Daniela Vancic

Euroopa kodanikualgatus on tõeliselt ainulaadne: maailmas ei ole ühtegi teist vahendit, mis võimaldaks kodanikel õigusloomet otseselt mõjutada. Organisatsiooni Democracy International Euroopa poliitika ja huvikaitse juhi Daniela Vancici sõnul ei ole see aga endiselt oodatud tunnustust saanud. Ta jagab kolme ideed Euroopa kodanikualgatuse mõju suurendamiseks.

Euroopa kodanikualgatus on üks ELi võimsamaid demokraatia tugevdamise vahendeid, mida edestavad vaid Euroopa Parlamendi valimised. Euroopa kodanikualgatus, mis on oma 13 tegevusaasta jooksul kaasanud üle 20 miljoni kodaniku, on osutunud oluliseks osalemisplatvormiks. Hoolimata selle potentsiaalist on Euroopa kodanikualgatus saanud harva tunnustust, mida see väärib.

Allpool on kirjeldatud, miks on Euroopa kodanikualgatus tähtis, ja esitatud kolm ideed selle mõju suurendamiseks.

Euroopa kodanikualgatuse tähtsus polariseerunud maailmas

Mis muudab Euroopa kodanikualgatuse tõeliselt ainulaadseks? Sarnast vahendit ei ole kusagil maailmas. Euroopa kodanikualgatus annab kodanikele võimaluse mõjutada otseselt õigusloomet. Algatusele tuleb koguda toetust vähemalt seitsmes ELi liikmesriigis. Ajal, mil poliitiline polariseerumine on tõusuteel, toimib Euroopa kodanikualgatus olulise sillana kodanike ja poliitikakujundajate vahel, soodustades koostööd, luues sidemeid ja edendades tegelikke muutusi.

Euroopa kodanikualgatuse põhieesmärk on inspireerida inimesi osalema poliitika kujundamises. See toob kokku erinevad rühmad, ergutab avalikku arutelu ja võimendab hääli Euroopa tasandil. Näiteks mobiliseeriti hiljuti üle miljoni allkirja kogunud algatuse „My Voice, My Choice“ raames aktivistide, organisatsioonide ja avaliku elu tegelaste (sealhulgas rahvusvaheliste isikute, nagu Barack Obama) võrgustik ning käivitati laiem arutelu põhiväärtuste üle. Selline mobiliseerimine loob püsiva väärtuse nii demokraatiale endale kui ka kõnealusele eesmärgile.

Kõige tähtsam on tegutseda õigel ajal

Euroopa kodanikualgatusel on tohutu demokraatlik potentsiaal, kuid selle täielikuks ärakasutamiseks on oluline, et ELi institutsioonid võtaksid meetmeid õigel ajal. Kuigi mõni algatus, näiteks kampaania „Lõpp puuriajastule“, on toonud kaasa positiivseid muudatusi ELi poliitikas, esineb tihti märkimisväärne viivitus Euroopa kodanikualgatuse avaliku toetuse pälvimise ja seadusandlike järelmeetmete võtmise vahel. See võib tekitada frustratsiooni nii kodanike kui ka kodanikuühiskonna seas, kes võivad kaotada usu sellesse protsessi.

Hoo säilitamiseks peaks EL kaaluma ülekaaluka avaliku toetuse pälvinud Euroopa kodanikualgatuste kiirmenetlemist. ELi õigusloome võtab küll aega, aga kui Euroopa kodanikualgatusel on selge ja laialdane toetus, vääriks see erilist hoolt ja tähelepanu. Kodanikel peaks olema võimalik näha, et nende ideed muutuvad kiiresti meetmeteks, mis teeb Euroopa kodanikualgatusest nii õigeaegsete muutuste katalüsaatori kui ka mõjutamisvahendi.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsus Euroopa reformimise edendamisel

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on alati olnud Euroopa kodanikualgatuse keskmes, tuues kokku kodanikke ja suurendades teadlikkust vahendi potentsiaalist. Organisatsioonidel nagu Democracy International on algusest peale olnud oluline osa Euroopa kodanikualgatuse arendamisel ja toetamisel. Kodanikuühiskonna tähtsus ei piirdu aga ainult sellega.

Need organisatsioonid peavad jätkuvalt toetama reforme, mis võivad tugevdada Euroopa kodanikualgatust kui demokraatia edendamise vahendit. Näiteks peaks Euroopa kodanikualgatusel olema võimalik teha ettepanekuid ELi aluslepingute muutmiseks – see õigus ei ole veel kättesaadav, kuid sellel võib olla suur mõju Euroopa tulevikule. Arutelud aluslepingute reformimise üle arenevad ja üha enam nõustutakse, et EL vajab lepingut, mis vastaks meie aja väljakutsetele ja võimalustele. Seetõttu on olulisem kui kunagi varem laiendada Euroopa kodanikualgatust, et anda kodanikele koht ühise laua taga.

Laskem Euroopa kodanikualgatusel inspireerida poliitika kujundamist

Suurendame koos Euroopa kodanikualgatuse ambitsioonitaset. Üks idee kõikide võimaluste ärakasutamiseks on arvestada algatustega isegi siis, kui need ei vasta Euroopa kodanikualgatuse ametlikele kriteeriumidele. Kõik suured ideed ei jõua miljoni allkirja künniseni, kuid see ei tähenda, et neid ei peaks arvesse võtma. Euroopa kodanikualgatuse kampaania korraldamine ei ole lihtne, eriti kui see hõlmab riikidevahelisi, mitmekeelseid ja rahvusvahelisi jõupingutusi. Samas ei pruugi mõnel parimal ideel olla vahendeid, et ületada Euroopa kodanikualgatuse eduks vajalik kõrge lävend.

Näiteks 2012. aasta ühtse sidetariifi algatus „Single Communication Tariff Act“ ei olnud tavapärase määratluse kohaselt edukas Euroopa kodanikualgatus. Kuid see oli inspiratsiooniks viis aastat hiljem jõustunud poliitikale „Rändle nagu kodus“, millest said kasu miljonid liikuvad Euroopa kodanikud, kes saavad nüüd kasutada piiriülest andmerändlust lisatasudeta. See näitab, et poliitikat võivad muuta isegi need Euroopa kodanikualgatused, mis ei saa vajalikke allkirju kokku. EL peaks olema valmis kaaluma kõiki kodanikest lähtuvaid ideid, isegi neid, mis jäävad alla miljoni allkirja piiri, ning kasutama neid tulevaste õigusaktide jaoks inspiratsiooniallikana.

Peamised järeldused

Euroopa kodanikualgatus on uskumatult väärtuslik vahend demokraatia tugevdamiseks Euroopas, eriti ajal, mil demokraatlikud väärtused on kõikjal maailmas ohus. See annab kodanikele võimaluse tuua oma ideid ELi tasandile, mobiliseerides üldsuse toetust ja avaldades tähendusrikast mõju. Euroopa kodanikualgatuse teise aastakümne jooksul tuleb aga mõelda, kuidas seda ainulaadset vahendit võimendada ning luua tugevam ja otsesem side kodanike ja institutsioonide vahel.

Kodanikuühiskonna jätkuval toetusel võib Euroopa kodanikualgatus aidata luua kaasavama ja reageerimisvõimelisema Euroopa Liidu, tugevdades selle positsiooni ülemaailmse liidrina demokraatia vallas.

Daniela Vancic töötab Euroopa poliitika ja huvikaitse juhina organisatsioonis Democracy International, kus ta on alates 2017. aastast olnud osalus- ja otsedemokraatia eestkõneleja. Ta on tunnustatud Euroopa kodanikualgatuse ekspert, kellel on rohkem kui kümne aasta pikkune kogemus kodanike osalusprotsesside vallas. 2022. aastal oli ta raamatu „Complementary Democracy: The Art of Deliberative Listening“ kaastoimetaja.

Euroopa kodanikualgatus on osutunud tõhusaks vahendiks kodanike osaluse suurendamisel ELi poliitilises elus. Seda tuleb aga tugevdada võitlemaks ohuga, et ELi institutsioonid kaugenevad tavalistest eurooplastest.

Euroopa kodanikualgatus on ELi osalusmehhanism, mille eesmärk on tugevdada otsedemokraatiat, võimaldades vähemalt miljonil ELi kodanikul (kindlaksmääratud miinimumarv kodanikke vähemalt seitsmest liikmesriigist) paluda Euroopa Komisjonil esitada õigusakti ettepanek valdkonnas, kus liikmesriigid on volitused ELi tasandile üle andnud.

Alates 2012. aastast, mil Euroopa kodanikualgatused käivitati, on Euroopa Komisjon registreerinud 119 algatust ja nende korraldajad on kogunud ligikaudu 20 miljonit allkirja. Siiani on heaks kiidetud 11 algatust, millest 10 on juba saanud komisjonilt vastuse.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatav iga-aastane Euroopa kodanikualgatuse päev on oluline foorum ja platvorm, kus registreeritud ja tulevased Euroopa kodanikualgatuse korraldajad ja sidusrühmad saavad vahetada teavet ja kogemusi ning tutvustada oma Euroopa kodanikualgatust ja tegevust avalikkusele.

Sel aastal tähistati Euroopa kodanikualgatuse päeva kodanikuühiskonna nädala raames 18. märtsil.

„EL peaks astuma täiendavaid samme osalusdemokraatia suunas, et täiustada selle representatiivset olemust. Euroopa kodanikualgatus on esimene osalusdemokraatia vahend riikidevahelisel tasandil,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu.

Euroopa Ombudsmani Teresa Anjinho sõnul on Euroopa kodanikualgatus võimas vahend, kuid selle potentsiaali ei ole täielikult rakendatud. „Me peame parandama teabevahetust kodanikualgatuse eesmärkide ja funktsioonide kohta. Teadlikkuse suurendamise kampaaniaid tuleb tõhustada, et inimestel oleks täielik ülevaade sellest, mida Euroopa kodanikualgatusega on ja ei ole võimalik ära teha, ning et nad tegutseksid. Euroopa kodanikualgatuse kui olulise vahendi säilitamiseks on vaja läbipaistvust, ausust ja teabevahetust. Ebaõnnestumise korral ei suuda me säilitada usaldust ei selle vahendi ega liidu tuleviku vastu,“ ütles Anjinho.

Euroopa kodanikualgatuse päeva üritusel esitleti üheksat Euroopa kodanikualgatust, mis käsitlevad muu hulgas juurdepääsu puhtale veele, toiduga kindlustatust, aborti, LGBTQ+ õigusi, olemasolevate hoonete kaitsmist lammutamise eest, videomängude pärandi kaitset, uut mudelit heitkoguste vähendamiseks algatuse „Air-Quotas“ kaudu ja uusi ravistandardeid psühhedeelikumite meditsiinilise kasutamise kohta.

Vastuseks üleskutsetele tagada Euroopa kodanikualgatuste rahastamine, kutsus komisjoni peasekretariaadi Euroopa kodanikualgatuse meeskonna juht Adriana Mungiu aktiviste üles mitte ootama uusi ja üsna kaugeid eelarvelahendusi, mis on ette nähtud üksnes Euroopa kodanikualgatustele. Selle asemel tuleks rohkem kasutada praeguse ELi eelarve vahendeid, sealhulgas neid, mida käsitletakse kodanike osalemise peatükkides. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on väljendanud toetustEuroopa ookeanipaktile, kutsudes Euroopa Komisjoni üles tagama, et sellest saaks tugev tegevusraamistik, mitte pelgalt kavatsusavaldus.

Pakt peab olema kooskõlas olemasolevate ELi poliitikameetmetega, nagu Euroopa roheline kokkulepe, sinise majanduse strateegia ja kestliku arengu eesmärgid, ning selles tuleb leida tasakaal majanduskasvu, keskkonnakaitse ja sotsiaalse õigluse vahel.

Kliimamuutused, reostus ja ülepüük seavad ohtu nii ookeanid kui ka rannikukogukonnad. Pakti eesmärk on parandada juhtimist, ergutada innovatsiooni ja edendada kestlikku sinist majandust. Hiljutine avalik konsultatsioon ja kodanikuühiskonna panus näitavad kasvavat toetust julgetele ja kaasavatele meetmetele.

Arvamuse raportöör Javier Garat Pérez rõhutas: „Euroopa rannikukogukonnad seisavad silmitsi paljude omavahel põimunud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Nende probleemidega toimetulekuks peame edendama kestlikku ja konkurentsivõimelist sinist majandust (sealhulgas kalandust ja vesiviljelust), säilitama heas seisundis, vastupanuvõimelised ja tootlikud ookeanid ning töötama välja merealaste teadmiste, teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute tervikliku tegevuskava.“

Komitee kutsub üles ühtlustama juhtimist ELi ametites, parandama mereala ruumilist planeerimist ja suurendama teadusuuringutesse tehtavaid investeeringuid selliste programmide kaudu nagu „Euroopa horisont“. Samuti toetab komitee nn sinist toitu käsitlevat tegevuskava, kestlikku laevaehitust ja õiglast üleminekut merendustöötajate jaoks. Väga oluline on toetada rannikualade kultuuripärandit ja noorte kaasamist.

Pakti edukaks elluviimiseks on vaja tugevat poliitilist tahet, rahastamist ja vastutust. Pakti asjakohaselt rakendades võiks see viia Euroopa ookeanide kestlikkuse valdkonnas ülemaailmseks liidriks, suurendada ökoloogilist vastupanuvõimet ning luua majanduslikke võimalusi. (ks) 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

8. aprillil esitles Euroopa vaesusevastane võrgustik (EAPN) oma viimast vaesuse jälgimise aruannet pealkirjaga „Süsteemne lähenemisviis sotsiaalkaitsele“.

Aruandes, mida esmakordselt esitleti koostöös komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühmaga Brüsselis korraldatud üritusel, käsitletakse probleeme, mis vajavad lahendust, et tagada tugevad ja vastupidavad sotsiaalkaitsesüsteemid. See on eriti tähtis praeguses olukorras, kus ELi heaoluriigid peavad toime tulema kasvavate rahaliste piirangutega, mis on tingitud riikide kulupiirangutest ning kasvavatest kaitse- ja julgeolekukulutustest.

Aruanne tugineb EAPNi 19 riikliku liikmesorganisatsiooni järeldustele ning näitab, et terviklikuks ja tulemuslikuks sotsiaalkaitseks süsteemse lähenemisviisi saavutamine nõuab poliitikameetmeid, mis on hõlmatud pikaajalistesse integreeritud strateegiatesse, mis ühendavad majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Need poliitikastrateegiad peavad põhinema usaldusväärsetel tõenditel, andmetel ja vaesuse all kannatavate inimeste sisulisel osalusel.

EAPNi riiklikud võrgustikud väljendavad muret sotsiaalkulutuste kärpimise pärast. Ühtlasi tekitavad näitajad, nagu sotsiaaltoetuste kasutamatajätu kõrge tase, jätkuvalt muret selliste poliitikameetmete tõhususe pärast, mis ei jõua inimesteni, kes sotsiaaltoetusi vajavad ja kellel on õigus neid saada.

Aruande kohaselt ei ole piisavalt reageeritud kiiresti muutuvale maailmale, mida iseloomustavad digiüleminek, sõda, vananev elanikkond ja kliimamuutused. See toob esile vajaduse taastada sotsiaalpoliitikas süsteemne lähenemisviis.

EAPNi direktor Juliana Wahlgren toonitas küsimuse kiireloomulisust ning märkis: „EL peab kaitsma heaoluriiki ja seadma prioriteediks sotsiaalkulutused. Selleks esitatakse vaesuse jälgimise aruandes muu hulgas soovitused miinimumsissetuleku, eluasemekriisi ja energiasüsteemi ümberkujundamise kohta. Tõhusus ja piisavus on väga oluline. Järgmisel aastal teeb Euroopa Komisjon algust ELi vaesusevastase strateegiaga, kuid see saab olla edukas ainult siis, kui liikmesriigid võtavad sotsiaalkaitses kasutusele tõeliselt süsteemse lähenemisviisi. Kuna enam kui 20% ELi elanikkonnast on vaesuse ohus, ei saa me endale lubada killustatud poliitika jätkamist – sotsiaalkaitse peab olema tugev, koordineeritud ja tulemuslik.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland ütles: „Vaesuse kaotamine nõuab kõigi liikmesriikide järelejätmatut tegutsemist. Vaesus ELis on suuresti põlvkondadevaheline ning võib eriti rängalt mõjutada laste ja eakate elu. Hariduse, eluaseme ja kalli energia osas tuleb kehtestada süsteemi puudustele suunatud erimeetmed. Vastasel juhul on ELil kui poliitilisel üksusel raske oma kodanike usaldust säilitada.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma aseesimees ja Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 väljakuulutatud esimest ELi vaesusevastast strateegiat käsitleva komitee arvamuse raportöör Krzysztof Balon ütles: „Tulemuslik ELi vaesusevastane strateegia peab tuginema vaesusega kokku puutuvate inimeste kogemustele ja tegelema nende vajadustega. Samuti peaks see toetama kodanikuühiskonna organisatsioone ning kaasama neid asjakohaste projektide ja meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.“

Komitee arvamust tutvustatakse komitee täiskogu istungjärgul, mis toimub 16.–17. juulil.

EMSK töötajate rühm

„Valetada saab vaid siis, kui sa usud end teadvat tõde. Jama ajamiseks pole aga sellist veendumust vaja.“ Filosoof Harry G. Frankfurti teos „On Bullshit“ (Jamast) tundub eriti asjakohane pärast äsja Washingtonis tähistatud nn vabastamispäeva.

USA president kuulutas 2. aprillil välja universaalse 10 % suuruse imporditollimaksu kõigile riikidele, lisaks kõrgemad tariifid „suurimatele kahjutegijatele“. Esitati selliste kahjutegijate nimekiri, näidates ära teistele riikidele kehtestatavate nn vastastikuste tariifide protsendimäärad, sealhulgas 20% ELi puhul. See, et need arvnäitajad on suures osas mõttetud ja kindlasti ei ole kooskõlas vastastikuste tariifide nõuetekohase määratlusega, ei olnud ilmselt presidendi jaoks oluline. Nagu ei olnud seda ka asjaolu, et ELi teenustekaubanduse puudujääk peaaegu tasakaalustab kogu kaubavahetust nende kahe bloki vahel. Kuid täpsus ei ole teda niikuinii kunagi huvitanud.

Mida tähendab see uus mõttetutel otsustel põhinev kaubandussõda aga kodanike jaoks? Kiiremat inflatsiooni, turu ebakindlust ja lööki Euroopa tööstusele. Jääb üle vaid oodata, kas see kõik tuleb USA töötajatele kasuks.

Lisaks tolliküsimusele peab EL kaitsma töötajaid ja töökohti Euroopas ning leevendama esialgset mõju, mis ei tulene mitte ainult tariifidest endist, vaid ka nende meelevaldse kehtestamisega tekitatud ebakindlusest. See tähendab, et me peame taaskäivitama oma sisenõudluse ning tagama, et jõukust jaotatakse ümber ja kasutatakse tõhusalt.

See tähendab ka seda, et me peame kaitsma oma võtmetähtsusega tööstussektoreid ja nendesse investeerima, mitmekesistama energiaallikaid, tegelema elukalliduse kriisiga ja reformima ELi, et muuta otsuste tegemine tõhusaks. Ainult tugev ja vastupidav ühiskond suudab takistada seda, et Trumpile ei tekiks Euroopas üha rohkem jäljendajaid. Sotsiaalpartnerid on sellise ühiskonna oluline osa. Ametiühingud on Muski-Trumpi paarisrakendi verivaenlased ja seda põhjusega.

Astu 10. mail Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna keskusse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Jacques Delorsi hoones aadressil rue Belliard 99, 1040 Brüssel.

Tänavune Euroopa päev on eriti eriline, sest tähistame Schumani deklaratsiooni 75. aastapäeva – see on Euroopa ühtsuse ja koostöö ajalooline alus. Sel olulisel tähtpäeval avab komitee oma uksed. Terve päeva jooksul on sul võimalik osaleda tegevustes, saada teavet ja lahutada meelt ning avastada komiteed ekskursiooni käigus.
Kõik külalised, alates poliitikaentusiastidest kuni uudishimulike noorteni, leiavad enda jaoks midagi huvitavat.

Avasta komiteed meie ekskursiooni käigus:

• täida vahvaid ülesandeid temaatiliste stendide juures,
• kogu iga stendi juures spetsiaalsesse passi tempel,
• tagasta täidetud pass ja saad auhinna!

Ära jäta kasutamata võimalust kohtuda ja vestelda ühe stendi juures komitee presidendi Oliver Röpkega! 
Ta tervitab seal külalisi, vastab sinu küsimustele ja jagab oma arusaama Euroopa kodanikuühiskonnast. See on ainulaadne võimalus suhelda otse komitee juhiga.

Veelgi rohkem vahvaid tegevusi:

• karikaturist joonistab sinu portree,
• lõbus lastenurk,
• äge fotokabiin,
• üllatusi täis õnneratas,
• reaalajas hääletamise simulaator, kus saad kehastuda komitee liikmeks!

Lisaks saad teada, kuidas komitee sektsioonid ja rühmad aitavad kujundada ELi poliitikat ja väärtusi.

Tähistagem koos Euroopat ühendavaid ideid! Tule üksi, sõprade või perekonnaga, aga ÄRA JÄTA TULEMATA!

See on midagi enamat kui pelk külastus – tule uudistama ja saa inspiratsiooni!

Lisateavet kõigi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Euroopa päeval toimuvate ürituste kohta leiad siit: Tule osale 10. mail Euroopa päeval! | EMSK.

#EuropeDay (kk)

Tatjana Povaljajeva esindas koos oma õpilastega Ukrainat selle aasta üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. Harkivi keskkooliõpetaja seisis oma klassi ees viimast korda 2022. aasta veebruaris ja sellest ajast saadik on ta lapsi õpetanud veebi vahendusel. Ta kirjeldab oma katsumusi õpetajana linnas, mis asub vaid 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist ja kus on sõja algusest toimunud lakkamatud lahingud.

Kuidas on sõda mõjutanud Teie kui õpetaja õpetamisvõimet ja haridussüsteemi Ukrainas üldiselt?

Harkivis on praegu peaaegu kõik koolid läinud üle e-õppele, sest meil ei ole piisavalt pommivarjendeid, et tagada õpilaste turvalisus füüsiliste tundide ajal. Nii on see olnud juba kolm aastat ja viimane kord, kui ma nägin oma õpilasi klassis, oli 23. veebruaril 2022.  Paljud õpilased on riigist lahkunud – neil ei olnud teist valikut. Nad elavad nüüd paljudes Euroopa riikides ja õpetajana tunnen sellega seoses sügavat kurbust. Ma tunnen oma õpilastest puudust ja tean, et nad peavad toime tulema paljude väljakutsetega. Mõnikord peavad nad õppima korraga nii mõne Euroopa riigi kui ka Ukraina koolis. See on neile tohutu koormus. Samal ajal elame meie Ukrainas endiselt pidevas ohus. Keegi ei vääri sellist kogemust.

Õpilaste õpetamine ja toetamine sõja ajal on midagi, millega me ei ole kunagi varem kokku puutunud. Üks suurimaid probleeme minu jaoks on abitusetunne, kui ma ei suuda mõnda õpilast aidata. Minu teadmistest ja kogemustest ei piisa alati, et tulla toime stressist ja selle mõjust tingitud terviseprobleemidega lastel. Olen näinud suuri muutusi õpilaste isikuomadustes, mis on tingitud traumajärgsest stressihäirest ja mille jaoks oleks vaja arsti, mitte õpetaja abi. Valus on tõdeda, et ma ei saa kaitsta oma õpilasi selliste raskuste eest. Püsime siiski oma õpilaste lähedal, oleme valmis neid abistama ja toetama ning nende eest hoolitsema.

Veel üks väljakutse on ise vastu pidada ja olla õpilastele hea tagala mitte ainult oma õppeaines, vaid ka muudes eluvaldkondades. Tugev ja vastupidav õpetaja saab õpilastele rohkem pakkuda, kuid küsimus on selles, kuidas seda jõudu hoida. Sõjaolukorras elavad ja töötavad õpetajad vajavad sama palju tuge kui kõik teised, sest toetame lapsi, kes on meie tulevik. Mida positiivsemalt on meelestatud õpetaja, seda rohkem tuge ja hoolt saavad õpilased.

Miks on Teie arvates oluline julgustada õpilasi huvituma poliitikast ja ühiskonnaelust või osalema sellistel rahvusvahelistel üritustel nagu see siin?

Julgustada õpilasi aktiivselt tegutsema on üks õpetaja põhiülesandeid. Veelgi olulisem on inspireerida neid osalema poliitikas, kuna poliitika mõjutab märkimisväärselt inimeste elu. See annab väärtusliku võimaluse leida ideid ja lahendusi paljudele probleemidele, millega me praegu silmitsi seisame.

Osaledes sellistel rahvusvahelistel üritustel nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, võivad õpilased leida kaaslasi ja toetajaid, et jagada oma ideid, teha koostööd parimate lahenduste leidmiseks ja vahetada väärtuslikke kogemusi. Kahtlemata võimaldab eakaaslastega kohtumine õpilastel arutleda selle üle, kui edumeelsed nad on, millised on nende plaanid, eesmärgid ja väljavaated ning millist isiklikku arengut nad võiksid veel vajada.

Kui saaksite öelda midagi teistele õpetajatele või koolidele, siis milline oleks Teie kui praegu Ukrainas tegutseva õpetaja sõnum neile?

Mul on vaid kolm asja, mida tahaksin oma kolleegidele ja nende õpilastele öelda. Esiteks, kui tahate reaalselt sõja kohta tõde teada, küsige inimestelt, kes sõjatingimustes elavad.

Teiseks tuleb aru saada sellest, kui oluline on teiste abistamiseks ühtselt tegutseda ja olla valmis ennetama katastroofe. Samuti tuleks mõista, et tähtis on olla osa tugevast kogukonnast, millel on ühised moraalsed väärtused, huvid ja tulevikuväljavaated.

Kolmas ja minu arvates kõige innustavam fakt on see, et me oleme elus. Me elame oma elu, võitleme ja saavutame tulemusi. Me arendame ennast, loodame parimat ja teeme palju tõestamaks, et isegi kõige raskematel aegadel säilib lootus ja elujanu. Austame neid, kes ohverdavad oma elu meie sõltumatu tuleviku nimel, ja aitame neid nii palju kui võimalik. Oleme tänulikud kõigile, kes aitavad.

Ukraina õpilased osalevad paljudel riigisisestel ja rahvusvahelistel üritustel, võistlustel ja olümpiaadidel, kus nad saavutavad häid tulemusi ja teenivad maailmas tunnustust. Samal ajal õpime füüsiliselt, intellektuaalselt ja emotsionaalselt ellu jääma kõige raskemates tingimustes, mis kujundavad meie elu Euroopa keskel.

Tatjana Povaljajeva on Ukrainas Harkivi 99. keskkoolis õpetanud inglise keelt peaaegu 26 aastat. Ta osales oma õpilastega selle aasta üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“  

Kodanikuühiskond võitleb ühiskonna polariseerumise vastu

Käes on aprill ja märtsis toimunud suurürituste energia ja arusaamad on ikka veel meiega. Üritused demonstreerisid taas kord kodanikuühiskonna mõjuvõimu ja otsusekindlust.

Märts oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees tõepoolest intensiivne ja inspireeriv kuu. Korraldasime oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, kus andsime sõna Euroopa tulevikule: keskkoolinoortele kogu Euroopast, sealhulgas Ühendkuningriigist ja ELi kandidaatriikidest.

Korraldasime ka oma teise kodanikuühiskonna nädala, mis tõi kokku üle 800 kodanikuühiskonna esindaja kogu Euroopast, et osaleda elavates aruteludes, vahetada parimaid tavasid ja töötada ühiselt välja lahendusi demokraatliku osaluse tugevdamiseks. Sel aastal oli nädala teema „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskonnas“.

Praegusel rahutul ajal ei ole pakilistest probleemidest puudust. Miks keskenduda polariseerumisele?

Polariseerumine – vastandlike vaadete teravnemine – võib olla demokraatliku arutelu normaalne osa ja see põhineb sageli ideoloogial. Tegelikult on elav arutelu ja erinevate, isegi vastakate arvamuste väljendamine eluliselt tähtis iga avatud ja pluralistliku ühiskonna jaoks, nagu seda on meie oma. Komitee on sageli rõhutanud, et avatud arutelu, mis ei ole mingil viisil piiratud, on osaluspõhise ühiskonna alus, ilma milleta ei saa demokraatia korralikult toimida.

Praegune polariseerumine on siiski teistsugune. Oleme tunnistajaks negatiivse polariseerumise ja populismi suurenemisele, mida iseloomustab dialoogist keeldumine, usalduse vähenemine ja demokraatlike väärtuste õõnestamine. Poliitikas ja avalikus elus on üha vähem ruumi kompromissidele. Vaenulik polariseerumine, mis õhutab vihkamist või pahameelt, häirib sotsiaalset ühtekuuluvust, õhutab lõhestumist ja viib halvimal juhul vägivallani.

Pühendades oma ürituse polariseerumisele, tahtsime juhtida tähelepanu selle mürgiste ilmingute murettekitavale sagenemisele, sest need ilmingud tungivad tasapisi Euroopa ühiskonna kõikidesse osadesse.

Seda problemaatilist suundumust võimendavad mitmed ohud: välismaine sekkumine demokraatlikesse protsessidesse, desinformatsiooni levitamine ja sotsiaalmeedia manipuleerimine, et vaigistada vastandlikke hääli ja propageerida äärmuslikke seisukohti. Meedivabadus on samuti üha suurema surve all, olgu siis monopoliseerimise, valitsuse sekkumise või ajakirjanike ründamise tõttu – ajal, mil vaba ja pluralistlik meedia on olulisem kui eales varem.

Komitee on sügavalt mures vaenupõhiste kuritegude, sealhulgas usupõhiste ja bioloogilise või sotsiaalse soo põhiste kuritegude sagenemise pärast kogu Euroopas. Vihkamine õõnestab demokraatiat, nõrgestab meie institutsioone ja külvab kodanike seas usaldamatust.

Just selles küsimuses on kodanikuühiskonnal oluline roll. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on energiat ja julgust kaitsta demokraatlikku keskkonda ja põhiõigusi ning tugevdada meie kogukondade struktuuri. See tähendab ka võitlust negatiivse polariseerumise kahjuliku mõju vastu.

Kodanikuühiskonna nädal oli komitee viis seda jõupingutust toetada. See andis võimaluse sisuliseks dialoogiks, uuteks ideedeks ja koostööpõhiseks probleemide lahendamiseks, et edendada osalemist ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Kontaktrühmade paneelarutelud käsitlesid eri teemasid ja üks päev oli pühendatud Euroopa kodanikualgatusele, mis on ELi peamine otsedemokraatia vahend.

Nädala raames andis komitee oma 15. kodanikuühiskonna auhinna kolmele silmapaistvale algatusele, millega võideldakse polariseerumise vastu kogu Euroopas. Need projektid, mis valiti välja 15 liikmesriigist esitatud rohkem kui 50 kandidaadi hulgast, näitavad nii probleemi ulatust kui ka kodanikuühiskonna osalejate suurt pühendumust selle lahendamisele.

Loodan, et selle aasta kodanikuühiskonna nädal ja meie auhinna võitjad süstivad uut optimismi ja usku seoses kodanikuühiskonna rolliga Euroopa demokraatlike väärtuste kaitsmisel ja edendamisel.

Ja kuigi me alles tegeleme märtsis toimunud ürituste ideede, ettepanekute ja järelduste analüüsimisega, saavad selles aprillikuu numbris sõna mõned kodanikuühiskonna nädalal ja üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalejad. Head lugemist!

Laurenţiu Plosceanu

Teabevahetuse eest vastutav asepresident

Ühtse turu killustatus mõjutab otseselt elukallidust ELis, mis tõukab paljusid eurooplasi vaesuse äärele. Küsisime selleteemalise arvamuse raportöörilt Emilie Prouzet’lt, mida komitee soovitab selle teema käsitlemiseks ning õiglase ja konkurentsivõimelise ühtse turu loomiseks. 

Emilie Prouzet

Ühtse turu häired mõjutavad otseselt elukallidust ning komitee tõdeb kahjutundega, et olukord halveneb veelgi. Elukallidusest on üha enam saanud meie kaaskodanike, eriti noorte peamine mure. See mõjutab enim 94,6 miljonit eurooplast, kes elavad vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus.

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on mittetariifsed tõkked ELis samaväärsed tollimaksudega, mis on kaupade puhul ligikaudu 44%. Seda on kolm korda rohkem kui USA osariikide vaheliste tõkete puhul, kui kasutada praegu tavapärast võrdlust. Teenuste turul on see näitaja 110%!

Toit, eluase, energia, tervishoid, haridus: paljud valdkonnad on sellest mõjutatud ja Euroopa algatused on olemas. Me kõik – liikmesriigid, eraettevõtjad ja Euroopa Komisjon aluslepingute täitmise järelevalvajana – peame oma jõupingutusi suurendama. Toon välja kolm meie arvamuses esitatud peamist soovitust.

Esiteks peame kiiremas korras tegelema territoriaalsete tarnepiirangutega ja eraettevõtjatest tingitud riikliku killustatusega, mis piirab konkurentsi ja tõstab tarbijahindu. Teadusuuringute Ühiskeskuse 2020. aasta uuringu kohaselt põhjustab see tarbijatele igal aastal 14 miljardi dollari ulatuses lisakulusid. Inflatsiooni arvestades on arusaadav, et peamine eesmärk on nüüd ühtset turgu parandada. Komisjon tegeleb sellega peamiselt ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma (SMET) kaudu. Kuigi probleem on keeruline, on esitatud ettepanekuid. Peaksime hindama nende mõju ja selles küsimuses kiiresti edasi liikuma.

Teeme ka ettepaneku kiirendada menetlusi, mis on suunatud ELi õigust rikkuvate siseriiklike õigusnormide vastu. Tuleb uurida võimalust teha ELi eeskirjade selge rikkumise korral ajutisi ettekirjutusi. Me ei tohi lubada tõkete kehtestamist. Teatavate liikmesriikide protektsionismil on otsesed tagajärjed. Kuidas suhtuda asjaolusse, et ravimid võivad aeguda, enne kui need saab ümber suunata sinna, kus neid vajatakse?

Oleme kohustatud leidma tasakaalustatud lähenemisviisi, mille abil vältida kestlikkuse, heaolu ja töötajate kaitse kõrgete standardite õõnestamist, vähendada tarbetut halduskoormust ja hõlbustada piiriülest kaubandust, et edendada õiglast ja konkurentsivõimelist ühtset turgu.