„Vabadus on see, kui enam pole midagi kaotada...“ – nii kõlavad väga populaarse kantrilaulu sõnad. 1969. aastal kirjutatud laulu autoriks on Kris Kristofferson ja seda on esitanud paljud artistid Janis Joplinist Kenny Rogersini. Tänapäeva Euroopas aga – erinevalt laulust „Me and Bobby McGee“ – on vabadus miski, millest loobudes kaotame palju. Eriti Ungaris.
„Vabadus on see, kui enam pole midagi kaotada...“ – nii kõlavad väga populaarse kantrilaulu sõnad. 1969. aastal kirjutatud laulu autoriks on Kris Kristofferson ja seda on esitanud paljud artistid Janis Joplinist Kenny Rogersini. Tänapäeva Euroopas aga – erinevalt laulust „Me and Bobby McGee“ – on vabadus miski, millest loobudes kaotame palju. Eriti Ungaris.
Inimesed harjuvad heade asjadega väga kiiresti. Nad ei vaata tagasi, et hinnata selliseid üleeuroopalisi vabadusi nagu reisimis-, ajakirjandus-, tööhõive- ja haridusvabadus. Minu põlvkonna inimesed (kes sündisid beebibuumi ajastul 50ndate lõpus, kui Ungari kuulus veel Varssavi Lepingu Organisatsiooni) mäletavad kahtlemata pikka teed, mis viis tänapäeva vabaduseni, alates Berliini müüri langemisest kuni Ungari ühinemiseni ELi vabade riikide perega 2004. aastal. Peale kommunismi langemist kulus neliteist aastat, kuni meie riik, nagu ka Tšehhi, Slovakkia ja Poola, said ELiga ühineda. Ütleksin, et tänaseks on meil seljataga veel neliteist aastat, mille vältel on Ungari aeglaselt maha jäänud ning vähikäiku teinud: kodanikuvabaduste ja ajakirjandusvabaduse esirinnast üheksakümnendate aastate alguses oleme jõudnud tänapäeval populismi, autokraatia ja põhiseadusliku diktatuurini, mis on juba iseenesest vasturääkivus.
Ungari valitsus on ühistele Euroopa väärtustele peaaegu avalikult sõja kuulutanud: tema narratiivis kutsutakse Brüsselit vaenlaseks ja maalitakse EList lausa kurat ise. Peale 14 aastat sellist retoorikat võib ette kujutada, kui keeruline on toetada mis tahes Euroopa-meelset kampaaniat, olgu siis opositsiooni (või selle riismete) või kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide (või selle, mis neist alles on) algatusel. Sellegipoolest ei loobu me ega lase euroopalikel väärtustel kaduda ainuüksi seetõttu, et mõned Ungari poliitikud on otsustanud mängida kaugel eemal, võib-olla Kremlis komponeeritud viisi.
Hiljutised küsitlused Ungaris näitavad nagu varasemadki, et peaaegu 68–70 % valimisõiguslikust elanikkonnast toetab Euroopa Liidu ja ühiste Euroopa väärtustega seotud hüvesid ning kasutab neid. Küsimus on aga selles, kui paljud neist on valmis 9. juunil 2024 valima minema. Ungaris on Euroopa valimised samal päeval kui kohalikud valimised ning rahulolematuse suurenemise tõttu riigis ei ole väljavaated halvad. Iga hääl, mis antakse protestiks valitsuse poliitika vastu, antakse ühtlasi ka Euroopa toetuseks.
Mihály Hardy on Ungari ajakirjanik ja Klubrádió peatoimetaja
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel olulised soovitused, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, hallata võlgu ning seada kogu Euroopas esikohale investeeringud tervishoidu ja tööhõivesse. Komitee väljendas muret, et eelarvesurve võib aeglustada edusamme vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel olulised soovitused, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, hallata võlgu ning seada kogu Euroopas esikohale investeeringud tervishoidu ja tööhõivesse. Komitee väljendas muret, et eelarvesurve võib aeglustada edusamme vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.
Komitee esitas oma soovitused arvamuses „Pikaajalise kaasava majanduskasvu hoogustamine reformide ja investeeringute abil“. Arvamus võeti vastu märtsi täiskogu istungjärgul ja selle üle toimus arutelu tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmiti ning Belgia pensioni- ja sotsiaalse integratsiooni ministri Karine Lalieux’ osalusel.
Arvamuses rõhutati vajadust viia olemasolevad raamistikud, nagu Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, üksteisega kooskõlla. Kõrgetasemelisel arutelul sõnavõtjad rõhutasid vajadust arendada edasi sotsiaalset Euroopat ja tegeleda pakiliste küsimustega, nagu sooline pensionilõhe ja digitaalne kaasatus. Peatselt Belgias aset leidev Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev kõrgetasemeline konverents näitab, et selle vahendi rakendamise edendamist võetakse tõsiselt.
Komitee ettepanekutes rõhutatakse rahaliste vahendite tõhusa kasutamise tähtsust, vajadust kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond otsustusprotsessidesse ning õiglase rohe- ja digipöörde tagamise olulisust. Keskne teema on kaasamine, samuti sotsiaalsete investeeringute mõju maksimeerimine ning samaaegselt majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ELis. (tk)
Käesolevas väljaandes on meie üllatuskülaline Euroopa Parlamendi liige professor Danuta Hübner Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta loeb üles kõik põhjused, miks 2024. aasta valimised on võitlus Euroopa nimel ja miks lasub erakondadel suur vastutus potentsiaalsete valijate hääletama innustamise eest. 2024. aastal me lihtsalt ei saa lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel esindab – kaalul on liiga palju!
Käesolevas väljaandes on meie üllatuskülaline Euroopa Parlamendi liige professor Danuta Hübner Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta loeb üles kõik põhjused, miks 2024. aasta valimised on võitlus Euroopa nimel ja miks lasub erakondadel suur vastutus potentsiaalsete valijate hääletama innustamise eest. 2024. aastal me lihtsalt ei saa lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel esindab – kaalul on liiga palju!
Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.
Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.
Kõik valimised on olulised. Nendest saabki demokraatia alguse. Kuid me teame, et demokraatia on midagi palju enamat kui valimised. Me näeme demokraatlikult valitud valitsusi, kes rakendavad demokraatiat, rikkudes samas õigusriigi põhimõtet. Valimised, isegi kui need on õiglased ja vabad, ei ole demokraatia ainus tagatis, samuti ei ole need demokraatia ainus määrav tegur. Seepärast peaksidki valijad valimistel aktiivselt osalema.
Viimasel viiel aastal on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitmete peaaegu eksistentsiaalsete probleemidega. Pidime tegelema Brexiti ja selle tagajärgedega. Sellele järgnesid COVID-19 pandeemia, Venemaa jõhker ja ebainimlik sissetung Ukrainasse, sellest tulenevad majandusprobleemid, sealhulgas energiakriis ja kõrge inflatsioon. Me tulime toime kõigi nende ootamatute vapustustega, püüdes samal ajal saavutada oma peamisi strateegilisi eesmärke, milleks on topeltüleminek rohelisele ja digitaalselt konkurentsivõimelisele majandusele. Muutuv geopoliitiline keskkond tõi kaasa kaugeleulatuvad sanktsioonid, mille EL ja tema demokraatlikud partnerid kehtestasid Venemaa suhtes, liikudes selles suunas, et vähendada meie sõltuvust Hiinast ja panna meie suhted USAga senisest veelgi kindlamale alusele. Euroopa Liit on käivitanud ka esimese Euroopa kaitsetööstuse programmi, mis hakkab lähiaastatel vilja kandma.
2024. aasta valimised on lahing Euroopa pärast. Valimiskampaania peab vastama kodanike ootustele, austades nende rolli Euroopa otsustusprotsessis. Ei ole kahtlust, et sellised küsimused nagu ränne, kliimamuutused ja toetus Ukrainale, kes kaitseb oma kodumaad Venemaa agressiooni eest, puudutavad meid kõiki, kes me hoolime vabadusest, demokraatiast ja rahust. Valitud poliitikud peavad tegema kõik endast oleneva, et tagada laienemispoliitika tõhus taaskäivitamine. Arutades kandidaatidega nende järgmise viie aasta ülesandeid, siis tuleb neile teadvustada, et valituks osutunud isikud peavad võtma arvesse seda, et Euroopa Liit on osa murrangulisest maailmast, mis on jagatud demokraatiate ja autoritaarsete režiimide vahel. 2024. aastal toimuvad valimised kogu maailmas – eri riikides, mille elanikkond on kokku 4 miljardit.
Meie, eurooplased, jälgime pinevusega, millise otsuse teevad ameeriklased endale presidenti valides. Atlandi-ülesed suhted on meie Euroopa Parlamendi valimiste aruteludes oluline teema. Euroopa poliitikute ja erakondade ülesanne on teha kõik endast olenev, et kaasata kodanikke ja julgustada neid oma häält kuuldavaks tegema. Geopoliitiline ebakindlus muudab selle olulisemaks kui kunagi varem. Valimistel kandidaate esitlevatel erakondadel on sageli erinevad arvamused küsimustes, mis on meie elu jaoks üliolulised. Meil on võimalik kaasa rääkida ja mõjutada Euroopa ja meie endi tulevikku ainult siis, kui osaleme kodanikena aruteludes kandidaatidega ja läheme valima. Mõnikord me pettume ja saame vihaseks. Just seetõttu on meie aktiivne osalemine poliitilises valimisdialoogis nii oluline.
2019. aastal ületas valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel esimest korda veidi 50 %. Just noorte eurooplaste hääled aitasid tõsta osalemise määra. Ühest küljest on hea uudis see, et pooled hääleõiguslikud isikud ka kasutasid oma hääleõigust. Teisest küljest tähendab see aga seda, et pooled meist, hääleõiguslikest Euroopa kodanikest, jätsid hääletamata. 2024. aastal ei saa me lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel ja õigusloomes esindab. Madal osalemisprotsent vähendab valitud isikute legitiimsust ja annab neile nõrgema rolli Euroopa Parlamendis. Erakondade peamine ülesanne on innustada oma potentsiaalseid valijaid hääletama minema.
Juba aastakümneid on eurooplased näinud oma esindajatena ELis valitsusi. 2024. aasta valimised avavad võimaluste akna, et näidata Euroopa Parlamendi tõelist mõjuvõimu kodanike häälekandjana. On neid, kes osalevad valimistel esmakordselt. Viies liikmesriigis saavad hääletada 16-aastased. Noortel on poliitikutele teistsugused ootused. Oleme seda näinud Euroopa tuleviku konverentsil, kuuleme seda nüüd Euroopa Komisjoni korraldatud järelaruteludel. Poliitikud peaksid kasutama eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi selleks, et panna alus uuele valijate ja poliitikute põlvkonnale, mis annab võimaluse edendada läbipaistvat poliitilist haridust ning identiteedi ja usalduse suurendamist.
Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia keskendub hääletamisest hoidujate ja esmakordsete valijate kaasamisele ning teiste osapoolte, sealhulgas meedia, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtete ja üksikisikute abistamisele, toetades Euroopa kodanike ja organisatsioonide erapooletut kodanikuaktiivsust hääletama mineku tähtsuse propageerimisel.
Juba näemegi välissekkumist Euroopa Parlamendi valimistesse, hübriidoperatsioone, millega levitatakse desinformatsiooni, usalduse hävitamist institutsioonide ja poliitikute vastu ning lõhestavaid narratiive. See kõik toimub juba enne valimisi, valimiste ajal on seda veelgi rohkem ja oodata on ka valimisjärgseid komplikatsioone. Tuleb tagada desinformatsioonivastaste seaduste täitmine. Riiklikest ja Euroopa meetmetest ei piisa, me vajame sisulist rahastamist, et toetada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, paljastada desinformatsioon ja selle edastajad, kuna see mõjutab inimeste igapäevaelu ja nende strateegilisi valikuid.
Nendel valimistel on kaalul demokraatia, vabaduse ja turvalisuse saatus. Ja iga hääl loeb.
Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.
Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud hiljutisel konverentsil Brüsselis kõlas selge hoiatus: eluasemekriis Euroopas süveneb ja see toob kaasa mitmeid kõrvalmõjusid.
Eurofoundi hiljutise uuringu kohaselt mõjutab eluasemekriis eelkõige noori, keda see takistab vanematekodust välja kolimisel. Aastatel 2007–2019 kasvas vanus, millest alates vähemalt 50 % ELi inimestest elas väljaspool oma vanematekodu, 26-lt 28-le. Aastatel 2010–2019 suurenes koos vanematega elavate 25–34aastaste inimeste arv kõige rohkem Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Belgias, Kreekas ja Iirimaal.
Komitee on aastate jooksul püüdnud juhtida tähelepanu eluasemeküsimustele kogu ELis. 2020. aastal võttis komitee vastu arvamuse teemal „Üldine juurdepääs inimväärsele, kestlikule ja pikaajaliselt taskukohasele eluasemele“, mille koostasid komitee liikmed Raymond Hencks ja András Edelényi, ning kutsus üles koostama eluaseme Euroopa tegevuskava.
Selle konverentsi soovitustega kavatseb komitee anda arutelule poliitilise tõuke ja tagada, et ELi eluasemekriis kajastuks Euroopa Parlamendi ja komisjoni uue koosseisu 2024.–2029. aasta tegevuskavas. Euroopa Liit peab koondama vahendid, et võidelda inimväärsete ja taskukohaste eluasemete nappuse vastu. (mp)
ELi ühtse turu strateegiline ümbermõtestamine on nüüd hädavajalik. Maailm ei ole samasugune kui 30 aastat tagasi – ühtset turgu tuleb kohandada vastavalt uuele rahvusvahelisele maastikule, ütles Itaalia endine valitsusjuht Enrico Letta komitee täiskogu istungjärgul 20. märtsil 2024.
ELi ühtse turu strateegiline ümbermõtestamine on nüüd hädavajalik. Maailm ei ole samasugune kui 30 aastat tagasi – ühtset turgu tuleb kohandada vastavalt uuele rahvusvahelisele maastikule, ütles Itaalia endine valitsusjuht Enrico Letta komitee täiskogu istungjärgul 20. märtsil 2024.
Jacques Delors’i instituudi praegune president Enrico Letta rõhutas ühtse turu tulevikku käsitleva kõrgetasemelise aruande põhiideede tutvustamisel, et tulevasel ühtsel turul tuleb järgida geopoliitilist lähenemisviisi ning keskenduda Euroopa strateegilisele autonoomiale ja sellistele tugisammastele nagu kaitse, telekommunikatsioon, energeetika ja rahandus.
„Geopoliitiline maastik on nüüd täiesti erinev sellest, mis oli 30 aastat tagasi. Täna peame hindama uue maailmakäsitluse mõju ühtsele turule ja selle tulevikule. Meil on vaja uut lähenemisviisi ja see peab hõlmama ka kaitset ja laienemist,“ ütles ta.
Komitee president Oliver Röpke rõhutas, et ühtse turu edu ei saa mõõta mitte ainult majanduslike näitajate alusel, vaid see peab kajastama ka Euroopa kodanike ootusi ja heaolu: „Meie siin komitees usume, et ühtse turu keskmes on inimesed ja et õigus liikuda mujale tähendab ka vabadust paigale jääda.“
Enrico Letta juhtis tähelepanu sellele, et ühtse turu keskmes on inimene ja tema vajadused. Majanduslik konkurentsivõime peab käima käsikäes sotsiaalkaitsega ja vabadus liikuda ja vabadus paigale jääda on olnud ühe ja sama vabaduse kaks külge: „Ajude äravoolul on mõnes riigis laastav mõju. Tähelepanu tuleb suunata vabadusele jääda ja vabadusele tagasi pöörduda. Praegu on see ainult üheotsapilet ning see mõjutab konkurentsivõimet ja tekitab Euroopas suuri probleeme.“ (mp)
8. märtsil 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon Brüsselis konverentsi teemal „Harvikhaigused ELis: ühismeede Euroopa tugivõrgustike tuleviku kujundamiseks“ (JARDINi avakoosolek). Eesmärk oli käivitada harvikhaigusi käsitlev ühine Euroopa algatus, et integreerida Euroopa tugivõrgustikud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, luues samal ajal ühise rinde ELi institutsioonide, Euroopa riikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, patsientide ühenduste, teadlaste, spetsialistide ja haiglate juhtide vahel.
8. märtsil 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon Brüsselis konverentsi teemal „Harvikhaigused ELis: ühismeede Euroopa tugivõrgustike tuleviku kujundamiseks“ (JARDINi avakoosolek). Eesmärk oli käivitada harvikhaigusi käsitlev ühine Euroopa algatus, et integreerida Euroopa tugivõrgustikud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, luues samal ajal ühise rinde ELi institutsioonide, Euroopa riikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, patsientide ühenduste, teadlaste, spetsialistide ja haiglate juhtide vahel.
ELi tervishoiusüsteemidel on raske pakkuda kvaliteetset ja kulutõhusat ravi haruldaste või harva esinevate komplekshaiguste puhul, mis mõjutavad ligikaudu 30 miljoni eurooplase igapäevaelu. Seepärast on oluline kasutada ära Euroopa tugivõrgustike (virtuaalvõrgustikud, kuhu kuuluvad tervishoiuteenuste osutajad üle Euroopa) potentsiaali. Need võrgustikud hõlbustavad arutelusid kompleks- ja haruldaste haiguste ja seisundite üle, mis vajavad väga spetsiifilist ravi ning teadmiste ja ressursside koondamist.
Ühismeede JARDIN on projekt, mille kaudu integreeritakse Euroopa tugivõrgustikud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse ja tehakse tööd nende jätkusuutlikkuse nimel. See arendab patsientide ravivõimalusi riiklikul tasandil ja Euroopa tugivõrgustikega seotud ravivõimalusi, Euroopa tugivõrgustikke peegeldavaid ja täiendavaid riiklikke tugivõrgustikke ning diagnoosita patsientidele mõeldud struktuure.
Projekt hõlmab 27 ELi liikmesriiki, Norrat ja Ukrainat. Seda koordineerib Austria ja sellele eraldatakse kolmeks aastaks kokku 18,75 miljonit eurot (15 miljonit eurot ELilt ja 3,75 miljonit eurot liikmesriikidelt). JARDINilt oodatavad tulemused, sealhulgas konkreetsetest katseprojektidest tulenevad soovitused, mudelid ja aruanded, peaksid aitama kaasa harvikhaiguste riiklike kavade parandamisele ELi liikmesriikides. (mp)
Meie riikide demokraatiat testivad mitmed tegurid, mis mõjutavad Euroopat alates Venemaa agressiivsest sõjast Ukraina vastu ning millel on tõsine sotsiaalne, poliitiline ja finantsmõju igale liikmesriigile ja Euroopa Liidule tervikuna. Siiski olen kindlalt veendunud, et eurooplased hoiavad keerulisel ajal kokku, sillutavad üheskoos ja otsustavalt teed tulevikku, kujundavad Euroopat, mida nad tahavad oma tuleviku ja järeltulevate põlvkondade jaoks, minnes hääletama ja valides Euroopa uued juhid.
Meie riikide demokraatiat testivad mitmed tegurid, mis mõjutavad Euroopat alates Venemaa agressiivsest sõjast Ukraina vastu ning millel on tõsine sotsiaalne, poliitiline ja finantsmõju igale liikmesriigile ja Euroopat Liidule tervikuna. Siiski olen kindlalt veendunud, et eurooplased hoiavad keerulisel ajal kokku, sillutavad üheskoos ja otsustavalt teed tulevikku, kujundavad Euroopat, mida nad tahavad oma tuleviku ja järeltulevate põlvkondade jaoks, minnes hääletama ja valides Euroopa uued juhid.
Kuna eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised mõjutavad oluliselt ELi kurssi järgmisel viiel aastal, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühendanud jõud Euroopa Parlamendiga ja allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö kohta Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamisel, mis on kavandatud 6.–9. juuniks 2024.
Kogemused näitavad, et valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel on madalam kui riiklikel valimistel. Seetõttu kavatseb komitee väga aktiivselt suurendada teadlikkust eelseisvatest Euroopa Parlamendi valimistest. Mobiliseerides 90 miljonit inimest hõlmava võrgustiku, mis koosneb tööandjate, töötajate ja muudest kodanikuühiskonna organisatsioonidest, saame aidata suurendada valimisaktiivsust.
Juba on võetud mitmeid meetmeid, alustades 4.–7. märtsil 2024 toimunud kodanikuühiskonna nädalaga, mil tuli kokku üle 800 kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noorterühmade esindaja, et arutada eelseisvaid valimisi ja ELi tulevikku.
Täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud resolutsioonis kutsus komitee kodanikke üles oma hääleõigust kasutama. Moto #AnnaOmaHääl all on loodud spetsiaalne veebileht, et tutvustada komitee liikmete ja töötajate tegevusi, üritusi ja algatusi. Liikmete kohalikul teavitustegevusel on väga oluline roll!
4. mail avavad kõik ELi institutsioonid Schumani deklaratsiooni aastapäeva puhul uksed, et tähistada demokraatlikku osalemist valimistel. 26. mail osaleb meie „Run For Europe“ meeskond Brüsseli 20 km jooksul, et tutvustada kampaaniat „Anna oma hääl“. Me ei tohiks unustada, et mida rohkem inimesi hääletab, seda tugevamaks demokraatia muutub. Mida rohkem inimesi hääletab, seda õiguspärasemad on tehtud otsused. Seekordsetel valimistel on eriti oluline, et kodanikud, just noored, hääletama läheksid. Nii saavad nad midagi muuta ja anda Euroopale näo, mille üle uhkust tunda.
Kodanikuühiskond tegeleb Euroopa kodanike üldiste huvidega ning võib selles kampaanias etendada keskset rolli, eelkõige aidates suurendada teadlikkust valimiste tähtsusest ja innustada inimesi hääletama minema.
Tehkem koostööd, et üheskoos jõuda kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonideni kõigil tasanditel – Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil – ning alustada nendega tõelist dialoogi. Kuulakem nende häält ja teavitagem poliitilisi juhte sellest, mida meie esindatavad ja miljoneid kodanikke hõlmavad organisatsioonid järgmisel viiel aastal Euroopa Parlamendi uutelt liikmetelt ja uuelt komisjonilt ootavad.
Meie hääl loeb! #AnnaOmaHääl
Lugupidamisega
Laurenţiu Plosceanu, teabevahetuse eest vastutav asepresident
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vabade kutsete huvigrupp korraldab 7. mail 2024 kell 10.30–16.00 Brüsselis 8. Euroopa vabade kutsete päeva.
Ühinege aruteluga selle aasta teemal „Spetsialistide toetus ELi sinisele kokkuleppele“. Koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide tipp-poliitikutega püüame leida lahenduse üha teravamatele veega seotud probleemidele.
Vesi on eluliselt tähtis, kuid üha napim ressurss. Maailma rahvastiku kasvades suureneb ka nõudlus vee järele. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa elanikest peab vee kvaliteeti ja/või kvantiteeti oma riigis tõsiseks probleemiks. Kliimamuutused mõjutavad üha enam vee kättesaadavust, kvaliteeti ja kvantiteeti. Kui me ei tegutse, võib veenappus ja -puudus mõjutada üha suuremat osa kodanikuühiskonnast kogu maailmas ning sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed toiduga kindlustatusele, keskkonnale, inimeste tervisele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele.
Nimetatud konverents on end juba tõestanud põneva ja asjakohase platvormina Euroopa juhtivate spetsialistide jaoks. Arutame siin viise, kuidas vabad kutsed saavad aidata leida uuenduslikke lahendusi ELi sinise kokkuleppe saavutamiseks ning Euroopat ja kogu maailma lähiaastatel ja -kümnenditel ees ootavate veega seotud probleemide leevendamiseks.
Sünkroontõlge on tagatud inglise, saksa ja itaalia keeles. Konverents on üldsusele avatud. Saate konverentsist osa võtta kas kohapeal või kaugühenduse teel. Mõlemal puhul on nõutav eelnev registreerimine.
Registreeruge hiljemalt 2. maiks 2024 meie spetsiaalsel registreerimislehel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Energiaühistud ja -kogukonnad on rohepöörde edu pant. Komisjon ei ole aga neid Euroopa tuuleenergia tegevuskavas piisavalt esile tõstnud. Lisaks näib, et tegevuskavas eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Energiaühistud ja -kogukonnad on rohepöörde edu pant. Komisjon ei ole aga neid Euroopa tuuleenergia tegevuskavas piisavalt esile tõstnud. Lisaks näib, et tegevuskavas eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele.
Oktoobris esitas Euroopa Komisjon Euroopa tuuleenergia tegevuskava tagamaks, et üleminek puhtale energiale käiks käsikäes tööstuse konkurentsivõimega ja et tuuleenergia oleks jätkuvalt Euroopa edulugu.
Tuuleenergia, millega toodetakse üle kolmandiku Euroopa taastuvelektrist ja mis hõlmab üle 17% ELi kogu elektritootmisest, on tulevikus üks nullnetoheitega elektritoomise tugisammastest.
Komisjoni tegevuskavast jääb aga mulje, et eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele. Vastuseisjate hulgas on eri rühmad alates maastikukaitsjatest kuni looduskaitsjateni, kes järgivad juhtmõtet „Mitte minu tagahoovi“.
Ühistutel ja kogukondadel, kes suunavad kohalikku, kodanike juhitud protsessi ja võivad üleminekut eest vedada, on ülioluline roll selle vastuseisu ületamisel ja üleminekust saadava kasu laialdase jagamise tagamisel. Lisaks on nad vajalikud ka selleks, et taastuvenergia tootmine tooks kaasa uue, detsentraliseerituma elektritootmissüsteemi.
Selle asemel keskendutakse komisjoni tuuleenergia tegevuskavas ainult suurettevõtetele. See kahjustab protsessi, vähendades omaksvõttu ja ohustades üleminekut. Komisjon peaks oma tegevuskava kohaldamisala uuesti läbi vaatama ja lisama seitsmendasse sambasse elanike osalemise.
