Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogul vastu arvamuse, milles pakutakse välja strateegia ELi saari, mägipiirkondi ja hõredalt asustatud piirkondi kimbutavate probleemidega tegelemiseks. Komitee kutsub üles võtma ELi meetmeid ühtekuuluvuspoliitika raames ning rõhutab vajadust kohandatud strateegiate, usaldusväärsete andmete ja konkreetsete kestliku majanduskasvu mehhanismide järele.

ELi äärealad, nagu saared, mägi- ja hõredalt asustatud piirkonnad, seisavad silmitsi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, mis pärsivad nende arengut. Kaugel asuvatel saartel tuleb oma eraldatuse tõttu kanda suuri kulusid, ning mäestikualasid ohustavad kliimamuutused. Hõredalt asustatud piirkondade üha vähenev elanikkond nõuab innovaatilisi kasvustrateegiaid. Komitee raportöör Ioannis Vardakastanis rõhutab, et meetmed tuleb kohandada vastavalt iga piirkonna eripärale. Komitee toetab oma arvamuses ELi sidusat tegevust ning tõstab esile piirkondlikku solidaarsust kui marginaliseerumise vastast vahendit. Komitee teeb ettepaneku kasutada ELi ühtekuuluvuspoliitika tugevat õiguslikku alust ning luua kohapõhiste probleemidega tegelemiseks – edukate linna- ja maapiirkondade strateegiate eeskujul – konkreetsed fondid ja paktid (näiteks saarte pakt või mägipiirkondade pakt). Lahendused hõlmavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte ning nõuavad erinevaid meetmeid alates tegevuskulude vähendamisest kuni töökohtade loomise edendamise ja kohaliku kultuuri säilitamiseni. Teadlike otsuste tegemine sõltub täpsetest andmetest ja suutlikkuse suurendamisest, mis omakorda eeldab aktiivset dialoogi ELi, riiklike ja kohalike sidusrühmade vahel, et kujundada nende ELi piirkondade ainulaadsetele oludele vastavat poliitikat. (tk)

12. detsembril 2023 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhatus nimetada komitee uueks peasekretäriks Isabelle Le Galo Floresi.

Isabelle Le Galo Floresil on magistrikraad rakendusmatemaatika, kommunikatsiooni, meedia ja rahvusvaheliste suhete erialal. Oma karjääri jooksul on ta töötanud mitmel juhtival ametikohal, olles viimati Hispaania asjade asepeadirektor Daniel ja Nina Carasso sihtasutuses, kus ta tegeles muu hulgas kestlike toidusüsteemide ja kodanikuidentiteedi tugevdamisega kunsti kaudu.

Komitee peasekretäril on täidesaatev funktsioon, abistades ja nõustades komitee tööorganeid ning juhtides ligikaudu 700 alluva tööd. Isabelle Le Galo Flores asus viieks aastaks ametisse 16. jaanuaril pärast Gianluca Brunettit, kes lahkus sellelt ametikohalt 31. detsembril 2023. (ehp)

Finantssektoril, eelkõige pangandusvaldkonnal, on oluline roll ELi majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisel, kuna sellel on märkimisväärne mõju majanduse rahastamisele ja hädavajalikule kestlikkusele üleminekule. Täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peamisi viise, kuidas seda sektorit tugevdada ja suurendada selle panust ELi strateegilisse autonoomiasse ja selle saavutamist toetavatesse eesmärkidesse.

Vastupanuvõimeline finantssüsteem on ELi majanduse ümberkujundamisel esmatähtis, kuid vaatamata jõupingutustele kehtestada konkurentsivõime kontrollid ja täiustada õigusloomet läbi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, on endiselt probleeme. Komitee raportöör Antonio García del Riego juhib tähelepanu sellele, et lõpule viimata pangandus- ja kapitaliturgude liidud on takistuseks turu ühtsusele ja seetõttu ei suuda ELi pangad ülemaailmses võidujooksus sammu pidada. Finantssektori konkurentsivõime ja vastupanuvõime kindlustamiseks tuleb läbi viia põhjalikud hindamised. Aus konkurents on otsustava tähtsusega stabiilsuse ja majanduskasvu jaoks, kuid selleks on vaja tugevamaid õigusraamistikke, mis kaitsevad pangandussektori mitmekesisust. Komitee rõhutab ausa konkurentsi rolli stabiilsuse tagamisel ja investeeringute ligimeelitamisel ning nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi järelevalvele, mis edendab digiüleminekut ja turu kestlikkust. Tunnustades ELi konkurentsivõime kontrolli lisamist tulevastesse poliitikameetmetesse, juhib komitee tähelepanu sellele, et konkurentsivõimet tuleb suurendada, kaldumata kõrvale sellistest rahvusvahelistest standarditest nagu Basel III. Väga oluline on viia see kontroll kooskõlla finantssektori seärasustega. Kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimine aitab turu killustatuse vastu, suurendab finantsstabiilsust ja edendab integratsiooni. Komitee rõhutab, et tõhusad hindamismeetodid, sidusrühmade kaasamine mõjuhinnangutesse ja usaldusväärsed andmed teadlike otsuste tegemiseks on sektori arengu võti. (tk)

Belgia võttis ELi juhtimise enda kätte 1. jaanuaril ja on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2024. aasta esimesel poolel. Põhitähelepanu all on kahtlemata juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mil Euroopa kodanikud saavad otsustada liidu edasise kursi üle. Osaleme aktiivselt teabe edastamisel valimiste kohta ja julgustame valima. „Organiseeritud kodanikuühiskonna kantsina teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tihedat koostööd eesistujariigi Belgiaga, et ehitada üles tugevam, vastupidavam ja demokraatlikum Euroopa,“ ütles komitee president Oliver Röpke.

Uues brošüüris tutvustatakse meie tegevust aasta esimesel poolel, peamisi dokumente, mille kallal meie sektsioonid töötavad, ning eesistujariigi Belgia taotletud ettevalmistavaid arvamusi.
Kes aga on meie Belgia liikmed?

Siit leiate teavet selle kohta, kes nad on ja millist kodanikühiskonna osa nad esindavad. Teave on hollandi, prantsuse, saksa ja inglise keeles (cw).

Algatuse „Global Gateway“ eesmärk on tagada ELi avatud strateegiline autonoomia, kuid see peab põhinema mõjuhinnangutel. Seda rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses. Komitee soovib senisest aktiivsemat rolli strateegia „Global Gateway“ arenguprojekte käsitleva otsustusprotsessi olulistes etappides.

Strateegiaga „Global Gateway“ lubatakse aastatel 2021–2027 kaasata kuni 300 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, parandada ühendusi digi-, energia- ja transpordisektoris ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadustaristut kogu maailmas.

Komitee rõhutab siiski, et algatuse „Global Gateway“ investeerimisprogrammid peavad põhinema mõjuhinnangutel, tagades partnerriikide arengualgatuste demokraatliku isevastutuse ning projektide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse. Samas väljendab komitee kahtlust teistest ELi fondidest rahastatavate projektide suhtes, mis võivad tavapärasest järelevalvemenetlusest kõrvale kalduda, sest iga projekti mõju hindamise menetlused ei ole selged.

Komitee liige ja arvamuse raportöör Stefano Palmieri rõhutas, et strateegia „Global Gateway“ projektides tuleb järgida mitmeid põhimõtteid ja eesmärke: „ELi väärtuste järgimine ja üksikasjalike mõjuhinnangute esitamine on oluline nende projektide kestlikkuse tagamiseks“.

Komitee väljendab samas kahetsust, et kohalikud Euroopa sidusrühmad ei ole üldisesse arenguprotsessi piisavalt kaasatud. Komitee soovib strateegia „Global Gateway“ arenguprojektide otsustusprotsessi põhietappides võtta aktiivsema rolli. Alustuseks korraldaks komitee korrapäraseid kohtumisi Global Gateway nõukogu ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite vahel. (mt)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töö on osutunud edukaks, kuid Euroopa Liit peab tegema veelgi suuremaid jõupingutusi oma ühiskondliku leppe, solidaarsuse, õiglase majanduse ja kaasamise säilitamiseks. See on Euroopa väärtuste säilitamiseks hädavajalik.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asutati Rooma lepinguga (mis allkirjastati märtsis 1957) ja komitee pidas oma esimese täiskogu istungjärgu 1958. aasta mais. Komitee varasemaid kogemusi ja nendest saadud õppetunde tuleviku jaoks arutati 13. detsembril 2023 Brüsselis toimunud üritusel „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 65. aastapäeva tähistamine: kodanikuühiskonna võimestamine, demokraatia kaitsmine“. „Viimase 65 aasta jooksul on komitee loonud suurepärase platvormi, tänu millele kodanikuühiskond saab vabalt väljendada oma seisukohti ja püüda seeläbi parandada ELi õigusakte. Muutuvas geopoliitilises kontekstis on tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna hääl olulisem kui kunagi varem. Just kodanikuühiskond oma valvurirollis tagab selle, et keegi ei kõrvaldaks kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi, õigusriigi põhimõtet ega põhiõigusi ja -väärtusi. Ühesõnaga, et keegi ei takistaks demokraatiat,“ ütles komitee president Oliver Röpke.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed esindavad kogu Euroopa erinevaid kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas ettevõtteid, ametiühinguid ja muidu huvirühmi. Tegemist on ELi nõuandva organiga, mis koostab arvamusi Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile ning toimib sillana ELi otsuseid tegevate institutsioonide ja ELi kodanike vahel. „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on saanud 65aastaseks ja võiks arvata, et on aeg pensionile jääda. Kuid olukord on vastupidine. Komiteed on nüüd vaja rohkem kui kunagi varem – nüüd, mil nii paljud eurooplased peavad rinda pistma raskustega. Tuleb vastu seista katsetele eirata organiseeritud sotsiaaldialoogi rolli. Teised ELi institutsioonid peaksid meid üha rohkem kuulama,“ nõudis komitee endine president ja komitee endiste liikmete ühenduse esimees George Dassis.

Nagu arutelus rõhutati, on komitee olnud viimastel aastatel Euroopa sotsiaalõiguste samba arutelus juhtiv osaline. Komiteel oli ka kaalukas roll Euroopa tuleviku konverentsil, mille lõppsoovitustes mainiti selgesõnaliselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed kui vahendit ELi demokraatias osalemise ja läbipaistvuse suurendamiseks. Hiljutised näited komitee teedrajavast rollist: komitee oli esimene, kes kutsus üles looma tõelist Euroopa terviseliitu, ja on praegu toodete parandamise õiguse välja töötamise eesrinnas. Tööandjate rühma esimees Stefano Mallia rõhutas komitee töö mõju tähtsust ja tõi esile alates 1958. aastast õigusaktidesse tehtud parandused: „Viimastel kuudel oleme saavutanud mitu olulist eesmärki, sealhulgas konkurentsivõime kontroll ja ELi sinine kokkulepe. Me jätkame tööd, et levitada nende inimeste seisukohti, keda me esindame.“

Energiasüsteemi ümberkujundamine, võitlus kliimakriisi vastu ja reageerimine Venemaa põhjustatud geopoliitilisele ohule – need on vaid mõned probleemidest, mis suurendavad vajadust komitee järele. Sellise komitee järele, mis aitaks saavutada konsensust ühise heaolu nimel, edendada Euroopa integratsiooni väärtusi ning töötada osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide eesmärkide nimel. „65 aasta jooksul on komitee pakkunud ametiühingute esindajatele platvormi sisukateks aruteludeks tööandjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude Euroopa Liidu institutsioonidega. Komitee edu nurgakiviks on koostöö. Tuues kokku ühiskonna paljude eri rühmade esindajad, õnnestub meil koostada arvamusi, mis sisaldavad palju eri vaatenurki. Selline kaasatus tagab meie töö on kooskõla demokraatlike põhimõtetega,“ ütles töötajate rühma esimees Lucie Studničná.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland kutsus komiteed üles andma endast kõik, et Euroopa Parlamendi valimised osutuksid edukaks. „EL peab lahendama Euroopa ühiseid probleeme üheskoos. Selle saavutamine sõltub suuresti Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest. Komiteel ja selle liikmetel on volitused ja kohustus jõuda oma kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustike kaudu kodanikeni, et võidelda desinformatsiooni, hirmu ja usalduse puudumise vastu. Samuti peame kordama üleskutset võtta kõigis poliitikavaldkondades reaalseid meetmeid kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rakendamiseks ELi tasandil.“

Lisateave Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajaloo kohta (ab)

Kodanikuühiskonna organisatsioonid väljendavad pettumust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgu tulemustes, kuid peavad neid platvormiks, millelt suurendada Euroopa tegevust ülemaailmsel tasandil. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on jätkuvalt pühendunud kliimakriisiga tegelemisele ning rõhutab vajadust olla ambitsioonikam ja kaasata noori.

COP28 tähistab ajaloolist muutust, sest esimest korda kolmekümne aasta jooksul kohustuvad riigid loobuma fossiilkütuste kasutamisest energiasüsteemides. Komitee president Oliver Röpke tunnustab neid edusamme, kuid rõhutab vajadust fossiilkütused järk-järgult täielikult kasutuselt kõrvaldada ja toonitab, et oluline on kaasata neisse püüdlustesse noori.

Euroopa Liidu läbirääkijad kinnitavad, et on õnnestunud hoida kinni Pariisi kokkuleppe eesmärgist piirata ülemaailmse temperatuuri tõusu. COP28 keskendub energiasektorile ja seab eesmärgiks vähendada heidet 2030. aastaks 43% ja saavutada 2050. aastaks netonullheide. Kokkulepet kritiseeritakse siiski selle puuduste tõttu, sealhulgas ebakindlus 1,5 °C eesmärgi saavutamise suhtes, naftariikide mõju ja nõrgad finantssätted seoses üleminekuga.

Rooma Klubi kaasesimees Sandrine Dixson-Declève hoiatab, et koormuse ebapiisava jagamise tulemusel jaotub rikkus üha ebavõrdsemalt ja suurenevad sotsiaalsed pinged. Komitee noorteesindaja Diandra Ni Bhuachalla on enda sõnul COP28 tulemustes sügavalt pettunud. Ta rõhutab, et olulised on inimeste tegelikud kogemused fossiilkütuste lobistidele vastu astumisel.

Neile murekohtadele vaatamata tunnistavad komitee liikmed Dubai kokkuleppe positiivseid aspekte ja lubavad tegeleda lünkadega. Samal ajal kutsuvad nad ka teisi ELi institutsioone tungivalt üles sama tegema. Komitee arutelul kõlama jäänud sõnum on otsustav pühendumine: „Me ei loobu“ kliimakriisiga ELi ja ÜRO jätkuvate meetmete abil kiiresti tegelemast. (ks)

Meie maailmajaos ja ka kaugemal on toimunud palju ajaloolisi muutusi 1980. aastatel aset leidnud Euroopa ühtse turu idee tekkimise ning selle kujundamise ja käivitamise vahel 1990ndate aastate alguses. Sellest ajast on juba ELi pindala ja liikmesriikide arv enam kui kahekordistunud, liit on pidanud tegelema kriiside ja konfliktide, looduskatastroofide, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste probleemidega.

Drastiliselt on muutunud geopoliitiline olukord. Aasias on sirgunud uus suurvõim ning temast on saanud ELi süsteemne rivaal mitmel tasandil. Aastate jooksul on siseturu põhimõtted, s.o kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine, osutunud ELi majandusele soodsaks. Siseturg ei ole siiski kaugeltki täiuslik.

Ühiselt kokkulepitud eeskirjade rakendamine võib olla üsna ebaühtlane, haldusnõudeid tekib nagu seeni pärast vihma ja turujärelevalve suutlikkus on kahetsusväärselt piiratud. Lisaks maadleb siseturg praegu vastuoluliste eesmärkidega: tööstuse, aga ka teiste riikliku tasandi osalejate soovid toetuste saamiseks ja sellele vastanduvad üleskutsed riigiabi piiramiseks ja võrdsete tingimuste säilitamiseks kõigis liikmesriikides; kohaliku tootmise nõudmine Euroopas väärtuse loomise ja töökohtade säilitamiseks ning sellele vastukaaluna nõudmised tagada avatud turud ja neile juurdepääs, et säilitada kulupõhine konkurentsivõime ülemaailmsete konkurentidega ja pakkuda tarbijatele taskukohaseid tooteid; juurdepääs hädavajalikele toorainetele, et toota kaupu autodest, tuuleturbiinide või päikesepaneelideni ning köögi- ja aiaseadmeteni, millele vastanduvad nende toorainete tarnetingimusted, nagu töö- ja keskkonnastandardite tagamine ning konkurents nende toorainete saamiseks.

ELi turgude ja piiride avatus, mis on algse ühtse turu mõtteviisi peamine alustala, ei ole piisav maailmas, kus ei peeta enam kinni mitmepoolsetest rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest. Tegelikult võib see osutuda ELi jaoks nõrgaks kohaks, kui seda ei täiendata teatavate kaitsemeetmetega, nagu range järelevalve ELi turule sisenevate toodete kvaliteedi ja ohutuse üle või investeeringute ja nendega seotud eesmärkide kontrollimine investorite poolt. Maailmas, mis on loobumas mitmepoolsetel reeglitel põhinevatest süsteemidest ning liigub selle poole, et riigid keelustavad või piiravad juurdepääsu toorainetele lähtuvalt oma (riiklikest) huvidest, ei toimi enam majanduse üleilmastumine ja rahvusvaheliselt integreeritud tarneahelad.

Seetõttu vajab nendel põhimõtetel rajanev siseturg uut strateegiat. Selle keskmes peaksid olema Euroopa tööstuspoliitika, ettevõtjaid ja VKEsid soodustav raamistik, sotsiaalsed ettevõtted, avaliku sektori toetus Euroopa projektile, nõuetekohaselt korraldatud ja tõhusad üldhuviteenused ning meetmed Euroopa sotsiaalse mudeli säilitamiseks ja arendamiseks.

Komitee arvates on siseturu süvendamiseks otsustava tähtsusega ELi kapitalituru väljakujundamine. Kapitaliturg peaks keskenduma kaupade ja teenuste tootmise, ostmise ja voo rahastamisele, eelkõige toetades ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja üldhuviteenuseid ning ergutades ettevõtlust.

Lisaks peaks prioriteetsetena käsitlema meetmeid, mis loovad raamistiku eraettevõtjate innovatsioonile ja soodustavad innovatsiooni riskikapitalile juurdepääsu kaudu ning sidemete arendamise teel tööstuse ja teadussektori vahel. Lisaks peab üks siseturu tugevdamise prioriteete olema ka ühenduse õigustiku jõustamine. Kahjuks ei ole paljusid neist eeskirjadest riiklikul tasandil üle võetud, neid rakendatakse väga erinevalt või kohaldatakse väga erineval määral. See on tõsine ja oluline takistus siseturu sujuvale toimimisele.

EL peaks oma välistegevuses edendama kliimadiplomaatiat kui juhtalgatust, rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses. Selleks et kohandada ELi kliimadiplomaatiat praeguse geopoliitilise maastiku ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on vaja tugevat ja usaldusväärset strateegilist kava.

Komitee on veendunud, et käes on hetk tõsta kliimapoliitika Euroopa Liidu välispoliitika juhtalgatuse staatusesse.

Komitee arvamuse raportöör ja tööandjate rühma esimees Stefano Mallia toonitas: „Kui tahame vältida korvamatut kahju, ei tohi me enam aega raisata. Kliimadiplomaatia on ennetav diplomaatia. Seepärast on vaja kliimadiplomaatiat kiiresti ajakohastada, muutes selle ELi välispoliitika juhtalgatuseks.“

Komitee innustab ELi võtma vastu tervikliku kliimadiplomaatia strateegia koos lühi- ja pikaajaliste prioriteetidega, integreerides kliimameetmed kõigisse välissuhete valdkondadesse, sealhulgas julgeolek ja kaitse, kaubandus, investeeringud, transport, ränne, arengukoostöö, finants- ja tehniline abi, kultuur ja tervishoid.

Euroopa rohelise kokkuleppe tõhus rakendamine annab ELile usaldusväärsuse mõjutada ja inspireerida teisi alustama samuti üleminekut kestlikumale arengule//tegutsemisele. Seepärast kutsub komitee liikmesriike ja institutsioone üles tagama parem koordineerimine ELi osalejate vahel, et viia nende poliitika kooskõlla kliimaeesmärkidega ning kiirendada liidusiseseid meetmeid Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks.

Nagu ütles arvamuse raportöör Stefano Mallia: „Peame analüüsima, kas suudame liidusiseselt saavutada eesmärgid, mille endile rohelise kokkuleppe raames seadsime. Kui meie sisepoliitiline töö on tehtud, peaksime tegema koostööd naaberriikidega, et edendada nende majanduse mitmekesistamist, koostada õiglase ülemineku kavasid ning toetada kohanemis- ja riskijuhtimisprojekte, et ennetada ja vähendada ebakindlusriske.“ (mt)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab hiljuti vastuvõetud arvamuses, et Euroopa liigne sõltuvus Aasiast pärit ravimite toimeainete ja valmisravimite impordist ohustab ELi kodanike tervist ja heaolu. Seepärast teeb komitee ettepaneku võtta vastu esmatähtsate ravimite õigusakt.

Euroopa Liit seisab põhiravimitega varustamise tagamisel silmitsi üha suuremate probleemidega, kuna enamik toimeaineid ja valmisravimeid imporditakse praegu Aasiast. Välistarnijatest sõltumine paneb muretsema ELi vastupanuvõime pärast tarneahelahäirete, hinnakõikumiste ja võimalike geopoliitiliste ohtude korral.

„Me seame ohtu oma kodanike tervise, kui loodame põhiravimite puhul välistarnijate peale. Peame tegutsema kohe, et vajalikud ravimid oleksid eurooplastele kättesaadavad,“ märkis komitee arvamuse raportöör Lech Pilawski.

Tõstatatud küsimuste lahendamiseks soovitab komitee luua uue ELi mehhanismi, et toetada toimeainete ja valmisravimite tootmist ELis. Kavandatav esmatähtsate ravimite õigusakt tuleks vastu võtta määruse vormis ja peaks looma tervikliku ELi mehhanismi, et aktiivselt toetada toimeainete ja valmisravimite tootmist Euroopa Liidus. Mehhanismi kaudu saaks rahastada teadus- ja arendustegevust, taristutöid ja tegevuskulusid.

Esitatud soovituste elluviimine nõuab tohutuid investeeringuid ja head koostööd ELi liikmesriikide vahel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma endale juhtrolli jõupingutuste koordineerimisel ja töötama välja tervikliku strateegia, mis seisaks hea Euroopa terviseohutuse eest, edendaks majanduslikku jõukust ja tagaks ravimite taskukohasuse ELi kodanike jaoks. (gb)