ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärgu (COP 16) lähenedes kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles rakendama integreeritud ülemaailmset lähenemisviisi, et tegeleda praeguse elurikkuse vähenemise kriisiga.

Ajal, mil ülemaailmsed pinged suurenevad, kutsub komitee valitsusi üles keskenduma elurikkusele kui peamisele lahendusele meie planeedi kolmikkriisile (kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja kõrbestumine). COP 16 on pöördeline hetk, et kiirendada ülemaailmseid jõupingutusi meie planeedi ökosüsteemide kaitsmiseks, rõhutas komitee septembris vastu võetud arvamuses.

„Ilma elurikkuseta kukuvad ökosüsteemid ja majandus kokku, sest üle poole maailma SKPst ja 40 % töökohtadest sõltuvad otseselt loodusest,“ ütles arvamuse raportöör Arnaud Schwartz.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et elurikkus kui ökosüsteemide, inimeste heaolu ja majanduse alus tuleb integreerida erinevatesse poliitikavaldkondadesse, nagu kliima, põllumajandus ja kaubandus, mitte käsitleda seda eraldiseisvalt. Näiteks peaksid kaubanduslepingud edendama kestlikkust, tagades, et kaubad ja tehnoloogiad ei põhjusta metsade ega elupaikade hävitamist.

Samuti tuleb kiiresti tagada rahaline toetus elurikkuse säilitamisele. Avaliku sektori poolne rahastamine üksi ei ole piisav, mistõttu on vaja kombineerida avaliku ja erasektori ning uuenduslikke rahastamismehhanisme.

Komitee kutsub ELi üles toetama maailma lõunapoolseid riike elurikkuse kaitsmisel ning pooldab elurikkust kahjustavate toetuste, eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist. Nende toetuste ümbersuunamisega ökosüsteemide taastamisse selliste looduspõhiste lahenduste kaudu nagu taasmetsastamine, kestlik põllumajandus ja märgalade taastamine saaks võidelda nii kliimamuutuste kui ka elurikkuse vähenemise vastu.

Lisaks rõhutab komitee, et oluline on terviseühtsuse põhimõte, mis tunnistab inimeste ja loomade tervise ning keskkonna seisundi vastastikust mõju. Heas seisundis ökosüsteemid pakuvad elutähtsaid teenuseid, nagu tolmeldamine, süsiniku sidumine ja vee filtreerimine, mis kõik annavad panuse inimeste heaolusse. Elurikkuse vähenemine õõnestab ökosüsteemide vastupanuvõimet, suurendades zoonooside riski, nagu juhtus COVID-19 puhul.

Komitee nõuab ka noorte ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse. Komitee teeb ettepanku luua Euroopa Komisjonis ametikoht tulevaste põlvkondade eest vastutavale juhtivale asepresidendile, kes tagab, et pikaajaline kestlikkus ja heaolu seatakse lühiajalisest kasust kõrgemale. (ks)