2024. aasta Euroopa kodanikualgatuse päev tuletas jõuliselt meelde nii Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali kui ka selle piiratust. Üritusel tunnustati varasemate algatuste panust teadlikkuse tõstmisse ja avalike arutelude algatamisse, aga samas toodi aruteludes välja ka pettumus seoses ootustega ELi institutsioonidele aktiivsemalt reageerida ja võtta paremaid järelmeetmeid.

Euroopa kodanikualgatuse päeva peamised järeldused:

• Mitte ainult linnuke kirjas.  Edukad Euroopa kodanikualgatused peaksid automaatselt viima komisjoni sisuliste meetmete, sealhulgas konkreetsete vastuste ja vajaduse korral seadusandlike ettepanekuteni. See tagaks nende otsese mõju ELi õigusele ja aitaks edendada sisukamat dialoogi kodanike ja institutsioonide vahel.
• Tugevamad partnerlused. Koostöö on ülimalt oluline. Kodanike hääle võimendamine nõuab strateegilist koostööd korraldajate, kodanikuühiskonna, meediaväljaannete ja avaliku sektori partnerite vahel.
• Pidev täiustamine. Euroopa kodanikualgatuse raamistik areneb pidevalt edasi. Kasutades parimaid tavasid ja edendades teadmiste jagamist sidusrühmade vahel, saame tugevdada Euroopa kodanikualgatuse protsessi ja anda veelgi suuremale hulgale kodanikele võimaluse aktiivseks osalemiseks.

Euroopa kodanikualgatus võimaldab kodanikel paluda ELil võtta meetmeid ja esitada konkreetses küsimuses uus õigusakt. Kui algatuse on allkirjastanud miljon inimest, otsustab komisjon, milliseid meetmeid võtta. (gb)

Lapinlahti haigla oma 170 aastase ajalooga oli Soome esimene psühhiaatriahaigla ja vaimse tervise teenuste sümbol riigis. 2013. aastal oli haigla unustuse hõlma vajunud. Siis aga kääris rühm vaimse tervise aktiviste käised üles, et muuta see ajaloolise väärtusega lagunenud hoone vaimse tervise, kultuuri ja kunsti avatud keskuseks. Keskuse tööd juhtiva Pro Lapinlahti ühingu esindaja Siru Valleala ütles meile, et nüüd on Lapinlahden Lähde eelkõige kaasav koht, kus häbimärgistamisel ja eelarvamustel pole kohta ning igaüks tunneb end oodatuna.

Mis ajendas Teid oma projekti ellu viima?

2013. aastal seisis 1841. aastal ehitatud Soome esimene psühhiaatriahaigla, Lapinlahti haigla, tühjalt. Helsingi linnal ei olnud sellega edasisi plaane. Pärandist pakatav ja kaunist pargist ümbritsetud ajalooline koht oli vajunud unustusse ja lagunes. Mures kurva olukorra pärast, hakkas rühm vaimse tervise aktiviste jagama oma nägemust ja unistusi sellest kohast, et muuta Lapinlahti haigla ja park vaimse tervise, kultuuri ja kunsti avatud keskuseks.

Selline oli praeguse Lapinlahden Lähde ehk Lapinlahti allika algus.  Kasutatakse ära piirkonna ajaloolist ja arhitektuurilist tähtsust Lapinlahti lahe südames, ammutades inspiratsiooni vaimse tervisega seotud 170 tööaastast. Tähelepanu on nihkunud haiguste ravilt kõigi elanikkonnarühmade heaolu edendamisele. Lapinlahden Lähde on täna elav näide käimasolevast häbimärgistamisvastasest tööst ja paradigma nihkest positiivsuse edendamise suunas.

Varem oli Lapinlahti psühhiaatria lipulaev ja koht, kus vaimse tervise teenuseid pidevalt arendati. Pro Lapinlahti vaimse tervise ühing loodi 1988. aastal, kui Lapinlahti tegutses veel haiglana. Selles tegevad vaimse tervise aktivistid soovisid aga luua uuendusliku vaimse tervise edendamise keskuse, kasutades kõiki 21. sajandil kättesaadavaid teadmisi, et see koht kehastaks konkreetset paradigma muutust vaimsete haiguste ravilt vaimse heaolu edendamisele.

Kuidas Teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud?  Kas saaksite tuua mõne näite?

Alguses oli inimesi raske üle ukse saada. Territoorium oli olnud üldsusele suletud 170 aastat, kui seal asus psühhiaatriahaigla, ning hoolimata huvist ja uudishimust ei olnud kerge veenda inimesi, et nad võivad julgelt sisse astuda ja ringi vaadata. Tasapisi tulid inimesed üritustele ja tegevustest osa saama ning aitasid neid vabatahtlikult ja ideid välja pakkudes entusiastlikult edasi arendada. Kunstnikud ja esinejad tõid Lapinlahden Lähdesse oma kunstinäitused ja kultuuriüritused ning praegu korraldatakse meil aastas üle 400 ürituse ja 50–60 kunstinäituse. Lapinlahtist on saanud Helsingis kõigile avatud „elutuba“, mis edendab vaimset heaolu ning vähendab üksildust ja sotsiaalset tõrjutust igal viimsel kui päeval aastas.

„Kui ma selle algatusega liitusin, tundsin tohutut rõõmu, et sain aidata selle koha uuele elule äratada – siin kaovad kõik mured.“ (Cresswell-Smith et al 2022)

Täna peetakse Lapinlahti haiglat kohaks, kus inimesed saavad end tunda hoitud ja kaasatuna. Siin tunnete end alati oodatuna, ükskõik milline teie päev on olnud või millises olukorras olete. Lapinlahti minevik psühhiaatriahaiglana ei ole oma tähendust kaotanud. Võite vabalt olla haavatav. Vaimse tervise probleemidesse suhtutakse avatult, mis on täiesti ainulaadne. Me toetume tugevale kogukonnatundele ja igaüks saab turvaliselt uurida oma tugevaid külgi. Häbimärgistamisel ja diskrimineerimisel ei ole siin kohta ning me tunneme Lapinlahden Lähdes uhkust, et kaasatud on kõik.

Lapinlahti tegevused on välja töötatud koostöös selle omaniku Helsingi linnaga ning tehtu on olnud kogu tegevuse eeltingimus. Langetamisel on kaugeleulatuvad poliitilised otsused selle ala tulevase omandiõiguse kohta ning me loodame, et praeguse tegevuse edu võetakse täielikult arvesse.

Kuidas kasutate neid konkreetseid rahalisi vahendeid kogukonna edasiseks abistamiseks? Kas kavandate juba uusi projekte?

Jätkame oma tegevuse arendamist, et veelgi rohkem inimesi saaks sellest osa ja kasu. Hiljuti käivitasime põneva projekti vaimse tervise häiretest taastuvate inimeste jaoks, eesmärgiga suurendada juurdepääsu kultuuritegevusele ja lausa õigust selleks. Täpsemalt aitame inimestel leida oma viisi kultuurilise eneseväljenduse saavutamiseks, et selgitada välja, mis toob nende vaimsele heaolule kasu kultuuri ja kunsti seisukohast. Just selleks me saadud heldet auhinnaraha kasutamegi.

Milliseid ühistegevusi on Teie arvates vaja, et vähendada vaimse tervise probleemidega sageli kaasnevat häbimärgistamist? Kas kunst võib aidata võimestada vaimse tervise probleemidega inimesi?      

Peame pakkuma tegevusi, mille käigus saavad kokku erineva kogemustepagasi ja taustaga inimesed. Kui tegevus ei põhine tervislikul seisundil ega elutingimustel, luuakse ainulaadseid omavahelisi kokkupuuteid ja sisukaid suhteid erineva taustaga inimeste vahel. Vaimse tervise uurimine erinevate vahendite, näiteks kunstide abil on suurendanud teadlikkust ja mõistmist. Kunst on erakordne viis inimeste kokkuviimiseks ja see pakub uusi võimalusi ka valusate probleemide käsitlemiseks. Kunst on eneseväljenduskanal, mis võimaldab end nähtavaks ja kuuldavaks teha. Õiguses olla ära kuulatud peitub jõud, mis võib muuta inimese elu ja tema suhtumist endasse.

Kuna Soome Lilinkoti sihtasutus leidis, et vaimse tervise valdkonnas on veel ruumi innovatsioonile ja uutele meetoditele, töötas ta välja „The World of Recovery (TWoR)“ mängud, millest üht saab mängida internetis ja teist laua ümber. Mõlemad on rollimängud, kus mängija astub teatud tegelase kingadesse. Mängude tegevus leiab aset lootusrikkas tulevikumaailmas ja need toetavad mängijat teel taastumise poole. Sihtrühmaks on inimesed, kes taastuvad vaimse tervise ja ainete kuritarvitamise probleemidest, aga ka spetsialistid. Lilinkoti esindajad Reetta Sedergren ja Venla Leimu ütlevad, et mängudel on väga suur vaimse tervise parandamise potentsiaal, kuid see potentsiaal on seni suures osas kasutamata. 

Mis ajendas teid oma projekti ellu viima? 

Mõned aastad tagasi tundus meile Lilinkoti sihtasutuses, et vaimse tervise probleemidest taastumise valdkonnas on piisavalt ruumi innovatsioonile ja uutele meetoditele. Taastumisele orienteerituse levik oli selles valdkonnas suur samm edasi, kuid tänapäevastest uuenduslikest vahenditest selle rakendamiseks oli teatav puudus. Meie organisatsioon oli teinud aastakümneid koostööd vaimse tervise probleemidest taastuvate inimestega ning meil oli unistus: mis siis, kui vaimse tervise edendamiseks leiduks moodne vahend – digitaalne mäng, kus mängija astub tegelase rolli? 

Kuidas teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud?   

„The World of Recovery“ mänge arendati koos vaimse tervise probleemidest taastuvate inimeste ja spetsialistidega, nii et saime kogu mängukujunduse protsessi vältel pidevat tagasisidet, mis aitas mängudele lõplikku kuju anda. 

Me saime mõlema mängu mängijatelt ülekaalukalt positiivset anonüümset ja isiklikku tagasisidet. Näiteks ütles enam kui 90 % vastajatest, et mobiilimäng suurendas nende heaolu ja aitas neil aktiivselt tegutseda ning rollimäng aitas neil omandada sotsiaalseid oskusi.  

Võib-olla oli parimaks tagasisideks naer ja vestlused tunnete, probleemide ja tugevate külgede üle ning viis, kuidas need mängud mängijad kokku tõid, olenemata nende rollist ja taustast. 

Millist nõu annaksite teistele organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste ja programmidega? 

Novaatoriks olemisel on palju eeliseid. Teha midagi uut on tõeliselt inspireeriv. Tundke selle üle uhkust ja ärge suruge end tuttavasse malli. Järgige oma instinkti, kuulake meelsasti kõigi arvamusi. Mis kõige olulisem – kaasake mängukujundusse eksperdid ja inimesed, kes terviseprobleemidest taastuvad. Kui teete mänge, siis olge valmis selleks, et puutute tihti kokku asjatundjate eelarvamustega. Vaimse tervise valdkonnas on tavaline, et kõiki mänge peetakse sõltuvust tekitavateks või kahjulikeks. Ärge heitke meelt! Olge julged, loovad ja söandage unistada. 

Milline on arvuti- ja videomängude potentsiaal vaimse tervise parandamisel? Kas teie arvates tuleks neid vaimse tervise probleemide raviks rohkem kasutada? 

Arvuti- ja videomängude ning konkreetselt rollimängude potentsiaal vaimse tervise parandamisel on tohutu. Kuna murettekitav arv inimesi kannatab vaimse tervise probleemide all, vajame uusi, mitmekülgseid viise vaimse tervise parandamiseks. On kahetsusväärne, et mängude potentsiaali ei ole põhjalikumalt uuritud. See ei tulene huvi, vaid piisava rahastamise puudumisest. Heade mängude arendamine vaimse tervise parandamiseks ei toimu kiiresti ega lihtsalt. Vajame rohkem rahastamist, rohkem ühiselt arendatud projekte ning selle eesmärgi nimel töötavaid vaimse tervise ja mängutööstuse spetsialiste. Suur vajadus on ka teadusuuringute järele. 

Üle 55 miljoni inimese kogu maailmas, sealhulgas palju noori, kannatab söömishäirete all, mis mõjutavad nende vaimset ja füüsilist tervist. Paljusid takistab abi otsimast häbimärgistamine. Itaalia organisatsiooni Animenta juhitud projekti „Lood elust enesest“ eesmärk on kaotada stereotüübid, aidata kaasa söömishäirete varajasele avastamisele ja pakkuda tuge. Alates 2021. aastast on projektimeeskond kõnetanud Itaalias rohkem kui 10 000 õpilast. Rääkisime Animenta esimehe ja asutaja Aurora Caporossiga.

Mis ajendas teid oma projekti ellu viima?

Animenta sündis vajadusest kuulata ära söömishäirete all kannatavad inimesed, aga ka need, kes elavad nende kõrval. Ühenduse eesmärk on tagada inimestele korralik juurdepääs söömishäirete ravile, sest söömishäirest on võimalik paraneda, kui inimestele antakse võimalus end tervendada.

Kuidas teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda aitasite?  Kas te saate tuua näiteid?

„Animenta on koht, kus mind võeti hästi vastu, ma mõistsin, et ka minul on söömishäire, kuigi ma ei olnud alakaaluline.“ Sellise sõnumi saime me mitu kuud tagasi oma kogukonnalt. See pani meid mõistma, milline on meie töö tähtsus ja mõju. Animenta võeti vastu uudishimuga, aga ka lootusega, et me saame esile kutsuda muutusi.

Kuidas kasutate neid konkreetseid rahalisi vahendeid kogukonna edasiseks abistamiseks? Kas kavandate juba uusi projekte?

Soovime üha rohkem investeerida kooliprojektidesse, et laiendada oma mõju. Samuti kasutame rahalisi vahendeid toitumishäirete all kannatavate inimeste eneseabirühmade loomiseks. Animenta projektide hulka kuuluvad ka Animenta laagrid, mis on kuuepäevased ja toimuvad looduses, et inimesed saaksid uuesti suhestuda iseenda, oma keha ja toiduga.

Millist nõu annaksite teistele organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste ja programmidega?

Alustage inimeste lugudest, et saada teada, mida kogukond, kelle poole te pöördute, läbi elab. Küsige tagasisidet ja saatke välja küsimustikke, et mõista, mida inimesed vajavad. Kuid eelkõige pöörduge inimeste poole isiklikult, rääkige oma võitlusest ja muutustest, mida soovite ellu viia. Samal ajal on oluline teha koostööd teistega, et luua tõhus ja tulemuslik tugisüsteem.

Kas teie arvates on tänaseks juurdunud arusaam, et söömishäiretesse tuleks suhtuda kui tõsistesse vaimse tervise probleemidesse? Kas selle probleemi all kannatavad inimesed saavad asjakohast tuge ja kui ei, siis mida tuleks olukorra parandamiseks teha?

Tänapäeval räägitakse toitumishäiretest sagedamini, nii et võib öelda, et teavet on rohkem. Siin on tegemist aga haigustega, mis on seotud sügava sotsiaalse häbimärgistamise ja väga stereotüüpse esindatusega. Tänaseni usuvad mõned inimesed, et söömishäired on lihtsalt tahtejõu puudumine ja kapriisid. Tegelikult on söömishäired keerukad psühhiaatrilised haigused ja vajavad korralikku ravi, mis praegu ei ole alati kättesaadav, sest ravikeskusi ei ole piisavalt ja paljud inimesed ei pääse ravile.

Oma sotsiaalse kaasamise võrgustiku „AgeWell“ kaudu võitleb Iiri heategevusorganisatsioon „Third Age Foundation“ üksinduse vastu vanaduses. Võrgustiku „AgeWell“ seltsilised, kes ise on üle 50, külastavad eakaid nende kodus kord nädalas, pakkudes seltsi, kuid jälgides ka kliendi tervist ja heaolu mobiilirakendusepõhise küsimustiku abil. Organisatsiooni „Third Age Foundation“ esindaja Alison Branigan ütles meile, et praeguseks on Iirimaa Meathi krahvkonnas tuge saanud üle 500 inimese, kellest mõned kirjeldasid teenust kui „eluliini“ või isegi „valgust pika pimeda tunneli lõpus“.

Mis ajendas Teid oma projekti ellu viima?

„AgeWell“ võeti Meathi krahvkonnas kasutusele, et toetada üha suurenevat eakat elanikkonda, kellel on erilised sotsiaalsed, emotsionaalsed, psühholoogilised ja füüsilise hoolduse vajadused. Meie tervishoiusüsteem on tohutu surve all, meie elanikkond kasvab ja vananeb ning teenustele, sealhulgas koduhooldusteenusele on pikad ootejärjekorrad. „AgeWell“ pakub õigeaegset ja praktilist lahendust, mis täiendab ja parandab olemasolevaid tervishoiuteenuseid, toetades eakaid inimesi, kes on isoleeritud, üksildased, põdurad, koduseinte vahele sunnitud ja kuuluvad riskirühmadesse, et aidata neil elada kauem seal, kus nad soovivad. Me pakume neile sotsiaalset lävimist, jälgime nende tervist ja heaolu, tuvastame esilekerkivad probleemid ja reageerime neile enne, kui need väljuvad kontrolli alt. „AgeWell“ sobib hästi ka meie organisatsiooni „Third Age“ eetosega, toetades eakaid otse uuenduslike teenuste ja programmide kaudu ning luues ainulaadseid vabatahtliku tegevuse võimalusi, kus eakad saavad toetada eakaaslasi ja teisi kogukonnarühmi. 

Kuidas Teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud?  (Kas saate tuua mõne näite?)

Praeguseks on „AgeWell“ Meathi krahvkonnas toetanud enam kui 500 vanemat inimest. Paljud hindavad selle projekti puhul just seltsi pakkumise aspekti. Neil on oma võrgustiku „AgeWell“ seltsilise vastu tekkinud eriline usaldus, mis aitab meil mõista nende vajadusi ja hirme ning seega neid paremini toetada.

Kliendid ütlevad meie teenuse kohta järgmist: „teenus on eluliin“, „ma ei teadnud, et mul on tuge vaja, enne kui mul oli see olemas“, „ma olen nii tänulik teenuse ja seltsi eest, see annab nädalale sära juurde“, „ma olin väga üksildane, kõik päevad olid ühesugused, nüüd ootan rõõmuga külastusi“. Üks klient, kes oli suures masenduses ja tunnistas, et on kaalunud mitu korda enesetappu, ütles: „„AgeWell“ tuli õigel ajal, nad aitasid mul näha valgust pika pimeda tunneli lõpus. Igaühel peaks olema juurdepääs sellele teenusele“.

Meie vabatahtlikud kaastöötajad, kes on ise ka eakad inimesed, ütlevad: „mulle meeldib vabatahtlikuna tegutseda“, „nii hea on tunda, et saad midagi ära teha“, „seda tööd tehes olen nii palju teada saanud inimeste ja iseenda kohta“.

Statistiliselt saame tõestada, et „AgeWell“ parandab heaolu ning sotsiaalset, emotsionaalset ja informatiivset tuge, vähendab isoleeritust ja üksindust, inimesed tunnevad end tervemana ning liiguvad rohkem.

Muu tagasiside hõlmab meie klientide pereliikmete väljendatud meelerahu ja meie töö tunnustamist tervishoiuteenuste osutajatelt, kes suunavad kliente pidevalt otse meie poole.

Millist nõu annaksite teistele organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste ja programmidega?

Tundke oma kliente, kaasake oma osalejad protsessi ning kuulake nende ettepanekuid ja nende vajadusi. Uskuge sellesse, mida teate ja mida saate saavutada, olge julged, loomingulised, visad: kui teie idee on piisavalt hea, leiate lahenduse. Olge avatud koostööle teistega ja kui on võimalik saada riigilt või tervishoiusüsteemilt toetust rahastamise ja/või toetamise/edendamise osas, võib see oluliselt suurendada programmi usaldusväärsust, mõju ja edukust.

Mis on Teie arvates peamine vaimse tervise halvenemise põhjus vanemas eas peale füsioloogiliste tegurite? Kas me saame ühiskonnana parandada eakate vaimset tervist?

Üksindus ja isoleeritus on alati viinud vaimse tervise halvenemiseni vanaduses. See võib olla probleemiks Iirimaa maapiirkondades, kuid niisama levinud on see linnades. Pandeemia, sunnitud isolatsioon, endasse tõmbumine ja eraldumine ning sotsiaalsete kontaktide, tegevustele juurdepääsu ja vabaduse kadumine on viimastel aastatel põhjustanud hirmu, ärevuse, depressiooni ja vaimse tervise probleemide epideemia. Oma osa on ka riigisisestel ja ülemaailmsetel sündmustel, sealhulgas elukalliduse tõusul, sõjal ja konfliktidel. Inimeste vananedes võib nende suhtlusringkond väheneda, haigused võivad mõjutada nende liikumisvõimet, nad võivad olla sunnitud jääma koduseinte vahele või kogeda iseseisvuse kaotust. Kõik need tegurid võivad mõjutada enesehinnangut, väärikust, meeleolu ja väljavaateid. On oluline, et eakaid inimesi ei unustataks ainuüksi seetõttu, et neid pole näha. Meeles tuleb pidada kogukonna, aga ka kogukonna sekkumise tähtsust ning sotsiaalsete kontaktide ja sotsiaalse suhtlemise algatuste mõjujõudu. 

Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma sotsiaalse kokkuleppeta

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Protestimärgiks blokeerisid põllumehed 26. veebruaril oma traktoritega Brüsseli tänavad. See toimus juba teist korda viimaste nädalate jooksul. Silmatorkavas kontrastis tavalise tänavapildiga, kus on näha ülikonnad ja korralikud soengud, vallutasid eurokvartali tänavad veoautod, traktorid, hein ja põlevate rehvide kuhjad. Põllumeeste protestide taga on keerukad põhjused, mis ulatuvad ühisest põllumajanduspoliitikast ja keskkonnapoliitikast kuni täiesti muude küsimusteni.

Tõsi on see, et Euroopa maapiirkonnad on raskes olukorras, mis on kestnud pikka aega. Töötajate rühm ja komitee tervikuna on korduvalt hoiatanud, et rohelist kokkulepet ei saa sõlmida ilma sotsiaalse kokkuleppeta. Võib olla küll ahvatlev lükata see kõrvale kui järjekordne Brüsseli sõnakõlks, kuid see oleks tõsine viga. Maapiirkonnad seisavad silmitsi tõeliste probleemidega. Probleeme tekitavad vahendajad, kes maksavad tootjatele tühise summa, kuid küsivad tarbijalt jultunult kõrgeid hindu. Samuti on probleemiks ebapiisav abi keskkonnareformide läbiviimisel ning (ebaõiglane) vabakaubandus, karmid töötingimused ja kliimamuutused.

Euroopa Komisjon loobus kiiresti pestitsiididega seotud nõuetest. Komisjoni selline vastus on veelgi murettekitavam kui nõuetekohase konsulteerimise ja sotsiaalpartnerite kaasamise puudumine ning tegevusetus sotsiaalpoliitika tasandil. Nagu ka keskkonnameetmete puhul, võib nendest meetmetest loobumine osta meie poliitikutele veidi aega, kuid keskkonnale tekitab see pöördumatut kahju.

Lisaks sellele püüavad paremäärmuslased tulevastel valimistel rahulolematust ära kasutada ning teataval määral ongi neil õnnestunud juhtida protesti kestliku arengu eesmärkide, roheleppe ja 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava vastu.

23. veebruaril korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon Euroopa oskusteaasta juhtalgatuse, mis tõi kokku üle 400 noore kõigist ELi liikmesriikidest, et juhtida tähelepanu praeguste ja tulevaste töökohtade jaoks vajalikele oskustele.

Üritusel „Kohtume tipptaseme eestvedajatega“ osales 35 noort ELi eestvedajat hiljutistelt konkurssidelt WorldSkills ja EuroSkills ning konkursilt Abylimpics (puuetega inimestele mõeldud oskusteolümpiaad), kus konkurendid olid mõõtu võtnud enam kui 20 erineval alal, näiteks mobiilrobootikas, IKTs, mehaanikas, graafilises disainis, autotehnoloogias ja ehituses.

Võitjad jagasid inspireerivaid lugusid oma õpingutest ja karjäärist. Noored said eraldi demonstratsioonide käigus jälgida ja õppida tundma traditsioonilisi ja uusi oskusi sellistes valdkondades nagu lillekasvatus, autode värvimine, robootika ja virtuaalreaalsus. Samuti kõneldi robotisüsteemide integreerimisest, demineerimisrobotist Ukraina jaoks ja masinaehituse raalprojekteerimisest (CAD).

Eesmärk oli edendada kutsehariduse ja -õppe eeliseid ja võimalusi, eelkõige rohe- ja digipöörde ning tulevase töömaailma valguses. Kutseharidus ja -õpe on oluline ka praeguse tööjõu ja oskuste nappuse ning oskuste mittevastavuse kontekstis ELis, kus üle kolme neljandiku ettevõtetest on teatanud raskustest vajalike oskustega töötajate leidmisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke ütles: „Oskused on oluline tegur, mis võimaldab noortel areneda nii isiklikus elus kui ka karjääris. Kuna digi- ja rohepööre on käimas, on meil oskuste kaudu võimalus mitte ainult kohaneda, vaid ka kujundada homseid töökohti.“

Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ütles: „Kutseõpe pakub tänapäeva tööturul nii palju võimalusi. Olen veendunud, et kutseharidus ja -õpe võib aidata meil tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavuse ja tööjõupuudusega, mis pidurdavad Euroopa tööstust“.

Üritus näitas, et kutseharidus ja -õpe on suurepärane valik, pakkudes häid karjääriväljavaateid ja kiiremaid töövõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad töökohta vahetada või lihtsalt oma olemasolevaid oskusi täiendada. Sageli jääb see paljude potentsiaalsete õpilaste jaoks aga teiseks valikuks. 2021. aastal õppis veidi üle poole kõigist ELis keskharidust omandavatest õpilastest kutsesuunitlusega õppekavade järgi.

2022. aastal suutis peaaegu 80% hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest tööd leida ning EL püüab saavutada 2025. aastaks 82% eesmärgi. (ll)

Kas püüate muuta haridussüsteemi? Teil on probleeme saastunud toiduainetega? Soovite suunata rekad maanteelt raudteele? Või on Teil probleeme oma ettevõtte registreerimisega teisel pool piiri? ELi kodanikel on palju õigusi ja samas seisavad nad ka silmitsi raskete valikutega. Kuid nad peavad teadma, kus ja kuidas nad saavad midagi muuta ja millised on nende võimalused.

Meie populaarne Euroopa demokraatiapass annab nendele küsimustele vastused ja see abivahend läbis äsja uuenduskuuri! Demokraatiapassist leiate teabelehed, taustteabe, suunised ja teejuhid kaasaegse Euroopa demokraatia kõigi aspektide kohta, sealhulgas teabe eri toetuste kohta ja üksikasjaliku Euroopa kodanikualgatuse juhendi.

Uus versioon on juba kättesaadav mitmes keeles ja järgmise paari nädala jooksul lisandub veelgi keeli. (cw)

15. veebruaril käivitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ametlikult algatuse ELi kandidaatriikide kodanikuühiskonna esindajate kaasamiseks oma töösse. Kokku valiti välja 131 kandidaatriike esindavat liiget, kes moodustavad komitee töös osalevate kodanikuühiskonna ekspertide reservi. Komitee on esimene institutsioon, mis avab oma uksed ELi kandidaatriikidele.

See algatus kuulub komitee presidendi Oliver Röpke poliitiliste prioriteetide hulka. Sellega kehtestatakse uued standardid kandidaatriikide kaasamiseks ELi tegevusse, et lihtsustada nende järkjärgulist ja konkreetset integreerumist ELi.

Algetusele anti stardipauk komitee täiskogu istungjärgul, kus sellele avaldasid oma poolehoidu Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová, Montenegro peaminister Milojko Spajić ja Albaania peaminister Edi Rama. Kohal olid kodanikuühiskonna esindajad üheksast ELi kandidaatriigist (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina). Teised kandidaatriike esindavad liikmed osalesid veebi vahendusel. Neile kõigile oli see esimene kord osaleda komitee täiskogu istungil toimuval arutelul.

Selle pöördelise tähtsusega sündmusega seoses rõhutas president Röpke: „Me ei saa kandidaatriike enam ootesaalis hoida. Seepärast on komitee otsustanud avada oma uksed kandidaatriikidele ja kaasata nende esindajad – kandidaatriike esindavad liikmed – meie töösse.“

Peaminister Milojko Spajić sõnas: „Me hindame neid järkjärgulise integratsiooni aspekte kõrgelt. Me ei pea seda liikmesuse asendajaks, vaid pigem viisiks valmistada nii Lääne-Balkani piirkonna riike (kooskõlas tulemuspõhise lähenemisviisiga) kui ka ELi ette integratsiooniks.“

Peaminister Edi Rama märkis: „Minu arvates peaksid ka Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu sellise algatuse käivitama. See on ainus viis, mis on kasulik kõigile ja loob väga konkreetse dünaamika.“

Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles:„Laienemine on meie ühine huvi. See tähendab liidu jaoks geostrateegilist investeeringut. Seepärast toetame selle ja kõigi teiste algatuste käivitamist, mis aitavad meie partnerriikidel edukalt ellu viia reformipüüdlusi majanduse ja demokraatia tugevdamiseks.“

Reservi jaoks valitud kandidaatriike esindavate liikmete täielik nimekiri on kättesaadav siin. (at)