Pärast 20 aastat ELi ooteruumis on Põhja-Makedoonia üldsuse toetus ELiga ühinemisele vähenemas. Põhja-Makedooniale anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris, misjärel tuli ühinemisläbirääkimiste algust oodata 15 aastat – see on pikim ooteaeg ELi ajaloos. Hoolimata aeglastest edusammudest, tagasilöökidest ja viivitustest, kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Kuid ka EL peab näitama, et on valmis ühinemisprotsessi edendama ja edusamme tunnustama. Nii kirjutab meie üllatuskülaline Biljana Spasovska, kes on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“ Põhja-Makedooniast.
Pärast 20 aastat ELi ooteruumis on Põhja-Makedoonia üldsuse toetus ELiga ühinemisele vähenemas. Põhja-Makedooniale anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris, misjärel tuli ühinemisläbirääkimiste algust oodata 15 aastat – see on pikim ooteaeg ELi ajaloos. Hoolimata aeglastest edusammudest, tagasilöökidest ja viivitustest, kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Kuid ka EL peab näitama, et on valmis ühinemisprotsessi edendama ja edusamme tunnustama. Nii kirjutab meie üllatuskülaline Biljana Spasovska, kes on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“ Põhja-Makedooniast.
Biljana Spasovska on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht. See on kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondlik võrgustik, mis teeb koostööd Balkani riikide kodanikuühiskonna võimestamiseks ja selle arengu tugevdamiseks. Samuti on Spasovska praegu platvormi „CSO Partnership for Development Effectiveness“ kaasesimees, partnerluse „Global Standard for CSO Accountability“ liige ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“.
Biljana Spasovskal on üle kümne aasta pikkune kogemus sellise poliitika ja toetustegevuse juhtimises, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna rolli Balkani riikides ja teha selle hääl kuuldavaks riiklikes ja ELi poliitilistes protsessides. Ta on juhtinud ja aidanud ellu viia mitmeid piirkondlikke, ELi ja ülemaailmseid koostööprojekte, mille eesmärk on edendada kodanikuühiskonna jaoks soodsamat keskkonda, usaldusväärsemat ELi laienemispoliitikat, kodanikuühiskonna suuremat vastutust ja tõhusamat arengukoostööd.
Tal on magistrikraad Bologna Ülikoolist interdistsiplinaarsete õpingute alal ning ta on omandamas doktorikraadi globaliseerumise ja demokraatia valdkonnas.
Brüsseli konventsioonikeskuses Square’is toimunud konverentsil, kus osales üle 1000 osaleja ja 150 kõneleja, tutvustati mõjukaid ringmajanduse lahendusi, mis juhinduvad uusimatest teaduslikest andmetest. Komitee delegaadid jagasid ECESP edulugu.
Komitee liige ja ECESP kaasasutaja Cillian Lohan tunnustas ECESPd kui võrgustike võrgustikku, mis ühendab poliitika kujundamist ja kodanikuühiskonda töös ringmajanduse arengu nimel. ECESP juhtrühma liige Anders Ladefoged rõhutas selle rolli Euroopa ringmajanduse edusammude ja lünkade käsitlemisel, sest see pakub platvormi koostööks ja õppimiseks. Komitee liige Maria Nikolopoulou rõhutas ECESP kasvavat interaktiivsust, millega hõlbustatakse dialoogi selliste algatuste kaudu nagu #EUCircularTalks.
Konverentsi lõppistungil teatas rahvusvahelise partnerluse volinik Jutta Urpilainen kahest algatusest, millega toetatakse ülemaailmset üleminekut ringmajandusele: ELi ringmajanduse ressursikeskus, mida rahastab Euroopa Komisjon 15 miljoni euroga, ja programm „SWITCH to Circular Economy in East and South Africa“, millele komisjon eraldab viie aasta jooksul 40 miljonit eurot. ECESP on lubanud toetada mõlemat algatust.
Komitee ja Euroopa Komisjoni 2017. aastal algatatud ECESP edendab dialoogi, levitab häid tavasid ja annab teavet ringmajanduse kohta, et visioonid ellu rakendada. Komitee on aktiivselt toetanud ringmajandust, avaldades juba 2015. aastal toetust ELi ringmajanduse tegevuskavale. Kõnealune platvorm kujutab endast ühiseid püüdlusi kaasata kõik sidusrühmad ringmajanduse visiooni elluviimisse, eesmärgiga kiirendada üleminekut dialoogi ja koostöö kaudu.
Dr Jarosław Pietras, endine Poola ELiga ühinemise pealäbirääkija asetäitja, analüüsib 20 aasta eest toimunud laienemise mõju ning majanduslikku ja muud kasu, mida see Poola ja teiste ühinenud riikide kõrval tõi kogu ELile. Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Tulevasi ühinemisläbirääkimisi silmas pidades annab see ka praegu väärtuslikke õppetunde.
Dr Jarosław Pietras, endine Poola ELiga ühinemise pealäbirääkija asetäitja, analüüsib 20 aasta eest toimunud laienemise mõju ning majanduslikku ja muud kasu, mida see Poola ja teiste ühinenud riikide kõrval tõi kogu ELile. Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Tulevasi ühinemisläbirääkimisi silmas pidades annab see ka praegu väärtuslikke õppetunde.
20 aastat hiljem on üsna selge, et enamiku Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küprose vastuvõtmine ELi ei kujutanud endast mitte ainult „suurt laienemist“, vaid tähendab kogu Euroopa Liidu jaoks ajaloolist verstaposti. Mõju oli tugev, eelkõige äsja vastu võetud riikide majanduskeskkonnale.
Laienemine parandas märkimisväärselt Kesk-Euroopa riikide elatustaset. Kaheksa Kesk-Euroopa riigi (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ostujõu pariteet elaniku kohta suurenes märkimisväärselt, ületades seda, mida oleks olnud võimalik saavutada, kui nad oleksid jäänud väljaspoole ELi. Statistika viitab alati integratsioonist saadava konkreetse kasu keskmistele väärtustele. Väärib märkimist, et kuigi kasu ei ole liikmesriikide vahel ühtlaselt jaotunud ja mõnes liikmesriigis on olukord paranenud oluliselt rohkem kui teistes, on kõik riigid teinud märkimisväärseid edusamme. Näiteks kerkisid esirinda Leedu ja Poola, kes on saanud ELi liikmesusest kõige rohkem kasu, samas kui Eesti ja Sloveenia on teinud vähem edusamme probleemide, eelkõige 2008. aasta finantskriisi mõju tõttu.
Euroopa Liiduga ühinemine juhatas Poolas ja teistes Kesk-Euroopa riikides sisse majandusliku õitsengu uue ajastu. Eelkõige Poola on ühinemisjärgse arengu edulugu. Riigi majanduskasv oli enneolematu: SKP kahekordistus aastatel 2004–2022. Samamoodi kasvas SKP elaniku kohta märkimisväärselt ka teistes selle piirkonna liikmesriikides, kuigi erinevas tempos. Näiteks Slovakkia ja Leedu on teinud kiiduväärseid edusamme, vähendades veelgi arengulõhet Lääne-Euroopaga. Selle perioodi statistilised andmed annavad pildi vastupidavusest ja dünaamilisusest. Need riigid on kasutanud ELi liikmesust majanduskasvu hoogustamiseks ja oma ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks. See märkimisväärne saavutus rõhutab ELi integratsiooni ümberkujundavat mõju kõigi uute liikmesriikide majandusele. Hoolimata finantskriisi mõjust saavutasid ELi uued liikmesriigid oodatust suurema kasvumäära.
ELi 2004. aasta laienemisele järgnenud periood tõi kaasa ka väljakutseid. Näiteks 2008. aasta ülemaailmne finantskriis vapustas kogu Euroopa majandust, pannes proovile nii „vanade“ kui äsja liitunud liikmesriikide vastupanuvõime. Hoolimata kriisi negatiivsest mõjust näitasid uued ELi liikmesriigid üles märkimisväärset vastupanuvõimet, ületades esialgseid kasvuprognoose. Nende suutlikkus tulla toime kriisiga ja säilitada positiivne kasvumäär tõi esile nende majanduse tugevuse ja Euroopa Liitu integreerumise eelised. Kuigi kriis tekitas märkimisväärseid probleeme, andis see neile riikidele võimaluse saada täit kasu tihedatest sidemetest Euroopa majandusega. See pani proovile ka hiljuti ühinenud riikide pühendumuse Euroopa väärtustele ja solidaarsusele neil rasketel aegadel.
Kogu läbirääkimisprotsessi vältel oli Poola kodanikuühiskond muutuste ja edusammude liikumapanevaks jõuks. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, rohujuuretasandi liikumistel ja toetusrühmadel oli oluline roll ELi integratsiooni edendamisel ja demokraatlike väärtuste kaitsmisel Poolas. Nende väsimatud jõupingutused teadlikkuse suurendamiseks, toetuse mobiliseerimiseks ja juhtide vastutusele võtmiseks on olnud otsustava tähtsusega avaliku arvamuse kujundamisel ja positiivsete muutuste edendamisel. Kodanike aktiivse kaasamise ning dialoogi ja läbipaistvuse edendamise teel aitas Poola kodanikuühiskond tagada, et läbirääkimisprotsess oleks kaasav, demokraatlik ja vastaks inimeste vajadustele. Nende panus mitte ainult ei hõlbustanud Poola ühinemist ELiga, vaid tugevdas ka demokraatia ja kodanikuühiskonna aluseid riigis.
Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küprose vastuvõtmisega laiendas EL oma majanduslikku potentsiaali, kultuurilist rikkust ja geopoliitilist mõju. Nende riikide ühinemine pakkus liidule uusi väljavaateid, talente ja võimalusi, rikastades liidu mitmekesisust ja tugevdades selle ülemaailmset kohalolekut. Geopoliitilisest seisukohast suurendas laienemine ELi mõju ja stabiilsust, integreerides Kesk- ja Ida-Euroopa riigid oma koostööraamistikku. Institutsiooniliselt mitmekesistas see ELi väljavaateid ja süvendas integratsiooni, pannes aluse ühtsemale ja vastupidavamale liidule.
ELi 2004. aasta laienemise kogemustest, eelkõige läbirääkimisprotsessi ja ühinemiseelsete ettevalmistuste osas, on saadud väärtuslikke õppetunde. Kui ma alustaksin täna sarnast protsessi, pooldaksin kõigis tulevastes läbirääkimistes suuremat rõhuasetust ühinemiseelsetele tingimustele ja toetusmehhanismidele, eelkõige valitsemise ja õigusriigi valdkonnas. Oluline on tagada, et kandidaatriigid vastaksid enne ELiga ühinemist vajalikele kriteeriumidele ja standarditele, et kaitsta liidu terviklikkust ja hoida selle väärtusi. Lisaks on kandidaatriikidele läbirääkimisprotsessi ajal piisava toetuse ja abi pakkumine äärmiselt oluline nende edukaks integreerimiseks ja pikaajaliseks stabiilsuseks ELis.
ELi 2004. aasta laienemise läbirääkimiste keskmes oli ühine tahe edendada stabiilsust, demokraatiat ja heaolu kogu Euroopas. Läbirääkimistel juhinduti soovist tugevdada Euroopa riikide vahelisi koostöö- ja solidaarsussidemeid, kuna nii kandidaatriigid kui ka senised ELi liikmesriigid tunnustasid laienemise vastastikust kasu. Kuigi läbirääkimised olid keerulised ja probleemiderohked, olid need lõppkokkuvõttes ajendatud ühisest nägemusest ühtsest ja jõukast Euroopast, kus kõik riigid saaksid Euroopa Liidu raames koos jõudsalt areneda.
ELi kandidaatriigid liiguvad 2024. aastal ühinemise suunas, mistõttu tuleb meeles pidada mitmeid olulisi aspekte. Esiteks on liidu eduka integratsiooni ja pikaajalise stabiilsuse jaoks väga oluline seada esikohale reformid, mis on kooskõlas ELi standardite ja väärtustega. See tähendab demokraatlike institutsioonide tugevdamist, õigusriigi edendamist ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist. Lisaks on liiduga sujuvaks ühinemiseks äärmiselt oluline teha praeguste ELi liikmetega ennetavat koostööd, et suurendada usaldust ja toetust. Näidates üles tõelist pühendumist Euroopa väärtustele ja koostööle, saavad kandidaatriigid sillutada teed oma helgemale tulevikule Euroopa Liidus.
Jaroslaw Pietras on praegu Brüsselis asuva Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskuse külalisteadur ja Brugge Euroopa Kolledži külalisprofessor.
Ta töötas Poola ELiga ühinemise läbirääkimiste meeskonnas läbirääkimiste algusest 1998. aastal kuni 2004. aastani, mil Poola ühines ELiga. Aastatel 1990–2006 töötas ta oma kodumaal Poolas rahandusministeeriumi riigisekretärina, Euroopa asjade riigisekretärina ja Euroopa integratsiooni komitee juhatajana. 2008–2020 täitis ta Euroopa Liidu Nõukogus peadirektori kohustusi. Tema vastutusalas olid mitmesugused poliitikavaldkonnad (kliimamuutused, keskkond, transport, telekommunikatsioon, energeetika, haridus, kultuur, audiovisuaalvaldkond, noored ja sport). Tal on majandusteaduste doktori kraad Varssavi Ülikoolist ja ta on avaldanud mitmeid artikleid ELi, kestlikkuse ja kaubandusküsimuste kohta. Ta on saanud ka Fulbrighti stipendiumi ja olnud mõttekoja Bruegel juhatuse liige (2008–2011).
Euroopa Parlamendi kampaania „Anna oma hääl või teised otsustavad sinu eest“ on väga konkreetne. Asjakohane valimisvideo, milles kujutatakse Euroopa projekti sõja- ja genotsiidituhas rahumeelset tulevikku üles ehitamas, tabab õiget närvi. Just praegusel ajal, kus võimust võtavad ekstremism ja apaatia, tundub poliitika sageli sarnanevat pigem tõsielusarja kui tõelise rahvafoorumiga.
Euroopa Parlamendi kampaania „Anna oma hääl või teised otsustavad sinu eest“ on väga konkreetne. Asjakohane valimisvideo, milles kujutatakse Euroopa projekti sõja- ja genotsiidituhas rahumeelset tulevikku üles ehitamas, tabab õiget närvi. Just praegusel ajal, kus võimust võtavad ekstremism ja apaatia, tundub poliitika sageli sarnanevat pigem tõsielusarja kui tõelise rahvafoorumiga.
Kas soovid tõesti lasta teistel enda eest otsustada? Nad juba teevad seda ja otsustavad kärbete kasuks – taas.
Meie president Lucie Studničná ütles selgelt ja konkreetselt, et me ei saa endale lubada järjekordset kärpekriisi. Mõned riigid võitlevad eelmise finantskriisi ajal võetud meetmete tõttu ikka veel majanduslanguse ja ajude äravooluga. Hispaanias, Itaalias ja Kreekas on töötus endiselt kõrge ning SKP elaniku kohta on siiani kaugel 2008. aasta tasemest. Selle lahenduse mõjul oleme tunnistajaks euroskeptitsismi ja populismi hüppelisele kasvule, mida on soosinud nihe paremäärmusluse suunas.
Uued eelarve-eeskirjad jätavad enamiku liikmesriike eesseisvate kliima- ja sotsiaalsete probleemide ees relvituks. La Hulpe’i lubadused kõlavad õõnsalt. Kodanikud kannatavad ja uued majandusraskused, milles valitsused kindlasti süüdistavad Brüsselit, võivad saada paljude jaoks viimaseks tilgaks karikas.
Demokraatia ei seisne üksnes hääletamises: selle tervise säilitamisel on keskse tähtsusega kodanikuühiskond ja ametiühingud. Kuid hääletamine ei ole pelgalt legitiimsuse vahend ja see ei ole kaugeltki kasutu. See on kätte võideldud paljude põlvkondade ja miljonite inimeste jõupingutuste ja sageli ka elude hinnaga. Ja me võime selle õiguse kaotada.
Kokkuhoiumeetmeid käsitlevad otsused ei ole kivisse raiutud. Pidades silmas juunis toimuvaid valimisi ja kõiki eelseisvaid valimisi liikmesriikides, kutsume teid üles: minge hääletama! Ärge laske seda õigust endalt ära võtta. Hääletage sotsiaalse progressi poolt! Üheskoos saame jätkata nii oma riikide kui ka Euroopa Liidu täiustamist ning muuta seda, mis ei toimi.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu aprilli istungjärgul rõhutasid komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi asepeadirektor Maive Rute ja komitee president Oliver Röpke, et ELi konkurentsivõime tugevdamine on oluline meie majanduse ja ühiskonna arengu ja heaolu suurendamiseks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu aprilli istungjärgul rõhutasid komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi asepeadirektor Maive Rute ja komitee president Oliver Röpke, et ELi konkurentsivõime tugevdamine on oluline meie majanduse ja ühiskonna arengu ja heaolu suurendamiseks.
Maive Rute sõnul ei tohi me aega kaotada. EL peab kiiresti tegutsema, kui ta tahab maailma majandushiidude ülemvõimu tingimustes järele jõuda ja ellu jääda.
ELi konkurentsivõime olukorda hinnates ütles ta: „Vajame radikaalseid muutusi. Me ei saa jätta ühtse turu rakendamist hea tahte hooleks, vaid vajame selleks reaalset jõustamist. Peame eksportima oma kaupa ja tehnoloogiat, kuid mitte töökohti. Meie tööstus peab olema konkurentsivõimeline ja investeerida tuleb siin.“
Rõhutades, et konkurentsivõime on ELi majandusliku edu nurgakivi, mis edendab majanduskasvu, innovatsiooni ja heaolu, suurendades samal ajal liidu üleilmset mõju ja vastupanuvõimet, lisas Oliver Röpke: „Arutades Euroopa konkurentsivõimet, peame asetama inimesed arutelu keskmesse ja tagama, et kedagi ei jäeta kõrvale. Konkurentsivõime lõplik mõju ja tähtsus seisneb selles, kuidas see mõjutab üksikisikute ja kogukondade heaolu, võimalusi ja jõukust. Seepärast tuleb igasuguses konkurentsivõime üle peetavas arutelus seada esikohale inimeste vajadused, õigused ja püüdlused.“
Täiskogu istungjärgul võeti ka vastu arvamus „Pikaajaline konkurentsivõime strateegia“, mille koostasid raportöör Emilie Prouzet ja kaasraportöör Stefano Palmieri. (mp)
Iga kümnes naine elab äärmises vaesuses. Iga kolmas seisab silmitsi vägivallaga. Oleme tunnistajaks naiste õiguste üha ulatuslikumale piiramisele kogu maailmas, sealhulgas ELis. Kuna kohe on käes Euroopa Parlamendi valimised ja Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamine, on jätkuv institutsiooniline ja kodanikuühiskonna toetus naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks ülitähtis.
Iga kümnes naine elab äärmises vaesuses. Iga kolmas seisab silmitsi vägivallaga. Oleme tunnistajaks naiste õiguste üha ulatuslikumale piiramisele kogu maailmas, sealhulgas ELis. Kuna kohe on käes Euroopa Parlamendi valimised ja Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamine, on jätkuv institutsiooniline ja kodanikuühiskonna toetus naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks ülitähtis.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul toimus 25. aprillil arutelu ELi olulisimate soolise võrdõiguslikkuse eest võitlevate organisatsioonidega, et rõhutada tungivat vajadust jätkata naiste õiguste edendamist ELi järgmisel ametiajal.
Arutelu toimus päev pärast seda, kui Euroopa Parlament oli andnud rohelise tule esimesele ELi direktiivile soolise vägivalla tõkestamise kohta. Lisaks kajastati seda teemat ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungi järeldustes. Naiste staatuse komisjon on maailma suurim rahvusvaheline foorum soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel saavutatud edu hindamiseks ning sel aastal keskendus see naiste vaesusele.
Komitee andis oma panuse märtsis New Yorgis toimunud ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungi toimumisele deklaratsiooniga „Vaesus soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast“, mis sisaldas kümmet meedet naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ja sotsiaalseks kaitseks.
„Kuna vaesus ei ole sooneutraalne, ei saa seda olla ka meie vastus. Naiste vastu suunatud vägivald mõjutab naiste vaesusriski ja nende võimet osaleda tööturul võrdsetel alustel. Seepärast kiidan Euroopa Parlamendi lõpphääletust esimese direktiivi üle, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist Euroopas,“ ütles komitee president Oliver Röpke.
Tänu kõigi tasandite kooskõlastatud tegevusele on komisjoni praeguse ametiaja jooksul saavutatud mitu vahe-eesmärki, näiteks ELi tasustamise läbipaistvuse direktiivi ja hooldusstrateegia vastuvõtmine, märkis võrdõiguslikkuse voliniku Helena Dalli kabineti liige Lanfranco Fanti.
Arutelul osalejad kutsusid üles looma soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva ELi nõukogu. Samuti nõuti ELi naistevastase vägivalla koordinaatori nimetamist ja võrdõiguslikkuse voliniku volituste uuendamist.
„Ootame ELilt poliitilist toetust,“ ütles ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri Brüsseli kontori direktor Florence Raes. Kuigi võrdõiguslikkuse valdkonnas on saavutatud tõelist edu, piiratakse naiste õigusi enneolematul määral ja on üha suurem oht, et sooline võrdõiguslikkus võidakse prioriteetide loetelust välja jätta.
„Raske on olla naine ja samal ajal ka vähemusrühma liige. Tuleb meeles pidada, et võrdõiguslikkusest ei piisa enam: võrdsus nõuab intersektsionaalsust,“ sõnas Ilaria Todde, Eurocentralasian Lesbian Community huvikaitse valdkonna direktor.
„Naistevastane vägivald on kogu maailma patriarhaalsetes süsteemides sügavalt juurdunud. Täna tõdeme rõõmuga, et vastu võeti esimene ELi direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla kohta,“ ütles Euroopa naiste surverühma peasekretär Mary Collins. (ll)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutas täiskogu aprilli istungjärgul talentide liikuvuse paketti. Algatus sisaldab mitmeid uusi meetmeid, mille eesmärk on muuta liit väljastpoolt ELi pärit talentide jaoks atraktiivsemaks ja hõlbustada liidusisest liikuvust.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutas täiskogu aprilli istungjärgul talentide liikuvuse paketti. Algatus sisaldab mitmeid uusi meetmeid, mille eesmärk on muuta liit väljastpoolt ELi pärit talentide jaoks atraktiivsemaks ja hõlbustada liidusisest liikuvust.
Külalisesineja siseasjade volinik Ylva Johansson palus komitee toetust, et aidata liikmesriikidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel ühel meelel see uuendus omaks võtta ja tagada tulemuslik tööjõurände poliitika.
Üks talentide liikuvuse paketi põhimeetmeid on ELi talendireservi algatus, mis on esimene ELi tasandi vabatahtlik sobitamisvahend, mille kaudu huvitatud liikmesriigid saavad ELi tööandjad kokku viia kolmandatest riikidest pärit tööotsijatega.
Komitee president Oliver Röpke rõhutas: „ELi ootab ees tõsine tööjõu- ja oskuste nappus, mis on tingitud üleminekust rohelisele ja digitaalsele majandusele ning demograafilistest probleemidest. Talentide liikuvuse pakett võib olla üks vahend nende probleemide leevendamiseks.“
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson kutsus üles rakendama tööjõurändele Euroopa tiimi lähenemisviisi, millel on laiem Euroopa mõõde. „Tööränne kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse ja see jääb nii ka edaspidi. Kuid meil tuleb luua Euroopa tiimi lähenemisviis, mille raames ELi institutsioonid, liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid töötavad koos, et viia ellu uusi algatusi ja lihtsustada tööjõu liikuvuse poliitika rakendamist.“
Komitee liige, täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuse „Talentide liikuvuse pakett“ raportöör Tatjana Babrauskienė rõhutas: „ELi talendireserv peab olema praktiline, kergesti kasutatav ja usaldusväärne vahend, mis on töötajate ja tööandjate jaoks atraktiivne. Samal ajal peab EL toetama õiglast ja eetilist seaduslikku tööjõurännet“. (at)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välissuhete sektsioon (REX) kohtus oma Serbia ja Montenegro kolleegidega vastava ühise nõuandekomitee raames. See ühisorgan võimaldab kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonidel jälgida riigi ühinemisläbirääkimisi, arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ning juhtida tähelepanu probleemidele, millega tuleb Euroopa Liiduga ühinemise teel tegeleda.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välissuhete sektsioon (REX) kohtus oma Serbia ja Montenegro kolleegidega vastava ühise nõuandekomitee raames. See ühisorgan võimaldab kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonidel jälgida riigi ühinemisläbirääkimisi, arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ning juhtida tähelepanu probleemidele, millega tuleb Euroopa Liiduga ühinemise teel tegeleda.
5. aprillil 2024 tervitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Brüsselis ühise nõuandekomitee Serbia liikmeid, et arutada ELi ja Serbia suhete hetkeseisu ning ELiga ühinemise protsessi üle peetavaid läbirääkimisi. Arutlusteemade hulgas olid uuest majanduskasvu kavast ning Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastust Serbiale tulenevad võimalused, valimisjärgne olukord riigis ning ülevaade demokraatia ja õigusriigi olukorrast Serbias.
Üritusel osales Serbia Vabariigi ELi juures asuva esinduse hiljuti ametisse nimetatud juht Danijel Apostolović, kes rõhutas ELi ja Serbia ühist seisukohta tihedama koostöö kohta kõigis Serbia ühinemisläbirääkimistega seotud asjakohastes küsimustes.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurentiu Plosceanu toonitas nende koosolekute tähtsust, et tugevdada Euroopa ühinemise narratiivi Serbias, sest need tagavad kodanikuühiskonna esindajate kohaloleku.
Kohtumise lõpus võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis edastatakse ELi institutsioonidele ning Serbia valitsusele ja kohalikele omavalitsustele.
13. mail valiti ELi ja Serbia ühise nõuandekomitee liige Nataša Vučković Euroopa Kohaliku Demokraatia Assotsiatsiooni (ALDA) uueks esimeheks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ALDA üldkogul Barcelonas esindanud Aurel Laurențiu Plosceanu õnnitles Nataša Vučkovići ametisse nimetamise puhul.
******
ELi ja Montenegro ühise nõuandekomitee 18. koosolek toimus 16. aprillil Podgoricas ning saatis ELi institutsioonidele selge sõnumi Montenegro kindlast pühendumusest saada 2028. aastaks ELi 28. liikmesriigiks.
Ühise nõuandekomitee liikmed julgustasid oma organisatsioone, riiklikke asutusi ja ELi institutsioone tegema kõik endast oleneva õigusriigi vahekriteeriumide täitmiseks. Õigusriigi vahekriteeriumi hindamisaruande esitamine juuniks on ELiga ühinemise protsessi pöördepunkt, mis võimaldab ajutiselt sulgeda teised peatükid.
Ühise nõuandekomitee kaasesimees, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Decebal-Ștefăniță Padure ütles: „Montenegro ametivõimud peaksid täitma oma ambitsioonikad eesmärgid ja organiseeritud kodanikuühiskond tuleks kaasata ühinemisläbirääkimiste igasse etappi.“ Montenegrot esindav kaasesimees Gordana Đurović kutsus kõiki sidusrühmi üles toetama jõupingutusi saada komisjonilt juuniks positiivne aruanne.
Pealäbirääkija dr Predrag Zenović juhtis tähelepanu kodanikuühiskonna olulisele rollile ja konkreetsele abile läbirääkimisprotsessis, arvestades, et üldsuse toetus Montenegro ELi liikmesusele ulatub 80%-ni.
ELi suursaadik Monotenegros Oana Cristina Popa märkis, et Montenegro näib lõpuks olevat leidnud vajaliku stabiilsuse keskendumaks ELiga ühinemisele kui oma peamisele strateegilisele prioriteedile. Ta lisas: „Me kõik püüame tagada, et see võimalus ei jääks kasutamata.“
Kohtumise lõpus võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis esitatakse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomiteele, parlamentaarsele stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomiteele, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Komisjonile ja Montenegro valitsusele. (at)
