Möödunud aastal sai konkurentsivõimest üks ELi prioriteete Euroopa poliitikas ja keegi ei saa eirata selle tähtsust ELi tuleviku jaoks.
Konkurentsivõime oli üks põhiteemadest, millele viitas komisjoni president Ursula von der Leyen eelmise aasta septembris oma iga-aastases kõnes Euroopa Parlamendile olukorrast Euroopa Liidus. Ursula von der Leyen lubas teha kõik vajaliku Euroopa konkurentsieelise kaitsmiseks.
Euroopa ettevõtetel on raskusi oskustööjõu värbamisega, peamiste sektorite reguleerimine on rangem kui teistes konkureerivates riikides, nimelt Ameerika Ühendriikides ja Hiinas, investeeringud teadus- ja arendustegevusse on väiksemad ning füüsiline ja digitaristu pärsib kaubandust ja majanduskasvu. Need probleemid on hästi teada ja mitmes uuringus dokumenteeritud.
Ühtlasi usaldas Ursula von der Leyen Euroopa Keskpanga endisele juhile Mario Draghile ülesande teha konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada ELi konkurentsivõimet. Seda võib igati tervitada. Ent headest soovitustest üksi ei piisa. Vaja läheb ka poliitilist tahet ja suutlikkust neid rakendada.
EL on seadnud eesmärgiks tugevdada oma vastupanuvõimet ja mõju maailmas, kuid on kaotamas selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku konkurentsivõimet. Prognooside kohaselt väheneb ELi osakaal maailmamajanduses 2050. aastaks järk-järgult peaaegu 15%-lt vaid 9%-le.
Seepärast on hädavajalik parandada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet. Sel eesmärgil peab EL võtma vastu konkurentsivõime tegevuskava, mis on kooskõlas ühtse turu ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtetega, tulevikku suunatud, täpselt määratletud ja kooskõlastatud ning edendab ettevõtete ja töötajate jõukust, parandades nende võimet teha uuendusi, investeerida ja kaubelda ning konkureerida ülemaailmsel turul ühise heaolu nimel ning edendada üleminekut kliimaneutraalsusele. See on oluline mitte ainult tulevikus jõukuse, innovatsiooni, investeeringute, kaubanduse ja majanduskasvu tagamiseks, vaid ka kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja elatustaseme tõstmiseks.
Seepärast on ELi ettevõtetel selged ootused sellele uuele hoole ja nad nõuavad konkurentsivõime paigutamist laiemasse pikaajalisse majandus- ja ühiskonnaraamistikku.
Komitee on näinud vaeva, et teha kindlaks tegurid ja osalejad, kes mõjutavad pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust ning keda tuleb terviklikus visioonis arvesse võtta. Oleme teinud tööd konkurentsivõime ökosüsteemidega, et selgitada komisjonile, milliseid näitajaid ta peaks veelgi tõhustama või täiendama.
Seega näib riigipõhine lähenemisviis probleemide ja nende lahenduste hindamisel olevat otsustav aspekt, mida komisjon ei ole oma kahes pikaajalist konkurentsivõimet käsitlevas teatises piisavalt käsitlenud.
Üldisemalt on komisjon koostanud loetelu 17 tulemusnäitajast, mida tuleb igal aastal hinnata üheksa kindlaksmääratud konkurentsivõime mõõtme alusel. Kuid samuti on vaja, et liikmesriigid neist täielikult kinni peaksid ja et komisjonil oleksid nõuetekohased jõustamisvahendid võetud kohustuste tagamiseks. Just seda me soovime.
Erilist tähelepanu väärivad järgmised näitajad.
Juurdepääs rahastamisele mõistliku hinnaga, ilma et see kahjustaks tulevasi põlvkondi.
Avalike teenuste ja elutähtsa taristu valdkonnas peame investeerima ja neid investeeringuid paremini mõõtma. Sellega seoses pakume välja kuus hindamisparameetrit.
Teadusuuringute ja innovatsiooni osas on ülioluline suurendada koostööd, olgu see avaliku ja erasektori vaheline, regionaalne või globaalne koostöö.
Andmevõrkude ja energia puhul on võtmesõnad turvalisus, hind ja kliimaneutraalsus.
Mis puudutab ringlust, ei vaja ELi roll enam tõestamist, kuid me peame pöörama tähelepanu ettevõtjate vahelise konkurentsi tasakaalustamisele.
ELi digiüleminekut käsitleva õigusraamistikuga pandi alus mh ühendatuse, tehisintellekti ja andmetega tegelemiseks. Selles raamistikus peame tegelema probleemiga, mida kujutab endast inimaspektide tasakaalustamine digitehnoloogia potentsiaaliga.
Hariduse ja koolitamise korraldamisel tuleb reageerida esilekerkivatele demograafilistele ja sotsioloogilistele kitsaskohtadele.
Mis puutub strateegilisse autonoomiasse ja kaubandusse, muudavad meid haavatavaks meie sõltuvused. Ettevõtted peavad end ümber korraldama ja EL peab looma selle olukorra lahendamiseks tugiraamistiku.
Ühtse turu osas kordame kindlalt, et liikmesriigid peavad järgima ühenduse õigustiku eeskirju ja aluslepingute põhimõtteid. Tõkete eemaldamine ja tegelik kontroll. ELi liikmesriikide valitsuste poliitiline tahe rakendada seda, milles nad Brüsselis kokku lepivad, ning komisjoni suutlikkus töötada talitusteüleselt, mitte kapseldunud üksustes, mis suurendab vastuolusid. Just seda me vajame.
Peame seda ütlema igal võimalusel.
Selles kontekstis lootkem konkurentsivõime kontrolli tulemuste osas Brüsselile ja kasutagem riiklikul tasandil piirkondlikke tööstusklastreid. Vahendeid jagub, kasutagem neid.
Piiriüleste kaugtöötajate maksustamine maailmas ja mõju ELile
Rubriigis „Üks küsimus...“ uurisime komitee liikmelt ja arvamuse „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ raportöörilt Emilie Prouzet’lt, milliseid samme tuleb astuda ELis pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu märtsi istungjärgul.
Rubriigis „Üks küsimus...“ uurisime komitee liikmelt ja arvamuse „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ raportöörilt Emilie Prouzet’lt, milliseid samme tuleb astuda ELis pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu märtsi istungjärgul.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Alates Euroopa ühtse turu loomisest on standardite ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine võimaldanud ettevõtetel müüa oma tooteid enam kui 450 miljoni inimesega turul. See moodustab 61% ettevõtete ELi-sisesest kaubandusest ning on Euroopa majandusliku heaolu alus, millest saavad kasu kodanikud, tarbijad, töötajad ja ettevõtted. Euroopa Komisjoni hinnangul luuakse 25% ELi sisemajanduse koguproduktist siseturul.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Alates Euroopa ühtse turu loomisest on standardite ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine võimaldanud ettevõtetel müüa oma tooteid enam kui 450 miljoni inimesega turul. See moodustab 61% ettevõtete ELi-sisesest kaubandusest ning on Euroopa majandusliku heaolu alus, millest saavad kasu kodanikud, tarbijad, töötajad ja ettevõtted. Euroopa Komisjoni hinnangul luuakse 25% ELi sisemajanduse koguproduktist siseturul.
Uued arengud, nagu digipööre ning üleminek vähem CO2 heidet tekitavale ja kestlikumale majandusele, nõuavad siiski täiendavaid kohandusi. Kohandusi tuleb teha ka tarbijate, töötajate ja ettevõtete muutuvate vajaduste ning uute geopoliitiliste tingimuste tõttu.
Ühtse turu edukas jätkumine nõuab täiustamist mitmes valdkonnas, sealhulgas Euroopa energia- ja tööstuspoliitika, energialiit ja pangandusliit. Samuti on vaja soodsamat raamistikku suurtele ja väikestele ettevõtetele ning avaliku sektori suuremat toetust Euroopa projektile, tõhusamaid avalikke teenuseid ning paremat IT-, energia- ja transporditaristut.
2024. aasta esimesel poolel avaldati kaks pöördelise tähtsusega aruannet, mille koostasid Itaalia endised peaministrid Enrico Letta (ühtse turu tuleviku teemal) ja Mario Draghi (Euroopa konkurentsivõime tuleviku teemal), seepärast võttis komitee tööandjate rühm oma põhisõnumid ELi siseturu eduka tuleviku kohta lühidalt kokku teemalehel „ELi ühtne turg: järgmine põlvkond“.
Viiendast Euroopa kestliku arengu aruandest on selgunud, et praeguses tempos ei suuda EL saavutada 2030. aastaks kolmandikku kestliku arengu eesmärkidest. Aruandes, mis koostati koos kodanikuühiskonnaga, rõhutatakse paigalseisu ja tagasiminekut keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide poole liikumises paljude Euroopa riikide puhul. Seda on süvendanud alates 2020. aastast toimunud kriisid. Kestliku arengu eesmärgid hõlmavad selliseid valdkondi nagu vaesuse vähendamine, nälja kaotamine, tervishoid, haridus, sooline võrdõiguslikkus, kliimameetmed ja puhas vesi.
Viiendast Euroopa kestliku arengu aruandest on selgunud, et praeguses tempos ei suuda EL saavutada 2030. aastaks kolmandikku kestliku arengu eesmärkidest. Aruandes, mis koostati koos kodanikuühiskonnaga, rõhutatakse paigalseisu ja tagasiminekut keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide poole liikumises paljude Euroopa riikide puhul. Seda on süvendanud alates 2020. aastast toimunud kriisid. Kestliku arengu eesmärgid hõlmavad selliseid valdkondi nagu vaesuse vähendamine, nälja kaotamine, tervishoid, haridus, sooline võrdõiguslikkus, kliimameetmed ja puhas vesi.
Selle probleemi lahendamiseks on välja pakutud kümme otsustavat poliitikameedet, et vältida pöördumatuid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid murdepunkte. Kiireloomulisust rõhutati ka üritusel, mille korraldasid ühiselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon (NAT) ning ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustik (SDSN). Aruande eesmärk on aidata ELil tugevdada oma kestliku arengu eesmärkide alast juhirolli enne 2024. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ja 2024. aasta septembris toimuvat tulevikuteemalist tippkohtumist, mille kutsub kokku ÜRO peasekretär.
Üritusel sõnavõtjad rõhutasid vajadust koheste meetmete järele enne 2030. aastat, et vältida pöördumatuid murdepunkte. ÜRO Arenguprogrammi esindaja Camilla Brückner, Belgia kliimaminister Zakia Khattabi ja Euroopa Komisjoni esindaja Petra Petan rõhutasid, et on oluline jätkuvalt pühenduda kestliku arengu tegevuskavale 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppele.
ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku aseesimees Guillaume Lafortune tutvustas aruannet ja kümmet prioriteetset meedet, mis on suunatud erakondadele, järgmisele Euroopa Parlamendi koosseisule, järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule, Euroopa Ülemkogule ja liikmesriikidele. Komitee ja kestliku arengu lahenduste võrgustiku ühiselt allkirjastatud üleskutses kutsutakse Euroopa juhte üles tegema koostööd keskkonnahoidliku, sotsiaalse ja rahvusvahelise Euroopa tulevikukokkuleppe nimel. Komitee NATi sektsiooni esimees Peter Schmidt rõhutas, et järgmised kuus aastat on kestliku arengu tegevuskava 2030 edendamiseks üliolulised, rõhutades komitee tahet suunata ELi institutsioone kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja kodanikuühiskonna sisulise kaasamise poole. Üleskutse võtta meetmeid on mõeldud selleks, et suunata Euroopa juhte koostama terviklikku Euroopa kokkulepet, mis on kooskõlas komitee edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkidega. (ks)
Pidades silmas seda, et Euroopa Parlamendi valimised 2024. aasta juunis panevad aluse Euroopa tulevikule, korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui kodanikuühiskonna institutsiooniline partner oma esimese kodanikuühiskonna nädala „Kaitskem demokraatiat!“.
Pidades silmas seda, et Euroopa Parlamendi valimised 2024. aasta juunis panevad aluse Euroopa tulevikule, korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui kodanikuühiskonna institutsiooniline partner oma esimese kodanikuühiskonna nädala„Kaitskem demokraatiat!“.
Kas osaled?
Toome kokku eri vanuses ja erineva taustaga inimesi, muu hulgas noori, ajakirjanikke ja ELi institutsioonide esindajaid, et pidada elavat arutelu meie igapäevaelu ja Euroopa tulevikku puudutavatel teemadel. Arutame mitmesuguseid ohte ja raskusi, mis ähvardavad demokraatlikke väärtusi, ning seda, mida kodanikuühiskond ootab Euroopa tulevastelt juhtidelt. Meie ettepanekud lisatakse seejärel valimisi käsitlevasse komitee resolutsiooni ja konkreetsetesse poliitikaettepanekutesse.
#CivSocWeek koondab viis komitee põhialgatust:
kodanikuühiskonna päevad – iga-aastane suurüritus, millega juhitakse tähelepanu organiseeritud kodanikuühiskonna mitmekesisele panusele sellise ELi ülesehitamisel, mis vastab paremini inimeste ootustele meie demokraatliku ühiskonna jaoks olulistes küsimustes. Samuti püütakse innustada kodanikuühiskonda osalema ulatuslikumalt Euroopa projekti kõigil tasanditel;
Euroopa kodanikualgatuse päev – iga-aastane kõrgetasemeline konverents, mis pakub foorumi ja platvormi, kus juba registreeritud ja ka tulevaste kodanikualgatuste korraldajad ja sidusrühmad saavad vahetada teavet ja kogemusi ning tutvustada üldsusele oma kodanikualgatusega seonduvat tegevust;
„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ – noorteüritus, mis toob liikmesriikidest, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist pärit noored kokku ELiga, innustades neid kasutama oma demokraatlikku hääleõigust. Dünaamiliste konsultatsioonide kaudu osalevad noored aruteludes, edendavad koostööd ja jõuavad üksmeelele;
kodanikuühiskonna auhind – iga-aastane auhind, millega tunnustatakse tõhusaid, uuenduslikke ja loomingulisi projekte, mida viivad ellu kodanikuühiskond ja üksikisikud. Sel aastal antakse auhind algatustele, millega toetatakse individuaalselt või kollektiivselt vaimset heaolu Euroopas.
ajakirjanike seminar – üritus, mis toob kokku liikmesriikide ajakirjanikke, et nad saaksid ühineda aruteludega demokraatia olukorra üle ELis ja eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste üle ning saada vahetu kogemuse komitee tegevusest.
Ühinege meiega ja ammutage inspiratsiooni meie ekspertide juhitud seminaridest ja kõrgetasemelistest poliitilistest mõttevahetustest. Tehke oma hääl kuuldavaks uue õigusloometsükli põhiküsimustes ning saage kokku kodanikuühenduste esindajate ja muutuste elluviijatega kogu Euroopast!
Tutvuge veebilehega #CivSocWeek ja levitage teavet!
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee visandab 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vormi, et tagada Euroopa põllumajanduse vastupanuvõime ja kestlikkus. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia ülesandel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu jaanuaris ja milles rõhutati vajadust stabiilse pikaajalise poliitikaraamistiku järele, mis toetaks kestlikku toidutootmist, avatud strateegilist autonoomiat ja maaelu arengut.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee visandab 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vormi, et tagada Euroopa põllumajanduse vastupanuvõime ja kestlikkus. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia ülesandel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu jaanuaris ja milles rõhutati vajadust stabiilse pikaajalise poliitikaraamistiku järele, mis toetaks kestlikku toidutootmist, avatud strateegilist autonoomiat ja maaelu arengut.
ELi põllumajandusettevõtetest on 94,8% pereettevõtted ning sektor seisab silmitsi selliste probleemidega nagu madalam sissetulek, põllumajandusettevõtete arvu vähenemine, põlvkondade vahetumise raskused ja märkimisväärne tööjõu väljavool. Ehkki ÜPP eelarveeraldised langesid vähem kui 25%-le 2021. aastal, nõuab komitee ÜPP rahastamist, mis on kooskõlas selle kestlikkuse eesmärkidega. Soovitatav on minna baassissetuleku toetuselt üle rahaliste stiimulite pakkumisele keskkonnale ja ühiskonnale kasulike teenuste eest, et võimaldada väikestele põllumajanduslikele pereettevõtetele üleminekuperioodil paindlikkust.
Mure ELi põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme pärast, mida pärsib inflatsioon, energiaturu volatiilsus ja kliimamuutused, rõhutab vajadust ÜPP reformide järele. Komitee soovib nende probleemide käsitlemist 2027. aasta järgses ÜPPs, mis peaks keskenduma inimväärsetele töötingimustele, edendama tervislikumat toitumist, vähendama toidu raiskamist ja reguleerima toiduturge. Seda silmas pidades tehti ettepanek vastutsükliliste komponentide ja taastuvenergia tootmise toetamise kohta, et leevendada energiahindade tõusu ja tarnehäirete mõju. Äärmuslike kliimatingimuste vastu võitlemiseks ja põllumajandustootjate mõjuvõimu suurendamiseks võib soovitada avaliku ja erasektori partnerluse kindlustusskeeme ning investeeringuid innovatsiooni ja digitehnoloogiasse.
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistudes rõhutab komitee vajadust kujundada ÜPP selliselt, et see vastaks ühiskonna ja põllumajanduse muutuvatele vajadustele. Lisaks on oluline ka sidusrühmade kaasamine, paindlikkus liikmesriikide jaoks ning sujuvam haldusprotsess strateegiakavade koostamisel ja kohandamisel. Kokkuvõtvalt soovib komitee ühist põllumajanduspoliitikat, mis loob tasakaalu toiduga kindlustatuse tagamise, keskkonnakaitse ja Euroopa põllumajandustootjate heaolu edendamise vahel üleilmsete probleemide kiuste.(ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
24. jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsusid kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
24. jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsusid kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidegakõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma ja organisatsiooni Civil Society Europe algatatud avalik kiri sisaldab konkreetseid ettepanekuid sotsiaaldialoogi rakendamiseks. Kirja toetas kokku 156 allakirjutanut 26 liikmesriigist. Nende seas on 39 Euroopa võrgustikku, 85 riiklikku organisatsiooni ja 60 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liiget.
Vastavatest õigussätetest hoolimata on kodanikuühiskonna dialoog ELi institutsioonides endiselt ebaühtlane ja struktureerimata. Seepärast kutsuvad avalikule kirjale #EUCivilDialogueNow allakirjutanud ELi institutsioone üles:
looma igas institutsioonis juhtivad ametikohad, mille ametnikud vastutavad suhete eest kodanikuühiskonnaga;
julgustama ja edendama tihedamat koostööd kodanikuühiskonna ja sotsiaalsete osalejate vahel,
Need jõupingutused peavad tuginema Euroopa tuleviku konverentsi soovitustele. Allakirjutanud tegid ettepaneku koostada esimese sammuna Euroopa Komisjoni teatis kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamise kohta ELi tasandil.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe leiab poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna seas aina rohkem pooldajaid. Toetus üleskutsele kasvab, sest üha enam mõistetakse, et veepuudusega tuleb tegeleda kohe ning et sinine kokkulepe pakub probleemile terviklikku lahendust.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe leiab poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna seas aina rohkem pooldajaid. Toetus üleskutsele kasvab, sest üha enam mõistetakse, et veepuudusega tuleb tegeleda kohe ning et sinine kokkulepe pakub probleemile terviklikku lahendust.
Hiljutine üritus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees tõi kokku peamised sidusrühmad, et arutada sinist kokkulepet ja selle potentsiaali kogu meie maailmajao veemajandustavad ümber kujundada, pöörates erilist tähelepanu vesikondadele.
„Me seisame silmitsi enneolematult laialdase veekriisiga,“ ütles komitee president Oliver Röpke. Viidates juunis toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele, märkis ta, et vesi on oluline teema kõigi kodanike jaoks. „Mida võtavad ELi otsustajad ette veeküsimuse ja eesseisvate probleemide osas? Need küsimused ei kannata oodata.“
Euroopa Parlamendi liige Pernille Weiss pooldas samuti terviklikku lahendust. Ta soovitas luua spetsiaalse veealase ülemineku fondi, et toetada ettevõtjaid ja kogukondi üleminekul kestlikele veetavadele. ÜRO eriraportöör Pedro Arrojo-Agudo rõhutas, et veepuudus ja kliimamuutused ei tunnista riigipiire, ning kutsus ELi üles võtma juhtrolli veekriisile ülemaailmse lahenduse leidmisel.
Komitee üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe on positiivset vastukaja saanud väga erinevatelt sidusrühmadelt. Üks neist on Prantsusmaa üldistes huvides tegutsev aktsiaselts Compagnie Nationale du Rhône (CNR), mis tegeleb Rhône’i jõe majandamisega. CNRi veevarude direktor Eric Divet osutas ettevõtte edukatele tulemustele säästva veemajanduse valdkonnas, sealhulgas märgalade taastamisel, jõgede elurikkuse suurendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel.
Euroopa Komisjon peaks lähikuudel avaldama oma veemajanduse kriisivalmiduse algatuse. Komitee on valmis tegema koostööd ELi institutsioonide ja sidusrühmadega tagamaks, et komitee ettepanekud ELi sinise kokkuleppe kohta on osa järgmise Euroopa Komisjoni prioriteetidest. (gb)
Partnerürituste taotlusi saab esitada alates 4. kuni 17. märtsini ning üritused toimuvad 29. maist kuni 1. septembrini.
Igal aastal toimub ELi rohelise nädala raames üle kogu Euroopa ja mujalgi sadu partnerüritusi, mida korraldavad mitmesugused institutsioonid, vabaühendused, ettevõtjate esindajad, akadeemilised ringkonnad, koolid ning kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused.
2024. aasta partnerürituste teema on veealane vastupanuvõime. Eesmärk on ärgitada kogu ELi hõlmavat arutelu ELi vee oleviku ja tuleviku üle, pannes rõhku teadlikkuse suurendamisele ja positiivsete, koostööpõhiste lahenduste edendamisele.
Teretulnud on kõikvõimalikud üritused alates seminaridest ja avalikest aruteludest kuni näituste ja peredele mõeldud teadlikkuse suurendamise üritusteni. Tegevus võib toimuda kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil. Lisateave ja ajakava on kättesaadav siin.
Kuna ELi sinine kokkulepe on üks komitee juhtalgatusi, annab selle valimine partnerürituste teemaks hea võimaluse tutvustada ettepanekuid, mis esitati 2023. aasta oktoobris ELi sinise kokkuleppe deklaratsioonis, milles kutsutakse üles koostama uut ulatuslikku Euroopa veestrateegiat, mis oleks samaväärne Euroopa rohelise kokkuleppega. (gb)
