Arutelus demokraatia, õigusküsimuste, õigusriikluse ja tarbijakaitse voliniku Michael McGrathiga hoiatas komitee pidevate katsete eest vaigistada, õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi. Komitee väljendas valmisolekut ühendada jõud komisjoniga, et kaitsta Euroopa kodanikuühiskonda ja võidelda polariseerumise vastu.
Arutelus demokraatia, õigusküsimuste, õigusriikluse ja tarbijakaitse voliniku Michael McGrathiga hoiatas komitee pidevate katsete eest vaigistada, õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi. Komitee väljendas valmisolekut ühendada jõud komisjoniga, et kaitsta Euroopa kodanikuühiskonda ja võidelda polariseerumise vastu.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on valmis aktiivselt osalema Euroopa Komisjoni tulevases kodanikuühiskonna strateegias, mis on praegu ettevalmistamisel ning mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja ühendada lõhestatud kogukondi kogu ELis. Rünnakud kodanikuühiskonna rühmituste ja sõltumatu meedia vastu on sagenenud ning komitee on pühendunud sellise tegevuse vastu võitlemisele ning vaba ja avatud ühiskonna aluste kaitsmisele.
„Komitee on kindlalt pühendunud kodanikuühiskonna kaitsmisele ja võimestamisele. Euroopa kodanikuühiskonna koduna ei ole me passiivsed vaatlejad, vaid astume aktiivselt vastu tegevusele, mis õõnestab kodanikuühiskonna tegutsemisvõimet. Me nõuame tugevamat toetust, paremat kaitset ja kodanikuühiskonna rolli ulatuslikumat tunnustamist meie demokraatia tugevdamisel,“ rõhutas komitee president Oliver Röpke komitee täiskogu istungjärgul 27. märtsil, kui toimus kõrgetasemeline arutelu volinik McGrathiga ühiskonna polariseerumise vähendamise teemal.
Oliver Röpke märkis, et valitsusvälised organisatsioonid ja rohujuure tasandi liikumised võitlevad üha enam demokraatia allakäigu, piiravate õigusaktide, laimukampaaniate ja strateegiliste kohtuasjade vastu, mille eesmärk on vaigistada teisitimõtlemist ning mis on osa laiemast püüdlusest õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi.
Röpke juhtis tähelepanu mõnede Euroopa Parlamendi liikmete hiljutistele süüdistustele keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide vastu ja pidas iseäranis murettekitavaks, et sellised rünnakud ei tule mitte ainult väljastpoolt ELi institutsioone, vaid mõnikord isegi nende seest.
Volinik McGrathi sõnul on komiteel ainulaadne võimalus anda väga väärtuslik panus komisjoni jõupingutustesse tugevdada demokraatiat ja ületada ühiskonna lõhestatus. Ta märkis, et parim viis polariseerumise vastu võitlemiseks on eurooplaste mõjuvõimu suurendamine ja nende esindamine: „Kui meil see õnnestub, suudame oma kogukonnad, ühiskonna ja ELi üksteisele lähemale tuua. Mida iganes me ka ei teeks, on selge, et kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on jätkuvalt otsustava tähtsusega.“
Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis välja kuulutatud uus ELi kodanikuühiskonna strateegia toetab, kaitseb ja võimestab kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid.
Täiskogu arutelul tutvustati ka komitee 2025. aasta kodanikuühiskonna nädala peamisi järeldusi. Selle aasta teema oli „Ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamine polariseerunud ühiskonnas“.Sõna võtsid kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi, kes tutvustas kodanikuühiskonna nädala raames sõnastatud peamisi nõudmisi, kodanikuühiskonna auhinna võitja Richard Vaško Slovakkia väitlusühendusest ning noorteaktivist Kristýna Bulvasová, kes esitles komitee iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa; Sinu arvamus“ peamisi soovitusi.(„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“).(ll)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma liige Antonio García Del Riego
Euroopa on kriitilises olukorras, seistes silmitsi ajalooliste katsumustega, alates rohepöördest kuni sõjani oma vahetus naabruses ja süveneva ülemaailmse konkurentsini. Nende probleemide lahendamiseks on vaja enamat kui poliitilisi avaldusi. Selleks on vaja raha ja suutlikkust seda koondada, suunata ja mitmekordistada. Ühe sõnaga nõuab see tugevat, konkurentsivõimelist ja autonoomset finantssüsteemi, mida meil praegu kahjuks ei ole.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma liige Antonio García Del Riego
Euroopa on kriitilises olukorras, seistes silmitsi ajalooliste katsumustega, alates rohepöördest kuni sõjani oma vahetus naabruses ja süveneva ülemaailmse konkurentsini. Nende probleemide lahendamiseks on vaja enamat kui poliitilisi deklaratsioone. Selleks on vaja raha ja suutlikkust seda koondada, suunata ja mitmekordistada. Ühe sõnaga nõuab see tugevat, konkurentsivõimelist ja autonoomset finantssüsteemi, mida meil praegu kahjuks ei ole.
Rahandus on iga kaasaegse majanduse vereringe. Iga uus tehas, elektrisõiduk, haiglalaiendus või puhta tehnoloogia idufirma sõltub sellest, kas keegi võtab selle rahastamise riski. Ja Euroopas on see „keegi“ sageli pank. VKEd, mis moodustavad 99% ELi ettevõtetest, sõltuvad peamiselt pangalaenudest, et kasvada, investeerida ja eksportida. Siiski on oht, et need institutsioonid, mis moodustavad meie rahastamisökosüsteemi tuumiku, jäävad konkurentsist välja ja neid reguleeritakse üle.
Euroopa räägib sageli „strateegilisest autonoomiast“ energia-, kaitse- ja digitaristu valdkonnas, finantsautonoomiast aga räägitakse harva. Kuigi seda tuleks teha.
Praegu on üle 60% Euroopa investeerimispangandusest vaid nelja Ameerika panga käes. Tulevasi Basel IV eeskirju hakatakse kohaldama täies mahus ELis, kuid mitte USAs, Ühendkuningriigis ega Jaapanis. Selline asümmeetria seab Euroopa pangad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui soovime, et Euroopa pangad rahastaksid kaksiküleminekut ja toetaksid strateegilisi sektoreid, peavad nad saama konkureerida võrdsetel alustel.
Kapitaliturgude liit peab minema kaugemale pelgast retoorikast ning muutuma tõeliseks hoiuste ja investeeringute ühtseks turuks. Selle saavutamiseks vajame arukat, proportsionaalset ja sobivat reguleerimist, mis kaitseb stabiilsust ja tarbijaid, kuid ergutab ka majanduskasvu ja konkurentsivõimet. See tähendab
proportsionaalsust,
tehnoloogilist neutraalsust ja
tulemuspõhiseid eeskirju.
Euroopa ei saa endale lubada naiivsust. Maailmas, mida kujundavad üha enam võimupoliitika ja majandusblokid, tähendab rahaline tugevus suveräänsust. Ameerika Ühendriigid ja Hiina on seda juba mõistnud ja ka Euroopale peaks see lõpuks ometi kohale jõudma.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et Euroopa Komisjoni 2025. aasta tööprogramm, milles seatakse ELi seadusandlikud ja poliitilised prioriteedid, keskenduks majanduslikule vastupanuvõimele, sotsiaalsele õiglusele ja kestlikkusele. Täiskogu istungjärgul toimunud arutelul majanduse ja tootlikkuse voliniku Valdis Dombrovskisega kinnitas komitee, kellel on tööprogrammi kujundamisel oluline roll, taas oma tahet aidata välja töötada tegevuskava, mis tegeleks pakiliste probleemidega, luues samal ajal kaasavama ja rohkem tulevikku suunatud Euroopa Liidu.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et Euroopa Komisjoni 2025. aasta tööprogramm, milles seatakse ELi seadusandlikud ja poliitilised prioriteedid, keskenduks majanduslikule vastupanuvõimele, sotsiaalsele õiglusele ja kestlikkusele. Täiskogu istungjärgul toimunud arutelul majanduse ja tootlikkuse voliniku Valdis Dombrovskisega kinnitas komitee, kellel on tööprogrammi kujundamisel oluline roll, taas oma tahet aidata välja töötada tegevuskava, mis tegeleks pakiliste probleemidega, luues samal ajal kaasavama ja rohkem tulevikku suunatud Euroopa Liidu.
Detsembris 2024 esitas Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee oma panuse tööprogrammi, mille teema on „Üheskoos edasi: julgem, lihtsam ja kiirem liit“. Selle tulevikupildi eesmärk on käsitleda ELi majanduslikke ja geopoliitilisi raskusi. Igal aastal viimistleb komitee tööprogrammi ulatuslike konsultatsioonide ja soovituste abil, et see teeniks kõige paremini Euroopa kodanike ja ettevõtjate huve.
Komitee president Oliver Röpke väljendas heameelt tiheda koostöö üle Euroopa Komisjoniga. Ta tunnustas komisjoni jõupingutusi, kutsus aga üles võtma kasutusele suuremate eesmärkidega ja kaasavama lähenemisviisi. „Oleme jätkuvalt pühendunud selliste poliitikameetmete kujundamisele, mis edendaksid majanduslikku stabiilsust, sotsiaalset võrdsust ja demokraatlikke väärtusi,“ ütles ta.
Valdis Dombrovskis kinnitas veel kord, et komisjoni järgmise viie aasta tööprogrammi eesmärk on parandada majanduslikku konkurentsivõimet ja julgeolekut. „Konkurentsivõimelisema Euroopa ülesehitamise üks oluline osa on meetmete võtmine bürokraatia vähendamiseks. Meie lihtsustamist käsitleva tegevuskava eesmärk on tagada, et meie õigusnormid aitaksid saavutada – mitte takistada – meie majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja julgeolekualaseid eesmärke,“ ütles ta.
2025. aasta põhiprioriteedid
Majanduskasv ja konkurentsivõime
Tööprogrammis keskendutakse struktuurireformidele, uuele mitmeaastasele finantsraamistikule ja tugevamatele kapitaliturgudele. Komitee pooldab laiapõhjalisemat majandusliku vastupanuvõime käsitlust, mille käigus tegeletakse vinduva majanduskasvu, elukalliduse kriisi ja kasvava geopoliitilise ebakindluse probleemidega.
Reguleerida arukamalt, mitte lihtsalt vähem
Komitee toetab komisjoni kavatsust vähendada halduskoormust, kuid hoiatab, et õigusnormide lihtsustamine ei tohi toimuda sotsiaalkaitse või keskkonnastandardite arvelt.
Innovatsiooni ja investeeringute edendamine
Tööprogrammis seatakse prioriteediks ELi tehnoloogiline juhtpositsioon, pöörates suurt tähelepanu digivõrkudele, tehisintellektile ja kvanttehnoloogiale. Komitee kutsub komisjoni üles looma tingimused, mis hoiaksid ära kapitali väljavoolu ja soodustaksid pikaajalisi investeeringuid Euroopas.
Õiglasem ja keskkonnahoidlikum Euroopa
Tööprogrammi eesmärk on tugevdada sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust, käsitledes selliseid küsimusi nagu oskuste nappus, toiduga kindlustatus ja kestlik rahandus. Komitee rõhutab sotsiaalset ühtekuuluvust ja õiglast digiüleminekut edendavate poliitikameetmete tähtsust.
Valmistumine laienemiseks ja tulevikuks
Kuna EL valmistub võimalikuks laienemiseks pärast 2028. aastat, esitatakse tööprogrammis finants- ja poliitilist stabiilsust tagavad kavad. Komitee rõhutab, et arvesse tuleb võtta kodanikuühiskonna seisukohti, et tagada poliitikameetmete vastamine kõigi eurooplaste vajadustele. (tk)
Igapäevaste pommitamiste ajal, kui Ukraina noorte peamine eesmärk on ellu jääda, ei ole neil aega mõelda kaugemale tulevikule, ütleb 18aastane Jevhenija Senõk, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja ja noorteaktivist Ukrainast. Ta kõneleb sõja mõjust oma riigi noorteorganisatsioonidele ja sellest, miks on oluline teha Ukraina noorte hääl kuuldavaks Euroopas.
Igapäevaste pommitamiste ajal, kui Ukraina noorte peamine eesmärk on ellu jääda, ei ole neil aega mõelda kaugemale tulevikule, ütleb 18aastane Jevhenija Senõk, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja ja noorteaktivist Ukrainast. Ta kõneleb sõja mõjust oma riigi noorteorganisatsioonidele ja sellest, miks on oluline teha Ukraina noorte hääl kuuldavaks Euroopas.
Kuidas on Ukrainas kolm aastat käiv sõda mõjutanud Teie arvates Teie noorteorganisatsiooni ja kuidas on selle tegevus muutunud?
2013. aastal loodud SD platvormi eesmärk on kaitsta selliseid väärtusi nagu vabadus, solidaarsus, võrdsus ja õiglus, sest usume, et need on Ukraina edumeelse tuleviku loomisel kõige olulisemad. Meil on ka palju välisfiliaale, et säilitada kodust lahkuma sunnitud Ukraina noorte kaasamine välismaal.
Kuid kõigepealt on sõda mõjutanud piirkondlike filiaalide tööd. Mitmeid neist, näiteks Odessas ja Zaporižžjas, asuvad eesliinile väga lähedal ja sealsed inimesed kogevad iga päev pommitamist. Neil on raske mõelda ürituste korraldamisele, kui peamine eesmärk on ellu jääda. Igapäevane pommitamine mõjutab noori kogu riigis, sest neil pole aega mõelda kaugemale tulevikule – kunagi ei tea, mis juhtub homme või isegi paari tunni pärast.
Sõja tõttu on ka Ukraina finantsolukord ebastabiilne, mille tulemuseks on noorte tööpuudus. Noored peavad otsima tööd ning samal ajal püüdma õppida ja osaleda noorteorganisatsioonides. Neid aspekte on keeruline tasakaalustada.
Pärast täiemahulist sissetungi asusid paljud noored võitlema Venemaa agressiooni vastu relvaga käes, mitte noortenõukogude või -organisatsioonide kaudu. Seetõttu ei ole noortel poliitilist kogemust. Edaspidigi on raske tagada, et kõik saaksid korralikult poliitikas osaleda.
SD platvorm pakub tasuta mitteformaalset poliitilist haridust, et noored teaksid, kuidas nad saavad poliitikat mõjutada piirkondlikul ja riiklikul tasandil.
Miks on Teie arvates oluline, et noorteorganisatsioonid või nende esindajad saaksid osaleda sellistel üritustel nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“?
Esiteks näitavad need rahvusvahelised üritused ukrainlastele, et Euroopa ei ole meid unustanud. Meil on oluline siin olla, et meid kuuldaks ning saaksime ise kuulda teiste kogemusi ja viia uusi mõtteid kaasa oma riiki.
Samuti näitab see, et suudame Euroopa Liidu liikmeks saada ja oleme sellele pühendunud, sest kui me oleme siin, siis saavad Euroopa noored kuulata meid ja meie neid. See on nagu meie kõigi partnerlus.
Millist tuge ja abi noored Teie arvates vajavad, et julgustada neid osalema noorte töös ja olema aktiivsed?
Minu arvates on Euroopa Liidu jaoks väga oluline konsulteerida Ukraina noortega. Ma arvan, et kui Euroopa Liit annab meile edaspidigi võimaluse rääkida kaasa ELi poliitika kujundamisel, jõuame ühiste järeldusteni, mis on kasulikud mõlemale poolele. Kuna oleme osa Euroopast, peame jõudma ühistele järeldustele kõigis poliitikavaldkondades. Kui Euroopa Liit jätkab rahalise toetuse pakkumist Ukraina noortele, et nad saaksid sellistel üritustel osaleda, julgustab see neid poliitikas osalema, sest rahaline kulu ei oleks osalemisel enam nii suureks takistuseks.
Jevhenija Senõk on Ukraina noortenõukogu liikmesorganisatsiooni SD platvorm noorteaktivist. Ta õpib Lvivi riiklikus polütehnilises ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.
Vastuseks president Ursula von der Leyeni Euroopa ookeanipakti algatusele on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitanud olulised soovitused, kuidas edendada terviklikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi ookeanide majandamisel. Komitee visioon keskendub elujõuliste ja tulutoovate ookeanide tagamisele, ELi sinise majanduse soodustamisele, mereuuringute ja innovatsiooni tugevdamisele ning mereökosüsteemide kaitsmisele tulevaste põlvkondade jaoks.
Vastuseks president Ursula von der Leyeni Euroopa ookeanipakti algatusele on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitanud olulised soovitused, kuidas edendada terviklikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi ookeanide majandamisel. Komitee visioon keskendub elujõuliste ja tulutoovate ookeanide tagamisele, ELi sinise majanduse soodustamisele, mereuuringute ja innovatsiooni tugevdamisele ning mereökosüsteemide kaitsmisele tulevaste põlvkondade jaoks.
Sinise majanduse potentsiaali täielik ärakasutamine
Komitee rõhutab tugeva ja konkurentsivõimelise sinise majanduse arendamise tähtsust. See hõlmab õigusraamistike lihtsustamist, strateegilise autonoomia tagamist, innovatsiooni edendamist ja süsinikuheite vähendamist.
Meretööstuse jõuka tuleviku kindlustamiseks toetame kiireid investeeringuid e-kütustesse, avamere taastuvenergiasse ja uuenduslikesse meretehnoloogiatesse. Lisaks aitab selgete kestlikkuse eesmärkidega tugeva merendusklastri loomine säilitada Euroopa juhtpositsiooni meretööstuses. Seepärast on hädavajalik luua sinise majanduse väärtusahelate tööstusliit ja tugevdada ELi merendusjulgeoleku strateegiat.
Lisaks soovitame anda hinnang praegu kehtivatele poliitikameetmetele, näiteks ühisele kalanduspoliitikale. Jätkuvalt tuleks toetada säästvat kalapüüki ning samal ajal tuleks vähendada sõltuvust mereandidest. Impordile tuleks kohaldada samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama 2026. aastaks välja nn sinist toitu käsitleva ELi tegevuskava.
Merendusteadmiste, -uuringute ja -innovatsiooni edendamine
Komitee nõuab merendusuuringute ja -innovatsiooni suuremat rahastamist, rõhutades vajadust ülemaailmse teaduskoostöö ja parema tehnoloogia järele merendussektoris. Selleks soovitame luua sinise majanduse keskused ja ELi ookeanivaatluskeskus.
Investeeringute ja rahastamise suurendamine ookeanide jätkusuutlikkuse tagamiseks
Toonitame vajadust mobiliseerida märkimisväärseid avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et toetada kestliku arengu eesmärki nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid). Selleks tuleks ELi rahastamisprogrammides, näiteks programmis „Euroopa horisont“, luua spetsiaalsed eelarveread ookeaniprojektidele. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond peaks samuti saama tugevamat rahalist toetust, et toetada konkurentsivõimelisi ja vähese süsinikuheitega sektoreid.
Sotsiaalselt kaasav ja õiglane üleminek
Vastupanuvõimeline ookeanimajandus peab tagama merendustöötajate õiglase kohtlemise. Komitee soovitab meetmeid tööjõupuuduse vähendamiseks, põlvkonnavahetuse soodustamiseks ja kutsealase ümberõppe võimaluste pakkumiseks. Et kaitsta töötajaid, eelkõige neid, kes ei saa tehnoloogiliste muutuste tõttu uutele ametikohtadele üle minna, tuleks kehtestada ulatuslikud sotsiaaltoetussüsteemid.
Elujõuliste ja vastupanuvõimeliste ookeanide tagamine
Meie ookeane ähvardavad kliimamuutuste, reostuse, plasti ja inimtegevuse surve tõttu paljud ohud. Seepärast kutsume üles tegema suuremaid pingutusi merede taastamiseks ja kaitsmiseks ning nende jätkusuutlikuks kaitseks kooskõlas ülemaailmsete elurikkuse säilitamise kohustustega. Hea keskkonnaseisundi saavutamine on oluline ka majandusliku stabiilsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohalt. Lisaks peaksime kiiresti investeerima rohelisse taristusse, reostuse vähendamisse ja Euroopa kliimakohanemise kavasse, tugevdades samal ajal ELi juhtpositsiooni ülemaailmses merenduse majandamises.
Et suurendada majanduslikku õitsengut ja austada samal ajal meie keskkonna taluvuspiire, kutsub komitee üles tegema piirkondlikku koostööd kohalike kogukondadega, et tagada poliitikameetmete omavaheline kooskõla. Samuti soovib ta paremaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, tugevamat ELi ookeanidiplomaatiat ja merendusele keskendunud töörühmi ELi institutsioonides.
Lõpetuseks soovitab komitee parandada mereala ruumilist planeerimist, et tasakaalustada eri huve, näiteks ühelt poolt avamereenergia laiendamist ja teiselt poolt kalandust ja vesiviljelust. Eesmärk on edendada kooseksisteerimist ja kestlikkust ning tagada samal ajal traditsiooniliste kalapüügiga tegelevate kogukondade säilimine ja kaasamine otsuste tegemisse.
17aastane õpilane Adam Mokhtari oli üks Iirimaa esindajatest üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“,mis toimus teemal „Anname noortele hääle“ märtsis Brüsselis. Hiljem tutvustas ta ürituse soovitusi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal, kus võttis sõna istungil „Euroopa kursi seadmine – polariseerunud ühiskondade taasühendamine kogukonnaõppe ja kodanikuhariduse kaudu“. Adam kirjeldab, mis talle ürituse juures meeldis, ja jagab oma isiklikku lugu, et toonitada, miks ta soovib Euroopat, kus kõik tunnevad end kaasatuna.
17aastane õpilane Adam Mokhtari oli üks Iirimaa esindajatest üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“,mis toimus teemal „Anname noortele hääle“ märtsis Brüsselis. Hiljem tutvustas ta ürituse soovitusi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal, kus võttis sõna istungil „Euroopa kursi seadmine – polariseerunud ühiskondade taasühendamine kogukonnaõppe ja kodanikuhariduse kaudu“. Adam kirjeldab, mis talle ürituse juures meeldis, ja jagab oma isiklikku lugu, et toonitada, miks ta soovib Euroopat, kus kõik tunnevad end kaasatuna.
Adam Mokhtari
Tere, minu nimi on Adam Mokhtari ja ma sain suurepärase kogemuse, esindades Iirimaad üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“. Umbes 90 noort üle kogu Euroopa tulid kokku, et jagada ideid ja kujundada tulevikku.
Minu jaoks oli ürituse üks parimaid osi töö rühmades, et arutada olulisi küsimusi ja teha otsuseid. Mulle meeldis väga ka tegevus, milles me olime kordamööda kuulaja, kõneleja ja vaatleja rollis ning arutasime, mida Euroopa meist igaühe jaoks isiklikult tähendab. Meil kõigil oli seitse minutit aega rääkida – nii sai igaühe hääl kuuldavaks.
Lõpuks leppisime kokku viies peamises soovituses. Need on: muuta valitsused läbipaistvamaks ja kaasata noori, õpetada koolides kodanikuaktiivsust, tagada võrdsus kõigile, anda noortele tõeline sõnaõigus poliitikas ja luua tugev kliimameetmete kava.
Mul oli au esindada kõiki üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalejaid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal ning jagada meie soovitusi poliitikakujundajatega. See näitas mulle, et noorte hääled on olulised.
Hariduse jõud
Haridusel on tohutu tähtsus, et aidata noori demokraatiasse kaasata. See õpetab meid kriitiliselt mõtlema, valeuudiseid märkama ja asuma tegutsema. Oma kooli toetuseta ei oleks mul seda võimalust olnud. Nüüd tahan ka teisi osalema julgustada.
Komitee president Oliver Röpke ja ELi noortekoordinaator Biliana Sirakova kuulasid üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ meie ideid ja julgustasid meid muutuste poole püüdlema.
Minu lugu ja miks kaasamine on oluline
Olen sündinud Iirimaal, ent mu vanemad kolisid siia 90ndate lõpus. Kui nad saabusid, kogesid nad iirlaste armastust ja austust. Mu ema ja isa rääkisid mulle, et sel perioodil oli Iirimaal väga vähe mitmekesisust. Sellest hoolimata läks mu vanematel 90ndatel hästi.
Ma olen iirlane ja eurooplane. Olen Alžeeria päritolu. Mõnikord olen tundnud end teistest erinevana, kuid enamasti tunnen end nagu kõik teisedki. Olen erinevatest kultuuridest palju õppinud ja arvan, et see teeb elu paremaks. Oleks igav, kui oleksime kõik ühesugused. Küsimus on avatuses erinevustele ja teiste mõistmises.
Kahjuks kogevad mõned rändajad ja noored praegu diskrimineerimist, viha ja ebaõiglast kohtlemist, mida võib soodustada sotsiaalmeedia. See peab muutuma. Selle nägemine teeb mind õnnetuks. Mõnedel Iirimaal elavatel sisserändajatel läheb praegu kehvasti ja nad elavad tänaval ning neid peetakse probleemiks. See ei ole lihtne ja on nii kurb.
Mul on olnud õnne käia koolides, kus kõik tunnevad end kaasatuna, kuid mitte kõigil noortel ei ole sellist kogemust. Peame tagama, et kõik noored tunneksid end aktsepteerituna ja siia kuuluvana, aga mitte kõrvaletõugatuna või ühiskonnast väljajäänuna.
Parema tuleviku ehitamine
Selleks, et muuta Iirimaa ja Euroopa Liit kaasavamaks, vajame paremat haridust erinevate kultuuride kohta ja teadmisi sellest, mida EL meie heaks teeb. See aitab kaasa mõistmisele ja parandab kaasamist.
Vajame kogukonnaüritusi, et tuua inimesed kokku ja suhelda üksteisega positiivselt. Rohkem noori tuleb kaasata otsuste tegemisse kohalikul tasandil, kasvõi noorteklubides, spordiklubides või koolis või siis ELi tasandil. Nii tunnevad nad, et nad on enda jaoks olulistesse asjadesse kaasatud. Näidake noortele, kuidas osaleda.
Vajame ELi toetust, et muuta kaasamine prioriteediks. Oli hea kuulda, et komitee jaoks on kaasamine prioriteet.
Mida ma soovin Euroopale?
Paljud noored ei tea palju sellest, mida EL nende heaks teeb. EL peaks tegema rohkem, et aidata meil poliitikas ja hääletamises osaleda.
Ma soovin ühtset, õiglast ja sõbralikku Euroopat, kus igaüks tunneb end oma taustast olenemata kaasatuna.
Üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ näitas mulle, et noored saavad muutusi algatada. Isegi kui kõiki meie ideid ei võeta kohe omaks, siis neid vähemalt kuulatakse. Alžeeria päritolu Iiri noorena tunnen, et minu hääl on oluline – ja ma soovin, et ka teistel oleks sama võimalus.
Haridus võib aidata inimesi ühendada, võidelda diskrimineerimise vastu ja anda noortele hääle. Võtan selle kogemuse koju kaasa ja julgustan ka teisi osalema. Tulevik on meie kätes! See on meie Euroopa ja meil on sõnaõigus!
Adam Mokhtari on 17aastane õpilane Iirimaalt. Ta õpib Dublini lähedal Balbrigganis asuvas Bremore Educate Together’i keskkoolis. Adam on innukas ELi ja ühiskonna kaasavamaks ja edukamaks muutmise suhtes ning ta osales üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ ja oli selle ürituse esindaja tänavusel kodanikuühiskonna nädalal.
Lõhede ületamine: kuidas kodanikuühiskond saab võidelda kahjuliku polariseerumise vastu
Ajal, mil meie ühiskond seisab silmitsi kasvava polariseerumisega ja usaldus demokraatlike institutsioonide vastu väheneb, peab kodanikuühiskond selle väljakutse vastu võtma. Polariseerumine iseenesest ei ole alati halb; demokraatlik arutelu eeldabki erinevaid seisukohti. Kui aga polariseerumine viib vaenulikkuse, desinformatsiooni ja lõhestatuseni, ohustab see meie demokraatia alustalasid.
Lõhede ületamine: kuidas kodanikuühiskond saab võidelda kahjuliku polariseerumise vastu
Ajal, mil meie ühiskond seisab silmitsi kasvava polariseerumisega ja usaldus demokraatlike institutsioonide vastu väheneb, peab kodanikuühiskond selle väljakutse vastu võtma. Polariseerumine iseenesest ei ole alati halb; demokraatlik arutelu eeldabki erinevaid seisukohti. Kui aga polariseerumine viib vaenulikkuse, desinformatsiooni ja lõhestatuseni, ohustab see meie demokraatia alustalasid.
Tänavuse kodanikuühiskonna nädala jooksul nägime märkimisväärseid näiteid algatustest, millega võideldakse kahjuliku polariseerumise vastu. EMSK kodanikuühiskonna auhinnaga on esile tõstetud organisatsioone, mis tegelevad meediapädevuse, desinformatsiooni vastu võitlemise ja põlvkondadevahelise dialoogi edendamisega. Kui me tahame ehitada elujõulist ja sidusat ühiskonda, siis just selliseid projekte tulebki toetada.
Oleme tunnistajaks kasvavale ühiskondlikule killustumisele kogu Euroopas. Probleeme on palju: majanduslik ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, digitaalne väärinfo ja poliitiline ekstremism. Viimase aja populistlike liikumiste esilekerkimine kogu Euroopas, meedia pluralismi vähenemine ja usalduse vähenemine institutsioonide vastu näitavad, kuidas polariseerumine õhutab rahulolematust. Need suundumused nõrgestavad demokraatlikke struktuure ja õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellistel aegadel ei ole kodanikuühiskond mitte ainult demokraatlikus protsessis osaleja, vaid ka selle vastupidavuse kaitsja.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid on pikka aega olnud demokraatlike väärtuste kaitsmisel esirinnas. Nad tegutsevad vahendajatena, toovad kuuldavale erinevad seisukohad, võitlevad väärinfo vastu ja edendavad informeeritud avalikke arutelusid. Nad pakuvad platvormi neile, kes tunnevad, et neid ei võeta kuulda, ning propageerivad kaasavat poliitikat, mis pigem tasandab kui süvendab lõhesid. Kodanikualgatuse, faktipõhiste arutelude ja sallivust edendavate algatuste kaudu võitleb kodanikuühiskond aktiivselt lõhestavate jõudude vastu.
Komitee on veendunud, et osaluse ja dialoogi tugevdamine on ainus võimalik tee edasi. Me näeme seda oma töös iga päev – meie liikmed, kes esindavad tööandjaid, ametiühinguid ja valitsusväliseid organisatsioone, osalevad jõulistes aruteludes, kuid alati eesmärgiga leida ühist keelt. Meie tugevus seisneb konsensuses ja see on mudel, mida tuleb laiendada kogu Euroopasse.
Kodanikuühiskonnale tuleb luua tingimused, et ta saaks etendada oma täit rolli polariseerumise vastu võitlemisel. See tähendab, et kodanikuühiskonnale tuleb tagada juurdepääs rahastamisele, kaitsta tema vaba tegutsemist ja edendada keskkonda, kus tema panust demokraatlikku ellu tunnustatakse ja hinnatakse. Osalemismehhanisme, olgu nendeks siis kodanikega peetavad konsultatsioonid, rohujuure tasandi algatused või aruteludemokraatia vahendid, tuleb tugevdada, et inimesed tunneksid end otsuste tegemisse kaasatuna.
Euroopa tulevik sõltub sellest, kas kodanikud tunnevad end esindatuna, kaasatuna ja kuuldavõetuna. Kodanikuühiskond ei ole demokraatia lisand – see on tema selgroog. Kuna me tegutseme lõhestumise ajastul, peame andma kodanikuühiskonnale vahendid, tunnustuse ja ruumi, mida ta vajab, et jätkata meie demokraatlike väärtuste kaitsmist. Dialoogi pidamise, sotsiaalse kaasatuse edendamise ja ekstremismi vastu võitlemise kaudu võib kodanikuühiskond olla jõud, mis muudab polariseerumise konfliktiallikast konstruktiivse arutelu ja sotsiaalse arengu mootoriks.
Töötame koos selle nimel, et lõhestumine ei määraks meie tulevikku. Selle asemel ehitame üles Euroopa, kus arvamuste mitmekesisus tugevdab meie ühtsust, kus kaasamine taastab usalduse ja kus kodanikuühiskond näitab teed lõhede ületamisel.
