Kristýna Bulvasová

Praeguses ebakindlas maailmas, kus pikaajalised tõekspidamised on lagunemas ja varasemad ühised väärtused mitte ei ühenda meid enam, vaid lahutavad, tuleb noortele anda võimalus siin ja praegu sisuliselt osaleda, et tegeleda paljude kiireloomuliste probleemidega, mis kasvavad otse meie silme all. Ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ arutelud näitasid selgelt, et ei ole olemas ühte teemat, mida võiks nimetada noorte teemaks, ja et noored on õigustatult mures paljude erinevate probleemide pärast – alates korruptsioonivastasest võitlusest ja võrdõiguslikkuse edendamisest kuni kliimamuutustega tegelemiseni, kirjutab Tšehhi üliõpilane ja ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja Kristýna Bulvasová.

Mina kui Z-põlvkonna noor olen korduvalt kuulnud öeldavat: „Teie põlvkond seisab enneolematute probleemide ees“ või „Kui asuksite juhtrolli, aitaks see lahendada praegusi probleeme“.  Panused on suured, kuid seda on ka meie ees seisvad väljakutsed: demokraatia enneolematu taandumine, meie ühiskondade polariseerumine küsimustes, mis on varem olnud ühised väärtused, pikaajaliste seisukohtade ja süsteemide destabiliseerumine koos kasvava ebakindlusega.

Kõrged ootused avaldavad survet mitte ainult noortele, vaid ka alarahastatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja nende olulisele rollile noorte väärtuste suunamisel, samuti haridussüsteemidele. Formaalharidus peaks suutma anda noortele oskused ja vahendid, mida nad vajavad, et saada nüüd ja edaspidi probleemilahendajateks ja juhtideks. Ma kardan, et paljud haridussüsteemid on liiga jäigad, et 21. sajandi vajadustele vastata, sest koolid ei paku asjakohast haridust kliimamuutuste või terviklike terviseküsimuste valdkonnas – olgu siis vaimse või reproduktiiv(se )tervise alal. Samuti puudub neis nüüdisaegne tehnoloogia ja nad ei paku haavatavatele elanikkonnarühmadele nõuetekohast juurdepääsu.

Isegi küsimus, keda peetakse haavatavaks, on politiseeritud – või mis veelgi hullem, relvaks muudetud –, pannes lisakoormuse neile, kes taluvad seda kõige vähem ja keda ei tohiks hätta jätta.

Meie ühiskonnad ei ole enam ühel meelel selles, mida tähendab haavatavus või kuidas seda ära tunda. Kogesin seda omal nahal, kui juhtisin seminari ühes Tšehhi-Slovakkia piiri lähedal asuvas koolis, kus käsitlesin soolist palgalõhet ja muud soolist ebavõrdsust. Õpilased ja õpetajad reageerisid täieliku uskumatusega, lükates otsesõnu tagasi väite, et meie ühiskonnas eksisteerib ebavõrdsus. See paneb mind arvama, et me vajame rohkem arutelusid eksisteeriva haavatavuse ja ebavõrdsuse üle ja asjaomase suutlikkuse suurendamist, sõltumata vanuserühmast.

Kõigi noorte – sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate naiste ja tüdrukute, puuetega inimeste ja sisserändetaustaga noorte – võrdne juurdepääs haridusele ja võimalustele on jätkuvalt kättesaamatu unistus. Kui meie ühine eesmärk on anda noortele tugev ettevalmistus nende potentsiaali ja unistuste teostamiseks, peame hakkama tegutsema. Lahenduse väljapakkumine ei ole lihtne, kuid ELi liikmesriikide sidemete tugevdamine kodanikuühiskonnaga – eriti informaalse õppimise valdkonnas – võiks aidata ületada lõhesid pärast seda, kui on kindlaks tehtud, millised valdkonnad on kõige haavatavamad. Õpetajate ja kõigi noorsootöötajate sellele järgnev ümberõpe kogukonna ülesehitamise tavade alal võib anda raamistiku mõningatele sihipärastele ja süstemaatilistele lahendustele.

Kodanikuühiskond on võtnud endale aktiivse kodanikuosaluse edendamise rolli, kuid noorte osalemine otsustusprotsessis ja demokraatlikus valitsemises on endiselt napp. Noorte püüdluste ning nende saavutamiseks vajaliku ruumi ja võimaluste olemasolu vahel valitseb selge lõhe. Valimised üksi ei anna soovitud tulemusi, sest võitlus poliitiliste kultuuride ja desinformatsiooni vastu on mõnes riigis endiselt keeruline. Hääletamata jätmine ei tähenda siiski arvamuse või käsitlemist vajavate küsimuste puudumist. Aktiivse kodanikuosaluse edendamiseks on noortele vaja mitte ainult demokraatliku tegevuse positiivseid kogemusi , vaid ka käegakatsutavaid tulemusi – ilma noorte näilise kaasamise, sümboolsete meetmete ja valikulisuseta. Ma loodan jätkuvalt, et ELi liikmesriigid suudavad luua selle ruumi ja ehk liikuda edasi punktist, kus noored peavad ootama, et neile antaks võimalus sisuliseks osalemiseks ja kaasloomiseks. Kuid see ei tohi juhtuda alles kolme, viie või kümne aasta pärast. Muutused peavad toimuma kohe, et vältida ühiskonna lõhede edasist suurenemist.

Ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ raames oli mul rõõm osaleda ühe soovituse koostamisel, mis oli seotud eelkõige kliimamuutustega, sest ma isiklikult usun, et planeedi kolmikkriis on üks inimkonna suurimaid väljakutseid. ELi ühtse kliimamuutuste strateegia väljatöötamine oli üks viiest ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ soovitusest koos korruptsioonivastase võitlusega läbipaistvuse ja noorte osaluse teel, kodanikuosaluse, võrdõiguslikkuse ja ideega, et noored väärivad esindatust. Kuna kliimateema jõudis ühiselt heakskiidetud soovituste nimekirja, on selge, et noored üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamuse“ osalejad peavad seda oluliseks väljakutseks, millega tuleb tegeleda. See peegeldab siiski juba mõnevõrra võimestatuma noorte rühma vaatenurka ja seda ei saa pidada kõiki ELi liikmesriike ühendavaks. Oleks võinud arvata, et see konkreetne soovitus on ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osalejate jaoks kõige olulisem, kuid lõpphääletusel jäi see siiski viimasele kohale. Olgu see meeldetuletuseks, et ei ole olemas ühte ja ainsat teemat, mida võiks nimetada noorte teemaks. Noored on õigustatult mures kõigi praeguste probleemide pärast ning noorte prioriteedid on oma olemuselt laiaulatuslikud ja valdkondadevahelised.

Mõned noored tunnistavad keskkonnakaitse ja kestlikkuse tähtsust, teised aga ei saa seda endale lubada, kuna neil on raskusi oma põhivajaduste rahuldamisega. Olen juba maininud planeedi kolmikkriisi kui üht inimkonna peamist väljakutset, kuid kui me arvestame, et tõhusate lahenduste leidmiseks on vaja tegeleda kõigi suurte probleemidega korraga, siis pilt muutub. Praegune geopoliitiline olukord ja ELi võitlus ülemaailmse konkurentsivõime eest suunavad tähelepanu kõrvale ja aeglustavad üleminekuprotsesse. Kuid lõppkokkuvõttes ei ole meil ega tulevastel põlvkondadel planeeti B, kus neid küsimusi lahendada, ja me ei saa enam lubada endale planeedi taluvuspiiride ületamist.

Tulles tagasi kõrgete panuste juurde, peaksid noored kogu oma mitmekesisuses siiski suutma kasutada oma noorust koos kõigi selle privileegide, väljakutsete ja iluga. Hiljutine ÜRO aruanne näitab aga, et noorte täiskasvanute eluga rahulolu ja õnnetunne on viimase kümne aasta jooksul selgelt vähenenud. Isegi kui me seisame silmitsi tõsiste väljakutsetega, usun kindlalt, et kui me suudame inspireerida noori nende tegevuse käegakatsutavate tulemuste kaudu, on meil reaalne võimalus tegeleda pakiliste probleemidega ja parandada kõigi elukvaliteeti.

Kristýna Bulvasová on Euroopa kestliku arengu noortevõrgustiku liige. Ta on olnud Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi noortedelegaat ja Tšehhi Vabariigi ÜRO noortedelegaat. Tšehhi-Saksamaa noortefoorumi endise pressiesindajana on ta jätkuvalt aktiivselt seotud Tšehhi-Saksamaa koostöö tugevdamisega. Kristýna on noorteaktivist, kes keskendub tulevikule orienteeritud haridusele ja kestlikkusele ning juhib praegu Tšehhi MTÜd MOB – Noored Kodanikud, samal ajal lõpetades õpinguid Praha Karli Ülikoolis ja Regensburgi Ülikoolis. Lisaks aktiivsele osalemisele ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ korraldamises esines Kristýna kõnega ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal, sessioonil „Kaasav õiglane üleminek ning rohelise ja sinise majanduskasvu edendamine“.

Üritus „Sinu Euroopa Sinu arvamus“ 2025 tõi kokku ligikaudu 90 õpilast EList, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist. Ukrainlanna Valeriia Makarenko võttis ette tee sõjast räsitud Harkivist, et esindada oma riiki sellel üritusel. Ta rääkis meile, miks on üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalemine Ukraina noorte jaoks väga oluline, ning jagas lootust, et tema põlvkond, keda on vorminud sõja ajal välja kujunenud vastupidavus ja ühtsus, viib Ukraina helgema tuleviku poole.

1) Miks on Sinu arvates oluline, et noored osaleksid sellistel ELi üritustel nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“?

Minu arvates on osalemine sellistel üritustel noorte jaoks väga oluline, sest see annab neile platvormi, kus väljendada oma seisukohti, osaleda sisulistes aruteludes ja kujundada aktiivselt Euroopa tulevikku. Need üritused pakuvad tõeliselt hindamatuid võimalusi tutvuda otsustusprotsessiga, arendada juhtimisoskusi ja luua sidemeid eri riikidest pärit noortega. Ukraina noorte jaoks on osalemine veelgi tähtsam, sest see võimaldab meil jagada oma autentseid kogemusi, toetada Ukraina integreerumist Euroopasse ja edendada solidaarsust Euroopa noorte seas.

2) Kuidas on sõda Sinu arvates mõjutanud Ukraina noori?
Kahtlemata on täiemahuline sõda märkimisväärselt muutnud noorte elu Ukrainas, mõjutades nende haridust, vaimset tervist ja üldist turvatunnet. Näiteks on paljud pidanud kohanema veebipõhise õppimisega või kolimisega, tegutsedes sageli ebastabiilsetes tingimustes. Samas on sõda suurendanud ka vastupanuvõimet – noored ukrainlased on muutunud mitte üksnes jõu ja tugevuse sümboliks, vaid nad osalevad üha enam ka vabatahtlikus ja aktiivses poliitilises tegevuses ning ülesehituspüüdlustes, näiteks linnaplaneerimisprojektides. Vaatamata raskustele kaitseme jätkuvalt kindlameelselt oma identiteeti ja panustame oma riigi tulevikku.

3) Millised on Sinu lootused Ukraina noorte tuleviku suhtes?
Kindlasti on kõik tulevikku puudutav murettekitav peaaegu iga Ukraina teismelise jaoks. Minu kogukond ja mina loodame, et kõigil Ukraina noortel on juurdepääs kvaliteetsele haridusele, kutsealase arengu võimalustele ja turvalisele tulevikule tugevas ja iseseisvas Ukrainas. Samuti loodan, et rahvusvaheline üldsus jätkab Ukraina toetamist riigi ülesehitamisel, et noored saaksid edukalt areneda, mitte pelgalt ellu jääda. Ukraina noored on tõeliselt tugevad, mistõttu on inspireeriv näha, et üha rohkem noori osaleb erinevates projektides, näiteks hariduse, teaduse, taristu taastamise ja muudes valdkondades. Ennekõike loodan, et meie vastupanuvõimeline ja ühtne põlvkond viib Ukraina helgema, uuenduslikuma ja demokraatlikuma tuleviku poole.

4) Mida arvad kokkuvõttes sellest üritusest?  

See oli minu jaoks tõeliselt inspireeriv. Olles vestelnud teiste osalejatega ning kuulanud ja analüüsinud nende sõnu, võin veendunult öelda, et tegemist on tõeliselt mõjuvõimsa üritusega. Pelgalt kokku tulles saame näidata, milleks me tegelikult võimelised oleme. Näiteks mõned ürituse käigus valminud projektid aitasid meil teisi riike paremini mõista. Ma sain erinevate riikide kohta teada nii palju sellist, millest mul varem aimu ei olnud. Mul on väga hea meel, et sain sellest osa. 

Valeriia Makarenko on 16aastane õpilane Ukrainast Harkivist. Ta õpib Harkivi 99. lütseumi 10. klassis.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud peamised soovitused 2025. aasta Euroopa poolaasta sügispaketi kohta ning kutsub üles tegema strateegilisi investeeringuid ja tihedamat koostööd, et suurendada ELi vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet.

Komitee esitas oma soovitused arvamuses, mille täiskogu võttis vastu oma veebruari istungjärgul. Arvamuses paneb komitee rõhku kestlikkusele, tööturureformidele ning liikmesriikide ja ELi poliitikameetmete paremale kooskõlale ning kutsub samas üles kaasama kodanikuühiskonda rohkem.

Komitee väljendab kahetsust, et puudub iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, mis on oluline poliitikadokument. Arvamuses toonitatakse, et ELi institutsioonid peavad valmistuma geopoliitilisteks riskideks, mis mõjutavad kaubandust, inflatsiooni ja majanduskasvu.

Komitee toetab konkurentsivõime kompassi algatust ning kutsub üles investeerima energeetika- ja digisektorisse, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi. Lisaks nõuab komitee kodanikuühiskonna suuremat kaasatust, taaste- ja vastupidavusrahastu pragmaatilist läbivaatamist ning liikmesriikide tõhusamat koostööd majanduspoliitika ja tootlikkuse parandamiseks. (tk)

Ühtekuuluvuspoliitika on juba pikka aega olnud Euroopa integratsiooni tugisammas, mis edendab majanduslikku, sotsiaalset ja geograafilist ühtsust kogu ELis. 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamisel on oluline ajakohastada ühtekuuluvuspoliitikat, et suurendada tõhusust, kestlikkust ja võimet reageerida uutele väljakutsetele.

Hiljuti võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse „2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika tulemustele suunatuse tugevdamine“. Arvamuses rõhutas komitee vajadust järgida tulemustele suunatud lähenemisviisi, et ühtekuuluvuspoliitika tooks jätkuvalt käegakatsutavat kasu ning vähendaks samal ajal ebavõrdsust ja edendaks kestlikku konkurentsivõimet.

„Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ELi peamiseks regionaalarengu vahendiks. Tulemustele suunatud lähenemisviis tagab, et iga kulutatud euro aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule,“ ütles arvamuse raportöör David Sventek.

2028. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik vajab põhjalikku ümberkujundamist, et toetada regionaalarengut, rohe- ja digipööret ning majanduslikku konkurentsivõimet. Kuna investeerimisvajadus ületab 750–800 miljardit eurot aastas, on ELi tugev rahastamine hädavajalik.

Komitee kutsub üles hoidma fiskaalvõimekuse 1,8% tasemel ELi SKPst ja suurendama ühtekuuluvuspoliitika rahastamist. Põhiprioriteedid on ühine juhtimine, kohandatud regionaalpoliitika, tulemuspõhine rahastamine ja lihtsustatud menetlused.

Tulemuspõhine lähenemisviis suurendab tõhusust, kuid nõuab paremat rakendamist ja järelevalvet. Kui leitakse tasakaal konkurentsivõime ja sotsiaalsete investeeringute vahel, tugevdatakse tehnilist abi ja tagatakse läbipaistvus, muutub ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks, edendab majanduse vastupanuvõimet ja vähendab erinevusi kogu Euroopas. (tk)

Seistes silmitsi kasvavate julgeolekuohtudega, vajab Euroopa kiiresti ühtset kaitse rahastamise strateegiat. ELi tulevase eesistujariigi Poola taotlusel võttis komitee vastu arvamuse, milles nõutakse julgeid meetmeid: rohkem investeeringuid kaasaegsetesse süsteemidesse, süvendatud koostööd NATOs ja suuremat rahastamist ELi finantsraamistikus.

Oht Euroopa julgeolekule suureneb. See muudab Euroopa sõltuvuse välistest kaitsevarustuse tarnijatest üha problemaatilisemaks: 78% ELi riikide poolt ühe aasta jooksul kaitsehangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks ELi-välistele tarnijatele. Selle sõltuvuse vähendamiseks on äärmiselt oluline tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB).

„ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanismid tuleb läbi vaadata, et vastata tänapäeva väljakutsetele,“ selgitas komitee arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki. „Kehtivad eelarve-eeskirjad piiravad vahendite kasutamist sõjalisteks kulutusteks. Kuigi sellised algatused nagu Euroopa Kaitsefond (EDF) ja Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) kujutavad endast edasiminekut, ei ole need praeguste ohtude ulatust arvestades piisavad.“

NATO koostöö on koostalitlusvõime ja ühtse strateegia seisukohalt oluline. Ühishanked, küber- ja kosmosejulgeolekualased partnerlused ning satelliidiprojekt IRIS2 suurendavad vastupanuvõimet. Kaitsevaldkonna rahastamine peab olema kooskõlas ELi laiemate prioriteetidega, seadmata ohtu sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke. Strateegilised investeeringud, innovatsioon ja pikaajaline planeerimine on Euroopa julgeoleku ja autonoomia tagamisel võtmetähtsusega. (tk)

Turism on ELi majanduse mootor ja võib tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. On aeg uuesti läbi mõelda, kuidas turism toimib, ja minna kestlikkusest kaugemale: taastavas turismis ei tegele sihtkohad lihtsalt ellujäämisega, vaid jõudsa arenemisega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liitu üles muutma turismisektorit viisil, mis rõhutab kestlikkust ja taastamist, et tagada pikaajaline majanduslik ja keskkonnakasu.

Turism on jätkuvalt ELi majanduse väga tähtis osa, eriti turismist suuresti sõltuvates piirkondades. Seepärast pooldab komitee kiiremat üleminekut säästvale turismile ja liikumist taastava turismi strateegiate suunas, nagu on kirjas komitee arvamuses „Turism ELis: kestlikkus kui pikaajalise konkurentsivõime liikumapanev jõud“.

„Peame tagama, et turismil oleks roll Euroopa konkurentsivõime taastamisel. See on hädavajalik, sest turismist saadav tulu moodustab väga suure osa paljude liikmesriikide ja piirkondade SKPst ning nende väärtusahelatest,“ ütles arvamuse raportöör Isabel Yglesias.

Raportööri sõnul tugineb arvamus Palma deklaratsioonile, mis võeti vastu Hispaania eesistumise ajal 2023. aasta teises pooles. Deklaratsioon kajastas laiapõhjalist üksmeelt selles, kuidas jätta kestlikkus turismi tuleviku keskmesse.

Selle saavutamiseks peavad ELi institutsioonid, riikide valitsused ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused toetama tegusalt turismisektori üleminekut, tagades pideva dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ja tugevdades sotsiaaldialoogi.

Kuigi kestlikkust soodustavad pingutused turismis on olnud suured, on pandeemiajärgne reisibuum avaldanud survet paljudele populaarsetele sihtkohtadele. See järsk muutus raskendab piirkondadel majanduskasvu ja kestliku arengu vahel tasakaalu leidmist. Samal ajal peavad nad tegelema ebakõlaga tööjõupuuduse ning olemasolevate töökohtade ja töötajate oskuste vahel.

Seepärast kutsub komitee üles liikuma taastava turismi suunas ja lisama selle Euroopa säästva turismi strateegiasse, mille Euroopa Komisjon lähikuudel esitab.

Erinevalt traditsioonilisest säästvast turismist, mis keskendub keskkonnakahju vähendamisele, on taastava turismi eesmärk taastada ja suurendada loodus-, sotsiaalset ja majanduslikku kapitali. See tulevikku suunatud lähenemisviis integreerib ringmajanduse põhimõtted ning püüab avaldada püsivat positiivset mõju sihtkohtadele ja kohalikele kogukondadele. (ll)

Euroopa põllumajandustootjad seisavad silmitsi üha suureneva hulga kriisidega, alates äärmuslikest ilmastikutingimustest kuni turgude ebastabiilsuse ja ebaausa konkurentsini. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab, et ELi praegune poliitika ei suuda põllumajandustootjaid kaitsta, ning nõuab kiireid reforme, et kaitsta sissetulekuid, tugevdada nende läbirääkimispositsiooni ja tagada meile jätkusuutlik põllumajandus.

ELi eesistujariigi Poola taotletud arvamuses kutsub komitee üles looma vastupidavamat põllumajandussüsteemi, mille keskmes on põllumajandustootjad.

„Põllumajandustootmine on üllas elukutse, millel on kaks peamist eesmärki: toota kvaliteetset ja ohutut toitu, et inimestel süüa oleks, ning säilitada ja parandada keskkonda. Kõik, mida me palume vastutasuks, on aus palk ausa töö eest, austus ja õiglased hinnad toodetud toidu eest,“ ütles Joe Healy, üks arvamuse kolmest raportöörist.

Komitee arvates ei suuda ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tänaste väljakutsetega piisavalt hästi toime tulla. Selle raames põllumajandustootjate toetamiseks ette nähtud rahastamisvahendid hõlmavad avalik-õiguslikku kindlustust loodusõnnetuste korral, vastutsüklilist abi ja otsetoetusi. Usaldusfondid – mis mõnes ELi liikmesriigis juba kasutusel on –, rahastatuna ühiselt põllumajandustootjate, tööstuse, piirkondlike omavalitsuste ja ELi poolt, võiksid pakkuda siinkohal täiendavat turvavõrku.

Kuna ÜPP on kavas läbi vaadata pärast 2027. aastat, soovitas komitee taastada selle eelarve maht vähemalt 0,5% ulatuses ELi SKPst. Vaja on rangemaid kaubanduseeskirju, et tagada imporditud toodete vastavus ELi keskkonna- ja tööstandarditele.

Teine oluline probleem on omahinnast madalama hinnaga müük, mis paneb põllumajandustootjad tohutu rahalise surve alla. Komitee kutsub ELi poliitikakujundajaid üles kaaluma tõsiselt omahinnast madalama hinnaga ostude keelustamist, et vältida põllumajandustootjate väljatõrjumist suurte jaemüüjate poolt. Eeskujuks võiks võtta Hispaania toidutarneahela seadused.

Läbipaistvuse ja põllumajandustootjate turuvõimu suurendamiseks tegi komitee ettepaneku luua ELi digikeskus hindade, kulude ja kasumi jälgimiseks. Samuti on komitee propageerinud kollektiivseid hinnaläbirääkimisi ning suuremat toetust ühistutele ja tootjaorganisatsioonidele. ELi põllumajanduses on vaja suuremat majanduslikku sõltumatust ja konkurentsivõimet.

Kuigi kliimaeesmärgid on olulised, ei saa põllumajandustootjad nende kulusid üksi kanda. Jätkusuutlikkuse fond võiks aidata neil minna üle keskkonnahoidlikumatele tavadele. Kõnealuses arvamuses hoiatati ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, mille puhul ranged ELi eeskirjad seavad kohalikud põllumajandustootjad võrreldes ELi-väliste konkurentidega ebasoodsasse olukorda.

Komitee rõhutab, et olulised on maaelu arengusse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud ning ÜPP eeskirjade lihtsustamine. Põllumajandustootjad on üha suurema surve all. Seega on selge et ELi juhid peavad kiiresti tegutsema, enne kui veel rohkem põllumajandusettevõtteid oma tegevuse lõpeb. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Kaitse- ja sotsiaalkulutused peaksid käima käsikäes, kuid kaitsekulutuste suurendamisel ei tohi ohvriks tuua heaoluriiki. Tugev heaoluriik on endiselt peamine vahend, mis aitab peatada paremäärmuslike parteide püüdlusi luua ELis kremlilik autokraatia.

Ukrainas toimuva sõja neljandal aastal nõuavad paljud kaitsekulutuste suurendamist, eriti pärast USA poliitika muutumist. Euroopa riikide kaitse ei näi enam kindel. Sellest tulenevalt on juba murtud mitmeid tabusid. Seda on tehtud nii seoses ELi tasandi aruteludega sõjaliste küsimuste kui ka võlakoormuse suurendamise üle.

Mõned nõudjatest näitavad seda aga heaoluriigi nullimisena – nagu oleks USA sõjaväe tugevus tingitud korraliku sotsiaalkaitse puudumisest selles riigis või meie vägede nõrkuse põhjuseks pensionid ja sotsiaalkindlustus.

Töötajate rühm soovib rõhutada kahte aspekti.

• EL tervikuna on maailmas suuruselt teine sõjaliste kulutuste tegija. Kuigi mõnel juhul võib olla vaja ühiseid või täiendavaid kulutusi, on strateegilise autonoomia tagamiseks tegelikult vaja hoopis kooskõlastamist ja ühisprojekte. Peame end kaitsma, mitte aga konkureerima maailma areenil USAga.
• Hästi toimiv heaoluriik, milles tehakse jõupingutusi vaesuse ja ebavõrdsusega võitlemiseks, on peamine vahend, mis aitab vältida paremäärmuslaste võimuletulekut paljudes liikmesriikides. Tõusuteel olevad paremäärmuslikud erakonnad ei huvitu demokraatiast, nad on avalikult vaenulikud enamiku meie väärtuste suhtes, püüavad jäljendada Kremli autokraatiat ELi liikmesriikides ja võimule saades tagada, et kaitsepoliitika kooskõlastamine ei oleks võimalik.

Seetõttu peavad liikmesriigid käsitlema kaitse- ja sotsiaalseid investeeringuid üksteist vastastikku tugevdavate investeeringutena.

EL seisab tehisintellekti arendamisel otsustaval teelahkmel. Generatiivse tehisintellekti turul domineerivad USA ettevõtted, mis saavad endale 80% ülemaailmsetest erainvesteeringutest ning samas on Hiina neile kannule jõudmas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas koostöös Euroopa Poliitikauuringute Keskusega (CEPS) uue uuringu, mille abil sooviti kindlaks teha, mida on vaja Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks.

Uuring koostati komitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni (INT) egiidi all ja selle üle peeti korrapäraselt arutelusid komitee digiülemineku ja ühtse turu vaatlusrühmas. Uuringus käsitletakse peamisi võimalusi, väljakutseid ja poliitikameetmeid, mis on vajalikud Euroopa tehisintellekti maastiku parandamiseks.

Peamised soovitused ELile:

• Suurendada investeeringuid tehisintellekti ja tõsta andmetöötlusvõimsust – innovatsiooni edendamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid tehisintellekti taristusse.
• Keskenduda kolmele suure potentsiaaliga sektorile – tehisintellekt võib hoogustada kasvu autotööstuse, puhta energia ja hariduse valdkonnas.
• Propageerida avatud lähtekoodiga tehisintellekti – avatud tehisintellekti mudelite edendamine suurendab ligipääsetavust ja konkurentsi.
• Integreerida paremini teadus- ja arendustegevus kogu ELis.

Kodanikuühiskonna võimestamine tehisintellekti juhtimises
Uuringus tõstetakse esile kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust tehisintellekti poliitika ja selle juhtimise kujundamisel. Kaasamise ja eetilise tehisintellekti kasutuselevõtu suurendamiseks soovitatakse aruandes järgmist:

• Tehisintellektipädevuse programmid – koolitus- ja sotsiaalse dialoogi algatused töötajate ja avalikkuse võimekuse suurendamiseks.
• „Social by Design“ lähenemisviis – tagada tehisintellekti inimkeskne ja ühiskonna vajadustega kooskõlas olev arendamine.
• Suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamist – toetada mittetulundusühinguid, mis aitavad ületada lõhet tehisintellekti tehnoloogia ja üldsuse arusaama vahel.
• Eetilise tehisintellekti kasutuselevõtt – eelistada Euroopa väärtustega kooskõlas olevaid usaldusväärseid tehisintellekti süsteeme.

Komitee potentsiaali kasutamine tehisintellektipoliitikas
Komiteel on head võimalused lihtsustada kodanikuühiskonna organisatsioonide struktureeritud kaasamist tehisintellektipoliitikasse. Uuringus soovitatakse propageerida avatud lähtekoodiga tehisintellekti ja edendada eetilist innovatsiooni riigihangete ja rahastamiskavade kaudu. Komitee peaks toimima keskusena, mis teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avatud lähtekoodi kogukondadega ning suurendada teadlikkust tehisintellekti mõjust ühiskonnale.

Uuringus tutvustatakse ka ühtset tehisintellekti sõnastikku, et luua ühine keel, mis tagab tõhusa teabevahetuse poliitikakujundajate, arendajate ja kasutajate vahel. See on oluline tehisintellekti vastutustundliku arendamise, haldamise ja kasutuselevõtu seisukohast kõikides sektorites.

Uuringut jagatakse oluliste ELi institutsioonidega ja eeldatavasti võetakse seda tulevases tehisintellektipoliitikas arvesse. Uuring on täismahus avaldatud siin. (vk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma hinnangul võib komitee peatne uuring kodanikuühiskonna dialoogi tavade kaardistamiseks ELi institutsioonides anda väärtusliku panuse.

Kui ELi uus poliitiline tsükkel oli alanud ja komisjoni tööprogrammis oli 2025. aasta kolmandaks kvartaliks välja kuulutatud „ELi kodanikuühiskonna toetamise, kaitsmise ja võimestamise strateegia“, korraldas kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm konverentsi, et tõsta esile 2024.–2029. aasta ametiaja vajalikud põhimeetmed. 3. märtsil toimunud üritusel osales umbes 100 riiklike ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat ja kodanikku.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland ütles, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oma roll selle tagamisel, et poliitikakujundamine oleks teadlik ja vastaks inimeste vajadustele. Ta kordas rühma ja komitee üleskutset, et komitee kaasataks komisjoni kavandatud kodanikuühiskonna platvormi.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, selle asjatundmus ja pakutav platvorm peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee peab osalema juhtimises ja olema kodanikuühiskonna platvormi loomise algatuse oluline osa,“ kinnitas Boland.

Ta väitis, et struktureeritud, korrapärane, läbipaistev ja kaasav kodanikuühiskonna dialoog peaks tuginema olemasolevatele struktuuridele ja koondama kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Sellest tulenevalt peaksid ELi institutsioonid looma kodanikuühiskonna dialoogi töörühma, mille tegevust hõlbustaks komitee.

„Kodanikuühiskonna dialoogi töörühm võiks koostada tegevuskava, mille abil luua poliitika kujundamise protsessis kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsam keskkond,“ ütles Boland.  See võiks olla esimene samm struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi suunas ja käsitleda järgmisi küsimusi: kellega konsulteeritakse, millistel teemadel, millise ajakava alusel ja milliste tulemustega?

Lisaks võiks kavandatav töörühm tugineda komitee peatsele uuringule, mis käsitleb olemasolevaid dialoogitavasid ja mille pealkiri on „Mapping civil dialogue practices in the EU institutions“.

Uuringu tellis komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm ja selle tulemused peaksid olema kättesaadavad 2025. aasta juulis. Uuringus kaardistatakse põhjalikult ELi institutsioonides toimuva kodanikuühiskonna dialoogi tavad: milliseid kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise protsesse praegu korraldatakse ja millist metoodikat selleks kasutatakse? Teadmised olemasolevatest tavadest peaksid pakkuma teavet ja tuge töös struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi saavutamiseks uues õigusloometsüklis. Berta Mizsei Euroopa Poliitikauuringute Keskusest (CEPS) juba tutvustas konverentsil uuringu esialgseid tulemusi.

Konverentsil rõhutati ka, et kodanikuühiskonna organisatsioonide hea finantsseisund on nii dialoogi kui ka poliitikakujundajate inimeste vajadustega kontakti viimise eeltingimus. Tuleb tagada organisatsioonide finantsstabiilsus ja sõltumatus.

Konverentsi järelduste ja soovitustega saab tutvuda komitee veebilehel.