Giuseppe Guerini, EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
Eelmisel aastal tegid Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu Mario Draghile ja Enrico Lettale ülesandeks koostada aruanded vastavalt ELi konkurentsivõime ja ühtse turu parandamise kohta. Nendes aruannetes esitatakse ambitsioonikas Euroopa Liidu poliitiline tegevuskava, mis on ühtlasi ka võrdlusalus, et hinnata institutsioonide ja poliitikakujundajate pühendumust ja võimekust ELi tuleviku kujundamisel.
Giuseppe Guerini, EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
Eelmisel aastal tegid Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu Mario Draghile ja Enrico Lettale ülesandeks koostada aruanded vastavalt ELi konkurentsivõime ja ühtse turu parandamise kohta. Nendes aruannetes esitatakse ambitsioonikas Euroopa Liidu poliitiline tegevuskava, mis on ühtlasi ka võrdlusalus, et hinnata institutsioonide ja poliitikakujundajate pühendumust ja võimekust ELi tuleviku kujundamisel.
Neid aruandeid saab kasutada selleks, et hinnata, kui tõhusalt reageerivad institutsioonid ja juhid tänapäeva keerukatele probleemidele.
Komitee arvamus aruannete kohta on väärtuslik vahend selle uue poliitilise tsükli varajaste sammude hindamiseks. Esimene neist sammudest kajastub konkurentsivõime kompassis, mille Euroopa Komisjon käivitas 29. jaanuaril. See hõlmab mitut prioriteetset ettepanekut, mida on rõhutatud ka meie arvamuses, näiteks konkurentsivõime lõhe kaotamine, ühtse turu väljakujundamine, eeskirjade lihtsustamine ilma dereguleerimiseta ning selle tunnistamine, et konkurentsivõime sõltub inimestest ja oskustest.
Lisaks konkurentsivõime lõhele on probleemiks siiski ka konkreetsete meetmete puudumine. Seni on komisjon esitanud strateegilisi dokumente, teatisi ja võtnud kohustusi, kuid konkreetsete meetmete rakendamiseni jõutakse alles mitme kuu pärast. Nagu meie arvamuses märgitud, rõhutab see viivitus vajadust, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid algataksid arutelu ELi põhireeglite üle ja kehtivate aluslepingute asjakohasuse üle praeguste, kiiret tegutsemist nõudvate probleemide lahendamisel.
Kiire tegutsemine ei tähenda kvaliteedi osas järeleandmiste tegemist. Euroopa Komisjon tõestas seda 2020. aastal, kui ta rakendas kiiresti taasterahastu „Next Generation EU“ algatust. Täna peaks komisjon sama kiiresti tegutsema.
Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi. Ühtse turu kiire väljakujundamine on väga oluline, kuid sellega peab kaasnema kindel pühendumine keskkonnasäästlikkusele, majanduslikule jõukusele ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, kuna need on konkurentsivõime peamised tõukejõud.
See visioon nõuab ka sidusat tööstuspoliitikat, mis läheks kaugemale killustatud riiklikest lähenemisviisidest ning mida toetaksid strateegilised maksu- ja tollisoodustused. Samal ajal on dünaamilisema ettevõtluskeskkonna edendamiseks oluline vähendada bürokraatlikku koormust ja vastavuskulusid arukama reguleerimise ja ühtlustatud haldusmenetluste abil.
Energiasektoris on väga oluline vähendada hinnaerinevusi liikmesriikide ja teiste maailma riikide vahel. See nõuab suuremaid investeeringuid taastuvenergiasse, tagades konkurentsivõimelisema ja kestlikuma energiaturu.
Nende eesmärkide toetamiseks peab EL välja töötama ka ühise Euroopa avalike hüvede poliitika, määratledes selgelt oma strateegilised prioriteedid ja tugevdades oma rolli ülemaailmsel areenil.
Komitee jätkab nende poliitikameetmete rakendamise jälgimist, tagades, et Euroopa kodanikuühiskonna häält võetakse kuulda ja sellega arvestatakse.
Matteo Carlo Borsani, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Esimene ja kõige olulisem soovitus, mille komitee oma arvamuses esitab, on võtta kiiresti meetmeid Letta ja Draghi aruannetes esitatud soovituste rakendamiseks. Minu arvates tuleks seda teha terviklikul viisil: kahest aruandest ei tohi parimaid palasid välja noppida. Aruandeid tuleb rakendada tervikuna, piiramata ettepanekuid ja tähelepanu mugavuspiirkondadele ning vältides kõige tõsisemaid ja lahkarvamusi tekitavaid küsimusi, nagu investeeringud.
Matteo Carlo Borsani, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Esimene ja kõige olulisem soovitus, mille komitee oma arvamuses esitab, on võtta kiiresti meetmeid Letta ja Draghi aruannetes esitatud soovituste rakendamiseks. Minu arvates tuleks seda teha terviklikul viisil: kahest aruandest ei tohi parimaid palasid välja noppida. Aruandeid tuleb rakendada tervikuna, piiramata ettepanekuid ja tähelepanu mugavuspiirkondadele ning vältides kõige tõsisemaid ja lahkarvamusi tekitavaid küsimusi, nagu investeeringud.
Alates Draghi aruandest ja arvestades, kui oluline on selle keskendumine ELi konkurentsivõimele tervikuna, pean väga oluliseks aruandes esitatud soovitusi ELi tööstuspoliitika kohta. Eelkõige rõhutatakse aruandes vajadust võtta vastu tööstuspoliitika, mis suudaks ületada praeguse killustatud lähenemisviisi. Praegu on igal 27 liikmesriigil oma tööstuspoliitika, mis ei ole alati omavahel kooskõlastatud. Seda arvestades võimaldaks ainult Euroopa struktureeritud jõupingutus tagada õige tasakaalu maksu-, regulatiivsete ja kaubandus-/tollisätete ning finantsstiimulite vahel – mis iseloomustavad USA ja Hiina viimaseid tööstuspoliitilisi meetmeid –, tuues ühtsele turule suurt kasu.
See peaks siiski käima käsikäes ettevõtjate bürokraatliku koormuse järsu vähendamisega, mille puhul ma hindan eriti Letta üleskutset laiendada ühtset turgu kiiresti ja kaugeleulatuvalt. Oma peamiste soovituste hulgas toetab Letta halduskoormuse vähendamist, haldusmenetluste lihtsustamist ja täiendavaid meetmeid bürokraatia vähendamiseks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Sellega seoses tervitab komitee oma arvamuses komisjoni ettepanekut vähendada kõigi ettevõtjate aruandluskoormust 25% ja seada vähendamise eesmärgiks VKEde puhul vähemalt 50%. Letta väljapakutud mehhanismi, mis abistaks kaasseadusandjaid dünaamilise mõjuhinnangu näol, tuleks edasi arendada ja arvesse võtta, kuid komitee toetab tarmukalt ka ideed konkurentsivõime kontrolli läbiviimisest käimasoleva õigusloomeprotsessi käigus.
Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.
Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.
Kõrgetasemelisel konverentsil arutasid tippjuhid, nende hulgas mitme ELi liikmesriigi tööministrid, strateegiaid, kuidas kasutada ära tehisintellekti potentsiaali, tegeledes samal ajal sellega kaasnevate ohtudega töötajate õigustele ja tööturgudele Üritusega anti suur panus ülemaailmsesse sotsiaalse õigluse koalitsiooni, rõhutades vajadust kooskõlastatud lähenemisviisi järele tehisintellekti juhtimises nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil. Kõrgetasemelise ühiskonverentsi korraldasid koostöös komitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon ning ILO.
Üleskutse eetiliseks ja kaasavaks tehisintellekti arendamiseks
Konverentsi avades rõhutas komitee president Oliver Röpke tungivat vajadust järgida inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile, öeldes, et: „tehisintellekt on juba praegu muutmas meie ühiskonda ja tööturgu, tuues kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Komitee ja selle partnerorganisatsioonid on võtnud kohustuse tagada, et tehisintellekt toimiks sotsiaalse õigluse, töötajate õiguste tugevdamise, kaasamise edendamise ja uue ebavõrdsuse ennetamise jõuna.Õiglane ja inimkeskne tehisintellekti tulevik nõuab kollektiivset tegutsemist poliitikakujundajatest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnani tagamaks, et inimesed saaksid tehnoloogiast kasu, mitte kahju.“
ILO peadirektor Gilbert F. Houngbo rõhutas ennetava poliitika tähtsust, et leevendada tehisintellekti häirivat mõju tööle ja töökohtadele: „Me peame tagama, et me kujundame tehisintellekti viisil, mis edendab sotsiaalset õiglust. See hõlmab mitmeid meetmeid: töötajate toetamine, sealhulgas oskuste ja sotsiaalse kaitse kaudu; igas suuruses ja kõikjal maailmas asuvate ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine tehisintellekti tehnoloogiale, et kasutada ära tootlikkuse eeliseid, ning selle tagamine, et tehisintellekti integreerimine töökohale kaitseb töötajate õigusi ja edendab sotsiaalset dialoogi digiüleminekul.“
Kahe paneelarutelu käigus jagasid kõrgetasemelised kõnelejad oma mõtteid probleemidest ja võimalustest, mida nad tajuvad tehisintellekti võimendamisel, et edendada inimväärset tööd ja kaasavaid tööturge ning aidata lähiaastatel kaasa soolisele võrdõiguslikkusele. Paneelarutelul osalesid teiste hulgas ELi tööministrid Agnieszka Dziemianowicz-Bąk (Poola), Yolanda Díaz (Hispaania), Níki Keraméos (Kreeka) ja Maria do Rosário Palma Ramalho (Portugal), samuti Prantsusmaa valitsuse esindaja ILO ja G7-G20 juures Anousheh Karvar.
Peetud arutelud tõid esile asjaolu, et kuigi kasutuselevõtt ei ole ohuvaba, on hirm selle uue tehnoloogia ees alusetu. Siiski on oluline keskenduda sotsiaaldialoogile ja kaasata töötajad tehisintellekti kasutuselevõttu, pöörates samal ajal erilist tähelepanu ümberõppele ja oskuste täiendamisele. Tehisintellekti nõuetekohane ja kontrollitud kasutuselevõtt ja reguleerimine aitab vältida suuri šokke ja võimaldab sellel tehnoloogial vähendada korduvaid ülesandeid, ilma et see tooks tingimata kaasa ulatuslikke koondamisi. (lm)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgetasemelisel arutelul tõdeti, et kuna tehisintellekt kujundab ümber töökohti, on väga oluline jätkata inimkeskse tehisintellekti edendamist ja töötada välja poliitika, mis ühildab tehisintellekti jõulise arengu Euroopas sotsiaalse õigluse ja töötajate õigustega.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgetasemelisel arutelul tõdeti, et kuna tehisintellekt kujundab ümber töökohti, on väga oluline jätkata inimkeskse tehisintellekti edendamist ja töötada välja poliitika, mis ühildab tehisintellekti jõulise arengu Euroopas sotsiaalse õigluse ja töötajate õigustega.
Täiskogu jaanuari istungjärgul pidas komitee arutelu tehisintellekti kasutuselevõtu üle töökohal. Sõna võtsid teiste hulgas komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Roxana Mînzatu ning Poola perekonna-, töö- ja sotsiaalpoliitika aseminister Katarzyna Nowakowska.
Arutelu avades ütles Oliver Röpke, et „tehisintellekt on üks meie aja kõige pöördelisemaid suundumusi//tehnoloogiaid, mis pakub tohutut potentsiaali, kuid esitab samas ka kriitilisi//tõsiseid väljakutseid. Tänases arutelus kinnitati taas, kui oluline on siduda tehisintellekti poliitika Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega.“
Roxana Mînzatu rõhutas, et „kui mõtleme tehisintellektile, eelkõige töökohal, peaksime uurima viise, kuidas suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning kuidas lihtsustada viise, kuidas Euroopa ettevõtted saavad selles valdkonnas areneda, et meil oleksid oma tehnoloogiad, mis tuginevad Euroopa andmetele ja Euroopa väärtustele. Järgides meie väärtusi sotsiaalsete õiguste ja võrdõiguslikkuse valdkonnas, tagame, et Euroopa töötajatel on tehisintellektiga või tehisintellektita maailmas samad õigused//samad õigused, kasutagu nad tehisintellekti või mitte – et nad on kaitstud ja et rakendatakse inimkeskset kontrolli.“
Katarzyna Nowakowska märkis, et tehisintellekt pakub töömaailmas tohutuid võimalusi suurendada ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet, kuid ta tõstatas ka mitmeid küsimusi selle võimaliku mõju kohta töökohtadele ja tööhõivele, töötajate tervisele ja ohutusele, töötingimustele, töökohtade üldisele kvaliteedile ja sotsiaaldialoogi rollile.
Töötajatega arvestavat tehisintellekti käsitleva arvamuse ja sellele lisatud vastuarvamuse vastuvõtmine
Arvamuses rõhutab komitee, et sotsiaaldialoogil ja töötajate kaasamisel on ülimalt oluline roll töötajate põhiõiguste säilitamisel ja usaldusväärse tehisintellekti edendamisel töömaailmas. Komitee lisas, et kehtivate eeskirjadega tuleks eemaldada lüngad töötajate õiguste kaitses töökohal ning tagada, et inimestel säilib kontroll igasuguses inimeste ja masinate vahelises suhtluses.
Arvamusele lisati tööandjate rühma vastuarvamus. Rühma liikmed selgitasid, et nende arvates on ELil juba (olemas) vahendid tehisintellekti revolutsiooni omaksvõtmiseks//revolutsioonis osalemiseks ning kehtiv õigusraamistik peaks tagama selle sujuva kasutuselevõtu. (lm)
13.–14. märtsil 2025 korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis toob kokku üle 130 osaleja kogu Euroopast ja mujalt. Sellel ainulaadsel üritusel kohtuvad 16–25-aastased noored – keskkooliõpilased, noorteorganisatsioonide esindajad ja noortenõukogude delegaadid – kõigist 27 ELi liikmesriigist, üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist.
13.–14. märtsil 2025 korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis toob kokku üle 130 osaleja kogu Euroopast ja mujalt. Sellel ainulaadsel üritusel kohtuvad 16–25-aastased noored – keskkooliõpilased, noorteorganisatsioonide esindajad ja noortenõukogude delegaadid – kõigist 27 ELi liikmesriigist, üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist.
Üritusel toimub mitmesuguseid seminare, vestlusringe ja arutelusid. See pakub noortele platvormi, et aidata aktiivselt kaasa Euroopa tuleviku kujundamisele. Sel aastal on ürituse pealkiri „Noorte hääl“ ning osalejad arutlevad sellistel olulistel teemadel nagu kestlikkus, sotsiaalne kaasatus, digipööre jm.
Nende vestluste tulemusi ja saadud teadmisi võetakse arvesse komitee teisel kodanikuühiskonna nädalal ning neid tutvustatakse ka 2025. aasta juunis toimuval Euroopa noorteüritusel, mille korraldab Euroopa Parlament Strasbourgis.
Üritusel rõhutatakse, et noorte kaasamine peaks avama neile tee kodanikutegevuse, osalusdemokraatia ja Euroopa poliitika kujundamise juurde.
Hoidke end kursis selle olulise kohtumise tulemustega ja sellest lähtuvate algatustega. (kc)
Mõni päev enne rahvusvahelist naistepäeva ja enne ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärku (UNCSW69) New Yorgis on õige aeg arutada ja hinnata saavutusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Samuti on õige aeg vaadata tulevikku ja jätkata edasiste sammude ettevalmistamist.
Mõni päev enne rahvusvahelist naistepäeva ja enne ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärku (UNCSW69) New Yorgis on õige aeg arutada ja hinnata saavutusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Samuti on õige aeg vaadata tulevikku ja jätkata edasiste sammude ettevalmistamist.
Õigusraamistikus on näha arengusamme: tööturul tegutseb rohkem naisi, kel on parem sissetulek, kes saavutavad kõrgema haridustaseme, suurendavad oma poliitilist esindatust ja töötavad rohkem võimupositsioonidel. Kuid edusammud on olnud aeglased ja liikmesriigiti ebaühtlased.
Seni, kuni püsib struktuurne ebavõrdsus, soolised stereotüübid ja tagasilöögid naiste õiguste vastu, on naised avalikus sfääris, poliitikas ning teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatika valdkonna õpingutes jätkuvalt alaesindatud. Nad puutuvad kokku vägivallaga internetis ja väljaspool seda ning neil puudub juurdepääs ettevõtluseks vajalikele vahenditele ja kapitalile. Samuti on nad vastuvõtlikumad aja- ja rahalisele vaesusele ning palga- ja pensionilõhe kaotamiseks kulub liiga palju aastaid.
Edasiliikumiseks on vaja koolitust, rahastamist ja pühendumist. Meil on vaja vahendeid, et arendada naiste oskusi viia ellu õiglast digi- ja rohepööret, rahastada naistevastase vägivalla vastu võitlemise riiklikke tegevuskavasid ning pakkuda koolitust kõigile vägivallaohvritega töötavatele töötajatele.
Peame rahastama ettevõtlusprojekte ning looma taskukohased, kättesaadavad ja kvaliteetsed laste ja eakate hooldusteenused, et võtta tasustamata hoolduskohustuste koormust naiste õlgadelt vähemaks. Lisaks tuleb kindlalt pühenduda turvaliste ruumide loomisele ning kaasata selleks rohkem naisi kohalikesse, riiklikesse ja ELi parlamentidesse. Tagada tuleb nende aktiivne osalemine konfliktide rahumeelses lahendamises ja rahu tagamises ning samal ajal tuleb neis jõupingutustes soodustada sooteadlikke lähenemisviise.
Samuti aitaks ulatuslik kestliku arengu tegevuskava 2030 Euroopa strateegia palju kiiremini muuta soolise võrdõiguslikkuse meie poliitika oluliseks osaks. Kestliku arengu eesmärke tuleks käsitleda tervikuna, mitte ükshaaval.
ELis on edusammud head. Kuid „hea“ ei ole piisavalt hea ELi meestele, naistele ja tütarlastele, kes võitlevad tõelise soolise võrdõiguslikkuse eest tulevikus. Meie roll kodanikuühiskonnana on tugevdada survet poliitikakujundajatele, et nad liiguksid edasi kiiresti.
Varsti on käes 8. märts, rahvusvaheline naistepäev, ja toimub ÜRO naiste staatuse komisjoni – peamise ülemaailmse naiste õiguste edendamise organi – 69. istungjärk (UNCSW69). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Maria Nikolopoulou, arvamuse „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ raportöör kirjutab ELi edusammudest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Kuigi tehtud on mitmeid tunnustust väärivaid edusamme, ei ole naistel ikka veel kaugeltki meestega samu õigusi. Paljud lüngad on veel täitmata ja võita tuleb veel palju lahinguid.
Varsti on käes 8. märts, rahvusvaheline naistepäev, ja toimub ÜRO naiste staatuse komisjoni – peamise ülemaailmse naiste õiguste edendamise organi – 69. istungjärk (UNCSW69). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Maria Nikolopoulou, arvamuse „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ raportöör kirjutab ELi edusammudest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Kuigi tehtud on mitmeid tunnustust väärivaid edusamme, ei ole naistel ikka veel kaugeltki meestega samu õigusi. Paljud lüngad on veel täitmata ja võita tuleb veel palju lahinguid.
Võrreldes maailma teiste majandusruumide, näiteks Ameerika Ühendriikidega, seisab euroala silmitsi järgmiste pakiliste probleemidega: madal tööjõu tootlikkus, kahanev konkurentsivõime ja majanduse aeglustumine. Selle suundumuse muutmiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiireloomulist ja kooskõlastatud strateegiat.
Võrreldes maailma teiste majandusruumide, näiteks Ameerika Ühendriikidega, seisab euroala silmitsi järgmiste pakiliste probleemidega: madal tööjõu tootlikkus, kahanev konkurentsivõime ja majanduse aeglustumine. Selle suundumuse muutmiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiireloomulist ja kooskõlastatud strateegiat.
Komitee esitas oma arvamuses „Euroala majanduspoliitika 2025“ kava, mille abil edendada majanduskasvu, süvendades siseturgu, vähendades õigusloomealast bürokraatiat ja tagades liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Samal ajal tuleb poliitikas käsitleda selliseid murrangulisi suundumusi nagu tehisintellekt ja elanikkonna vananemisest lähtuv surve.
Pärast väliseid vapustusi, nagu COVID-19 pandeemia ja energiakriis, ollakse euroalal silmitsi suurte majandusprobleemidega. Kuigi on pingutatud stabiliseerimise nimel, nõuavad sellised küsimused nagu riigisisene ebakindlus, demograafilised muutused ja kasvav eelarvesurve julgeid reforme.
Komitee pakub tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks välja kolmeetapilise lähenemisviisi: süvendada siseturgu, koordineerida tööstuspoliitikat ja vähendada bürokraatiat. Väga oluline on riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis nõuab tasakaalustatud raamistikku, tugevamat ELi koostööd ja jõupingutusi kasutamata tulude ärakasutamiseks. Investeeringud on endiselt nõrk koht: vaja on täiendavat riskikapitali ja innovatsioonisõbralikku poliitikat.
Tähtsal kohal on ka tööturu vastupanuvõime. Selle jaoks on vaja paindlikkust, õiglast palka, sotsiaalkindlustusreforme ja tehisintellektil põhinevate oskuste arendamist. Komitee rõhutab vajadust jagatud vastutuse järele ELi ja selle liikmesriikide vahel ning toetab poliitika paremat koordineerimist. Otsustavate meetmete ja strateegiliste investeeringutega saab euroalal tulevikuks üles ehitada vastupidava, konkurentsivõimelise ja kestliku majanduse (tk).
Talv taandub vastutahtsi kevade ees ja märtsis jõuavad komiteesse põnevad üritused, mis seavad tähelepanu keskpunkti noored ja kodanikuühiskonna.
Avapaugu annab 16. korda aset leidev üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. 13.–14. märtsil 2025 koguneb üritusele „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ peaaegu 100 noort osalejat noorteorganisatsioonidest, riiklikest noortekogudest ja keskkoolidest ning 37 õpetajat ELi liikmesriikidest, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist. Kõik nad saavad osa ainulaadsest kogemusest, pidades koos nõu, et kujundada Euroopat oma soovide kohaselt.
Komitee saab nende soovitusi kaasata juba mõni päev hiljem algaval teisel kodanikuühiskonna nädalal noortele keskenduvatel aruteludel ning jagada neid seejärel Euroopa institutsioonide kõrgetasemeliste esindajatega.
Pärast 2024. aastal tehtud paljutõotavat algust toimub selle aasta kodanikuühiskonna nädal 17.–21. märtsil, keskendudes ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamisele polariseerunud ühiskonnas.Ühiskonnas valitsevat lõhet on veelgi süvendanud ühiskonna ebastabiilsus, majanduslangus ja laialdane rahulolematus eriti nende seas, kes tunnevad, et nad on kõrvale jäetud ja neid ei kuulata (ära).
Selliste pakiliste probleemide käsitlemiseks toob 2025. aasta kodanikuühiskonna nädal kokku paljud erinevad kodanikuühiskonna sidusrühmad Euroopast ja mujalt, pakkudes ainulaadset platvormi kriitilistes aruteludes osalemiseks, parimate tavade jagamiseks ja koostööks, et leida lahendusi, mis edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja tugevdavad demokraatlikku kaasatust.
Selle aasta ürituse raames toimub kolm suuralgatust: Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühm, kes arutab seda, kuidas saab Euroopa kodanikuühiskonna strateegia suurendada ühtekuuluvust; Euroopa kodanikualgatuse päev ja selle roll polariseerumise vastu võitlemisel; ning kodanikuühiskonna auhinna üleandmise tseremoonia. 15. kodanikuühiskonna auhind, millega tunnustatakse kodanikuühiskonna algatuste tipptaset, tähtsustab võitlust Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu. Võitjate hulgas esindab Belgiat kodanikuühiskonna organisatsioon „Diversity“, Prantsusmaad „Reporters of Hope“ ja Slovakkiat „Slovak Debate Association“. Paremusjärjestus tehakse teatavaks tseremoonial.
Meie kodanikuühiskonna nädal on päevakohane platvorm, millel innustatakse organiseeritud kodanikuühiskonda ja inimesi väljendama arvamust põhiküsimustes, alates süvenevatest kliimamuutuste probleemidest, elukalliduse tõusust ja sissetulekute erinevuste suurenemisest kuni 2024. aasta valimiste tulemusteni kogu maailmas, mis kõik on loonud viljaka pinnase ulatuslikuks polariseerumiseks.
Kutsun teid osalema sisulises mõttevahetuses, ühinema meie aruteludega ja haarama kinni võimalusest muuta sõnad teoks. Meie arvamus on oluline ja seda võetakse kuulda, kui seisame üheskoos, käitume proaktiivselt ja oleme valmis andma oma panuse sidusamasse ja kaasavamasse Euroopasse. Registreerumine on avatud. Ärge jätke seda võimalust kasutamata!
11. veebruaril kuulutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja neljanda ELi maheauhindade konkursi, millele saab taotlusi esitada 27. aprillini 2025.
11. veebruaril kuulutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja neljanda ELi maheauhindade konkursi, millele saab taotlusi esitada 27. aprillini 2025.
Need auhinnad tähistavad mahepõllumajanduse väärtusahela tipptaset. Tunnustatakse silmapaistvaid panuseid sellistes kategooriates nagu parim mahetootja, -linn, -piirkond, mahetoidu töötlejast VKE, mahetoidu jaemüüja ning mahetoidurestoran/mahetoitlustaja. Komitee keskendub eriliselt kolmele kategooriale:
parim mahetoidu töötlejast VKE
parim mahetoidu jaemüüja
parim mahetoidurestoran/mahetoitlustaja
Võitjad kuulutatakse välja Euroopa mahepäeval, 23. septembril 2025. Kandideerima julgustatakse mahepõllumajanduse sidusrühmi, sealhulgas põllumajandustootjaid, töötlejaid, jaemüüjaid ja avaliku sektori asutusi .
Osalemistingimuste ja kandideerimisavalduste üksikasjad leiate Euroopa Komisjoni veebisaidilt. Küsimused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hallatavate kategooriate kohta võib saata aadressile EUorganicawardsEESC@eesc.europa.eu.
Selle algatusega toetatakse ELi mahepõllumajanduse tegevuskava, edendades mahepõllumajanduslikku tootmist ja tarbijate teadlikkust. (ks)
