17.–18. oktoobril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastase ELi ühendamise teemalise kõrgetasemelise teabevahetusürituse, mis toob kokku kodanikuühiskonna organisatsioonide teabevahetustöötajad. Üritus kandis pealkirja „Demokraatia kants: aitame ajakirjandusel ellu jääda ja edu saavutada“ ja sellel keskenduti seekord ajakirjanduse praegusele olukorrale ja selle kohale ühiskonnas. Seminaril juhiti tähelepanu ajakirjanikele, kes peavad tulema toime valitsustest ja erasektorist lähtuva kasvava survega, mis piirab meediavabadust. Lisaks teada-tuntud takistustele seisavad nad nüüd silmitsi generatiivse tehisintellekti esilekerkimisega, millel on küll oma eelised, kuid mis ohustab siiski ajakirjanduse majanduslikke aluseid.
17.–18. oktoobril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastase ELi ühendamise teemalise kõrgetasemelise teabevahetusürituse, mis toob kokku kodanikuühiskonna organisatsioonide teabevahetustöötajad. Üritus kandis pealkirja „Demokraatia kants: aitame ajakirjandusel ellu jääda ja edu saavutada“ ja sellel keskenduti seekord ajakirjanduse praegusele olukorrale ja selle kohale ühiskonnas. Seminaril juhiti tähelepanu ajakirjanikele, kes peavad tulema toime valitsustest ja erasektorist lähtuva kasvava survega, mis piirab meediavabadust. Lisaks teada-tuntud takistustele seisavad nad nüüd silmitsi generatiivse tehisintellekti esilekerkimisega, millel on küll oma eelised, kuid mis ohustab siiski ajakirjanduse majanduslikke aluseid.
„Mis on tõde? See igivana küsimus on taas esile kerkinud koos tehisintellekti tulekuga ning valeuudiste, vandenõuteooriate ja autoritaarsete valitsuste kontekstis, mis kõik õõnestavad süstemaatiliselt teadlikku arutelu, täpsust ja vastaspoolt austavat diskussiooni. Praegu on õige aeg kokku tulla ja vaadata üheskoos, millised küsimused ja vastused meid ELis ühendavad,“ ütles komitee president Oliver Röpke.
„20 aastat tagasi oskasid vaid vähesed ette näha, et 2024. aastal ei loe meist enamik enam hommikukohvi kõrvale hommikust ajalehte, vaid skrollib telefonides, et lugeda uudiseid veebisaitidel ja üha enam sotsiaalmeedias,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu, „Hoolimata uutest väljakutsetest jäävad alles ka vanad. Ajakirjanikud võitlevad endiselt ka juba tuttavate vaenlastega: tsensuuri, läbipaistmatu meediaomandi, ebapiisava rahastamise ja meediavastaste seadustega, kui nimetada vaid mõnda.“
Euroopa Ajakirjanike Liidu peasekretär Ricardo Gutiérrez rõhutas, et ajakirjanike tööd tuleks käsitleda kui „avalikku teenust“ või „avalikku hüve“, mida ohustavad majanduslikud probleemid, ahistavad vaigistushagid ja otsene vägivald (alates 2015. aastast on ELis tapetud 14 ajakirjanikku).
Viidates ajakirjanike tagakiusamisele Valgevenes, märkis Euroopa demokraatia rahastu tegevdirektor Jerzy Pomianowski, et „ajakirjandus on muutumas ohtlikumaks elukutseks kui kunagi varem“. Valgevene filmitegija, aktivist ja ajakirjanik Andrey Gnyot, kes on Belgradis koduarestis ja keda ähvardab väljaandmise oht, jagas oma videosõnumis seisukohta, et „suurim oht ajakirjandusele on jõhker jõu kasutamine tõe ja väärikuse hävitamiseks.“ Samamoodi märkis tagaselja kümneks aastaks vangi mõistetud Valgevene ajakirjanik Hanna Liubakova, et Valgevenes on vanglaseinte vahel 33 ajakirjanikku ning et isegi tema sotsiaalmeediakanali jälgimine võib kaasa tuua vanglakaristuse.
Oxfordi ülikooli Reutersi ajakirjandusuuringute instituudi vanemteadur, sõltumatu konsultant, meediauurija ja EBU aruande „Usaldusväärne ajakirjandus generatiivse tehisintellekti ajastul“ juhtiv autor dr Alexandra Borchardt esitas väite – mida ta nimetas provokatiivseks –, et „ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus, sest ajakirjandus tegeleb faktidega ja generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi, seega ei tegele faktidega. Seepärast tuleb teha sellele faktikontrolle,“ ütles ta seminari põhisõnavõtus „Usaldusväärne teave generatiivse tehisintellekti ajastul“.
Alexandra Borchardt hoiatas ajakirjandust „digitaalse lõhe“ eest, kus osa ühiskonnast võtab tehisintellekti ajastu omaks ja teine osa on sellele vastu. Kui ajakirjandus ei suuda ajaga kaasas käia, võib see kaotada lahingu tehisintellekti kasutamisel moderniseerumiseks ja publikuni jõudmiseks. Ajakirjanduse ees seisvate, generatiivsest tehisintellektist tulenevate väljakutsete hulgas on tõsiasi, et tehisintellektil põhinevas ärimudelis väheneb ajakirjanike nähtavus ning puudub kontroll sisu üle.
Tehisintellekt suudab massiliselt toota teavet, tekitades selle ülekülluse, mis võib publiku üle koormata. „Kas noored tahavad veel saada ajakirjanikeks, kui see tähendab konkureerimist tehisintellektiga?“ küsis Alexandra Borchardt. (ll)
2024. aasta seminar „ELi ühendamine“ korraldati Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhinna toel. Auhinnaga, mille Euroopa Parlament annab välja iga aasta oktoobris, tunnustatakse julget uurivat ajakirjandust. Jätkake lugemist, et saada rohkem teada auhinna ja 2024. aasta auhinnatseremoonia kohta, mis toimub 23. oktoobril.
2024. aasta seminar „ELi ühendamine“ korraldati Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhinna toel. Auhinnaga, mille Euroopa Parlament annab välja iga aasta oktoobris, tunnustatakse julget uurivat ajakirjandust. Jätkake lugemist, et saada rohkem teada auhinna ja 2024. aasta auhinnatseremoonia kohta, mis toimub 23. oktoobril.
Lühitutvustus
Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhind loodi 2021. aastal tunnustusena 2017. aastal mõrvatud Malta ajakirjanikule ja blogijale. Auhind antakse igal aastal väljapaistvale ajakirjanduslikule tööle, mis kajastab Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja -väärtusi, nagu vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused.
2024. aasta laureaat kuulutatakse välja 23. oktoobril kell 18.00 Strasbourgis Euroopa Parlamendis toimuval auhinnatseremoonial. Otseülekannet saate jälgida siin. Sõltumatu üleeuroopaline žürii, kuhu kuuluvad ajakirjanikud ja kommunikatsioonieksperdid, valis välja 13 finalisti.
Osalejaid võtab vastu Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno (kes vastutab auhinna eest). Avakõneks antakse sõna Euroopa Parlamendi presidendile Roberta Metsolale. Auhinda tutvustab žürii liige ning seejärel annab eelmise aasta laureaatide esindaja võitjale auhinna.
Tagasivaates
Kui auhind esimest korda välja anti, sai selle Pegasuse projekt, mida koordineeris organisatsioon Forbidden Stories. 2022. aasta võitjad olid Clément Di Roma ja Carol Valade dokumentaalfilmi„The Central African Republic under Russian Influence“ eest. 2023. aastal võitis auhinna Kreeka uurimiskanal Solomon koostöös Saksamaa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni STRG_F/ARD ja Briti ajalehega The Guardian ühisuurimise eest Pylose lähedal toimunud põgenike laevaõnnetuse kohta.
Pressiseminar
Enne auhinnatseremooniat korraldab Euroopa Parlamendi meediateenuste üksus pressiseminari „Meediavabaduse kaitsmine“ (23. oktoober kell 15.00). Eeldatavasti võtab osa umbes 65 ajakirjanikku, kes osalevad sisukates sõnavõttudes ja aruteludes ajakirjaniku ja Daphne Caruana Galizia poja Matthew Caruana Galizia osavõtul.
Programmis on ka sõnavõtud ajakirjanikelt, kes on oma töös ähvardusi kogenud. Üks neist on Itaalia ajakirjanik Stefania Battistini, kes lisati hiljuti Venemaa tagaotsitavate nimekirja sõjast tehtud reportaaži tõttu. Seminar kantakse üle veebis siin.
Üks kõnelejatest 2024. aasta ELi ühendamise seminari raames toimunud uuriva ajakirjanduse paneelarutelul oli Ján Kuciaki uurimiskeskuse direktor Lukáš Diko. Ta rääkis meile uurivate ajakirjanike tööst Slovakkias, kus esialgne toetus vabale ajakirjandusele ja korruptsioonivastasele võitlusele pärast Ján Kuciaki mõrva on muutunud usalduse puudumiseks sõltumatu meedia vastu ja vaenulikule õhkkonnale ajakirjanike suhtes.
Üks kõnelejatest 2024. aasta ELi ühendamise seminari raames toimunud uuriva ajakirjanduse paneelarutelul oli Ján Kuciaki uurimiskeskuse direktor Lukáš Diko. Ta rääkis meile uurivate ajakirjanike tööst Slovakkias, kus esialgne toetus vabale ajakirjandusele ja korruptsioonivastasele võitlusele pärast Ján Kuciaki mõrva on muutunud usalduse puudumiseks sõltumatu meedia vastu ja vaenulikule õhkkonnale ajakirjanike suhtes.
1. Teie kolleegi Ján Kuciaki mõrv, mis oli esimene ajakirjaniku tapmine Slovakkias alates riigi iseseisvumisest, vapustas mitte ainult Teie riiki, vaid ka kogu ELi. Mis on uudist kohtuprotsessis kurjategijate üle?
Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová mõrvast Jáni uurimistegevuse tõttu on möödunud kuus ja pool aastat. Sellest hoolimata on kohtuprotsess alles pooleli ja võib kesta veelgi kauem. Praeguse seisuga on mõrvarile, tema autojuhile ja vahendajarollis olnud mehele mõistetud pikad vanglakaristused. Kuid kohtuprotsessides mõrva väidetava korraldaja, ärimehe Marian Kočneri ja tema lähedase kaastöötaja Alena Zsuzsová üle, kes uurimise kohaselt mõrva tellisid, oodatakse ülemkohtult apellatsiooniotsuseid. Esimese astme kohus mõistis Zsuzsová süüdi ja Kočner mõisteti õigeks. Sõltuvalt eelseisvast otsusest on võimalik ka uus kohtuprotsess. Nii Kočner kui ka Zsuzsová olid juba pikka aega kandnud vanglakaristust teiste kuritegude eest. Oleme Ján Kuciaki uurimiskeskuses jälginud väga tähelepanelikult kohtuprotsessi, kuna üks meie peamisi eesmärke on säilitada Jáni pärand, jätkates tema uurimistegevust.
2. Pärast esialgset šokki ja proteste mõrvade vastu, mis tõid kaasa tollase peaministri Robert Fico tagasiastumise, mis on Teie arvates nihkunud avalikus arvamuses, et Robert Fico suutis võimule tagasi tulla?
Pärast Jáni ja Martina mõrva 2018. aastal oli kogu ühiskond šokiseisundis. Slovakkias toimusid suurimad rahva meeleavaldused alates 1989. aasta sametrevolutsioonist, mis tõi kaasa kommunismi kokkuvarisemise. Meeleavalduste tulemusena astusid peaminister Robert Fico ja siseminister Robert Kaliňák tagasi. Inimesed toetasid ajakirjanikke, kõik soovisid hakata uurivaks ajakirjanikuks ja inimesed olid korruptsiooni pärast mures. Opositsioon suutis seda õhustikku enda kasuks ära kasutada ja võitis 2020. aasta valimised korruptsioonivastase tegevuskavaga. Varsti pärast seda algas COVID-19 pandeemia kõigi selle probleemide, juhtimisvigade ja poliitilise ebastabiilsusega. Kogenud poliitikuna kasutas Robert Fico vaktsineerimisvastaseid meeleavaldusi hüppelauana. Ukraina sõja puhkedes tugevdas ta ka oma venemeelseid narratiive, mis aitasid tema erakonnal Smeril toetust taastada. Slovakkia on propaganda ja libauudiste suhtes eriti vastuvõtlik ning need tegurid aitasid kaasa Robert Fico ja tema erakonna 2023. aasta valimiste võitmisele.
3. Kui ohtlik on olla Slovakkias uuriv ajakirjanik? Millised on uued ohud, millega Te oma töös silmitsi seisate?
Viimastel aastatel on ELi liikmesriikides mõrvatud neli uurivat ajakirjanikku: Daphne Caruana Galizia Maltal 2017. aastal, Ján Kuciak Slovakkias 2018. aastal, Giorgos Karaivaz Kreekas 2021. aastal ja Peter de Vries Madalmaades 2021. aastal. Uuriva ajakirjanikuna tegutsemine on Euroopas muutunud ohtlikuks. Kuid samuti näeme, et ühe ajakirjaniku mõrvamine ei saa vaigistada tõde ja tõde saab lõpuks ilmsiks. Me nägime seda kõigis neis riikides.
Hoolimata nendest kohutavatest mõrvadest sagenevad Slovakkias endiselt ajakirjanike vastu suunatud verbaalsed või veebirünnakud, mida sageli õhutavad poliitikud, sealhulgas peaminister, ning milles sageli õhutatakse ajakirjanike vastu suunatud ahistamist ja laimukampaaniaid. Selline ajakirjanike ja sõltumatu meedia vastane vaenulik õhkkond toob kaasa ka teisi nende vastu suunatud tegusid. Viimasel ajal on üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide arv suurenenud, näiteks on peaminister Fico kaevanud kohtusse veebiportaali Aktuality.sk peatoimetaja oma foto kasutamise pärast raamatu kaanel. Kõige hiljutisem juhtum oli seotud õiguskaitse väärkasutamisega ajakirjanike hirmutamiseks, mis juhtus ühe meie kolleegiga Ján Kuciaki uurimiskeskusest. Kõik need rünnakud toovad kaasa üldsuse usalduse õõnestamise sõltumatu meedia vastu ning üldise vaenuliku õhkkonna ajakirjanike suhtes. Selle tagajärjel väheneb Slovakkias uurivate ajakirjanike arv ja vaid vähesed noored soovivad saada uurivateks ajakirjanikeks. Positiivne on see, et uurimiskeskuses käivitasime projekti Safe.journalism.sk, mis pakub ajakirjanikele isikliku ja digitaalse turvalisuse alast koolitust ning õigus- ja psühhosotsiaalset abi ajakirjanikele, kes seisavad silmitsi ähvarduste ja rünnakutega.
Lukáš Diko on Ján Kuciaki uurimiskeskuse peatoimetaja ja esimees. Lukáš on uuriv ajakirjanik ja meediajuht, kellel on üle 20 aasta pikkune töökogemus. Ta töötas Slovakkia avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTVS uudiste, spordi ja avalike asjade direktorina. Lukáš on ka üks 2011. aastal vastu võetud Slovakkia ajakirjanike eetikakoodeksi kaasautoreid.
Tervishoid on ELi vastupanuvõime ja heaolu nurgakivi. Tegemist ei ole kaugeltki tähtsusetu teemaga: see on iga Euroopa kodaniku jaoks esmatähtis, kui arvestada, et me kõik kasutame aeg-ajalt oma tervishoiusüsteeme. COVIDi pandeemia ajal oli tervis tähelepanu keskpunktis. Siiski tuleb tunnistada, et president Ursula von der Leyen ei ole suutnud oma positsiooni ära kasutada selleks, et haarata härjal sarvist ja anda tervishoiule oluline koht kõigis teistes poliitikavaldkondades ning edendada tervishoiupoliitika valdkondadevahelist integreerimist.
Tervishoid on ELi vastupanuvõime ja heaolu nurgakivi. Tegemist ei ole kaugeltki tähtsusetu teemaga: see on iga Euroopa kodaniku jaoks esmatähtis, kui arvestada, et me kõik kasutame aeg-ajalt oma tervishoiusüsteeme. COVIDi pandeemia ajal oli tervis tähelepanu keskpunktis. Siiski tuleb tunnistada, et president Ursula von der Leyen ei ole suutnud oma positsiooni ära kasutada selleks, et haarata härjal sarvist ja anda tervishoiule oluline koht kõigis teistes poliitikavaldkondades ning edendada tervishoiupoliitika valdkondadevahelist integreerimist.
Peame saama üle valdkondlikust kapseldumisest ning töötama välja sidusama, ühtsema ja kaasavama Euroopa mudeli, toetades õiglast üleminekut kõigi jaoks, jätmata kedagi kõrvale. Peame tooma kokku kõik sidusrühmad, tugevdama sotsiaaldialoogi ja kaasama kodanikuühiskonna, seda alates poliitika kujundamisest kuni selle rakendamise ja hindamiseni.
Komitee kutsub üles looma Euroopa juhtalgatuse tervishoiu valdkonnas. Tegu oleks ühendava algatusega, mille aluseks on Euroopa solidaarsus ja mille eesmärk on tugevdada meie tervishoiusüsteeme, võidelda tervisealase ebavõrdsuse vastu ja kaitsta meid tulevaste kriiside eest. Siinkohal toome välja mõned aspektid, mis on selle kõikehõlmava algatuse keskmes:
Euroopa hooldus- ja tervishoiugarantii: igale Euroopa kodanikule antud lubadus tagada võrdne ja üldine juurdepääs kvaliteetsele hooldusele.
Terviseühtsuse põhimõte: inimeste tervis on lahutamatult seotud loomade, taimede ja keskkonna tervisega. Kliimamuutused, pandeemiad ja elurikkuse vähenemine on kõik ohud, mis sunnivad meid järgima terviklikku lähenemisviisi.
Meie tervishoiusüsteemide ajakohastamine, võttes selleks kasutusele digivahendid ja tehisintellekti ning tagades, et selle protsessi keskmes on küberturvalisus ning kodanike ja tervishoiutöötajate digioskuste parandamine.
Strateegilised investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda. Tervishoidu investeerimine avaldab positiivset mõju kodanike heaolule ja Euroopa konkurentsivõimele.
Ravimite kättesaadavuse tagamine ning uuendusliku ja konkurentsivõimelise ELi tööstuse loomine, mille edasiarendamisel tuleb seada esikohale tervis ja avalik huvi ning vähendada meie sõltuvust ülemaailmsetest tarneahelatest. Tootmine Euroopa pinnal on oluline meie tervisealase suveräänsuse tagamiseks.
Piisava arvu hästi koolitatud ja hästi tasustatud tervishoiutöötajate olemasolu kindlustamine, luues neile ligitõmbavad töötingimused, investeerides koolitusse, luues rikastavaid karjäärivõimalusi ja pakkudes tervishoiutöötajatele pidevat tuge.
Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika tugevdamine, kasutades selleks eelkõige töötervishoidu, töökohal sõeluuringuprogrammide läbiviimist ning kaitstes töötajaid kantserogeenide ja mutageenide eest.
Mittenakkuslike haiguste ja harvikhaigustega võitlemine peab olema prioriteet. See on võitlus tervisealase ebavõrdsuse vastu, mis lähtub erinevatest põhjustest.
Provokatiivselt võiksime väita, et ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus. Ajakirjandus tegeleb faktidega; generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi. Mida arvaksite sellest, kui reporterid täidaksid lüngad loos omaenda oletustega, mis kõlavad tõenäoliselt? Generatiivne tehisintellekt toimib just nõnda.
Provokatiivselt võiksime väita, et ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus. Ajakirjandus tegeleb faktidega; generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi. Mida arvaksite sellest, kui reporterid täidaksid lüngad loos omaenda oletustega, mis kõlavad tõenäoliselt? Generatiivne tehisintellekt toimib just nõnda. Sellegipoolest pakub generatiivne tehisintellekt tohutuid võimalusi ajakirjanduse täiustamiseks. Muuhulgas saab seda kasutada ideede genereerimisel, intervjuuküsimuste ja pealkirjade koostamiseks, andmeajakirjanduses ja dokumentide kiireks analüüsiks. Samuti võib see aidata vahetada vorminguid ja keelt ning muuta tekstid videoteks, taskuhäälinguteks ja visuaalseteks materjalideks, transkribeerida, tõlkida, illustreerida ja muuta sisu kättesaadavaks veebivestlustes. Need generatiivse tehisintellekti aspektid võivad aidata ajakirjandusel jõuda inimesteni, kes on varem olnud alateenindatud: kohalikud mikrokogukonnad, inimesed, kel on raskusi teksti lugemise või mõistmisega, kes kogevad muid takistusi või keda traditsiooniline ajakirjandus lihtsalt ei huvita. Madalmaade avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni NPO strateegia- ja innovatsioonidirektor Ezra Eeman leiab, et: „Generatiivne tehisintellekt aitab meil osutada paremat avalikku teenust, suurendab interaktiivsust, juurdepääsetavust ja loovust. Tehisintellekt aitab meil rohkem loodavat sisu publikuni viia.“
Kuigi mõned meediatööstuse esindajad on generatiivse tehisintellekti potentsiaalist ilmselgelt vaimustuses, toob see tehnoloogia endaga ajakirjanduse jaoks kaasa märkimisväärseid riske. Kaks kõige olulisemat riski on üldine usalduse kaotus teabe vastu ja ajakirjanduse ärimudelite edasine kahanemine või isegi kadumine. Nagu juba mainitud, pole „hallutsinatsioonide“ – termin, mis viitab generatiivse tehisintellekti kalduvusele fabritseerida vastuseid, fakte ja allikaid – puhul tegemist defekti, vaid sellele tehnoloogiale iseloomuliku omadusega. Kuid see ei ole veel sugugi kõik. Kuna generatiivne tehisintellekt võimaldab igaühel luua mis tahes sisu vaid mõne minutiga, sealhulgas süvavõltsinguid, on oht, et üldsus kaotab usalduse igasuguse meediasisu vastu. Meediapädevuse koolitustel soovitatakse inimestel juba praegu internetist leitud sisu suhtes skeptilised olla. Selline eluterve skeptitsism võib muutuda täielikuks usaldamatuseks, kui fabritseeritud sisu levik jätkab oma võidukäiku. Veel ei ole teada, kas traditsioonilised meediabrändid lõikavad tulevikus sellisest olukorrast kasu, võttes enda kanda infomaailma teejuhtide rolli, või kas kogu meediat peetakse selles kontekstis ebausaldusväärseks.
Generatiivsete otsingute tegemine süvendab probleemi veelgi, kuna see ähvardab muuta ajakirjanduse üha nähtamatumaks. Kui varem pakkus Google’i otsing linke, millest paljud olid seotud usaldusväärsete meediabrändidega, siis nüüd kujundab otsinguväljundit üha enam generatiivne tehisintellekt. Inimesed saavad tutvuda esimese tasandi vastustega tekstivormis, nad ei peagi enam sügavamale kaevuma. Pole ime, et meediasektori juhid on paanikas. Paljud neist kiirendavad tehisintellekti rakendamist tõhususe suurendamiseks. Mõistagi pole see lahendus olukorras, kus oleks vaja hoopis täiendavaid investeeringuid kvaliteetsesse ajakirjandusse, et demonstreerida publikule erinevust suvalise „sisu“ ning põhjalikult uuritud, täpse ja usaldusväärse ajakirjanduse vahel.
Vaja on eetilist lähenemisviisi tehisintellekti kasutamisele meedias. Esiteks peavad meediaorganisatsioonid looma tehisintellekti strateegia ja keskenduma sellele, kuidas osutada tehnoloogia abil paremat avalikku teenust. Ressursid peavad olema suunatud sellele, mis on soovitav, ja neid tuleb vastavalt rakendada. Seejuures ei tohi unustada, et tehisintellekti kasutamisel on märkimisväärne keskkonnaalane ja ühiskondlik hind. Alati peab jääma võimalus töötada ilma tehisintellektita. Samuti peaksid organisatsioonid kasutama oma (mõju)võimu toodete ostmisel, reguleerimise eesmärgil lobitöö tegemisel ning autoriõiguse- ja andmekaitsealastes aruteludes osalemisel. Kaalul on väga palju. Kahju võimendamise vältimiseks peaksid kõik ettevõtted tingimata korrapäraselt kontrollima, et nende kasutatavad tooted ei tekita eelarvamusi ega stereotüüpe. Selles kiiresti muutuvas keskkonnas, kus iga päev paisatakse turule uusi tooteid, on üksiküritaja rolli jäämine ohtlik. Vastutustundliku arengu huvides on väga oluline, et ajakirjandusettevõtted teeksid ja edendaksid omavahelist koostööd ja koostööd tehnoloogiaettevõtetega.
Kuid ei ole kahtlust, et generatiivne tehisintellekt suurendab oluliselt meediasektori sõltuvust suurtest tehnoloogiaettevõtetest. Mida rohkem tehnoloogiaettevõtted lõimivad tehisintellekti vahendeid rakendustesse, mida inimesed oma igapäevaelus kasutavad, seda vähem kontrolli on meediaorganisatsioonidel tavade, protsesside ja toodete üle. Meediaorganisatsioonide eetikasuunised võivad siis osutuda pelgalt lisanduseks millelegi, mille põhiolemuse otsustab juba ammu keegi teine.
Kõike seda arvestades võib üllatada järgmine hüpotees: homne ajakirjandus sarnaneb paljuski eilsele ja on loodetavasti parem. Kuid osa tänasest ajakirjandusest kaob. Nagu minevikus, on ajakirjanduse võtmesõnadeks ka edaspidi faktid, üllatamine, lugude jutustamine ja võimukandjate vastutusele võtmine. Tuleviku ajakirjanduse aluseks on publikuga stabiilsete, usaldusel ja lojaalsusel põhinevate suhete loomine. Selleks peab ajakirjandus andma kätte suuna, juhtima arutelusid ja toetama kogukondi. Tehisliku sisu maailmas on eriline väärtus sellel, mida ütlevad, mõtlevad ja tunnevad päris inimesed. Ja just seda oskavad ajakirjanikud vahendada kõige paremini. Kuid tehisintellekt võib aidata ajakirjandusel paremini toimida; teenida üksikisikuid ja rühmi vastavalt nende vajadustele ja eluolukorrale; muutuda kaasavamaks, kohalikumaks ja andmerikkaks viisil, mis ei olnud varem taskukohane. Nagu ütles tehisintellekti kohta Rootsi televisiooni asejuht Anne Lagercrantz: „See muudab põhjalikult ajakirjandust, kuid loodetavasti mitte meie rolli ühiskonnas. Peame töötama meediatööstuse usaldusväärsuse nimel. Peame looma turvalised inforuumid.“ Võime järeldada, et tehisintellekti ajastu ei kujuta endast suurimat ohtu mitte ajakirjandusele endale, vaid selle ärimudelitele.
Käesolev tekst põhineb tasuta allalaaditaval aruandel „Trusted Journalism in the age of Generative AI“ (Usaldusväärne ajakirjandus generatiivse tehisintellekti ajastul), mille Euroopa Ringhäälinguliit avaldas 2024. aastal ning mille autoriteks on dr Alexandra Borchardt, Kati Bremme, dr Felix Simon ja Olle Zachrison.
Heakskiit laienemisele: pühendumine Euroopa tulevikule
. Laienemine ja kandidaatriikide integreerimine Euroopa Liitu ei ole pelgalt Euroopa Liidu piiride nihutamine: see on geostrateegiline investeering rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamisse, tugevdades seejuures meie maailmajao demokraatlikku struktuuri. Seega on ELi laienemine võimas vahend Euroopa põhiväärtuste levitamiseks ja säilitamiseks.
Heakskiit laienemisele: pühendumine Euroopa tulevikule
. Laienemine ja kandidaatriikide integreerimine Euroopa Liitu ei ole pelgalt Euroopa Liidu piiride nihutamine: see on geostrateegiline investeering rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamisse, tugevdades seejuures meie maailmajao demokraatlikku struktuuri. Seega on ELi laienemine võimas vahend Euroopa põhiväärtuste levitamiseks ja säilitamiseks. Kandidaatriikide kodanikuühiskondadega loodud kahepoolsed organid on ühised nõuandekomiteed ja kodanikuühiskonna platvormid, kandidaatriike esindavate liikmete algatus ning kandidaatriikidesse toimuvate õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste teemaliste külastuste arvu suurendamine. Need kõik näitavad komitee pühendumust nii liidu süvendamisele kui ka laiendamisele. Meie töö näitab, et vajalike siseriiklike reformide osas tehtud edusammud võivad käia ja peaksid käima käsikäes kandidaatriikide integreerimisega. Vaatamata püsivatele probleemidele mitmes kandidaatriigis, peaksid need takistused hoogustama meie koostööd kandidaatriikidega, mitte pidurdama edusamme.
Komiteel on olnud oluline roll ELi laienemisel. Ta on osalenud Lääne-Balkani ministrite kohtumisel Skopjes ja teinud tihedat koostööd mitme kandidaatriigi juhtidega. Meie tegevuse eesmärk on hinnata, kas kandidaatriigid on valmis Kopenhaageni kriteeriumite täitmiseks ning kinnitada ikka ja jälle meie pühendumust kaasavale ja õiglasele dialoogile kõigi komitee liikmetega, kelle hulka kuuluvad kindlasti ka kandidaatriike esindavad liikmed. Seepärast olen uhke, et kandidaatriike esindavate liikmete algatus, mille käivitamisel veebruaris viibisid kohal ka Albaania peaminister Edi Rama ja Montenegro peaminister Milojko Spajić, on minu presidendiaja manifesti nurgakivi.
Komitee kaasab aktiivselt kandidaatriikide liikmeid ja on võtnud ELi institutsioonide seas ELi kandidaatriikide järkjärgulisel integreerimisel liidripositsiooni. Selle algatuse mõju on käegakatsutav ja seda tunnustatakse üha enam nii kandidaatriikides kui ka ELis, kusjuures Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja laienemisvolinik Oliver Várhelyi on projekti tulihingelised toetajad. Algatuse eesmärk ei ole mitte ainult tuua vahetut kasu, vaid ka luua kindel alus kandidaatriikide, nende kodanike ja nende elujõuliste kodanikuühiskondade pikaajalistele püüdlustele. See võimaldab nende riikide kodanikuühiskondadel osaleda otseselt ELi otsustusprotsessis ja hoida tempot vajalike reformide läbiviimisel. Kokku 146 kandidaatriike esindavat liiget on aktiivselt osalenud arvamuste koostamisel laienemisega seotud teemadel, nagu ELi ühtekuuluvuspoliitika, ühtne turg, põllumajandusliku toidutööstuse kestlikkus ja oskuste nappus.
Ühised nõuandekomiteed ja kodanikuühiskonna platvormid on eri sidusrühmade vahelise dialoogi jaoks kriitilise tähtsusega platvormid, mis tagavad, et otsustusprotsessi käigus võetakse kuulda kõiki seisukohti. Praegu on loodud ühised nõuandekomiteed Montenegro, Serbia ja Türgiga, kodanikuühiskonna platvorm on näiteks Ukraina ja Moldovaga. Komitee ja Põhja-Makedoonia ühine nõuandekomitee peaks hakkama uuesti tööle kohe, kui avatakse esimeneläbirääkimiste teemavaldkond, samas valmistatakse ette ka uut nõuandekomiteed Albaaniaga. Eelseisval laienemisele pühendatud kõrgetasemelisel kodanikuühiskonna foorumil, mis toimub 24. oktoobril koos komitee täiskogu istungjärguga, kinnitatakse seda pühendumist veelgi. Eelnimetatud üritus, mis korraldatakse koos komisjoniga, toob kokku komitee liikmed, umbes sada kandidaatriike esindavat liiget, liikmesriikide ja kandidaatriikide juhtivaid poliitikuid, et tõestada kodanikuühiskonna ja sotsiaaldialoogi väärtust ELi eduka laienemise jaoks. Sellel rõhutatakse sotsiaaldialoogi rolli ühinemispüüdluste edendamisel, rohe- ja digipöörde optimeerimisel ning ELi põhiväärtuste kaitsmisel.
Komitee kui kodanikuühiskonna ja ELi ühendaja on pühendunud vabaduse, demokraatia ja sotsiaal-majandusliku heaolu poole püüdlejate võimestamisele ja kaasamisele ning tema lõppeesmärk on edendada tihedamat integratsiooni kandidaatriikides ja ELis. Üheskoos ehitame Euroopale helgemat tulevikku, mis on kaasav, jõukas ja ühtne. Komitee pühendumine laienemisele on vankumatu ning meie visa töö annab tunnistust meie usust integreeritumasse ja vastupanuvõimelisemasse Euroopasse tervikuna.
Meie üllatuskülaline on dr Alexandra Borchardt, kes oli peakõneleja komitee 2024. aasta seminaril „ELi ühendamine“. Dr Borchardt on Euroopa Ringhäälingute Liidu 2024. aasta uudistearuande (mille teemaks on tehisintellekti mõju ajakirjandusele) juhtiv autor. Ta analüüsib vastutustundliku ajakirjanduse väljavaateid generatiivse tehisintellekti kiire arengu tingimustes. Mõned meediatööstuse esindajad on generatiivse tehisintellekti potentsiaalist vaimustuses. Siiski toob see tehnoloogia endaga kaasa märkimisväärseid riske – aga samas ka võimalusi.
Meie üllatuskülaline on dr Alexandra Borchardt, kes oli peakõneleja komitee 2024. aasta seminaril „ELi ühendamine“. Dr Borchardt on Euroopa Ringhäälingute Liidu 2024. aasta uudistearuande (mille teemaks on tehisintellekti mõju ajakirjandusele) juhtiv autor. Ta analüüsib vastutustundliku ajakirjanduse väljavaateid generatiivse tehisintellekti kiire arengu tingimustes. Mõned meediatööstuse esindajad on generatiivse tehisintellekti potentsiaalist vaimustuses. Siiski toob see tehnoloogia endaga kaasa märkimisväärseid riske – aga samas ka võimalusi.
Dr Alexandra Borchardt on kogenud ajakirjanik, sõltumatu nõustaja, õppejõud ja meediateadlane. Ta on ajakirjanduses töötanud üle 25 aasta, neist 15 aastat juhtival kohal. Viimase viie aasta jooksul on ta toetanud 26 Euroopa kirjastaja digiüleminekut Ülemaailmse Uudistekirjastajate Liidu (WAN-IFRA) „Table Stakes“ Euroopa programmi juhendajana. Tema tööga saate tutvudasiin.
