Stefano Mallia (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimees), Gerardo Cuerva (CEPYME esimees) ja Petri Salminen (SMEunitedi esimees)

Viimastel aastatel on Euroopa mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) seisnud silmitsi suurimate üleilmsete kriisidega pärast teist maailmasõda, kuid on siiski osutunud vastupanuvõimeliseks. Euroopa ei saa endale lubada, et VKEd jäävad käimasolevate muutustega hätta. Allpool kirjeldame Euroopa VKEde peamisi probleeme.

Õigusaktide suur hulk on VKEdele koormav. Seepärast kutsume ELi üles järgima VKEde abipaketi kohustust kehtestada meetmed, millega tagatakse väikeettevõtete vajaduste ja eripära arvessevõtmine õigusaktides.

Euroopa VKEde teine suur probleem on oskuste kättesaadavus. Euroopa VKEdel on demograafiliste muutuste tõttu tohutuid raskusi töötajate värbamisel. Tuleb tegutseda, et rakendada meetmeid kõigil aladel.

Lähiaastate kolmas probleem seisneb rahastamise lihtsustamises. Selle raskuse ületamiseks tuleb hõlbustada Euroopa VKEde juurdepääsu alternatiivsetele rahastamis- ja turusüsteemidele, kehtestada eeskirjad, mis soodustavad väikeettevõtetesse investeerimist, ning võidelda hilinevate maksete probleemiga.

Ettevõtete digi- ja rohepöörde hõlbustamine on suur väljakutse ja seda ei saa käsitleda ilma Euroopa VKEdeta. Seepärast peavad ELi institutsioonid kaasama VKEd nendesse protsessidesse ja julgustama neid juhtrolli võtma.

Samuti kutsume üles uuesti hindama, kuhu oleme rohelises kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamisel jõudnud. Peame sellist tegevust vajalikuks, et tagada seatud eesmärkide saavutatavus, ja kus see nii ei ole, seal tuleb alustada arutelusid eraettevõtjatega, et seada uued eesmärgid, millel on realistlikud tähtajad.

Kumbki ei ole võimalik stabiilse majandusraamistikuta, mis annab kindlust. Kuna majandus- ja kaubandusbilanss üha muutub ning Euroopal on tõsiseid probleeme konkurentsivõimega, peame looma ühtse turu, mis võimaldab VKEdel oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

Artikkel on täismahus avaldatud SIIN.