Energia on kõige alus

Hea lugeja!

Sõda Ukrainas ja COVID-19 pandeemia on kogu Euroopas ja maailmas toonud kaasa tõsise sotsiaal-majandusliku ebastabiilsuse. Sõja algusest on möödunud peaaegu seitse kuud ning kõikjal maailmas ohustavad inimeste elu ja heaolu hirm tõusvate energiahindade ja energiavarustuse ebakindluse pärast, samuti toiduhindade kõikumine ja ülemaailmne inflatsioon. Seetõttu domineerib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töö temaatikas lähikuudel olukord Ukrainas ja selle pikaajalised tagajärjed energiahindade tõusu näol.

Oma panuses Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogrammi rõhutasime energiakriisi, mida on võimendanud ELi sõltuvus Venemaa gaasist, samuti vajadust piirata nii palju kui võimalik liidu kokkupuudet ebausaldusväärsete tarnijatega ja mitmekesistada oma energiaallikaid.

Tarneraskused ning liikmesriikide kohustus tagada kodumajapidamiste ja ettevõtete energiavajadus ei ole ainsad katsumused – lisaks tuleb hoida kurss 2050. aastaks kliimaneutraaluse saavutamisele ja muude ELi pikaajaliste vajaduste rahuldamisele. ELi poliitika peaks samal ajal tooma majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu. Sellise maagilise kolmnurga lahendamine aitaks meie ühiskondadel kriise ületada, austades Maa taluvuse piire ja jätmata kedagi kõrvale.
Kui soovime kodanike nõudmistesse tõsiselt suhtuda, tuleb kodanikuühiskonna dialoogi parandada, nagu tõsteti esile Euroopa tuleviku konverentsil väljakäidud ettepanekutes. Komitee on valmis täitma oma rolli ja võtma konverentsi järeldustele vastavaid järelmeetmeid, ning kui korraldatakse konvent, peab komitee sellel silma paistma. Jätkame selle nimel tööd ka 2022. aasta teisel poolel.

Loodan, et suvepuhkus on vähemalt teataval määral aidanud taastada meelerahu ja süstinud sisse uut energiat, mida me väga vajame uute katsumustega silmitsi seistes.

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president