Komitee käivitas uue programmi, et veelgi süvendada suhteid riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega. Algatuse eesmärk on võimaldada korrapärasemat suhtlust prioriteetsetel teemadel, samuti kavandatud arvamuste ja aruannete ning heade tavade üle.

Esimene selline vahetus toimus märtsis Prantsusmaal, kus komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne külastas kahe päeva jooksul Prantsusmaa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogu, et vahetada mõtteid noortepoliitika üle. Mida see andis? Uusi ideid noorte tegevuskava edendamiseks ELi ja riiklikul tasandil, noorte ootuste integreerimist komitee tegevusse ja kohtumisi uute kolleegidega, kes tegelevad sama teemaga mõnes liikmesriigis. 

Videos jagab Katrīna Leitāne oma muljeid töövisiidist ja viljakast mõttevahetusest Prantsusmaa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukoguga. 

Lisateavet vahetusprogrammi kohta leiate meie veebilehel siit. 

Et veelgi rohkem teada saada, võtke ühendust riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning kodanikuühiskonnaga suhtlemise osakonna sekretariaadiga (EESC-ESCS-relations@eesc.europa.eu).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on rõhutanud, kui oluline on lisada ELi poliitikasse noorte perspektiiv. Selleks on ta kutsunud noorteorganisatsioone osalema komitee noortetestis – algatuses, mille eesmärk on võimendada noorte häält poliitikakujundamises. 

Hiljuti kutsus komitee noorteorganisatsioone kandideerima võimalusele osaleda komitee noortetestis (30. juunini 2024). Välja valitud organisatsioonid teevad kindlaks komitee arvamused, mida nad soovivad mõjutada, osalevad koosolekutel ja aruteludel ning esitavad kirjalikke seisukohti. Kandideerida võivad organisatsioonid, mis on demokraatlikult asutatud, järgivad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhimõtteid ning mille tegevust või otsustusorganeid juhivad noored. 

Viimase aasta jooksul on komitee noortetesti katsetanud ja võimaldanud noorte esindajatel kogu Euroopas osaleda aruteludes olulistes küsimustes, nagu demokraatia, ühine põllumajanduspoliitika ning ELi ja Ühendkuningriigi noorte kaasamine. Tänu katseprojekti edule muudeti see alaliseks vahendiks ning komitee kutsub teisi ELi institutsioone üles sama tegema. 

Hiljutisel täiskogu arutelul väljendasid noorte esindajad rahulolu algatuse üle, mis kaasab neid ka muudel teemadel peale traditsiooniliste noortekesksete teemade, näiteks kliimakriisi teemal. 

Komitee president Oliver Röpke rõhutas, et algatuse näol on komitee võtnud endale tähtsa poliitilise kohustuse, ja toonitas vajadust kaasata noored järjepidevalt ELi otsustusprotsessi. Ta märkis, et valimised ei tohiks olla ainus võimalus noorte hääl kuuldavaks teha – noortetest tagaks nende korrapärase panuse ELi poliitikasse. 

Komitee ajutise noorterühma esimees Katrīna Leitāne tõi esile edusammud noorte hääle kaasamisel ELi otsustusprotsessi ja ütles, et noortetest areneb kogemuste põhjal pidevalt edasi. Euroopa Noortefoorumi asepresident Elias Dray kiitis komiteed selle juhtrolli eest ja julgustas noorteorganisatsioone algatusega ühinema, et nende seisukohad kujundaksid komitee tulevasi arvamusi. 

Komitee täiskogu istungjärgul osales ka Albaania noorte- ja lasteminister Bora Muzhaqi. Tema riik püüab olla noortepoliitika valdkonnas eeskujuks, näidates kui väärtuslik on võtta tööle inimesi, kes vastutavad üksnes noorteküsimuste eest. „Ma tõesti usun, et tehes täna tööd noortega ja nende heaks valmistame neid ette tulevikuks... võimestame neid nüüdisaja juhtidena, et nad päriksid kestliku ja ökoloogiliselt mitmekesise planeedi.“

Komiteel on Albaaniaga suurepärased töösuhted, mis osutavad riikidevahelise partnerluse kesksele rollile noorte osaluse edendamisel kõigil valitsemistasanditel.

Komitee on algatusele pühendunud alates 2022. aasta septembrist, mil võttis vastu arvamuse ELi noortetesti kohta. Komitee jätkuvad jõupingutused, sealhulgas iga-aastane üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, näitavad veelgi komitee pühendumist noorte osalemise suurendamisele ELi otsustusprotsessis. 

2024. aasta märtsis toimunud ürituse soovitused on suunatud järgmistele ELi juhtidele ja need on veebis kättesaadavad. (ks)

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90 %, seades eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendas sellele eesmärgile toetust mais toimunud täiskogu istungjärgul, rõhutades, et see on kooskõlas teaduslike soovitustega piirata globaalset soojenemist nii, et see ei ületa 1,5 °C. 

Oma toetust väljendades rõhutas komitee, et oluline on anda õiglane panus ülemaailmsetesse kliimapüüdlustesse, tagades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime vähese CO₂ heitega majandusele üleminekul. Arvamuse „ELi 2040. aasta kliimaeesmärk“ raportöör Teppo Säkkinen toonitas vajadust luua 2040. aastaks süsinikuvaba elektrisüsteem, et hoogustada tööstuse, transpordi ja hoonete CO₂ heite vähendamist, toetades tõelist heitkoguste vähendamist fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kaudu. 

Komitee hoiatas liigse tuginemise eest süsiniku sidumisele selliste riskide tõttu nagu metsatulekahjud ja kahjurid, nõudes tasakaalustatud lähenemisviisi heitkoguste vähendamise ja süsinikdioksiidi sidumise vahel. ELi kliimapoliitika järgmine etapp peaks keskenduma investeeringutele, tugeva majanduse loomisele, energiajulgeoleku suurendamisele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele. Selleks on väga oluline saavutada 2030. aasta eesmärk vähendada heidet 55 % ja viia ellu paketi „Eesmärk 55“ õigusaktid. 

Komitee näeb 2040. aastaks ette süsinikuvaba elektritootmise sektori, millele peavad järgnema vähese CO₂ heitega kütte- ja jahutussektor. Puhas ja taskukohane energia on oluline tööstuse, hoonete ja transpordi CO₂ heite vähendamiseks. 

Komitee tegi ka ettepaneku kehtestada põllumajandusliku toidutööstuse jaoks heitkoguste vähendamise eesmärk, mis töötatakse välja põllumajandustootjate ja sidusrühmade dialoogi kaudu, et tagada toiduga kindlustatus, ning võttes arvesse erinevaid looduslikke tingimusi ELis. 

Üldsuse toetus ja sidusrühmade kaasamine on 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks otsustava tähtsusega. Seepärast kutsub komitee üles pidama eesmärkide seadmisel ja meetmete väljatöötamisel laiaulatuslikku dialoogi muu hulgas sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja kodanikega. 

Euroopa Liit valmistab ette seadusandlikku ettepanekut 2040. aasta eesmärgi kohta. Sellega seoses peab komitee oluliseks ulatuslikku konkurentsivõime kontrolli teiste suurte majandusriikide suhtes. Kontrolli eesmärk on säilitada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja tööstusbaas, järgides samal ajal rangeid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid. (ks)

Komitee võttis täiskogu mai istungjärgul vastu kaks arvamust, milles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika – ELi regionaalarengu peamise rahastamisvahendi – otsustavat osa tulevastes laienemistes. Muu hulgas soovitas komitee lisada ühinemislepingutesse nõuetele vastavuse tagamise vahendid, et tegeleda võimalike ühinemisjärgsete murekohtadega, nagu väljaränne ja õigusriigi põhimõtte järgimise probleemid. 

Komitee rõhutas oma uutes soovitustes, et ühtekuuluvusfondide tõhusa kasutamise jaoks on tähtis integreerida ja võimestada kodanikuühiskonna organisatsioone. Ühtekuuluvuspoliitika edukust mõõdetakse territoriaalsete ja sotsiaalsete tulemuste alusel, mitte ainult majandusinvesteeringute alusel. Ühtekuuluvuse saavutamiseks on väga oluline suurendada avaliku halduse suutlikkust. 

Täiskogu arutelul ühtekuuluvuspoliitika ja reformide voliniku Elisa Ferreira ning Euroopa Regioonide Komitee presidendi Vasco Alves Cordeiroga rõhutati ühinemiseelse abi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamise tähtsust. 

Komitee president Oliver Röpke ja teised sõnavõtjad rõhutasid vajadust tugeva ühtekuuluvuspoliitika järele, et tegeleda ELi laienemisest tulenevate raskustega ja vältida ELi killustumist. Abi kohandamine kandidaatriikide oludele on oluline rahu ja heaolu tagamiseks. Peamised soovitused olid tugevdada haridust, kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone ja kasutada erimehhanisme selliste riikide jaoks nagu Ukraina. 

Komitee märkis ka laienemise üldisemat mõju praegustele liikmesriikidele, rõhutades vajadust eraldada mõjutatud piirkondadele rohkem rahalisi vahendeid. Üheksandas ühtekuuluvusaruandes kutsutakse kohanema uute raskustega, investeerides VKEdesse, edendades kohalikke omavalitsusi ja toetades õiglast juurdepääsu tööhõivele. Dünaamiline ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalik ELi majandusliku potentsiaali vallandamiseks ja uute liikmesriikide tõhusa integreerimise tagamiseks (tk).

Nukleaarmeditsiin ja radioisotoopide tarnimine peavad olema Euroopa Liidu peamine prioriteet, kui soovime tagada kõigile Euroopa patsientidele võrdse juurdepääsu vähiravile. 

EL ja liikmesriigid peaksid tagama rahaliste vahendite olemasolu meditsiinis kasutatavate radioloogia- ja nukleaartehnoloogiate jaoks. Samal ajal peaksid nad tõhustama koostööd, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked radioisotoopide tarnimisel ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest toorainete hankimisel. 

Seda eesmärki silmas pidades rõhutatakse maikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud komitee arvamuses „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava: meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust soodustavad tegurid“, et vähivastases võitluses tuleb teha kõik endast olenev. 

Raportöörid Alena Mastantuono ja Philippe Charry olid mõlemad kindlalt seisukohal, et ainus viis, kuidas paremini tagada radioisotoopidega varustatus Euroopas ja rahuldada patsientide kasvavat nõudlust, on teha julgeid poliitilisi otsuseid ja kehtestada usaldusväärsed eeskirjad. 

Igal aastal kasutatakse kuni 10 miljoni Euroopa patsiendi puhul nukleaarmeditsiinilist kuvamist, et diagnoosida erinevaid haigusi, nagu vähktõbi või südamehaigused. Radioisotoope kasutavad radioloogia- ja nukleaartehnoloogiad on vähiravis hädavajalikud kõigis etappides – varajasel avastamisel, diagnoosimisel ja ravis, sealhulgas palliatiivses ravis. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimees Stefano Mallia 

Euroopa Parlamendi valimiste järel on selge, et oleme sattunud tugeva tormi kätte. Konservatiivide edu hoidis ära paremäärmuslusse libisemise. Kuigi paremtsentristid säilitasid oma positsiooni, ei saa me eirata, et uues Euroopa Parlamendis on paremäärmuslastel suurem võim, mis muudab põhiküsimustes hääletamise keerulisemaks. Saime sellest aimu, kui eelmisel aastal jäi ERP-l vaid napilt puudu parempoolse blokeeriva enamuse moodustamisest, et lükata tagasi looduse taastamise määrus. 

Ettevõtlusprobleemide loetelus on esikohal vajadus kindlustada edusammud tööstuspoliitikas ja majandusjulgeolekus, eelkõige tehnoloogia, kriitilise tähtsusega toorainete, pooljuhtide, elektrisõidukite, majandusliku vastupanuvõime ja üldise konkurentsivõime valdkonnas. Väga oluline on tõelise kapitaliturgude liidu kaudu tugevdada ühtset turgu ja suurendada erainvesteeringuid. Kas parlamendi uus koosseis on selle ülesande kõrgusel? 

Meil ei ole muud valikut kui konkureerida selliste ülemaailmsete jõududega nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid. 

2008. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades euroalal 14,2 triljonit USA dollarit ja USAs 14,8 triljonit USA dollarit (13,1 triljonit eurot ja 13,6 triljonit eurot). Viisteist aastat hiljem on euroala SKP veidi üle 15 triljoni dollari, samas kui USA SKP on kasvanud 26,9 triljoni USA dollarini. Kui viies suurimas Euroopa majanduses – Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias – oleks aastatel 1997–2022 tootlikkus kasvanud sarnasel määral nagu Ameerikas, oleks nende SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis keskmiselt ligi 13 000 USA dollarit (12 000 eurot) kõrgem. Need numbrid ei ole tähtsusetud. 

ELi positiivse kaubandusbilansi tõttu ei näinud paljud inimesed aastaid, et meie konkurentsivõime võiks olla ohus. Me usaldasime ülemaailmseid võrdseid võimalusi ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, eeldades, et teised teevad sama. Kuid nüüd muutub maailm kiiresti ning EL peab oma tegevust hoogustama ja reageerima kiiresti kõigile seni eiratud häiresignaalidele. Loodame, et see parlamendi koosseis täidab oma ülesannet ega piirdu ainult parteipoliitikaga.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Tervishoiutöötajad ja kodanikuühiskonna esindajad kutsuvad poliitikakujundajaid üles viima kõigi tulevaste poliitikameetmete puhul läbi nn tervisekontrolli. Nende nõudmine on, et „õigus tervisele“ peab jääma ELi ja riiklikes tegevuskavades esikohale ka uuel seadusandlikul perioodil. Seda nõudsid eurooplased Euroopa tuleviku konverentsil. 

Riiklikke ja Euroopa tervishoiumeetmeid tuleb paremini koordineerida ja üksteisega vastavusse viia, et luua jätkusuutlikum ja tulevastele šokkidele paremini vastupidav tervishoiusektor, kus on kõigile tagatud võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. 

Nagu märgiti 4. juunil Liège’is toimunud konverentsil „Tervishoiu olukord ELis“, on siin eeldatavasti tähtis osa investeeringutel, ennetusel, tehnoloogilistel uuendustel ja varasel terviseharidusel. Ürituse korraldas Belgia ELi nõukogu eesistumise raames komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm koos haiglatega CHU Liège ja Hôpital de la Citadelle. 

„Järgmisel seadusandlikul perioodil 2024–2029 peab tervishoid jääma Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue koosseisu keskseks strateegiliseks prioriteediks,“ ütles kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland. Euroopa Liidu institutsioonid peaksid valima terviseühtsuse lähenemisviisi, mis edendab tervishoiupoliitika ja demograafiliste muutuste, digi- ja keskkonnaalase ülemineku, majandusjulgeoleku ja tööstuspoliitika vahelisi seoseid. 

Boland rõhutas, et tervishoiupoliitika saab tõhusalt toimida üksnes siis, kui seda hallatakse koos kättesaadavate, piisavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ja riikliku sotsiaalpoliitikaga ning piisava hulga hästi koolitatud tervishoiutöötajatega. Ta kordas, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks patsientide ühendused, tuleb otseselt kaasata tervishoiuteenuste kujundamisse ja nad peavad selle eest vastutama. „Euroopa tervishoiualgatuste ja -programmide kasutuselevõtt ja edu sõltub läbipaistvast, korrapärasest ja struktureeritud dialoogist kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nende suutlikkus seda tööd teha sõltub aga omakorda jätkusuutliku ja prognoositava rahastuse saamisest,“ märkis Boland. 

Konverentsil arutati mitmeid tugevdatud Euroopa terviseliidu põhiaspekte: 

• terviseühtsuse põhimõtte järgimine; 
• digitaalsed uuendused ja nende mõju tervisele; 
• tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja tulevikukindlus sotsiaalsete investeeringute kaudu ja
• üleilmne võitlus tervisealase ebavõrdsuse vastu läbi Euroopa solidaarsuse prisma: harvikhaiguste näide. 

Konverentsi järeldused ja soovitused avaldatakse ürituse veebilehel. 

Lisateavet konverentsi kohta leiate meie pressiteatest.

Täiskogu mai istungjärgul arutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi 2004. aasta laienemisest saadud õppetunde. Praegune geopoliitiline ja julgeolekuolukord muudab edasise laienemise Euroopa jaoks veelgi pakilisemaks. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitas 2004. aasta suurele laienemisele pühendatud täiskogu arutelul kõnelejaid, kellel oli läbirääkimisprotsessis oluline roll. Nende hulgas olid Poola endine ELiga ühinemise eest vastutanud riigisekretär Jarosław Pietras, Euroopa progressiivsete uuringute sihtasutuse peasekretär László Andor Ungarist ja Euroopa Komisjoni endine laienemisvolinik Štefan Füle Tšehhist. 

Arutelus rõhutasid osalejad, et EL – mis alles hiljuti näitas taas üles huvi edasise laienemise vastu – peab esitama kandidaatriikidele ühinemiseks selge tegevuskava. Kui jätta nad liiga pikalt ootama, võib laienemisprotsess kaotada usaldusväärsuse. 

Komitee president Oliver Röpke ütles: „20. aastapäeval ei tähista me mitte ainult olulist verstaposti, vaid ka ELi laienemisprotsessi jätkuvat edu. ELiga soovib ühineda rohkem riike“. 

Jarosław Pietras sõnas: „Laienemine on kahesuunaline ümberkujundusprotsess, mis toob kasu mitte ainult kandidaatriikidele, vaid ka ELi liikmesriikidele“. 

Štefan Füle, kes juhib nüüd Euroopa Poliitika Keskuse ELi laienemise rakkerühma, rõhutas, et me peame uueks laienemislaineks ette valmistama nii kandidaatriike kui ka ELi liikmesriike. 

2004. aasta laienemise liikumapanevast jõust rääkides tõi Euroopa Poliitikauuringute Keskuse ELi välispoliitika osakonna teadur dr Tinatin Akhvlediani esile laienemise majanduslikud aspektid, pidades silmas asjaolu, et tol ajal oli kandidaatriikide finantsolukord halb. Kuid nüüd on edasise laienemise peamine põhjus julgeolek. 

László Andori sõnul oli õigusriigi teema üks 2004. aasta laienemise puudulikest aspektidest, kuna EL ei suutnud luua õigeid vahendeid selle probleemi lahendamiseks. Selle tulemusena loodi hiljuti õigusriigi tingimuslikkus. 

Septembris korraldab komitee kodanikuühiskonna tippkohtumise ELi laienemise teemal, kutsudes kõiki kandidaatriike esindavaid liikmeid esimest korda osalema täiskogu istungjärgul.

Kuna vähkkasvajate ja vähktõvega seotud surmajuhtumite arv suureneb kogu ELis murettekitava kiirusega, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles võtma hädavajalikke vähiennetusmeetmeid, sest ligikaudu 40% vähijuhtumitest peetakse välditavaks. 

Mais toimunud täiskogu istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse, milles pooldas Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate vähivormide kohta järelalgatusena Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale. 

Arvamuses keskendutakse vaktsineerimisele inimeste papilloomiviiruste (HPV) ja B-hepatiidi (HBV) vastu, sest vaktsineerimisega ennetatakse mitut vähiliiki, mida need viirused põhjustavad. 

Komitee rõhutab vajadust asjakohase teabe, hariduse ja teabevahetuse järele, et innustada sihtrühmi laskma end vaktsineerida. Samuti rõhutatakse arvamuses pere- ja kooliarstide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli selles ettevõtmises. 

Arvamuse „Vaktsiinennetatavad vähivormid“ raportöör Milena Angelova ütles: „Me peame võitlema vaktsiinidega seotud häbimärgistamise ja valearvamuste vastu. Näiteks on ekslik arvata, et vaktsineerimine on mõeldud ainult noortele tüdrukutele. Nii see siiski ei ole. Nende viiruste (HPV, HBV) likvideerimiseks tuleb tegeleda ka poiste ja nende vanematega.“ Vaktsiinid peavad olema kättesaadavad kõigile. 

Kaasraportöör Sára Felszeghi lisas, et on äärmiselt oluline skeptitsismile vastu töötada. Võitlus väärinfo ja desinformatsiooni vastu on kesksel kohal, et julgustada inimesi end vaktsineerida laskma. 

Komitee nõuab terviklikku lähenemisviisi vähktõve vastu võitlemiseks koos hästi toimiva ja integreeritud süsteemiga kõigi ennetusvormide jaoks, sealhulgas esmane ennetus (vaktsineerimine, tervislik eluviis), teisene ennetuse (sõeluuringud) ja kolmanda taseme ennetus (ravi ja rehabilitatsioon). 

Milena Angelova kinnitas taas, et vähktõvevastase võitluse oluliseks tõhustamiseks ja vaktsineerituse suurendamiseks kogu ELis peavad liikmesriigid oma tegevust rohkem kooskõlastama ja parimaid tavasid vahetama. Äärmiselt oluline on käsitada vähktõve ennetamist poliitilise prioriteedina. (sg)

Vaenukõne ja vaenukuritegude arv kasvab hirmutava kiirusega. Kodanikuühiskond, kodanikud ja institutsioonid ühendavad jõud ja tõhustavad võitlust igat liiki vihkamise vastu. Nende sõnum: ELis ei ole vaenule kohta. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühineb ELi jõupingutustega, et ohjeldada ELis vaenu, mille hüppeline kasv on tekitanud tõsist muret. Rühmad ja üksikisikud on oma usu, rassilise või etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse või poliitiliste veendumuste tõttu üha enam sihtmärgiks. 

Komitee, kodanikud ja institutsioonid on valmis rohkem pingutama, et võidelda vaenu vastu nii internetis kui ka väljaspool seda, kinnitati komitee täiskogu maikuu istungjärgul toimunud kõrgetasemelisel arutelul. Ühtlasi võttis täiskogu vastu arvamuse „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“, milles mõistetakse hukka kõik vaenu vormid ja avaldatakse toetust Euroopa Komisjoni teatisele samal teemal. 

„Meil kõigil on kohustus vaenu vastu võidelda,“ ütles komitee president Oliver Röpke komitee täiskogu istungjärgul arutelu avakõnes. „Et teha seda tõhusalt, peame kõik koos töötama – poliitikud, kodanikuühiskond ja kodanikud. Ainult üheskoos ja üksteisega rääkides saame seista vastu ühiskonnas üha suurenevale vaenulikkusele, mis kujutab endast tõelist ohtu meie demokraatiale.“

Arutelust võtsid osa Euroopa Komisjoni ja Belgia valitsuse kõrged ametnikud ning kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide (sealhulgas ILGA-Europe’i ja Euroopa rassismivastase võrgustiku) esindajad, kes rõhutasid vaenu ja vägivalla kasvu. 

Hiljutised rünnakud poliitikute vastu on toonud esile sügavad lõhed Euroopa ühiskonnas. Andmed näitavad, et moslemivastaste ja antisemiitlike sõnumite arv kahekordistus 2023. aastal. Tihti on vaenu sihtmärgiks LGBTQIA+ inimesed, Aafrika päritolu inimesed ja rändajad. Samuti on näha misogüünia tõusu. Hiljutine veebisõnumite analüüs ELis näitab, et alates 2023. aasta algusest on toksilise vaenu tase suurenenud 30 %. 

Komisjon kutsus oma teatisega „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“ üles vaenule vastu seisma ning sallivuse ja austuse kaitseks välja astuma. 

„ELi lepingus sätestatud väärtustega on vaenukuriteod ja vaenukõne selgelt keelatud. Kahjuks näeme, et mõlemad on viimasel ajal tõusuteel,“ ütles komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica.

Oma arvamuses kutsus komitee ELi üles võtma vastu tervikliku lähenemisviisi võitluseks vaenuga, mis on ajendatud inimese mis tahes kaitstavast tunnusest, ning kasutama sama lähenemisviisi igat liiki vaenu vastu võitlemisel. (ll)