Sandra Parthie

Tehisintellektimäärus on maailmas esimene terviklik õigusraamistik tehisintellekti reguleerimiseks.

Tehisintellekti kasutamine laieneb ja puudutab meie igapäevaelu paljusid aspekte. Näiteks mõjutab see suunatud reklaamide kaudu teavet, mis inimeste ekraanidele jõuab. Kuid olulisem on, et tehisintellekti kasutatakse tänapäeval tervishoiusektoris, et aidata diagnoosida ja ravida haigusi, näiteks vähktõbe. Et olla võimelised seda tegema, toetuvad tehisintellektirakendused üldotstarbelistele tehisintellektimudelitele, mida tuleb treenida. Neile tuleb ette sööta palju pilte näiteks vähirakkudest, et mudelid need lõpuks iseseisvalt ära tunneksid.

Edukas treening põhineb andmetel – tohutul hulgal andmetel. Treenimise viis mõjutab treenitud mudeli või tehisintellekti rakenduse tulemuste kvaliteeti. Kui sisestada valesid andmeid või pilte, identifitseerib mudel terved rakud hoopis vähirakkudeks.

Meditsiini- ja tervishoiu paremaks muutmine on mõjukas näide sellest, miks on ELis vaja suutlikkust ja taristut, et töötada välja nurgakivina toimivad üldotstarbelised tehisintellektimudelid – see aitab lihtsalt päästa elusid.

Lisaks on üldotstarbeline tehisintellekt pöördelise tähtsusega tootmisprotsessides ja ka ettevõtjate jaoks. Et Euroopa majandus püsiks konkurentsivõimelisena, peame võimaldama ELis ruumi innovatsiooniks ning julgustama ettevõtjaid ja idufirmasid oma ideede arendamisel.

Loomulikult on tehisintellekti ja üldotstarbelise tehisintellektiga seotud riskid, mis ulatuvad mudelites ja rakendustes esinevatest vigadest kuni tehnoloogia otsese kuritegeliku kasutamiseni. Seega peab ELil olema ka võimekus tõkestada pahatahtlikke rünnakuid ja küberohte ning ta peab saama toetuda ELis asuvale taristule, et süsteem kokku ei kukuks.

Kõik see näitab, kui oluline on õige reguleerimine, mis keskendub treenimisandmete kvaliteedile, treenimismeetoditele ja kokkuvõttes lõpptootele. See peab põhinema Euroopa väärtustel, nagu läbipaistvus, kestlikkus, andmekaitse ja õigusriigi põhimõtte austamine. Kahjuks asuvad paljud üldotstarbelise tehisintellekti peamiste arengusuundade eestvedajad väljaspool ELi jurisdiktsiooni. Seetõttu peab EL arendama suutlikkust tagada, et ELi õigusnorme ja Euroopa väärtusi järgivad nii ELi osalejad kui ka meie turul tegutsevad ELi-välised osalejad.

EL peab vähendama suurte, sageli väljaspool Euroopat asuvate digiettevõtjate turgu valitsevat seisundit, kasutades selleks muu hulgas konkurentsipoliitika vahendeid. ELi konkurentsiasutused peavad oma suutlikkust ära kasutama ja tagama, et ülisuured pakkujad ei kuritarvitaks oma positsiooni ei ettevõtjatevahelisel turul ega ettevõtjalt riigile toimival turul.

Avaliku sektori asutused saavad toetada Euroopa tehisintellekti ja üldotstarbelise tehisintellekti rakenduste pakkujaid nii, et hangivad nende tooteid, näidates sel viisil nende usaldusväärsust teistele kasutajatele ja klientidele. ELil on Euroopas loodud tehisintellekti jaoks olemas vajalikud talendid, tehnoloogiline oskusteave ja ettevõtlikkus. Kuid investeeringute ja asjakohase IT-taristu puudumine ja siseturu jätkuv killustumine, mis pidurdab sektori laienemist, takistavad Euroopa tehisintellekti valdkonna osalejate konkurentsivõimet.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärgu (COP 16) lähenedes kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles rakendama integreeritud ülemaailmset lähenemisviisi, et tegeleda praeguse elurikkuse vähenemise kriisiga.

Ajal, mil ülemaailmsed pinged suurenevad, kutsub komitee valitsusi üles keskenduma elurikkusele kui peamisele lahendusele meie planeedi kolmikkriisile (kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja kõrbestumine). COP 16 on pöördeline hetk, et kiirendada ülemaailmseid jõupingutusi meie planeedi ökosüsteemide kaitsmiseks, rõhutas komitee septembris vastu võetud arvamuses.

„Ilma elurikkuseta kukuvad ökosüsteemid ja majandus kokku, sest üle poole maailma SKPst ja 40 % töökohtadest sõltuvad otseselt loodusest,“ ütles arvamuse raportöör Arnaud Schwartz.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et elurikkus kui ökosüsteemide, inimeste heaolu ja majanduse alus tuleb integreerida erinevatesse poliitikavaldkondadesse, nagu kliima, põllumajandus ja kaubandus, mitte käsitleda seda eraldiseisvalt. Näiteks peaksid kaubanduslepingud edendama kestlikkust, tagades, et kaubad ja tehnoloogiad ei põhjusta metsade ega elupaikade hävitamist.

Samuti tuleb kiiresti tagada rahaline toetus elurikkuse säilitamisele. Avaliku sektori poolne rahastamine üksi ei ole piisav, mistõttu on vaja kombineerida avaliku ja erasektori ning uuenduslikke rahastamismehhanisme.

Komitee kutsub ELi üles toetama maailma lõunapoolseid riike elurikkuse kaitsmisel ning pooldab elurikkust kahjustavate toetuste, eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist. Nende toetuste ümbersuunamisega ökosüsteemide taastamisse selliste looduspõhiste lahenduste kaudu nagu taasmetsastamine, kestlik põllumajandus ja märgalade taastamine saaks võidelda nii kliimamuutuste kui ka elurikkuse vähenemise vastu.

Lisaks rõhutab komitee, et oluline on terviseühtsuse põhimõte, mis tunnistab inimeste ja loomade tervise ning keskkonna seisundi vastastikust mõju. Heas seisundis ökosüsteemid pakuvad elutähtsaid teenuseid, nagu tolmeldamine, süsiniku sidumine ja vee filtreerimine, mis kõik annavad panuse inimeste heaolusse. Elurikkuse vähenemine õõnestab ökosüsteemide vastupanuvõimet, suurendades zoonooside riski, nagu juhtus COVID-19 puhul.

Komitee nõuab ka noorte ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse. Komitee teeb ettepanku luua Euroopa Komisjonis ametikoht tulevaste põlvkondade eest vastutavale juhtivale asepresidendile, kes tagab, et pikaajaline kestlikkus ja heaolu seatakse lühiajalisest kasust kõrgemale. (ks) 

Palusime arvamuse „Üldotstarbeline tehisintellekt: edasised sammud pärast tehisintellektimääruse vastuvõtmist“ raportööril Sandra Parthiel rääkida tehisintellektimäärusest. Miks on eriti oluline selle õigusakti täpne rakendamine üldotstarbelise tehisintellekti mudelite puhul ja kuidas neid mudeleid reguleeritakse? Kuidas saame ELis toota konkurentsivõimelist tehisintellekti ja miks see on tähtis?

Krzysztof Balon, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine – ELi horisontaalse lähenemisviisi suunas“ raportöör

Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et „Liit [...] edendab [...] põlvkondade solidaarsust“.

Kuid vanussurve, negatiivsed hoiakud teatavate vanuserühmade suhtes ja demograafilised suundumused, millele lisanduvad mitmed kriisid, lõhestavad Euroopa ühiskondi ning takistavad tegelikku kaasamist ja osalemist. Need teemad ei puuduta mitte ainult vanemaid põlvkondi, vaid mõjutavad ka tänaseid nooremaid põlvkondi.

Samal ajal võiksid põlvkondadevaheline dialoog ja selle positiivne mõju majandusarengule katta eri põlvkondade vajadusi jätkusuutlikul viisil, tugevdades samas demokraatiat ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Põlvkondadevaheline dialoog võiks toimida kui kodanikuühiskonna dialoog.

Seepärast on meil vaja uut poliitilist lähenemisviisi põlvkondadevahelisele solidaarsusele – just siin ja praegu!

Sellest lähtuvalt kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni üles avaldama rohelise raamatu põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta. See peaks sisaldama komitee arvamuses „Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine – ELi horisontaalse lähenemisviisi suunas“ esitatud ettepanekuid, sealhulgas neid, mis on seotud töömaailma, pensionisüsteemide ning tervishoiu- ja hooldusteenustega. Liikmesriike kutsutakse omakorda üles jagama neis valdkondades parimaid tavasid. Nende jõupingutuste toetamiseks tuleks põlvkondadevaheline solidaarsus seada Euroopa Sotsiaalfondi 2027–2034 käsitlevate määruste üheks eesmärgiks.

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja sotsiaalpartneritel on keskne roll konkreetsete poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel. Komitee peaks looma põlvkondadevahelise solidaarsuse foorumi, mis oleks platvorm teabe ja kogemuste jagamiseks ning uute ideede väljatöötamiseks. Seda tuleks teha tihedas koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Koostöös Euroopa Komisjoniga võiks foorum ka jälgida põlvkondadevahelise solidaarsuse lähenemisviisi rakendamist ja arendamist kogu ELis.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid, üksikisikud ja eraettevõtted saavad nüüd esitada oma mittetulunduslikke projekte, et konkureerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee auhinnale, mis on pühendatud võitlusele Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas äsja 15. kodanikuühiskonna auhinna konkursi. Selle aasta auhinna konkreetne eesmärk on premeerida ELis tõhusaid, uuenduslikke ja loomingulisi mittetulunduslikke algatusi ja tegevusi, mille eesmärk on võidelda Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu.

Auhinnafond on 50 000 eurot ja see jagatakse kuni viie võitja vahel. Kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg on 7. november 2024 kell 10.00 (Brüsseli aja järgi). Auhinnatseremoonia toimub komitee kodanikuühiskonna nädalal 2025. aasta märtsis.

Kandideerimistaotluse võib esitada iga ELis ametlikult registreeritud kodanikuühiskonna organisatsioon, mis tegutseb kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil. Auhind on avatud ka ELis elavatele üksikisikutele, samuti ELis registreeritud või tegutsevatele ettevõtetele, tingimusel et nende projektid on rangelt mittetulunduslikud.

Tingimustele vastavad algatused ja projektid peavad olema ellu viidud ELis. Sobivad nii juba ellu viidud kui ka alles pooleliolevad tegevused. Täielik loetelu nõuetest ja veebipõhine taotlusvorm on saadaval komitee kodanikuühiskonna auhinna veebilehel.

Auhinnale esitatavad tegevused ja algatused võivad hõlmata laias valikus teemasid, näiteks kahjuliku polariseerumise individuaalsete ja kollektiivsete tegurite määratlemine; organisatsioonide rahastamise läbipaistvuse suurendamine; meedia mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemine; meediavabaduse ning meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse edendamine; desinformatsiooni ja valeuudiste vastu võitlemine.

Komitee kodanikuühiskonna auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse. Auhind pühendatakse igal aastal erinevale, just sel hetkel ELi jaoks eriti olulisele teemale. (lm) 

Pärast kandidaadi esitamist Euroopa Komisjoni uue demokraatia, õigusküsimuste ja õigusriikluse voliniku kohale kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles tugevdama ELi meetmeid põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas.

Täiskogu septembri istungjärgul korraldas komitee arutelu demokraatia teemal. Arutelus esitati ideid, kuidas saaks ELi reageerida jõulisemalt õigusriigi põhimõtte rikkumisele ja demokraatia õõnestamisele. Räägiti ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaandest kauaoodatud kodanikuühiskonna platvormi kohta.

Komitee on toetanud sellise platvormi loomist alates 2016. aastast. Platvorm peaks andma kodanikuühiskonnale suurema sõnaõiguse ELi poliitika kujundamisel. See pakuks organisatsioonidele väga vajalikku ruumi ELi institutsioonidega suhtlemiseks ning aitaks suunata otsuseid sellistes olulistes küsimustes nagu kohtusüsteemi sõltumatus ja demokraatlikud vabadused.

Euroopa Komisjoni justiitsküsimuste direktoraadi esindaja Joachim Herrmann tutvustas viimast õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet, rõhutades selle laiendamist ELiga ühinevatele riikidele ja selle mõju ühtsele turule.

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi esindaja Kevin Casas-Zamora kiitis ELi jõupingutusi, kuid hoiatas demokraatia tagasilanguse eest ning kutsus üles kaasama kodanikuühiskonda aktiivsemalt ja koostama üksikasjalikumaid õigusriigi olukorda käsitlevaid aruandeid. Euroopa kodanikefoorumi esindaja Alexandrina Najmowicz nõudis selgemaid soovitusi ja varajase hoiatamise süsteemi, et vältida demokraatia edasist õõnestamist.

Arutelu käigus manitsesid osalejad, et Euroopa ei tohi jääda loorberitele puhkama, ja toonitasid vajadust tegeleda kasvava murega autoritaarsuse, kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamise ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise pärast. Euroopa demokraatia rahastu juht Jerzy Pomianowski hoiatas, et demokraatia kõrvalejätmine pakilisemate probleemide ees, nagu ränne ja julgeolek, võib osutuda tagasilöögiks, ning kutsus üles eraldama 5% arenguabist demokraatlikele programmidele.

Komitees toimunud arutelus toodi esile kodanikuühiskonna asendamatu roll õigusriigi kaitsmisel ja nõuti kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ELi poliitika kujundamisse. Kodanikuühiskonna platvormi käivitamine koos uuendatud pühendumisega põhiõigustele on ELi demokraatia tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. (gb)

Täiskogu septembri istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu resolutsiooni „ELi demokraatia arengu edasine suund: resolutsioon järgmiseks seadusandlikuks ametiajaks“, mille koostasid komitee liikmed Christa Schweng, Cinzia Del Rio ja Ioannis Vardakastanis.

Seoses praeguse mitut kriisi hõlmava olukorraga palub komitee Euroopa Parlamendi ja komisjoni uuel koosseisul kasutada Euroopa Liidu tugevdamiseks ära komitee esindatuse mitmekesisust.

Uue seadusandliku ametiaja eesmärk peaks olema tugevdada ELi rahvusvahelist positsiooni, tegeleda probleemidega liidu institutsioonilises struktuuris, luua kindel alus Euroopa ühistele väärtustele ning juhtida meie majandust kestliku tuleviku poole, mis põhineb arenenud ja kaasaval sotsiaalsel mudelil, mis on oluline progressi, ühtsuse ja konkurentsivõime jaoks.

Resolutsioonis palub komitee ELi institutsioonidel võtta kasutusele järgmine kuuetahuline julgeolekukontseptsioon, mis põhineb liidul, mis

• kaitseb oma rahvast väliste ohtude eest;
• kaitseb inimesi peamiselt tervise, demograafiliste muutuste ja vaesusega seotud sisemiste ohtude eest ning tagab kättesaadava ja üldise sotsiaalkaitse ja sotsiaalse heaolu kogu Euroopas;
• tagab konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse, mille aluseks on tootlikkust, innovatsiooni, kvaliteetseid töökohti ja täielikku tööhõivet tagavad ökosüsteemid;
• loob vastupanuvõimelise majanduse kõigi jaoks;
• tagab dialoogi ja sotsiaalpartnerite, organiseeritud kodanikuühiskonna ja üldsuse osalemise, et tulla toime nii praeguste kui ka peatselt eelseisvate probleemide ja ulatuslike muutustega;
• kaitseb elanikke kliimamuutuste, keskkonnareostuse ja elurikkuse vähenemisega seotud praeguste ja tulevaste ohtude eest.

Resolutsioon on komitee poolt 2024. aasta märtsis korraldatud esimese kodanikuühiskonna nädala tulemus – ürituse eesmärk oli selgitada välja igas vanuses eurooplaste ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohad. (mp)

Teisipäeval, 17. septembril linastus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Euroopa kinopubliku auhinna LUX võitnud film „The Teachers’ Lounge“.

Filmis, mille režissöör on Saksamaa filmitegija İlker Çatak, uuritakse ühe õpetaja ees seisvaid probleeme, käsitledes samal ajal ka laiemaid haridussüsteemiga seonduvaid küsimusi. Pärast filmilinastust toimus arutelu, mida juhtis komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurențiu Plosceanu. Arutelus võtsid sõna Jan Wilker ja Tatjana Babrauskienė, kes käsitlesid filmi teemasid ja nende tähtsust seoses päevakajaliste ühiskondlike küsimustega.

See filmilinastus on osa sarjast, mida komitee korraldab koostöös Euroopa Parlamendi kinopubliku auhinnaga LUX ning millega rõhutatakse komitee osalemist ja rolli pakilistel ühiskondlikel teemadel peetava dialoogi soodustamisel ja edendamisel. 

20. septembril esitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu (ECOSOCC) New Yorgis toimunud ÜRO tulevikuteemalisel tippkohtumisel ühisavalduse, milles rõhutati kodanikuühiskonna olulist rolli ülemaailmsete probleemide lahendamisel ja kestliku arengu edendamisel.

Selles avalduses esitatakse kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga komitee ja ECOSOCCi ühine visioon õiglasemast, kaasavamast ja võrdsemast maailmast. Komitee ja ECOSOCCi partnerluse eesmärk on innustada uusi liite ja algatusi.

President Röpke ütles: „See avaldus on palju enamat kui lihtsalt sõnad, see on kindel pühendumus meie ühistele väärtustele, milleks on demokraatia, kaasavus ja kestlikkus. Pakiliste ülemaailmsete probleemide taustal on meil vaja tugevamat mitmepoolsust, mille keskmes on kodanikuühiskond.“

Ühisavalduses rõhutatakse, et tarvis on

• kiirendada edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, nõudes terviklikku strateegiat kestliku arengu eesmärkide edendamiseks;
• õiglast üleminekut kliimaneutraalsusele, rõhutades, kui oluline on tagada inimväärne töö ja kaotada vaesus, minnes samal ajal üle kliimaneutraalsele majandusele;
• ülemaailmset finantsreformi ülemaailmses finantssüsteemis, et paremini toetada kestlikku arengut, eelkõige haavatavates riikides;
• sooteadlikku poliitikat, mis nõuaks kliimameetmetes ja arenguprogrammides sooliselt kaasavat poliitikat;
• kodanikuühiskonna keskset rolli ülemaailmse juhtimise reformimisel, sealhulgas ÜRO otsuseid tegevate organite reformimisel;
• kaasata noori ja edendada digitaalset innovatsiooni, mis on tulevase ülemaailmse juhtimise peamised tõukejõud.

Komitee ja ECOSOCCi partnerlus vormistati ametlikult vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega 17. juulil 2024 Ghanas Accras. Memorandumiga tugevdatakse koostööd sellistes olulistes küsimustes nagu kestlik areng, kliimameetmed ja kodanikuühiskonna kaasamine. Selles määratakse kindlaks meetmed, sealhulgas korrapärased kohtumised, ühised panused ELi ja ALi tippkohtumistel ning kodanikuühiskonna kaasamise alalise mehhanismi loomine.

Koostöö kajastab mõlema institutsiooni võetud kohustust edendada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja kaasavat valitsemist. Keskendudes kodanikuühiskonna rolli suurendamisele ELi ja Aafrika partnerluses, rõhutatakse vastastikuse mõistmise memorandumis vajadust leida ühised lahendused ülemaailmsetele probleemidele, sealhulgas kliimamuutused ja demokraatia vastupanuvõime.

Komitee ja ECOSOCCi eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna mõjuvõimu kõikjal Aafrikas. (at)