ELi majanduse taastamine – kodanikuühiskonna roll vajab suuremat selgust

Täiskogu oktoobri istungjärgul juhtis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähelepanu sellele, kui oluline on selgelt määratleda kohustused riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel, ning vajadusele uue erakorraliste majandusmeetmete kombinatsiooni järele, mis hõlmab piisavaid avaliku sektori kulutusi.

Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine vajab enamikus ELi liikmesriikides rohkem selgust juhtimissüsteemides. Vastutuse jaotus kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel on endiselt ebaselge. Komitee väljendab sellega seoses muret ning rõhutab Gonçalo Lobo Xavieri koostatud, täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta, et mehhanismid kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasamiseks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamis-, järelevalve- ja kohandamisetappidesse vajavad suuremat selgust.

Komitee juhtis sellele probleemile tähelepanu juba veebruaris vastu võetud resolutsioonis, kuid olukord püsib Euroopa Komisjoni jõupingutustest hoolimata muutumatuna. Seetõttu nõuab komitee tungivalt, et neid ELi majanduse taastamise seisukohast olulisi aspekte kontrollitaks põhjalikumalt.

Me juhime tähelepanu vajadusele mõõta riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusamme. Meil on vaja häid seirenäitajaid, sest need on olulised ELi tulevase arengu ja taastumise suuna kujundamisel. Liikmesriigid peavad sellele väljakutsele nõuetekohaselt reageerima: meil on vaja julgust, et teavitada kodanikke ees ootavatest tohututest raskustest, ütles Gonçalo Lobo Xavier arutelu käigus. Sellega seoses kutsus ta üles keskenduma liikmesriikide suutlikkusele vahendeid ära kasutada ning rõhutas ka vajadust tugeva tööstuspoliitika järele, et vähendada ELi sõltuvust teistest majandussektoritest.

Majanduse taastamine on esmatähtis, et muuta majandussüsteem vastupanuvõimeliseks, ning järgmine Euroopa poolaasta tsükkel on ELi jaoks oluline vahend taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks. Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades pakutakse kahte võimalust: liikmesriigid võivad rohe- ja digipöörde raames teha radikaalseid struktuurimuutusi ning samal ajal viia ellu investeeringuid ja reforme, mis on otseselt suunatud kriisist kõige rängemini mõjutatud kodanikele.

Arvamuses euroala 2021. aasta majanduspoliitika kohta, mille raportöör on Kristi Sõber, juhib komitee tähelepanu ka sellele, et pandeemia ei ole veel lõppenud ja majanduslikud tagajärjed annavad tunda veel mitu aastat. Seetõttu on vaja konkreetset uut erakorraliste majandusmeetmete kombinatsiooni. ELi ja euroala majandus kasvab taas kiiresti. Ent samal ajal on EL läbimas Euroopa majandusliku integratsiooni ajaloo kõige raskemat perioodi. Sel kriitilisel ajal saab olukorda leevendada üksnes valitsemissektori kulutustega.

Komitee hindab kiiret reageerimist pandeemiale ELi ja liikmesriikide tasandil ning peab tervitatavaks asjaolu, et ühistest jõupingutustest on saanud majanduse taastamise strateegia oluline osa. Täiskogu ees sõna võttes ütles Kristi Sõber: Eriti 2020. aasta esimesel poolel aitasid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused leevendada väga keerulist majandusolukorda peamiselt turgude stabiliseerimise ning töökohtade ja inimeste sissetulekute kaitsmise abil. Sellele esimesele sammule järgnes taasterahastu „Next Generation EU“ kui tugev ja kõige uuenduslikum eelarvepoliitiline meede. Mõlema algatuse abil on suudetud pandeemiale kiiresti ja paindlikult reageerida.

Pandeemia mõju on liikmesriigiti erinev ja see on viinud erinevuste suurenemiseni. Seetõttu on komitee seisukohal, et kogu euroalal esinevate erinevuste nähtust tuleks hoolikalt arvesse võtta ja et halvemad eelarvetulemused väärivad hoolikat reageerimist.

Üldisemalt nõuab komitee paindlikkust ühises raamistikus. Liikmesriikide erivajadustele vastavates kohandatud riiklikes majandusmeetmetes ja taastekavades kasutusele võetud paindlikkus peaks olema ka lähenemisviis, mida järgida riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel.

Kõnealused kaks arvamust on koostatud järelmeetmena samateemalistele arvamustele, mille komitee võttis vastu veebruaris. Nad võimaldavad komiteel muutuva COVID-19 pandeemia valguses oma seisukohta ajakohastada, andes väärtusliku panuse komisjoni järgmise aasta soovitusesse euroala majanduspoliitika kohta ja 2022. aasta kestliku majanduskasvu strateegiasse.