Kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi käsitleva arvamuse vastuvõtmine ei tohi olla protsessi lõpp. See on kindlasti oluline samm edu suunas, arvestades, et see koostati eesistujariigi Belgia taotlusel ja võidakse seetõttu lisada Euroopa Liidu tegevuskavasse.
Kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi käsitleva arvamuse vastuvõtmine ei tohi olla protsessi lõpp. See on kindlasti oluline samm edu suunas, arvestades, et see koostati eesistujariigi Belgia taotlusel ja võidakse seetõttu lisada Euroopa Liidu tegevuskavasse.
Arvamuse kirjeldamise asemel oleks kasulikum protsessi mõista. Kodanikuühiskonnaga peetav dialoog on eelkõige koht, kus inimesed saavad arutada oma tegevuskavasid ja eesmärke, kus institutsioonilised ja institutsioonivälised sidusrühmad kohtuvad võrdsetel alustel.
Ent esindusdemokraatiat tuleb kaitsta mitteliberaalsete katsete eest seda õõnestada. Populismi eri vormid on sügavalt murettekitavad, sest need õõnestavad kodanikuosaluse võimalusi. Seetõttu on oluline ELi lepingu artikkel 11 kiiresti rakendada. Juba artikli 11 koostamise ajal oli selge, et liberaalne demokraatia nõuab vahendusasutuste, nagu sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist. Need vahendusasutused esindavad inimeste seisukohti, näiteks suurettevõtteid või VKEsid juhtivad ettevõtjad, töötajad, spetsialistid, tarbijad, vähemused, nagu rändajad, puuetega inimesed ja romad, ning kõik, kes osalevad Euroopa ja rahvusvahelistes inimõiguste esindusorganisatsioonides. „Vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik kuuluvad Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka. Need on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja püsivad ELi identiteedi keskmes. Siiski on need väärtused sattunud viimastel aastatel suure surve alla. Euroopa on seisnud silmitsi enneolematute kriisidega, mis on võimendanud sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning seadnud kahtluse alla ELi kodanike usalduse demokraatlike institutsioonide vastu,“ ütles Oliver Röpke oma ametisse astumise kõnes. Kodanikuühiskonnaga peetav dialoog on nendele väljakutsetele vastamisel keskse tähtsusega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest kui ELi institutsioonist rääkides märkis komitee uus president, et ELi institutsioonide uksed peavad olema alati valla, et kuulda seda, mida inimesed tahavad öelda.
Arutelu, mis toimus teemakohase arvamuse koostanud uurimisrühmas, oli hea näide kodanikuühiskonnaga peetavast dialoogist, kus osalejad kuulavad üksteist ning peavad läbirääkimisi sõnastuse, sisu ja eesmärkide üle.
Leppisime kokku mõnes nõudmises, mille esitame Euroopa institutsioonidele kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tugevdamiseks. Eesmärk on jõuda institutsioonidevahelisele kokkuleppele, mis oleks strateegia ja tegevuskava alus.
Tegemist on olulise sammuga edasi, mis on üks paljudest sammudest, mida komitee on alates 1999. aastast teinud komitees esindatud rühmade vahel peetavate arutelude kaudu. See aeganõudev tee tuleb nüüd aga ette võtta ja seda peab toetama, kuni see lõpuks Euroopa Liidus heaks kiidetakse.
Meie üllatuskülaline on Ana Gomes, Portugali diplomaat ja poliitik, Portugali Sotsialistliku Erakonna liige. Ta kirjutab populismi ohust, paremäärmuslike erakondade esilekerkimisest ning vajadusest selle vastu võidelda ja meie väärtusi kaitsta.
Meie üllatuskülaline on Ana Gomes, Portugali diplomaat ja poliitik, Portugali Sotsialistliku Erakonna liige. Ta kirjutab populismi ohust, paremäärmuslike erakondade esilekerkimisest ning vajadusest selle vastu võidelda ja meie väärtusi kaitsta.
Alates 1980. aastast on ta töötanud karjääridiplomaadina mitmel ametikohal, sealhulgas ÜROs Genfis ja New Yorgis. 1999. aastal oli ta Portugali konsulaadi juht ja seejärel kuni 2003. aastani suursaadik Jakartas, kus ta osales Ida-Timori iseseisvuse saavutamise protsessis ning Portugali ja Indoneesia diplomaatiliste suhete taastamises.
Euroopa Parlamendi liikmena aastatel 2004–2019 oli ta eriti aktiivne välissuhete, inimõiguste, julgeoleku ja kaitse, rahvusvahelise arengu, soolise võrdõiguslikkuse ning maksudest kõrvalehoidmise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas.
2021. aastal kandideeris ta sotsialistide kandidaadina ametist lahkuva presidendi Marcelo Rebelo de Sousa kõrval presidendivalimistel. Tal õnnestus jõuda teisele kohale paremäärmusliku erakonna Chega kandidaadi ees.
Praegu on ta jätkuvalt poliitikas aktiivne, võideldes inimõiguste, aususe ja läbipaistvuse eest avalikus elus ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Tal on iganädalane arvamussaade Portugali telekanalis SIC Notícias („Ana Gomesi arvamus“).
Meile on artikli kirjutanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Pietro Vittorio Barbieri, kes jagas oma nägemus kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tähtsusest ja sellest, kuidas tagada sellele dialoogile õige koht Euroopa tegevuskavas.
Meile on artikli kirjutanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Pietro Vittorio Barbieri, kes jagas oma nägemust kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tähtsusest ja sellest, kuidas tagada sellele dialoogile õige koht Euroopa tegevuskavas.
Palusime Kiievis elaval Ukraina ajakirjanikul Tetjana Oharkoval jäädvustada meie jaoks pilt, mis sümboliseerib Ukrainat praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril 2022. Ta saatis meile foto, mille ta tegi oma riigis ringi reisides ja Ukraina vägesid toetades. Siin ongi foto, mida Tetjana Oharkova soovib meie lugejatega jagada, ja selle taustalugu.
Palusime Kiievis elaval Ukraina ajakirjanikul Tetjana Oharkoval jäädvustada meie jaoks pilt, mis sümboliseerib Ukrainat praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril 2022.Ta saatis meile foto, mille ta tegi oma riigis ringi reisides ja Ukraina vägesid toetades. Siin ongi foto, mida Tetjana Oharkova soovib meie lugejatega jagada, ja selle taustalugu.
Tetjana Oharkova kaitses Pariisi XII Val-de-Marne’i ülikoolis doktorikraadi kirjanduse alal. Ta on Kiievi Mohõla Akadeemia õppejõud, ajakirjanik ja Ukraina kriisimeediakeskuse rahvusvahelise teavitustegevuse osakonna juhataja. Ta elab Kiievis.
Lõhutud maja Vremivka külas Nova Novosilka lähedal, mis oli 2023. aasta suvel Ukraina vasturünnaku keskpunkt.
Neis kolme piirkonna (Donetsk, Dnipro ja Zaporižžja) ristumiskohas ja kaugel suurtest linnadest asuvates Ukraina stepikülades on alates 18. sajandist elanud Krimmist ümberasustatud kreeklased. 2022. aastal panid need külad vastu Venemaa rünnakule ja seepärast hävitas vaenlase suurtükivägi need täielikult. Praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi, seisab Ukraina vankumatult selles strateegilises paigas, mis võib olla Aasovi mere ranniku vabastamise võti.
Alates 4. märtsist 2024 saab esitada taotlusi kolmandat korda välja antavale ELi maheauhinnale.
ELi maheauhindadega tunnustatakse igal aastal tipptasemel tulemusi mahepõllumajanduse väärtusahelas. Selle aasta auhinnatseremoonia toimub 23. septembril 2024, Euroopa mahepäeval.
Kokku antakse kaheksa auhinda seitsmes kategoorias. Nendega premeeritakse mahepõllumajanduslikus väärtusahelas osalejaid silmapaistvate, uuenduslike, kestlike ja inspireerivate projektide eest, mis annavad mahepõllumajanduslikule tootmisele ja tarbimisele tõelist lisaväärtust. Esimesed ELi maheauhinnad anti välja 2022. aastal. (ks)
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on ELi jaoks väga olulised, sest need aitavad vähendada euroskeptilist ja paremäärmuslikku ärevust, kujundavad ELi poliitilist maastikku ning annavad kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aktiivse ja kaasava rolli.
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on ELi jaoks väga olulised, sest need aitavad vähendada euroskeptilist ja paremäärmuslikku ärevust, kujundavad ELi poliitilist maastikku ning annavad kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aktiivse ja kaasava rolli.
Sel taustal korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja 4.–7. märtsil 2024 oma esimese kodanikuühiskonna nädala „Kaitskem demokraatiat!“.
Üritus toob kokku eri vanuses ja erineva taustaga inimesi, muu hulgas noori, kõigi ELi liikmesriikide ajakirjanikke ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sidusrühmade ja ELi institutsioonide esindajaid. Kõik nad osalevad elavas arutelus, rõhutades kodanikuühiskonna tähtsust meie igapäevaelu puudutavates sotsiaalsetes, poliitilistes ja majanduslikes küsimustes.
Kuna demokraatia alus on osalus, ühendatakse sellel uuel komitee suurüritusel viis põhialgatust:
kodanikuühiskonna päevad, kus inimesed väljendavad oma ootusi meie demokraatia jaoks olulistes küsimustes;
Euroopa kodanikualgatuse päev – iga-aastane kõrgetasemeline konverents, kus kogunevad tulevaste Euroopa kodanikualgatuste korraldajad ja seatakse nende järgmine seadusandlik eesmärk;
„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ – ainulaadne noorteüritus, mis toob ELi lähemale nii ELi liikmesriikide kui ka muude riikide noortele, sealhulgas ELi kandidaatriikide ja Ühendkuningriigi noortele esindajatele;
kodanikuühiskonna auhind, millega tunnustatakse loomingulisi ja uuenduslikke mittetulunduslikke projekte vaimse tervise probleemidega inimeste toetamise eest;
ning lõpetuseks ajakirjanike seminar, kus osaleb kõigi ELi liikmesriikide ajakirjanikke, kes saavad vahetu kogemuse komitee tegevusest ja annavad selle teabe edasi oma riikidele.
Meie kodanikuühiskonna nädal on organiseeritud kodanikuühiskonna ja kodanike jaoks väga õigeaegne platvorm, mis võimaldab neil väljendada oma seisukohti Euroopa Parlamendi uue ametiaja põhiküsimustes. Kõige olulisem on see, et üritus soodustab valimisosalust ja Euroopa-meelsust.
Kodanikuühiskonna nädalal ja selle osalejatelt saadud teavet kasutatakse resolutsioonis, milles esitatakse kodanikuühiskonna põhisõnumid demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks, pidades silmas Euroopa Parlamendi valimisi.
Kutsun teid üles ühendama selles olulises ettevõtmises meiega jõud: palun osalege meie aruteludes ning julgustage kodanikke ja ühendusi osalema Euroopa Parlamendi valimistel. Ärge jätke seda võimalust kasutamata! EL vajab, et tema kodanikud väljendaksid oma arvamust ja osaleksid.
Meie uues rubriigis „Mina lähen valima.Sina ka?“, mille toome teieni kuni 2024. aasta juunini ja milles te saate lugeda meie külalisesinejate arvamusi selle kohta, kuidas ja miks Euroopa Parlamendi valimistel osaleda. Seekord on meie külaline Andrej Matišák, Slovakkia suurima päevalehe Pravda välispoliitika osakonna juhataja asetäitja.
Meie uues rubriigis „Mina lähen valima“. Sina ka?“, mille toome teieni kuni 2024. aasta juunini ja milles te saate lugeda meie külalisesinejate arvamusi selle kohta, kuidas ja miks Euroopa Parlamendi valimistel osaleda. Seekord on meie külaline Andrej Matišák, Slovakkia suurima päevalehe Pravda välispoliitika osakonna juhataja asetäitja.
Tere tulemast Slovakkiasse! Tere tulemast Euroopa rekordite riiki.
Ei, ma ei räägi arvukatest lossidest, eksklusiivsetest spaadest ega kaunitest mägedest. Pean silmas Slovakkia poliitmaastikku. Ja kahjuks oleme klassi viimased.
Slovakid hääletasid 2004. aastal esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel. Sellest ajast peale on valimisaktiivsus olnud minu riigis kõige madalam. Alati.
Tere tulemast Slovakkiasse! Tere tulemast Euroopa rekordite riiki.
Ei, ma ei räägi arvukatest lossidest, eksklusiivsetest spaadest ega kaunitest mägedest. Pean silmas Slovakkia poliitmaastikku. Ja kahjuks oleme klassi viimased.
Slovakid hääletasid 2004. aastal esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel. Sellest ajast peale on valimisaktiivsus olnud minu riigis kõige madalam. Alati.
2014. aastal käis valimas ainult 13,05%. Tol ajal olin nii veendunud, et valimisaktiivsus jääb alla 15%, et kaalusin koguni pangalaenu võtmist ja erakonna loomist. Isegi tagantjärele vaadates arvan, et mul oleks olnud võimalus saada Euroopa Parlamendi liikmeks.
Kuid minnes üle tõsisemale toonile: millisena näevad slovakid Euroopa Liitu praegu? Kui hoiupõrsast, kust saab raha välja võtta? Loomulikult. Aga probleem on selles, et Slovakkia ei oska ELi vahendeid isegi mitte tõhusalt kasutada. Ka selles valdkonnas oleme ühed viimased.
Laialt on levinud uskumus, et Brüssel dikteerib kõike. Kahtlemata on seda kõikjal kuulda. Slovakkia poliitikutel on kõik täpselt selge. Kui midagi läheb hästi, kirjutavad nad selle enda arvele. Kui midagi läheb luhta, siis „Brüssel keeras tuksi“. Ja vaid väga vähesed poliitikud suudavad sellisest suhtumisest hoiduda.
Probleemiks võib pidada ka meediat. ELi teemasid käsitletakse sageli väga pealiskaudselt. Ajakirjanikud väldivad ELi temaatikat, sest nende sõnul on see igav, mistõttu nad keskenduvad oma kajastustes peamiselt probleemidele, olgu need siis tegelikud või pastakast välja imetud.
Lubage mul öelda mõni sõna ettevõtlussektori kohta. Ettevõtjad räägivad avalikult harva ELi eelistest. Nemadki eelistavad kaevelda Brüsseli korralduste ja määruste üle.
Kõik need tegurid kokku tähendavad, et uuringute kohaselt on slovakid üha euroskeptilisemad. Kui lisada veel kogu desinformatsioon, sealhulgas Venemaalt lähtuv, mida praegu valitsevad poliitikud meelsasti oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutavad, saame plahvatusliku segu ükskõiksusest ja vihast.
Ei, Slovakxit ei ole veel päevakorras. Kuid võime hakata sellest rohkem kuulma, kui Slovakkiast saab lõpuks riik, millel ei ole enam õigust ELi vahenditele.
Kui soovime sünget stsenaariumi vältida, peavad Slovakkia poliitikud viimaks mõistma, et EL on riigi toimimiseks hädavajalik, ja käituma vastavalt. Kahjuks on juba selge, et suur osa Slovakkia praegustest poliitilistest esindajatest asuksid pigem võitlusse ELiga, et ükskõik milliste vahendite abil oma huve kaitsta.
See tähendab, et kõik EList hoolivad valijad peavad rääkima liidu tähtsusest oma sugulastele, sõpradele ja isegi võõrastele. Seda on võib-olla palju küsida ja milleni see viib, ei ole teada. Ent siiski on kõik muud alternatiivid halvemad.
