õigusraamistiku lihtsustamine. Ülioluline on vähendada bürokraatiat ning suurendada kiirust ja paindlikkust. Liiga kaua on ELi ettevõtjad maadelnud liigse keerukuse ja aeglase otsustusprotsessiga. Samuti on vaja sisukalt rakendada konkurentsivõime kontrolli, et uued seadusandlikud ja reguleerivad meetmed toetaksid ettevõtete kasvu, mitte ei takistaks seda.

Kompass keskendub õigustatult innovatsiooni edendamisele tugeva kapitaliturgude liidu abil ja struktuursete tõkete kõrvaldamisele, et vallandada Euroopa potentsiaal süvatehnoloogia, puhta energia ja kõrgtehnoloogilise tootmise valdkonnas, luues samal ajal idu- ja kasvufirmade jaoks viljaka ettevõtluskeskkonna.

Tõsiasi, et kapitaliturgude liitu ei ole kunagi lõpule viidud, on meeldetuletus, et me ei saa endale enam viivitusi lubada. Kuigi kompassiga edendatakse riigivalitsuste investeeringute paremat koordineerimist, puudub selles selge kava muude ühiste rahastamisallikate kohta. Maailm ei oota aga Euroopat järele.

Võidujooks on alanud ja nüüd on aeg panna sisse kiireim käik. Konkurentsivõime suurendamine ei ole üksnes majanduslik kohustus, vaid kõigi ühise heaolu võti. Euroopa ettevõtted on osa lahendusest ja jäävad selleks.