Komitee nõuab EL liikumisel kliimaneutraalsuse suunas õiglast ja kaasavat üleminekut. Oma hiljutises arvamuses rõhutas komitee vajadust teha kooskõlastatult tööd selle nimel, et suurte kliimaeesmärkide saavutamisel kedagi kõrvale ei jäetaks. Need soovitused on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta prioriteetidega, milles käsitletakse töökohti, oskusi, sotsiaalset heaolu ja piirkondlikke erinevusi.

Komitee toetab terviklikku õiglase ülemineku poliitikapaketti, mis tagab liikmesriikidele oma konkreetsete oludega tegelemisel paindlikkuse. Komitee toob esile sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimised kui ühed peamised vahendid ning teeb lisaks ettepaneku kaardistada oskuste nappus, luua kaasavaid koolitusprogramme ja läbipaistvaid ettevõtete üleminekukavasid, konsulteerida ulatuslikumalt töötajatega ja integreerida õiglase ülemineku põhimõtted ELi raamistikesse, nagu Euroopa sotsiaalõiguste sammas.

„Me tahame, et õiglane üleminek oleks lugu, kus õiglus, vastupanuvõime ja kestlikkus sillutavad teed keskkonnahoidlikumale ja kaasavamale tulevikule,“ ütles arvamuse raportöör Dirk Bergrath.

Komitee rõhutas oma arvamuses, et Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks – vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 75 % ja saavutada 2050. aastaks nullnetoheide – tuleb poliitikasse integreerida õiglus. Üldsuse toetuse säilitamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe edu tagamiseks on äärmiselt oluline seada prioriteediks inimväärne töö, sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamine.

Lisaks rõhutab komitee, et sihipärast toetust on vaja piirkondadele, kus rohepöörde mõju on ebaproportsionaalselt suur. Väga tähtis on kaardistada piirkondlikke vajadusi ja valdkondlikke üleminekuid, misjuures õiglase ülemineku vaatluskeskus jälgib edusamme ja tagab, et ühtegi kogukonda ei jäeta tähelepanuta.

Rahastamislünkade täitmiseks on oluline suurendada õiglase ülemineku fondi, võimendada erainvesteeringuid ja ühtlustada ELi rahastamisvahendeid. Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tingimused tagavad vahendite õiglase jaotamise, keskendudes seejuures haavatavate rühmade koolitamisele ja kaitsele. (ks) 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi korraldatud üheksandal Euroopa rändefoorumil keskenduti sellele, kuidas saab kodanikuühiskond etendada olulist rolli rände- ja varjupaigaleppe eelseisval rakendamisel. Samuti toonitati kodanikuühiskonna organisatsioonide vahetut tööd kohapeal.

Novembri lõpus Brüsselis toimunud Euroopa rändefoorumi tähelepanu keskpunktis oli rände- ja varjupaigalepe, mis jõustus 2024. aasta juunis. Osalejad arutasid leppe tulevast rakendamist ja seda, kuidas kodanikuühiskond saab lepet toetada ja aidata kaasa selle humaansele kohaldamisele. Üritusel käsitleti ka uut alalist solidaarsusmehhanismi, mis loob tihedamad seosed varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste, nõuetekohaste vastuvõtutingimuste ning integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027 vahel.

Oma avakõnes ütles ametist lahkuv Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson: „Mul on hea meel, et üks minu viimaseid avalikke ülesandeid Euroopa Komisjoni volinikuna on sõnavõtt Euroopa rändefoorumil, sest see on oluline platvorm kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ELi liikmesriikidele ja poliitikakujundajatele, et käsitleda rände haldamisega seotud probleeme ja võimalusi. Meie arutelud on aastate jooksul olnud alati väga inspireerivad. Üheskoos saame ehitada tugevamaid ja vastupanuvõimelisemaid kogukondi, kaitsta oma väärtusi ning tagada, et Euroopa saaks jätkuvalt pakkuda varjupaika ja võimalusi.“

Komitee president Oliver Röpke tänas volinik Johanssoni pühendumise eest ELi rändepoliitika reformimisele. „Me peame tagama, et rändepakti rakendatakse võimalikult humaansel ja jätkusuutlikul viisil. See saab toimuda ainult siis, kui kuulatakse kodanikuühiskonna organisatsioone kohapeal. Kuigi pakt on vastu võetud, ei ole töö kaugeltki lõppenud – tegelikult võib öelda, et päristöö nüüd alles algab,“ hoiatas ta.

Euroopa rändefoorum loodi 2015. aastal kodanikuühiskonna, institutsioonide ja ametiasutuste vahelise dialoogi platvormina rände ja kolmandate riikide kodanike integreerimisega seotud küsimustes. Foorum tuleb kokku kord aastas, et arutada hiljutisi poliitilisi arenguid ning koguda ja vahetada teavet Euroopa poliitika rakendamise kohta piirkondlikul, kohalikul ja rohujuure tasandil.

Igal aastal keskendub foorum erinevale teemale, mis valitakse välja kodanikuühiskonna organisatsioonide panuste põhjal, mis on esitatud üritusele eelnevate kuude jooksul toimunud konsultatsiooniprotsesside käigus. Varasemad teemad on hõlmanud turvalisi rändeteid, rändajate juurdepääsu õigustele ja teenustele ning ELile, kaasavamat Euroopa tööturgu rändajate jaoks ning noorte rolli.

Komitee on juba vastu võtnud olulised arvamused rände ja varjupaigaga seotud peamiste teemade kohta, sealhulgas rände- ja varjupaigaleppe loomise, varjupaiga- ja rändehalduse määruse, julgeolekuliidu paketi / Schengeni paketi ning integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027 kohta. Komitee moodustas 2009. aastal ka alalise töörühma „Sisseränne ja integratsioon“, mis aitab konkreetselt väljendada komitee rolli kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide vahelise sillana rändeküsimustes, püüdes samal ajal edendada Euroopa ühise sisserände- ja integratsioonipoliitika väljatöötamist. (lm)

EL seisab silmitsi tõsise eluasemekriisiga, mis on tingitud üürihindade kasvust, ülejõukäivatest kinnisvarahindadest ja asjaolust, et palgad ei pea inflatsiooniga sammu.  Eluasemesektori turutõrgete kõrvaldamiseks nõuab komitee kiireloomulisi meetmeid ja usaldusväärset ELi eluasemestrateegiat, kirjutab komitee arvamuse „Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase“ raportöör Thomas Kattnig.

2024. aasta Euroopa tarbijapäeva teema oli „Veeprobleemid: tarbijate seisukohtade uurimine – ELi sinise kokkuleppe edasiarendamine“. Üritusel rõhutati vajadust säästva veemajanduse, parema taristu ja tarbijate harimise järele, et vesi jääks kõigile eurooplastele taskukohaseks.

9. detsembril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa tarbijapäev. Üritusel toodi esile asjaolu, et kuna vee hind tõuseb 2030. aastaks eeldatavasti 25%, peab EL investeerima üle 250 miljardi euro, et rahuldada Euroopa veevajadust ja ehitada üles ühiskond, kus igaühel on juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele.

Vesi on muutumas napiks ressursiks isegi Euroopas: vähemalt kord aastas puutub veestressiga kokku 30% eurooplastest. See tähendab, et tarbijad, kes peavad vett üldiselt ikka veel ammendamatuks kaubaks, peavad muutma oma käitumist, et vett tõhusamalt kasutada. Selleks peavad nad saama teadlikumaks oma veekasutuse jalajäljest ning kasutama veesäästlikke nutitehnoloogiaid.

Kulud peaksid kinni maksma siiski peamised saastajad. Tarbijaid ei tohi jätta saastajate varjatud kulusid kandma.

Ainult ühe kilo liha tootmiseks kasutatakse 15 000 liitrit vett ja ühe teksapaari valmistamiseks 8000 liitrit vett. Suured veekulutajad (nt tootmine ja eriti põllumajandus, mis moodustab 72% kogu vee ammutamisest) peavad kandma ka oma keskkonnamõjust tulenevad kulud ja investeerima parematesse tootmisrajatistesse.

„Vett tuleks käsitleda Euroopa Komisjoni tulevaste poliitiliste juhtalgatuste olulise osana. Me sooviksime, et Euroopa sinise kokkuleppe rakendamiseks käivitataks uus veekoalitsioon, ning töötame praegu Euroopa sinise kokkuleppe sidusrühmade platvormi loomise nimel,“ ütles Milena Angelova, kes on komitee arvamuse „Säästlik veetarbimine ja tarbijate teadlikkus oma veekasutuse jalajäljest“ raportöör. Ta rõhutas ELi sinise kokkuleppe tähtsust komitee olulise algatusena ning pidas komiteed veeküsimustes ELi institutsioonide hulgas teerajajaks.

Oma põhisõnavõtus ütles Delftis asuva veehariduse instituudi (IHE Delft) kontaktbüroo direktor Gaetano Casale, et vesi on Euroopas ikka veel alahinnatud. Tema arvates on vett säästev käsitlus nüüd hädavajalik ning ta kutsus üles suurendama teadlikkust keskkonnakuludest, globaalse rahvastikukasvu probleemidest ja kliimamuutustest.

„Mul oleks hea meel, kui kõik elanikud, valitsused, ametiasutused, teadlased, tööstus ja seadusandjad haaraksid selle ainulaadse võimaluse ja astuksid suure sammu edasi, et muuta üks meie kõige väärtuslikumaid ressursse – olgu see siis pinna-, mere- või vihmavesi – tulevikukindlaks,“ ütles Euroopa Parlamendi vee raamdirektiivi variraportöör Hildegard Bentele. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul 5. detsembril Brüsselis toimus arutelu nii rahvusvahelise puuetega inimeste päeva kui ka olümpiavaimu tähistamiseks. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähistas nii rahvusvahelist puuetega inimeste päeva kui ka olümpiavaimu, kutsudes külla paralümpiaspordi maailma esindajaid, sealhulgas Belgia paralümpiasportlase ja tšempioni Joachim Gérardi.

Istungit avades ütles komitee president Oliver Röpke: „See arutelu toob esile tungiva vajaduse tegeleda puuetega inimeste tööhõivelõhega. Hoolimata olemasolevatest õigusraamistikest on liiga palju inimesi püsivate takistuste tõttu tööturult kõrvale jäetud. Komitee kutsub üles võtma meetmeid, et luua kaasavaid töökohti, kõrvaldada süsteemsed takistused ja tagada kõigile võrdsed võimalused. Tõeliselt kaasavas Euroopas ei tohi kedagi kõrvale jätta.“

Belgia ratastoolitennisist ja tšempion Gérard ütles täiskogule, et kui ta tennisemänguga alles alustas, võeti teda sageli vastu üllatuse ja isegi pahaste väidetega, et oma ratastooliga rikub ta väljaku. „Viimasel kümnel aastal oleme näinud, et liikumispuudega inimeste roll spordimaailmas on väga palju edasi arenenud. Olen mänginud mitmel suure slämmi turniiril üle maailma ning tänu neile turniiridele ja paralümpiamängudele tunnen, et mind aktsepteeritakse üha enam tippsportlasena. Mitte lihtsalt paralümpiasportlase, vaid tippsportlasena.“

Prantsuskeelse paraspordiliidu (La Ligue Handisport Francophone) esimees Anne d’Ieteren märkis, et vaatamata paralümpiamängude suurele edule on puuetega inimeste igapäevaelus endiselt palju takistusi. „Paljud spordirajatised on ikka veel juurdepääsmatud, sobivate parkimisvõimalusteta või halvasti disainitud. Need võivad tunduda väikeste probleemidena, kuid kui need esinevad koos, võib see mõjuda kõrvaletõrjuvalt ja osalemist pärssivalt.“

Komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu tervitas Gérardi ja d’Ietereni. Ta ütles: „Nende kohalolek ja tulemused tuletavad meile meelde, kuidas spordi tipptase võib inspireerida meid kõiki, kes me püüame saavutada oma täielikku potentsiaali. Samal ajal näitab see ka puuetega inimeste olulist rolli meie ühiskonnas ja eelkõige spordimaailmas.“

Komitee alalise töörühma „Puuetega inimeste õigused“ esimees Christophe Lefèvre tõi välja argumendid, mis toetavad ELi juurdepääsetavuse mehhanismi loomist koos juurdepääsetavuse näitajatega, mis hõlmaksid selliseid valdkondi nagu kestlik eluase, sport, õigus ja haridus. Alalise töörühma liige Pietro Vittorio Barbieri lisas: „Kõigi Euroopas elavate puuetega inimeste juurdepääs spordile ja haridusele on oluline selleks, et ühiskonnas oleksid kõigile tagatud samad privileegid.“ (lm)

13. detsembril 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa demokraatia rahastu ja Valgevene pressiklubi ühiselt seminari Valgevene sõltumatu meedia rolli kohta vastupanuvõimelise ja demokratiseeruva ühiskonna edendamisel. Kuna Valgevenes elavate inimeste jaoks on ainus teabeallikas Valgevene sõltumatu meedia, tuleb seda rahaliselt toetada ja kaasata see partnerlusse lääne meediaga, et hoida Valgevene rahvusvahelistes uudistes tähtsal kohal.

Komitee osales Euroopa välisteenistuse ning Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi korraldatud algatuses „Valgevene päevad“ (9.–13. detsember 2024). Sellega näitas komitee oma vankumatut pühendumust demokraatlikule Valgevenele, kus austatakse inimõigusi ja sõnavabadust.

Üritust avades ütles komitee president Oliver Röpke: „Sõltumatu meedia on vaba ja demokraatliku ühiskonna selgroog. Täna kinnitame Valgevene päevadel oma solidaarsust Valgevene rahvaga ning nende julge võitlusega desinformatsiooni ja rõhumise vastu.“

Euroopa demokraatia rahastu tegevdirektor Jerzy Pomianowski toonitas: „26. jaanuari valimiste tulemus on eelnevalt kindlaks määratud ning režiim püüab lehekülge pöörata, püüab end rahvusvahelistes küsimustes legitimeerida ja ühiskonna rõhumist valgeks rääkida. Ent Valgevene sõltumatu meedia näib olevat oma publiku kaasamisel edukas.“

Paguluses elav vabakutseline ajakirjanik Hanna Ljubakova, kes mõisteti tagaselja kümneks aastaks vangi nelja kriminaalsüüdistuse alusel, rõõmustab, nähes valgevenelaste motivatsiooni jääda informeerituks ja pääseda ligi sõltumatule meediale. Ta rõhutas, et 50% väljaspool Valgevenet asuvate Valgevene juhitavate veebisaitide andmeliiklusest pärineb riigist endast. Ta kinnitas, et kuni 90% sotsiaalmeediaplatvormi publikust asub Valgevenes. „Sõltumatu meedia Valgevenes on Lukašenko ja Kremli propaganda parim antidoot,“ lisas ta.

Natalia Belikova, kes töötab Valgevene pressiklubis, ütles, et valitsuse uue propaganda eesmärk on anda uus arusaam valimistest, nii et nad püüavad inimesi ühendada ja julgustada neid oma patriotismi üles näitama. „Selline taktika muudab kogu elanikkonna arusaama demokraatiast,“ ütles Belikova.

Seminar lõppes filmiga „Under the Grey Sky“, mis on inspireeritud vangistatud Valgevene ajakirjaniku Katsjarõna Andrejeva tõestisündinud loost. Filmilinastusel osales ka filmi režissöör Mara Tamkovitš. (mt)

Täiskogu detsembri istungjärgul korraldas komitee arutelu, mille teema oli demokraatia Aafrikas ja millel osalesid Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu (AL ECOSOCC) esindajad. Mõlemad pooled möönsid, et kodanikuühiskonnal on keskne roll ELi ja Aafrika edukas partnerluses, mis põhineb võrdõiguslikkusel ning edendab kodanikuühiskonna ja sotsiaaldialoogi.

Täiskogu arutelul võeti vastu ka arvamus „Demokraatia Aafrikas – praegune olukord ja tulevikuväljavaated. Milline saab olla Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll?“, milles komitee kordas oma pühendumust strateegilise partnerluse tugevdamisele Aafrika Liiduga ning väljendas soovi toetada algatust edendada ühiselt demokraatia, kaasava dialoogi ja kestliku arengu väärtusi. Eelmise aasta alguses allkirjastasid komitee ja AL ECOSOCC vastastikuse mõistmise memorandumi.

AL ECOSOCCi programmijuht Kyeretwie Osei, kes kõneles AL ECOSOCCi esimehe Khalid Boudali nimel, sedastas järgmist: „Meil on oluline roll institutsioonide ülesehitamisel. Kogu maailmajagu tuleb katta demokraatlike institutsioonidega ning tuleb tagada suutlikkus seada sisse head valitsustavad, vähendades ja kaotades muu hulgas korruptsiooni ning luues kodanikele enenseväljendusvõimalusi. Selle eesmärgi keskmes on kodanikuühiskond.“

Komitee president Oliver Röpke rõhutas: „Koostöö AL ECOSOCCiga on väga oluline, et tugevdada kodanikuühiskonna rolli Aafrikas. Kodanikuühiskond peaks osalema otsustusprotsessis ja tegelema mitmete probleemidega, nagu kliimamuutused, kestlik areng ja ränne“.

Komitee käsitleb neid probleeme oma arvamuses ja leiab, et koos Aafrika kodanikuühiskonna platvormide tunnustatud esindajatega võib ta aidata edendada seal demokraatlikke väärtusi, kaitsta inimõigusi ja toetada demokraatlikke režiime. 

Komitee liige ja arvamuse raportöör Carlos Trindade märkis, et Euroopa lähenemisviis demokraatia arendamisele Aafrikas peaks põhinema suhetel võrdsete partnerite vahel, võttes arvesse maailmajao keerulist olukorda seoses majandusarengu, mitmekesisuse ja geopoliitiliste huvidega.

Rahvusvahelise Koostöö Liidu (ICA-Africa) piirkondlik direktor ja tegevjuht Sifa Chiyoge Buchekabiri rääkis naiste mõjuvõimu suurendamise tähtsusest Aafrikas. „Naiste mõjuvõimu suurendamine on väga oluline, kuna naised on sageli oma pere alustalad. Seda tehes ei aita me ainult üksikisikuid, vaid võimestame terveid kogukondi“.

Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Ehitus- ja eluasemesektori suurem digitaliseerimine ning sotsiaalmajanduse osalejate kaasamine eluasemeteenuste pakkumisse võib aidata lahendada praegusi probleeme, mis on seotud eluasemete taskukohasuse ja kestlikkusega Euroopas. Kuna eluase ei ole mitte ainult vajadus, vaid ka inimõigus, on komitee hiljutise konverentsi kohaselt vaja üleeuroopalist lahendust erinevatele väljakutsetele. 

21. novembril korraldas komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm konverentsi „Euroopa kõige haavatavamate inimeste kaitsmine kestliku ja taskukohase eluaseme abil“, kus arutelud keskendusid sellele, kuidas EL ja selle liikmesriigid saaksid muuta elamistingimused kogu Euroopas kaasavamaks, taskukohasemaks ja kestlikumaks.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland rõhutas, et juurdepääs sobivale eluasemele on inimõigus, mis nõuab üleeuroopalist lähenemisviisi. Ta rõhutas seost eluasemehindade tõusu ja vaesuse taseme vahel, juhtides tähelepanu sellele, et taskukohase ja jätkusuutliku eluaseme pakkumine on vaesuse kaotamisel keskse tähtsusega.

Séamus Boland rõhutas: „Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi esitatud ELi vaesusevastane strateegia ja Euroopa taskukohaste eluasemete kava peavad olema osa valdkonnaülesest poliitilisest lähenemisviisist vaesuse kaotamiseks. See lähenemisviis peab kaasama kodanikuühiskonna organisatsioone lahenduste kavandamise, rakendamise ja järelevalve kogu protsessi ulatuses. Eluasemete kestlikkust tuleb analüüsida laiemast perspektiivist, mis hõlmab ressursitõhusust, ringlust, vastupanuvõimet, kohanemist ja majanduslikku juurdepääsetavust.“

Üritusel tutvustati ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uut uuringut „Taskukohased kestlikud eluasemed ELis“, mille tellis kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm. Uuringus käsitletakse poliitilisi lahendusi eluasemete taskukohasuse ja kestlikkuse saavutamiseks kogu ELis. Selles uuritakse kahte kujunevat suundumust: digitaliseerimine ja sotsiaalmajanduses osalejate kaasamine eluasemeteenuste pakkumisse. Uuringus käsitletakse ka uuenduslikke algatusi kuues liikmesriigis, hinnates nende laiema rakendamise potentsiaali kogu Euroopas.

Lisateavet komitee uuringus esitatud keskpika ja pika perspektiivi poliitiliste soovituste kohta leiate siit.

Võite tutvuda ka konverentsi järelduste ja soovitustega.

Euroopa Ülemkogu uus eesistuja António Costa külastas esimest korda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ja tutvustas oma peamisi prioriteete ELi tulevikuks. Ta rõhutas, et konkurentsivõime on Euroopa jõukuse alus, ning toonitas, et kestliku tuleviku ülesehitamiseks on oluline siduda see sotsiaalsete õigustega. Komitee president Oliver Röpke väljendas sama seisukohta ning kinnitas, et konkurentsivõime peab tooma kasu paljudele, mitte ainult mõnedele.

António Costa esines komitee täiskogu istungil vaid mõni päev pärast ametisse asumist 1. detsembril ning kutsus oma kõnes üles kiirele ühisele tegutsemisele. „Me oleme õigel teel. Oleme hinnanud olukorda, meil on ambitsioonikad ettepanekud, kuid meil peab olema ka poliitiline tahe. Keskendugem majanduskasvule, töökohtadele ja sotsiaalsele Euroopale, et praegused noored saaksid tulevikus tagasi vaadates öelda: see oli hetk, mil kindlustasime oma heaolu.“

Konkurentsivõime ja kohandatud reformid on Costa tegevuskavas kesksel kohal. Ta soovitas Euroopa majanduse tugevdamiseks uuendada ühtset turgu, vähendada tarbetuid eeskirju ning investeerida oskustesse ja innovatsiooni. „Me vajame tugevaid ettevõtteid mitte seetõttu, et nad on odavamad, vaid seetõttu, et nad viivad ellu uuendusi uute ideede ja kvalifitseeritud tööjõu abil,“ ütles ta. Costa kutsus üles viima ellu ka tulemuspõhiseid reforme, võttes eeskujuks taasterahastu „NextGenerationEU“: „See on mõttekas tulevikku silmas pidades.“ Ta kutsus liikmesriike üles olema ELi uue eelarve suhtes avatud.

„Konkurentsivõime ei tähenda üksnes majanduslike eesmärkide seadmist. See on võimaluste loomine kõigi eurooplaste jaoks ja vastupanuvõime suurendamine,“ ütles Oliver Röpke. „Majanduskasv peab käima käsikäes sotsiaalse edasiminekuga ning tagama, et kedagi ei jäeta kõrvale.“

Costa tunnustas komitee rolli sotsiaaldialoogi edendamisel ning nimetas seda „Euroopa mudeliks“ üldsusega suhtlemisel. „Sotsiaaldialoog annab meile võimaluse leida kestlikke lahendusi tänu sellele, et meie ühiskonna eri esindajad peavad pidevalt läbirääkimisi. See on väga oluline, eriti praegusel ajal,“ ütles ta.

Täiskogu arutelul käsitleti peamisi mureküsimusi, sealhulgas eluaset, rännet ja energiakulusid – teemasid, mis kuuluvad ka Costa prioriteetide hulka. Röpke rõhutas vajadust praktiliste lahenduste järele ning tõstis esile investeeringuid haridusse, ümberõppesse, taskukohastesse eluasemetesse ja rohepöördesse. „Komitee on täielikult pühendunud sellele, et kaasata kodanikuühiskonna seisukohad kaasava ja vastupanuvõimelise ning tulevasteks probleemideks valmisoleva Euroopa kujundamise protsessi.“ (gb)