Kahes arvamuses tehisintellekti käsitlevate ELi õigusaktide eelnõude kohta kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles keelustama täielikult sotsiaalse hindamise ning looma kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismi kodanike jaoks, kes on saanud kahju tehisintellekti tõttu.

Komitee väljendas oma septembri täiskogu istungjärgul heameelt kavandatud tehisintellekti käsitleva õigusakti ja tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle.

Komitee arvates asetatakse uues õigusaktis tõepoolest tervis, ohutus ja põhiõigused esikohale ning järgitakse ülemaailmset lähenemist, kehtestades rea nõudeid, mida arendajad nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat peavad täitma, kui nad soovivad oma tooteid ELis müüa.

Komitee leiab, et ettepanekutes on teatavaid puudusi, sealhulgas nn sotsiaalse hindamise valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu ohule, et see tava võib Euroopas levida nagu Hiinas, kus valitsus saab minna nii kaugele, et keelab inimestele juurdepääsu avalikele teenustele.

Tehisintellekti käsitleva õigusakti eelnõus on küll kirjas Euroopa ametiasutuste teostatava sotsiaalse hindamise keeld, kuid komitee soovib, et seda laiendataks ka eraõiguslikele ja osaliselt eraõiguslikele organisatsioonidele, et välistada sellised kasutusviisid nagu kindlakstegemine, kas isikule võib anda laenu või hüpoteegi.

Komitee juhib tähelepanu ka suure riskiga tehisintellekti loendi koostamise ohtudele, hoiatades, et selline loendipõhine lähenemisviis võib normaliseerida ja peavoolustada mitmeid tehisintellekti kasutusi, mida endiselt tugevalt kritiseeritakse. Lubatud oleks biomeetriline tuvastamine, sealhulgas emotsioonituvastus, mille puhul analüüsitakse inimese näoilmet, hääletooni, kehahoiakut ja žeste, et ennustada tulevast käitumist, tuvastada valesid ja isegi seda, kas keegi saaks tõenäoliselt edukalt hakkama mingi tööülesandega. Samuti oleks lubatud töötajate hindamine, neile punktide andmine ja isegi vallandamine tehisintellekti alusel või õpilaste hindamine eksamitel.

Lisaks sellele ei saa suure riskiga tehisintellektile kavandatud nõuded alati leevendada kahju, mida kõnealused tavad tekitavad tervisele, ohutusele ja põhiõigustele. Seepärast tuleb kehtestada kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanism, mis annaks inimestele, kes on kahju kannatanud tehisintellektisüsteemide tõttu, õiguse vaidlustada üksnes algoritmi tehtud otsuseid.

Üldisemalt lähtutatakse tehisintellekti käsitlevas õigusaktis komitee arvates eeldusest, et kui keskmise ja suure riskiga tehisintellekti nõuded on täidetud, võib tehisintellekt suures osas asendada inimeste otsuseid.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati seisnud tehisintellekti küsimuses inimjuhitavuse põhimõttest lähtuva käsitluse eest, sest kõiki otsuseid ei saa taandada ühtedele ja nullidele,“ ütleb Catelijne Muller, komitee arvamuse raportöör tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta. „Paljudel neist on moraalne komponent, tõsised õiguslikud tagajärjed ja suur ühiskondlik mõju, näiteks õiguskaitsele ja kohtusüsteemile, sotsiaalteenustele, eluasemele, finantsteenustele, haridusele ja tööõigusele. Kas me oleme tõesti valmis lubama tehisintellektil asendada inimeste otsuseid isegi sellistes esmatähtsates protsessides nagu õiguskaitse ja kohtusüsteem?“ (dm)