Soovides heita valgust kodanikuühiskonna jõupingutustele vaimse tervise häirete hiiliva epideemia ohjeldamisel ELis, avaldas komitee brošüüri, milles kirjeldatakse mitmeid kodanikuühiskonna vaimse tervise auhinnale esitatud projekte. Brošüüriga on võimalik tutvuda siin.
Soovides heita valgust kodanikuühiskonna jõupingutustele vaimse tervise häirete hiiliva epideemia ohjeldamisel ELis, avaldas komitee brošüüri, milles kirjeldatakse mitmeid kodanikuühiskonna vaimse tervise auhinnale esitatud projekte. Brošüüriga on võimalik tutvuda siin.
4.–7. märtsil korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimest korda kodanikuühiskonna nädala, kuhu kogunes üle 800 kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noorterühmade esindaja, et arutada eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi ja ELi tulevikku. Arutelu tulemused kajastuvad juulis avaldatavas komitee resolutsioonis, milles antakse ülevaade kodanikuühiskonna ootustest Euroopa Parlamendi ja komisjoni uuele juhtkonnale.
4.–7. märtsil korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimest korda kodanikuühiskonna nädala, kuhu kogunes üle 800 kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noorterühmade esindaja, et arutada eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi ja ELi tulevikku. Arutelu tulemused kajastuvad juulis avaldatavas komitee resolutsioonis, milles antakse ülevaade kodanikuühiskonna ootustest Euroopa Parlamendi ja komisjoni uuele juhtkonnale.
võimestada kodanikke ELi küsimustes kaasa lööma ja oma demokraatlikke õigusi teostama;
teha kindlaks demokraatlikke väärtusi ähvardavad ohud, nagu desinformatsioon ja valimisloidus, ja nende vastu võidelda;
koguda kodanikuühiskonnalt soovitusi, et anda panus ELi tulevastesse plaanidesse.
Kodanikuühiskonna sõnumitest ELi uutele juhtidele nähtub esmapilgul, et eelkõige nõutakse reageerimisvõimelist valitsemist, kaasavat poliitikat ja kestlikku tulevikku kõigi eurooplaste jaoks.
Võitlus väärinfo vastu
Euroopa Parlamendi valimiste eel väljendasid noorte esindajad ja ajakirjanikud muret väärinfo üha laialdasema leviku ja polariseerumise süvenemise pärast internetis ning rõhutasid vajadust tugeva õigusraamistiku järele. Kodanikuühiskonna esindajad kutsuvad üles koostööle valitsuste, koolide ja tehnoloogiaettevõtete vahel, et edendada digikirjaoskust ning seeläbi teadmisterikast ja kaasavat veebikeskkonda.
Inimeste ja planeedi hüvanguks toimiv majandus
Kodanikuühiskonna esindajad kutsusid üles minema majanduskasvupõhistelt mudelitelt üle terviklikele lähenemisviisidele, milles seatakse esikohale heaolu, jõukus ja keskkonna taluvus. Sellega kooskõlas pooldasid noorteorganisatsioonid äriühingute kestlikkuse direktiivi ja tegid ettepaneku kehtestada keskkonnakahjulikele kaupadele erimaksud.
Osalejad rõhutasid samuti ELi rolli digipöördes ning kutsusid üles võtma eetilist juhtrolli ja harima kodanikke tehisintellekti vallas Nende meetmete eesmärk on tagada vastutustundlik majanduskasv ja võimestada kodanikke muutuval tehnoloogilisel maastikul orienteeruma.
Noorte mõjuvõimu suurendamine
Kodanikuühiskonna esindajad rõhutasid, et noori tuleb võimestada Euroopa tuleviku kujundamises kaasa rääkima. Nad pooldasid noortetesti kõigi ELi poliitikavaldkondade puhul, et hinnata meetmete mõju noorematele põlvkondadele. Noorterühmad pakkusid välja eelkõige noortekvoodid Euroopa Parlamendi valimisteks, et suurendada noorte esindatust.
Demokraatia tugevdamine
Osalejad nõudsid vastupidavamat ja kaasavamat demokraatiat, rõhutades struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi olulisust kõigil valitsustasanditel. Selle dialoogi ning suutlikkuse suurendamise eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ELi kandidaatriikides ning edendada turvalist ja toetavat keskkonda, et kodanikuühiskond saaks Euroopas jõudsalt areneda.
Ettepanekutest üksi jääb väheks
Kodanikuühiskonna nädal tõi esile Euroopa kodanikualgatuse tugevad ja nõrgad küljed. Osalejad tunnustasid küll selle edukust, ent väljendasid ka nördimust ELi institutsioonide ebapiisava reageerimisvõime üle. Üritusel jäi kõlama, et Euroopa kodanikualgatustele peaksid järgnema sisulised vastused, samuti tuleks edendada tugevamaid partnerlusi ja suurendada kodanike osalust parimate tavade jagamise kaudu.
Pilk tulevikku
Neid soovitusi võetakse arvesse komitee tulevases resolutsioonis, milles esitatakse kodanikuühiskonna ootused Euroopa Parlamendi ja komisjoni järgmisele koosseisule. (gb)
Meie uues rubriigis „Mina lähen valima.Sina ka?“, mille toome teieni 2024. aasta juunini, saate lugeda meie külalisesinejate arvamusi selle kohta, kuidas ja miks Euroopa Parlamendi valimistel osaleda. Käesolevas väljaandes on meie külaliseks 19-aastane Kreeka üliõpilane Konstantina Manoli, kes osales selle aasta üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“.
Meie uues rubriigis „Mina lähen valima.Sina ka?“, mille toome teieni 2024. aasta juunini, saate lugeda meie külalisesinejate arvamusi selle kohta, kuidas ja miks Euroopa Parlamendi valimistel osaleda. Käesolevas väljaandes on meie külaliseks 19-aastane Kreeka üliõpilane Konstantina Manoli, kes osales selle aasta üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“.
Komitee tähtsaim noorteüritus, mis korraldati sel aastal esimest korda kodanikuühiskonna nädala raames, tõi kokku üle 100 noore kogu EList, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist, et arutleda demokraatia ja Euroopa tuleviku üle.
Konstantina Manoli õpib Joonia Ülikoolis (Kreeka) võõrkeeli ning kirjalikku ja suulist tõlget. Ta on pühendunud lingvist, kes tunneb erilist huvi poliitiliste arutelude ja ülemaailmsete küsimuste vastu.
Käesolevas väljaandes sooviksin juhtida tähelepanu kodanikuühiskonna nädalale, suurüritusele, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võõrustas ja korraldas märtsi alguses.
Käesolevas väljaandes sooviksin juhtida tähelepanu kodanikuühiskonna nädalale, suurüritusele, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võõrustas ja korraldas märtsi alguses.
Nüüd, mil Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud vähem kui 100 päeva, pakub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja ainulaadse võimaluse tuua kokku inimesed kõigist eluvaldkondadest, et arutada, mis on nende jaoks oluline ja millist tulevikku nad Euroopale soovivad. Üle 800 kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noorterühmituste esindaja korraldas kogu nädala jooksul ajurünnakuid, et leida parim viis oma põhisõnumite esitamiseks ja sõnastada oma ootused ELi järgmistele juhtidele. Soovin edastada selge sõnumi – inimesed tahavad näha rohkem demokraatiat ja noorte osalust ning vähem valeuudiseid, samuti soovivad nad majandust, mis toimib kõigi jaoks. Euroopa ei saa endale lubada, et eiratakse kodanikuühiskonna kui meie demokraatlike riikide tõelise valvuri häält.
Kodanikuühiskonna nädalal kogutud teavet kasutatakse komitee resolutsioonis Euroopa Parlamendi valimiste kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodulehelt leiate teavet kodanikuühiskonna nädala kohta.
Valimisteks valmistumine hõlmab ka suhete tugevdamist Euroopa Parlamendiga. 27. veebruaril allkirjastasime Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga vastastikuse mõistmise memorandumi, et süvendada koostööd kahe institutsiooni vahel, et edendada Euroopa Parlamendi valimisi, suurendada valimisaktiivsust (eriti mittevalijate ja esmakordsete valijate seas) ning võidelda teabega manipuleerimise vastu. Komitee mobiliseerib täielikult oma ulatusliku, kogu ELi hõlmava võrgustiku, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et nad saaksid oma rolli täielikult täita. See kokkulepe on oluline samm, et teha aktiivselt ettevalmistusi 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.
Komitee eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka välismaal. Veebruaris käivitasime ametlikult kandidaatriike esindavate liikmete algatuse, mis tähistab pöördepunkti komitee ajaloos. Algatust kaasata kandidaatriikide esindajad komitee töösse tervitasid soojalt Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová, Montenegro peaminister Milojko Spajić ja Albaania peaminister Edi Rama, kes osalesid avaüritusel. Kokku valiti välja 131 kandidaatriikide esindajat, kes moodustavad kodanikuühiskonna ekspertide kogu ja saavad osaleda komitee töös lähikuudel. Meie ühine eesmärk on, et kõik kandidaatriigid liiguksid järk-järgult ELile lähemale ja saaksid läbirääkimiste edenedes ELiga üha enam integreeruda.
Elujõuline kodanikuühiskond ja tugev sotsiaaldialoog on hästi toimiva demokraatia jaoks hädavajalikud. Kandidaatriikide kaasamine on positiivne ja loogiline samm demokraatia edendamiseks Euroopas.
Rubriigis „Üks küsimus...“ palusime komitee liikmel ja arvamuse „ELi metsad – metsade seire ja strateegiakavade uus ELi raamistik“ raportööril Florian Marinil jagada meiega komitee nõudmisi sellele raamistikule, võttes arvesse metsade tähtsust ELi kliima- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisel.
Rubriigis „Üks küsimus...“ palusime komitee liikmel ja arvamuse „ELi metsad – metsade seire ja strateegiakavade uus ELi raamistik“ raportööril Florian Marinil jagada meiega komitee nõudmisi sellele raamistikule, võttes arvesse metsade tähtsust ELi kliima- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisel.
Meile on artikli kirjutanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja arvamuse „Demokraatia kaitse pakett“ raportöör Christian Moos. Ta tõi välja põhjused, miks komitee ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut paketi kohta, mis äratas üsna palju tähelepanu, kui see lõpuks eelmise aasta detsembris avaldati.
Meile on artikli kirjutanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja arvamuse „Demokraatia kaitse pakett“ raportöör Christian Moos. Ta tõi välja põhjused, miks komitee ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut paketi kohta, mis äratas üsna palju tähelepanu, kui see lõpuks eelmise aasta detsembris avaldati.
Ei saa eitada, et hääleõiguse kasutamine on võimas vahend arvamuse avaldamiseks ja poliitika mõjutamiseks. Tegelikult hääletame me kõik valimiste ajal üldiselt kandidaadi poolt, keda me isiklikult peame kõige sobivamaks meid ennast, meie uskumusi ja meie väärtussüsteeme esindama. Enamik inimesi ja iseäranis noored, kipuvad siiski sageli unustama selle, milline võim meil hääleõigust kasutades on.
Ei saa eitada, et hääleõiguse kasutamine on võimas vahend arvamuse avaldamiseks ja poliitika mõjutamiseks. Tegelikult hääletame me kõik valimiste ajal üldiselt kandidaadi poolt, keda me isiklikult peame kõige sobivamaks meid ennast, meie uskumusi ja meie väärtussüsteeme esindama. Enamik inimesi ja iseäranis noored, kipuvad siiski sageli unustama selle, milline võim meil hääleõigust kasutades on.
Me väljendame kirglikult soovi muuta maailma, et luua parem tulevik nii meie kõigi kui ka järgmiste põlvkondade jaoks. Kuid kusagil selle protsessi keskel, kui tunneme, et meie arvamused, väärtused ja ideaalid ei ole enam olulised või et meil ei ole mõjuvõimu, me anname alla.
Kreekast pärit noore naisena tean ma seda tunnet täpselt. Ma tean, mida tähendab pettumus, kui meie häält ei võeta kuulda ja meie õigusi rikutakse, ning abitus, mis tekib, kui tundub, et me ei saa enam midagi teha. Mõnikord, hoolimata meie parimatest jõupingutustest, ei kulge asjad plaanikohaselt. Just neil hetkedel, kui me tunneme, et pingutused on olnud asjatud, unustame sageli põhimõttelise tõe – meie võim peitub meie hääles! Nagu ütles ka Barack Obama: „Iga hääl on oluline“.
Kahjuks ei ole see tõenäoliselt mitte ainult minu isiklik kogemus kreeklasena, noore inimesena või naisena. Tõde on see, et paljud inimesed jagavad seda tunnet, olenemata vanusest, etnilisest päritolust, soost, usutunnistusest või isiklikust olukorrast.
Hääletamine on meie ühine hääl soovitud tuleviku kujundamiseks. Haarates ohjad enda kätte, hoolitseme selle eest, et meie unistused ja väärtused kajastuvad otsustes, mis kujundavad meie ühiskonda. Peame tegutsema, sest meie hääl on võti, mis avab ukse tulevikku, mida kujundavad võimestatud noored.
Ja ärge unustage John Lewisi tarku sõnu: „Kui mitte meie, siis kes? Kui mitte praegu, siis millal?“
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku, et uus ELi metsaseire raamistik peab olema kestlik, kulutõhus ja praktikas teostatav. Samuti peab see olema õigeaegne, ohutu ja turvaline, dünaamiline, kaasav ja osaluspõhine, et võimaldada tihedat koostööd teaduse ja praktika vahel ning paremat planeerimist ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku, et uus ELi metsaseire raamistik peab olema kestlik, kulutõhus ja praktikas teostatav. Samuti peab see olema õigeaegne, ohutu ja turvaline, dünaamiline, kaasav ja osaluspõhine, et võimaldada tihedat koostööd teaduse ja praktika vahel ning paremat planeerimist ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Väga oluline on tagada vastastikune täiendavus ja vältida selliste andmete dubleerimist, mis on juba hõlmatud kehtivate õigusaktidega, nt kliima- ja õhupoliitika, elurikkuse õigusnormide ja ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas.
Kliimamuutustega seoses on vaja pikaajalisi andmeid ning andmeid maaelu arengu, ringmajanduse ja teaduse kohta. Oluline on tagada andmete koostalitlusvõime ning sama detailsus, tehnoloogia ja sagedus, eriti juhul, kui kõigis ELi liikmesriikides kogutakse lisaandmeid. Jätkuva tähelepanu all peaks olema halduskoormuse vähendamine ja liigse bürokraatia, nagu andmete mitmekordse kogumise ja aruandluse vältimine. Majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele metsaandmetele tuleks omistada sama tähtsus.
Ei ole võimalik ülehinnata eraomandi ja andmete omandiõiguse tagamise olulisust, eelkõige subsidiaarsuse põhimõtte raames. Kõige tähtsam peaks metsaandmete taristus olema avalik huvi.
Igal metsast kasu saaval ELi liikmesriigil peaks olema pikaajaline metsakava, mis täiendab muid metsa- ja puidustrateegiaid, tagades täiusliku kooskõla kestliku arengu eesmärkidega. Võttes arvesse metsade mitmekesist väärtust, tuleks metsakavade struktuuri lisada sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid ja partnerluspõhimõte ning kaasata kodanikuühiskond pikaajaliste metsakavade väljatöötamisse ja rakendamisse.
Tuleb tugevdada alalise metsakomitee rolli ning see komitee peaks hõlmama kodanikuühiskonna asjaomaseid osalejaid.
