EMSK Info: Rääkige meile Teie arreteerimise ja vangistamiseni viinud juhtumist.

Boško Savković: 4. juunil 2023 korraldati Belgradis tohutu meeleavaldus vastusena kahele tapatalgule, kus hukkus 18 inimest, neist pooled lapsed. Rahva arvates oli tegu poliitilise meeleavaldusega. Tegelikult oli see hoopis rahumeelne meeleavaldus ja üks suurimaid riigis. Inimesed nõudsid siseministri ja elektroonilist meediat reguleeriva asutuse liikmete tagasiastumist.

Hoidsin käes loosungit, mille ühel poolel oli kirjas „PINK STINK“ (PINK on Serbia suurim valitsusmeelne meediagrupp) ja teisel poolel „Vultures and hyenas walk together for a safe Serbia“ (Raisakotkad ja hüäänid sammuvad koos turvalise Serbia nimel), mis viitab mõne valitsusliikme sõnakasutusele parlamendis – „raisakotkad ja hüäänid turvatunde nimel“. Keegi tuli ja sidus loosungi külge nuku, mis nägi välja nagu ülespoodud Vučić. Nukk võeti peagi maha, kuid fotosid sellest oli juba sotsiaalmeedias jagatud ja need levisid kulutulena.

Kuigi mind ei olnud neil piltidel näha, süüdistati selles teos mind ja mõisteti süüdi Serbia põhiseadusliku korra kukutamise katses, mille eest võib mõista umbes 30 aastat vangistust. Neli politseinikku tuli mind arreteerima. „Miks neli?“ küsisin. „Kaks sinu ja kaks nuku jaoks,“ ütlesid nad. Kuid nad ei leidnud ei loosungit, mis sai pandud mu sõbra autosse, ega nukku.

Teie kinnipidamine pani nii Serbias kui ka Brüsselis tegutsema palju inimesi. Kuna olete Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi ja Serbia ühise nõuandekomitee kaasesimees, postitas komitee säutsu, milles nõudis Teie kohest vabastamist. Seda vaadati 27 000 korda. Millised tunded Teid seda kuuldes valdavad?

Olin vangis ega teadnud sellest midagi. Teadsin vaid seda, et mu abikaasa helistas komitee asepresidendile Plosceanule ja komitee reageeris kohe, nagu ka minu riigi meedia, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid. Inimesed Serbias tunnevad mind ja nad kõik reageerisid, korraldades meeleavaldusi kohtumaja ees. Kuid siis ei teadnud ma sellest midagi. Kui mulle määrati 30 päeva vangistust, hakkasin mõtlema kõigele, mis minuga võib juhtuda, ja aastatele, mil mind vangis võidakse hoida. Neil hetkedel ei saa selgelt mõtelda, ehkki püüdsin oma juristitaustale tuginedes seda teha.

Ma arvan, et tänu ELi institutsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja rahva survele said inimesed aru, et ma ei ole süüdi. Nõnda nad siis rääkisid Serbia ametivõimudega ja selle tulemusena kirjutasin alla kokkuleppemenetlusele prokuratuuriga, kus süüdimõistmine asendati kuuekuulise tingimisi karistusega, ja võtsin süü üldiselt omaks.

Ma ei ole Che Guevara, vaid lihtsalt üks kodanik, kes avaldab tänavatel meelt ja soovib turvalist riiki. Rohkem mitte midagi. Olen kirjanik, ajakirjanik ja filmitegija. Kuid oleme praegu olukorras, kus valitsuse liikmed vastanduvad näitlejatele, meediategelastele, ajakirjanikele ja kodanikele. Ja rahvas tuleb tänavatele, sest ei soovi enam parlamendist tulevat vaenukõnet kuulda.

Kas Teie arvates võib see juhtum mõjutada Serbia ühiskonda?

Võib küll, kuid meil on vaja vaba ja sõltumatut ajakirjandust. Belgradis on vaid mõni sõltumatu meediakanal. Väljaspool pealinna, väiksemates linnades, ei tea inimesed, mis toimub. See on infosõda, sõda valitsuse valeuudiste vastu, milles antakse täiesti moonutatud pilt meeleavaldustest ja inimeste nõudmistest.

Mis Te arvate, kas see juhtum jätab Teisse sügava jälje?

Sooviksin selle juhtumi unustada, sest vangla ei ole mõeldud korralikele inimestele. Ma ei taha karta, sest ühe hirmuhetke tõttu võime kaotada kümme hetke oma elust. Kuid hirmuinstinkt on meil kõigil. Ma ei ole revolutsionäär, vaid lihtsalt inimene, kes soovib õigust oma arvamust avaldada. Kas ma küsin liiga palju? Need on vaid mõned Euroopa Liidu põhiväärtused: õigus õigusemõistmisele, sõnavabadus ja õigus ise mõelda.

Millist abi ootate komiteelt ja Euroopa Liidult?

Serbia olukorra jälgimisest ja igapäevastel arengusuundumustel silma peal hoidmisest piisab täiesti. ELi institutsioonide jaoks on lisaks oluline jälgida Serbia meediat ja sealseid uudiseid. Meid aitab mis tahes tasandilt tulev toetus. Näiteks praegu on vangis kaks ajakirjanikku, seega oleks abi poliitiliste ja diplomaatiliste sõnumite saatmisest meie valitsusele. Minu soov on Euroopa – euroopalik Serbia.

Rääkige meile natuke rohkem meedia olukorrast Serbias.

Meil on mõned sõltumatud meediakanalid, kuid neist ei piisa ja need ei ole kogu riigis kättesaadavad. Samuti arvan, et meil ei ole piisavat meediakajastust ELi toetuseks ning seetõttu ei ole Euroopa idee Serbias populaarne. Kreeka filosoof Archimedes ütles: „Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan üles terve maakera“. Mina ütlen: „Andke meedia kaheks kuuks minu kätte ja ma muudan seda riiki“. Kahtlemata tooks vaba meedia Serbias kaasa muutustelaine. Meil on mõned rühmad ajakirjanike kaitseks, kuid me ei peaks kaitsma ajakirjanikke kui ohustatud loomaliiki.

Milline on ajakirjanike uus põlvkond?

Nad teevad oma tööd suure kire ja pühendumusega. Neis on usk erapooletu teabe ja kallutamata uudiste kasust nii riigile kui ka ühiskonnale. Ma tean, et nad lükkavad tagasi hästi tasustatud tööpakkumisi telekanalitest, kus nende töö seisneks valitsuse seisukoha edastamises. Kuid on asju, mida raha eest ei saa osta, näiteks väärikus. Noorel põlvkonnal on väärikust. Nad püüavad ametialast karjääri teha nii, et hommikul ärgates ja peeglisse vaadates ei peaks häbi tundma.

Millisena näete Serbia tulevikku?

Serbia tulevik on Euroopa Liidus. Mu tütar on 23aastane. Olen kindel, et kunagi elab ta Euroopa Liidus, kuid enda suhtes ei ole ma sama kindel. Ma ei tea, kui kaua kulub Serbial ELi standarditele vastamiseks või kas EL kehtestab Serbiale uued standardid. Kuid arvan, et Serbial on edasiliikumiseks vaid üks tee.

Olin 20 aastat tagasi Thessaloníkis konverentsil, kus osalejad ütlesid, et neil on vaja Serbiat, mis kuulub Euroopa Liitu, sest Serbia on ainus riik, mis saab ühendada Lääne-Balkanit ELiga. Ja see on tõsi, sest reisida saab laeva, rongi või lennukiga ning nüüd on olemas ühendus Bulgaaria ja Rumeenia kaudu. Seega on Lääne-Balkani riikide saatus täielikult seotud Serbia saatusega. Kuidagimoodi on nii, et ükski teine selle piirkonna riik ei saa olla eraldi ELi osa.