Elektriturgu tuleb reformida nii, et saavutada enamgi kui vaid 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid. Komitee sõnul on äärmiselt oluline tagada varustuskindlus, stabiilsed ja taskukohased hinnad ning õigus energiale, et kaitsta haavatavaid rühmi.

Jaanuaris avaldatud arvamuses „Elektritarnete ja elektrienergia hinnakujunduse tulevik ELis“, mille koostasid Jan Dirx ja Thomas Kattnig, toetab komitee mudelit, mis seisneb valitsusepoolses reguleerimises, kus see on vajalik, ja eraettevõtluse kasutamises, kus see on võimalik, ning soovitab elektrituruvahendit.

Selle võiks kujundada valitsuse loodud ettevõttena, mis võtab elektriturul turutegija rolli, saavutades nii kliimaneutraalsuse, varustuskindluse ning stabiilsed ja taskukohased hinnad.

Komitee arvates tuleks elektriturul vajalikud muudatused teha kolmes etapis:

• 1. etapp – praegusest kuni 2030. aastani

  Elektrituruvahend kasvatab oma portfelli, kasutades (CO₂ heiteta) energiaallikate jaotust. Sel ajavahemikul kaubeldakse elektrienergiaga järgmise päeva kauplemise põhimõttel, kuid elektrituruvahendi mõju turule kasvab.

• 2. etapp – 2030–2040

  2. etapis saavutab elektrituruvahend turutegija positsiooni ja kontrollib tarnelepingute kaudu asjakohast osa turu pakkumisest. Järgmise päeva kauplemine muutub sellel perioodil vastavalt.

• 3. etapp – 2040–2050

  Elektrituruvahend optimeerib elektrienergia tarnimise poolt, et tagada alates 2050. aastast kestlik, pikaajaline ja kasvuhoonegaaside nullnetoheitega elektrienergia varustus stabiilse ja prognoositava hinnaga. (mp)