Võrreldes maailma teiste majandusruumide, näiteks Ameerika Ühendriikidega, seisab euroala silmitsi järgmiste pakiliste probleemidega: madal tööjõu tootlikkus, kahanev konkurentsivõime ja majanduse aeglustumine. Selle suundumuse muutmiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiireloomulist ja kooskõlastatud strateegiat.

Komitee esitas oma arvamuses „Euroala majanduspoliitika 2025“ kava, mille abil edendada majanduskasvu, süvendades siseturgu, vähendades õigusloomealast bürokraatiat ja tagades liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Samal ajal tuleb poliitikas käsitleda selliseid murrangulisi suundumusi nagu tehisintellekt ja elanikkonna vananemisest lähtuv surve.

Pärast väliseid vapustusi, nagu COVID-19 pandeemia ja energiakriis, ollakse euroalal silmitsi suurte majandusprobleemidega. Kuigi on pingutatud stabiliseerimise nimel, nõuavad sellised küsimused nagu riigisisene ebakindlus, demograafilised muutused ja kasvav eelarvesurve julgeid reforme.

Komitee pakub tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks välja kolmeetapilise lähenemisviisi: süvendada siseturgu, koordineerida tööstuspoliitikat ja vähendada bürokraatiat. Väga oluline on riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis nõuab tasakaalustatud raamistikku, tugevamat ELi koostööd ja jõupingutusi kasutamata tulude ärakasutamiseks. Investeeringud on endiselt nõrk koht: vaja on täiendavat riskikapitali ja innovatsioonisõbralikku poliitikat.

Tähtsal kohal on ka tööturu vastupanuvõime. Selle jaoks on vaja paindlikkust, õiglast palka, sotsiaalkindlustusreforme ja tehisintellektil põhinevate oskuste arendamist. Komitee rõhutab vajadust jagatud vastutuse järele ELi ja selle liikmesriikide vahel ning toetab poliitika paremat koordineerimist. Otsustavate meetmete ja strateegiliste investeeringutega saab euroalal tulevikuks üles ehitada vastupidava, konkurentsivõimelise ja kestliku majanduse (tk). 

Talv taandub vastutahtsi kevade ees ja märtsis jõuavad komiteesse põnevad üritused, mis seavad tähelepanu keskpunkti noored ja kodanikuühiskonna.

Avapaugu annab 16. korda aset leidev üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. 13.–14. märtsil 2025 koguneb üritusele „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ peaaegu 100 noort osalejat noorteorganisatsioonidest, riiklikest noortekogudest ja keskkoolidest ning 37 õpetajat ELi liikmesriikidest, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist. Kõik nad saavad osa ainulaadsest kogemusest, pidades koos nõu, et kujundada Euroopat oma soovide kohaselt.

Komitee saab nende soovitusi kaasata juba mõni päev hiljem algaval teisel kodanikuühiskonna nädalal noortele keskenduvatel aruteludel ning jagada neid seejärel Euroopa institutsioonide kõrgetasemeliste esindajatega.

Pärast 2024. aastal tehtud paljutõotavat algust toimub selle aasta kodanikuühiskonna nädal 17.–21. märtsil, keskendudes ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamisele polariseerunud ühiskonnas. Ühiskonnas valitsevat lõhet on veelgi süvendanud ühiskonna ebastabiilsus, majanduslangus ja laialdane rahulolematus eriti nende seas, kes tunnevad, et nad on kõrvale jäetud ja neid ei kuulata (ära).

Selliste pakiliste probleemide käsitlemiseks toob 2025. aasta kodanikuühiskonna nädal kokku paljud erinevad kodanikuühiskonna sidusrühmad Euroopast ja mujalt, pakkudes ainulaadset platvormi kriitilistes aruteludes osalemiseks, parimate tavade jagamiseks ja koostööks, et leida lahendusi, mis edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja tugevdavad demokraatlikku kaasatust.

Selle aasta ürituse raames toimub kolm suuralgatust: Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühm, kes arutab seda, kuidas saab Euroopa kodanikuühiskonna strateegia suurendada ühtekuuluvust; Euroopa kodanikualgatuse päev ja selle roll polariseerumise vastu võitlemisel; ning kodanikuühiskonna auhinna üleandmise tseremoonia. 15. kodanikuühiskonna auhind, millega tunnustatakse kodanikuühiskonna algatuste tipptaset, tähtsustab võitlust Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu. Võitjate hulgas esindab Belgiat kodanikuühiskonna organisatsioon „Diversity“, Prantsusmaad „Reporters of Hope“ ja Slovakkiat „Slovak Debate Association“. Paremusjärjestus tehakse teatavaks tseremoonial.

Meie kodanikuühiskonna nädal on päevakohane platvorm, millel innustatakse organiseeritud kodanikuühiskonda ja inimesi väljendama arvamust põhiküsimustes, alates süvenevatest kliimamuutuste probleemidest, elukalliduse tõusust ja sissetulekute erinevuste suurenemisest kuni 2024. aasta valimiste tulemusteni kogu maailmas, mis kõik on loonud viljaka pinnase ulatuslikuks polariseerumiseks.

Kutsun teid osalema sisulises mõttevahetuses, ühinema meie aruteludega ja haarama kinni võimalusest muuta sõnad teoks. Meie arvamus on oluline ja seda võetakse kuulda, kui seisame üheskoos, käitume proaktiivselt ja oleme valmis andma oma panuse sidusamasse ja kaasavamasse Euroopasse. Registreerumine on avatud. Ärge jätke seda võimalust kasutamata!

Laurentiu Plosceanu

teabevahetuse eest vastutav asepresident 

11. veebruaril kuulutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja neljanda ELi maheauhindade konkursi, millele saab taotlusi esitada 27. aprillini 2025.

Need auhinnad tähistavad mahepõllumajanduse väärtusahela tipptaset. Tunnustatakse silmapaistvaid panuseid sellistes kategooriates nagu parim mahetootja, -linn, -piirkond, mahetoidu töötlejast VKE, mahetoidu jaemüüja ning mahetoidurestoran/mahetoitlustaja. Komitee keskendub eriliselt kolmele kategooriale:

• parim mahetoidu töötlejast VKE
• parim mahetoidu jaemüüja
• parim mahetoidurestoran/mahetoitlustaja

Võitjad kuulutatakse välja Euroopa mahepäeval, 23. septembril 2025. Kandideerima julgustatakse mahepõllumajanduse sidusrühmi, sealhulgas põllumajandustootjaid, töötlejaid, jaemüüjaid ja avaliku sektori asutusi .

Osalemistingimuste ja kandideerimisavalduste üksikasjad leiate Euroopa Komisjoni veebisaidilt. Küsimused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hallatavate kategooriate kohta võib saata aadressile EUorganicawardsEESC@eesc.europa.eu.

Selle algatusega toetatakse ELi mahepõllumajanduse tegevuskava, edendades mahepõllumajanduslikku tootmist ja tarbijate teadlikkust. (ks) 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Komitee töötajate rühm hoiatab, et raske tööga välja võideldud sotsiaalseid ja töötajate õigusi ei tohiks heita kõrvale ELi püüdlustes säilitada konkurentsivõime maailmamajanduses. Ulatuslikuma dereguleerimise üleskutsete tuules ei tohi Euroopa Liit lubada tagasiminekut olulistes õigusaktides, näiteks mis puudutab Euroopa sotsiaalõiguste sammast.

Järgides Draghi ja Letta aruannetes antud soovitusi, avaldas Euroopa Komisjon teatise konkurentsivõime kompassi kohta. Seda täiendavad komisjoni esitatud horisontaalsed algatused, mille eesmärk on soodustada ettevõtjate tegevust. Eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsieelist.

Töötajate rühm on sügavalt mures selle pärast, et sotsiaalsed ja töötajate õigused võivad selles protsessis unarusse jääda, kuna EL näib olevat otsustanud pidada iga hinna eest sammu teiste konkurentsivõimeliste majandusjõududega.

Seepärast on töötajate rühm teinud ettepaneku koostada mitmeid omaalgatuslikke arvamusi, milles käsitletakse konkurentsivõime küsimust inimkapitali lisaväärtuse seisukohast.  Üks selline on kavandatav arvamus „Ametiühingute roll tootlikkuse suurendamisel“. Arvamuse eesmärk on näidata, et ELi tootlikkuse (mis mõjutab konkurentsivõimet) liikumapanev jõud on peamiselt investeeringud inimkapitali (töötajatesse) ning tehnoloogiasse ja innovatsiooni.

Sellega seoses rõhutatakse ametiühingute keskset rolli, kuna nemad koondavad kollektiivläbirääkimiste ja ühiste meetmete kaudu töötajaid, kujundades tööturu dünaamikat, et aidata saavutada konkurentsivõimelist majandust.

Lisaks on töötajate rühma ühe eelseisva uuringu eesmärk teha kokkuvõte Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud ELi õigusaktidest ja hinnata nende hetkeseisu. See uuring on oluline sotsiaalpoliitika jälgimise vahend, kuna otsingutes leidmaks parim viis konkurentsivõime saavutamiseks keskendub Euroopa eeldatavasti peaasjalikult oma majandusele.   

Lõpetuseks uurib töötajate rühm aprillis toimuval huvigrupi „Töötajate hääl suurema demokraatliku osaluse tagamiseks“ koosolekul kavandatud jõupingutusi vähendada ettevõtete regulatiivset koormust – seda peetakse teguriks, mis aeglustab Euroopa konkurentsivõimet – ning nende püüdluste mõju töötajaid ja keskkonda kaitsvatele ELi õigusaktidele, eelkõige kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja äriühingute kestlikkusaruandluse kontekstis.

17.–20. märtsil 2025 toimub teist korda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädal, mille teemaks on seekord „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Registreeruge siin!

Veel on aega registreeruda komitee teisele kodanikuühiskonna nädalale – üritusele, kuhu kogunevad Euroopa kodanikuühiskonna esindajad, ELi poliitikakujundajad, eksperdid, ajakirjanikud ja teised, et arutada üht tänapäeva kõige pakilisemat probleemi: kuidas võidelda meie ühiskondade polariseerumise vastu?

Kattuvad kriisid alates pandeemiast ja kliimamuutustest kuni elukalliduse ja sissetulekute ebavõrdsuse suurenemiseni on kogu ELis ja mujal maailmas põhjustanud polariseerumist, süvendades sotsiaalseid lõhesid, õõnestades usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ja pannes kogukondade ühtsuse surve alla.

Selles kontekstis on 2025. aasta kodanikuühiskonna nädal mõeldud julge üleskutsena võtta meetmeid, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja tugevdada demokraatlikku osalust. Tegemist on neli päeva kestva foorumiga, mille elavad arutelud ja koostööseminarid annavad kõigile osalejatele ainulaadse võimaluse tähtsatel teemadel kaasa rääkida, parimaid tavasid jagada ja üheskoos praktilisi lahendusi arendada. 

Mida oodata?

2025. aasta kodanikuühiskonna nädalal leiavad aset komitee kontaktrühma juhitud paneelarutelud, Euroopa kodanikualgatuse päev ja komitee kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia.

Kodanikuühiskonna nädala juhatab sisse teadlane, kirjanik ja poliitiline kommentaator Albena Azmanova, kelle sõnavõtt pakub mõtteainet ja loob üritusele fooni, näidates kätte järgnevate arutelude suuna.

Seejärel toimub kõrgetasemeline paneelarutelu, mille lähtepunktiks on küsimus: kas oleme ikka veel „ühinenud mitmekesisuses“? Paneelarutelul osalevad Euroopa Parlamendi asepresident Younous Omarjee, eesistujariiki Poolat esindav kodanikuühiskonna minister Adriana Porowska, komitee president Oliver Röpke, komitee kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi, Rahvusvahelise Euroopa Liikumise peasekretär Petros Fassoulas ja Moldova riikliku noortenõukogu esindaja Mădălina-Mihaela Antoci.

Kodanikuühiskonna nädalal uurime, kuidas kodanikuhariduse abil lõhesid ületada, kuidas Euroopa saab olla innovatsiooniliider oma väärtusi ohtu seadmata ning kuidas eluasemed taskukohasemaks ja kestlikumaks muuta, võideldes samal ajal energiaostuvõimetusega ja toetades mitut põlvkonda ühendavaid eluasemevõimalusi. Samuti uurime viise, kuidas tugevdada kodanikuühiskonda avaliku ja heategevusliku toetuse kaudu, kuidas tagada, et ELi poliitika kajastaks kohalikke vajadusi rohe- ja sinise ülemineku käigus ning kuidas paremini tunnustada, kaitsta ja kaasata kodanikuühiskonda kogu Euroopas.

Koos Euroopa Parlamendiga korraldataval erakorralisel istungil käsitletakse eraldi mitmeaastast finantsraamistikku ja selle mõju kodanikuühiskonnale.

Euroopa kodanikualgatuse päev 2025

Euroopa kodanikualgatuse päeval 18. märtsil keskendutakse osalusdemokraatia võimsale vahendile, milleks on Euroopa kodanikualgatus. See Lissaboni lepinguga loodud algatus võimaldab kodanikel kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama konkreetses küsimuses uusi ELi õigusakte. Komisjon kaalub neid ettepanekuid, mille esitajatel õnnestub koguda vähemalt miljon allkirja.

Kõrgetasemelistel aruteludel ja interaktiivsetel seminaridel käsitlevad osalejad peamisi teemasid, nagu Euroopa kodanikualgatuse roll polariseerumise vastu võitlemisel ja strateegiad kodanikualgatuse toetuse suurendamiseks kõigis liikmesriikides. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad aktiivselt osaleda Euroopa kodanikualgatuse protsessis, et teha kodanike hääl Euroopa poliitikakujundamises kuuldavaks.

Osalejatel on ka ainulaadne võimalus suhelda otse Euroopa kodanikualgatuse endiste, praeguste ja tulevaste korraldajatega, et jagada parimaid tavasid ja õppetunde, mida omaenda kampaaniates arvesse võtta.

Lisaks rõhutatakse üritusel mõjustrateegiate tähtsust Euroopa kodanikualgatuste ja kodanike paneelarutelude tulemuslikumaks muutmisel, eriti mis puutub tõenäosuse suurendamisse, et ELi institutsioonid võtavad seadusandlikke järelmeetmeid.

Kodanikuühiskonna auhind 2025

2025. aasta kodanikuühiskonna nädala viimasel päeval toimub muu hulgas komitee 15. kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia.

Kodanikuühiskonna auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse. Igal aastal autasustatakse üksikisikuid ja kodanikuühiskonna organisatsioone uuenduslike ja loominguliste mittetulunduslike projektide eest, mis käsitlevad erinevaid ELi jaoks olulisi teemasid.

Sel aastal antakse auhind kolmele projektile, mille eesmärk on võidelda ELi ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu.

Nädalale paneb punkti dünaamiline lõppistung, millel võtavad teiste hulgas sõna Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident (kinnitamisel), Euroopa Parlamendi asepresident Katarina Barley, komitee president Oliver Röpke ning Serbia Demokraatia Keskuse Sihtasutuse peasekretär Nataša Vučković.

Osalege arutelus!

Neli päeva sisukaid arutelusid, inspireerivaid kõrgetasemelisi sõnavõtte ja suurepäraseid võrgustike loomise võimalusi – 2025. aasta kodanikuühiskonna nädalal osalemine tasub end igal juhul ära. Registreeruge täna, et võtta osa aruteludest, millega paneme aluse muutustele. Teie hääl on oluline sidusama ja kaasavama Euroopa ülesehitamisel!

Täispika kava leiate siit.

Registreeruge siin enne 12. märtsi. (ma)

EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Aastatel 2010–2022 tõusid eluasemehinnad ELis 47%. Samal ajavahemikul tõusid üürihinnad 18%. Eurostati andmetel ületasid 2023. aastal 10,6% linnades ja 7% maapiirkondades elavate kodumajapidamiste eluasemekulud 40% nende netosissetulekust. Et paremini aru saada, kuidas muuta eluase kõigi eurooplaste jaoks taskukohasemaks ja kestlikumaks, tellis komitee uuringu, milles analüüsiti poliitilisi lahendusi selle saavutamiseks. Uuringu kaasautorid ökonomist Agnieszka Maj ning Sotsiaal- ja Majandusuuringute Keskuse (CASE) keskkonna, energeetika ja kliimamuutuste valdkonna direktor Karolina Zubel lahkavad meile antud intervjuus peamisi järeldusi.

Mille kohta see komitee uuring tehti ja miks see on oluline?

Uuringus taskukohaste kestlike eluasemete kohta ELis vaadeldi vajadust selliste eluasemete järele ELis, rõhutades digiülemineku (tehisintellekt, digitaalsed ehitusload, asjakohased andmebaasid) ja sotsiaalmajanduse struktuuride rolli. Juhtumiuuringutes toodi esile uuenduslikud püüdlused, mis parandavad eluaseme taskukohasust, juurdepääsetavust ja kestlikkust. Uuringus esitatakse rakenduslikud soovitused 2030. ja 2050. aastaks kooskõlas ELi kliimamuutustele vastupanuvõime, sotsiaalse võrdsuse ja majanduskasvu eesmärkidega. Selles esitatakse ka strateegiline teave, mis aitab eluasemepoliitikat kohandada muutuvate probleemidega, edendades samal ajal kogukonna heaolu.

Millised on uuringu peamised järeldused?

Digiüleminek pakub olulisi võimalusi eluasemete planeerimise, ehitamise ja haldamise tõhususe parandamiseks ning võib vähendada kulusid ja suurendada kestlikkust. Selle praegune mõju kulude kokkuhoiule on aga piiratud. Peamised takistused digiarengu teel on sidusrühmade juurdunud mõtteviis, arvatav väike investeeringutasuvus, suured rakenduskulud ning stiimulite, koolituse ja reguleerimise puudumine. Digiülemineku täieliku potentsiaali ärakasutamiseks on oluline teha täiendavaid investeeringuid digitaristusse, et näiteks muuta digiplatvormid koostalitlusvõimeliseks.

Sotsiaalmajanduse üksuste (piiratud kasumiga elamuühistud, avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid, ühistud) kaasamine on paljutõotav poliitiline uuendus praeguste eluasemeprobleemide lahendamiseks. Need üksused pakuvad kulutõhusaid ja hea projektiga eluasemelahendusi, mis edendavad kogukonna ühtekuuluvust ja pikaajalist elukoha stabiilsust. Näiteks on Viini mittetulunduslikel ja piiratud kasumiga eluasemelahendustel, mis moodustavad 30% linna elamuehitusest, oluline roll eluasemeturu stabiliseerimisel tänu hinnatõusu pidurdavale mõjule. See aitab hoida üürihinnad taskukohasena ja vältida turumoonutusi.

Milliseid peamisi soovitusi meetmete võtmiseks ja edasisteks uuringuteks saate oma järelduste põhjal anda?

Keskpikas perspektiivis tuleks ELi eluasemepoliitikas seada prioriteediks uus Euroopa kokkulepe taskukohaste kestlike sotsiaaleluruumide kohta ja eluasemedirektiiv, et saavutada ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides. Riigid peaksid edendama uuenduslikke mudeleid, nagu ühistud ja piiratud kasumiga eluasemelahendused, pakkuma eluasemeprojektidele paindlikku rahalist toetust ja kasutama eluasemelahenduste täiustamiseks digivahendeid.

Pikaajalises perspektiivis peaks eluasemepoliitikas valitsema strateegiline ja jätkusuutlik lähenemisviis, milles rõhutatakse kohalikke lahendusi ja pidevat järelevalvet. Digiüleminekut tuleb õigusaktidega standardida ja tugineda ringmajanduse tavadele, nagu ringluspõhise ehitamisega seotud pangalaenud, energiatõhususel põhinevad üüristiimulid ja rohujuuretasandi rahastamisalgatused. Lisaks tuleks sotsiaaleluruumide mõistet laiendada, et see hõlmaks ka keskmise sissetulekuga perekonnad, sarnaselt Viini mudeliga, mis edendab sotsiaalset mitmekesisust ja hoiab ära elamispinna kallinemisega seotud segregatsiooni. Samuti on väga oluline keskenduda nii uusehitistele kui ka renoveerimisele ning muuta tühjana seisvate hoonete kasutusotstarvet, et ka tegelikult rahuldada eluasemevajadust.

Edasised uuringud peaksid keskenduma kaasavatele lähenemisviisidele linnaplaneerimises, ehituses ja eluaseme pakkumises, et parandada kõigi kodanike juurdepääsu. Samuti tuleks uurida kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja automatiseerimise mõju eluasemete arendamise ja haldamise kulude kokkuhoiule ja tõhususele. Lisaks tuleks neis uurida uuenduslikke eluasememudeleid kõigis ELi liikmesriikides, tehes kindlaks strateegiad, mis võivad suurendada nii taskukohasust kui ka kestlikkust.

Uuringu tellis EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm.

Elektriturgu tuleb reformida nii, et saavutada enamgi kui vaid 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid. Komitee sõnul on äärmiselt oluline tagada varustuskindlus, stabiilsed ja taskukohased hinnad ning õigus energiale, et kaitsta haavatavaid rühmi.

Jaanuaris avaldatud arvamuses „Elektritarnete ja elektrienergia hinnakujunduse tulevik ELis“, mille koostasid Jan Dirx ja Thomas Kattnig, toetab komitee mudelit, mis seisneb valitsusepoolses reguleerimises, kus see on vajalik, ja eraettevõtluse kasutamises, kus see on võimalik, ning soovitab elektrituruvahendit.

Selle võiks kujundada valitsuse loodud ettevõttena, mis võtab elektriturul turutegija rolli, saavutades nii kliimaneutraalsuse, varustuskindluse ning stabiilsed ja taskukohased hinnad.

Komitee arvates tuleks elektriturul vajalikud muudatused teha kolmes etapis:

• 1. etapp – praegusest kuni 2030. aastani

  Elektrituruvahend kasvatab oma portfelli, kasutades (CO₂ heiteta) energiaallikate jaotust. Sel ajavahemikul kaubeldakse elektrienergiaga järgmise päeva kauplemise põhimõttel, kuid elektrituruvahendi mõju turule kasvab.

• 2. etapp – 2030–2040

  2. etapis saavutab elektrituruvahend turutegija positsiooni ja kontrollib tarnelepingute kaudu asjakohast osa turu pakkumisest. Järgmise päeva kauplemine muutub sellel perioodil vastavalt.

• 3. etapp – 2040–2050

  Elektrituruvahend optimeerib elektrienergia tarnimise poolt, et tagada alates 2050. aastast kestlik, pikaajaline ja kasvuhoonegaaside nullnetoheitega elektrienergia varustus stabiilse ja prognoositava hinnaga. (mp)

Euroopa edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on märkimisväärselt aeglustunud, mis tekitab muret 2030. aasta eesmärkide saavutamise pärast. ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku avaldatud 2025. aasta Euroopa kestliku arengu aruandest selgub, et kestliku arengu eesmärkide saavutamise tempo kahanes aastatel 2020–2023 enam kui poole võrra sellele eelnenud perioodiga võrreldes.

Aastatel 2016–2019 oli edasiminek 1,9 punkti, kuid järgnevatel aastatel langes see vaid 0,8 punktini. Aeglustumine on tingitud kasvavatest keskkonna-, sotsiaalsetest ja geopoliitilistest probleemidest. Kestliku arengu eesmärk nr 2 (nälja kaotamine) on endiselt oluline mureküsimus, kuna toiduga kindlustatuse ja kestlikkusega seotud probleemid püsivad kogu Euroopas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks koostatud eraldi uuringus rõhutatakse vajadust muuta toitumisharjumusi, et toetada kestlikku põllumajandust ja rahvatervist.

Nüüd, kui ELi uued juhid on ametisse asunud, nõuavad eksperdid tugevamat poliitikat ja investeeringuid, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Ülemaailmset koostööd ja rahastamist peetakse ülioluliseks ning Hispaanias 2025. aasta juunis toimuv neljas rahvusvaheline arengu rahastamise konverents peaks eeldatavasti keskenduma kestlikkuse rahalise toetuse suurendamisele.

ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku aseesimees ja aruande juhtiv koostaja Guillaume Lafortune hoiatab, et kasvavad geopoliitilised pinged raskendavad kestlikkusega seotud jõupingutusi, kuid ta on endiselt optimistlik.

„Maailm muutub järjest ohtlikumaks, ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks,“ ütles ta. „Samal ajal soovivad inimesed, eriti noored, kestlikku arengut. Arvestades maailmamajanduse suurust ja olemasolevaid tehnoloogiaid, on maailmal potentsiaali saavutada kestlik areng täies ulatuses.“

„Kestlikud toidusüsteemid on kestliku arengu eesmärkide elluviimise oluline liikumapanev jõud. Meetmete kiirendamiseks on vaja ambitsioonikamaid mehhanisme, et tagada põllumajandustootjate, väikesemahuliste toidutootjate ja toiduainete tarneahela muude sidusrühmade elatusvahendid. Samal ajal peame tegelema ka ebaõiglase jaotumisega ja tagama õiglase ülemineku,“ märkis komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees Peter Schmidt, kes kutsus samuti üles ulatuslikumalt kaasama kodanikuühiskonda.

Kuna 2030. aastani on jäänud vaid viis aastat, seisab EL silmitsi kriitilise otsusega: kas tegutseda otsustavalt või riskida sellega, et ta ei suuda täita oma lubadusi seoses kestliku ja õiglase tulevikuga. (ks)

ELi õigustatud huve Euroopa Arktikas saab kõige paremini kaitsta ühiselt ELi Arktika strateegia kaudu, mis tugevdab kodanikuühiskonna osalemist kõigis asjakohastes otsustes. Ka tihe koostöö Gröönimaaga on oluline Arktikasse tehtavate kestlike investeeringute jaoks, et tagada piirkonna jõukus ja vastupanuvõime.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu jaanuari istungjärgul vastu omaalgatusliku arvamuse„Euroopa Arktika strateegia väljatöötamine dialoogis kodanikuühiskonnaga“, milles rõhutatakse Arktika olulist rolli Euroopa strateegilises autonoomias, vastupanuvõimes ja konkurentsivõimes.

Komitee liige, arvamuse raportöör Anders Ladefoged ütles: „Oma ELi Arktika-poliitika teemalise uue arvamusega pakume kodanikuühiskonna vaatenurka selle kohta, kuidas EL võiks arendada oma poliitikat kõnealuses piirkonnas. See on oluline nii ELi enda huvides kui ka selleks, et aidata tagada vastupanuvõimeline ja jõukas piirkond seal elavate inimeste jaoks.“

Komitee toetab ka ulatuslikku konsulteerimist ja koostööd Arktika põlisrahvastega ning innustab seda tegema. Sellega seoses märkis komitee liige ja arvamuse kaasraportöör Christian Moos: „Euroopa Arktika riikide huve on kõige parem kaitsta ühiselt, nii ELi põhjapoolsete liikmesriikide vahelise koostöö kui ka Euroopa Arktika strateegia kaudu, mis peab tagama kodanikuühiskonna osaluse ning kaitsma kohalike ja põlisrahvaste õigusi.“

Arvamuses käsitleti ka Gröönimaad, mille olukord on paljuski sarnane Euroopa Arktika olukorrale nii võimaluste kui ka probleemide osas, mis on seotud piirkonna kiire muutumisega.

Gröönimaa kohta ütles Christian Moos: „Euroopa tõhustatud koostöö, sealhulgas Gröönimaal, on oluline, et teha kestlikke investeeringuid Euroopa Arktikasse, suurendamaks selle piirkonna jõukust ja elujõulisust.“

Gröönimaa elanike üks prioriteete on tugevdada oma enesemääramist rahvusena. Seda väljendab moto „Mitte midagi meie kohta ilma meieta“. ELi peetakse siiski lähedaseks liitlaseks, kellega Gröönimaal on ühised väärtused näiteks inimõiguste ja sotsiaaldialoogi osas. (at)

EL peab rohkem keskenduma konkurentsipoliitikale, et tugevdada oma konkurentsivõimet maailmas, suurendada tootlikkust ja tagada, et ühtne turg jääb majandusliku jõu üheks tugisambaks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu jaanuari istungjärgul vastu arvamuse „Konkurentsipoliitika ELi konkurentsivõime keskmes“. Arvamuses kutsutakse üles tihedamalt integreerima riikide majandust ja rakendama arukamaid riigiabi strateegiaid, et vallandada Euroopa majanduslik potentsiaal ning ületada peamised üleilmsed raskused, sealhulgas digiüleminek, kliimamuutused ja vastupanuvõime.

Komitee rõhutas, et konkurentsipoliitika on innovatsiooni, kestlikkuse ja majanduskasvu edendamisel otsustava tähtsusega. „Konkurentsi ja konkurentsivõime vahel ei ole vastuolu,“ ütles raportöör Isabel Yglesias. „Lihtsustatud menetluste, paindlike vahendite ja piisavate ressurssidega saab konkurentsipoliitika edendada ELi ettevõtjate ja kodanike heaolu.“

ELi uued konkurentsieeskirjad, nagu digiturgude määrus ja välisriigi subsiidiumide määrus, juba käsitlevad turumoonutusi ja tugevdavad ELi positsiooni maailmas. Komitee kutsub aga üles võtma veel meetmeid, et ajakohastada ühinemiste hindamist ning tagada innovatsioonist ajendatud ühinemiste tõhus kontroll, isegi kui need jäävad allapoole ELi praeguseid künniseid.

Arvamuses rõhutatakse riigiabi olulist rolli rohe- ja digipöörde toetamisel. Halvasti koordineeritud toetused võivad aga kahjustada tootlikkust ja majanduskasvu. Uuringud näitavad, et parem koordineerimine ELis võib suurendada tootlikkust üle 30 %. Komitee soovitab ühtlustada toetused kõigis liikmesriikides, et tõhustada Euroopa väärtusahelaid ja vältida ebatõhusust.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid ja kavandatav Euroopa konkurentsivõime fond tuleks kujundada üleeuroopalisest perspektiivist lähtuvalt, et edendada ulatuslikku tööstusinnovatsiooni. Need vahendid peavad tagama tulu õiglase jaotamise kogu ELis, edendades kestlikkust ja vastupanuvõimet.

Selleks et EL oleks maailmas juhipositsioonil, on komitee sõnul vaja järgmist:

• suurem integratsioon, et vähendada valesti jaotatud toetusi ja suurendada tootlikkust;
• rangemad reeglid, et kaitsta välismaiste omandamiste ajal Euroopa innovatsiooni;
• lihtsustatud ja kiiremad konkurentsi- ja riigiabimenetlused, et suurendada tõhusust;
• tasakaalustatud ühinemispoliitika, mis edendab innovatsiooni, kestlikkust ja taristuinvesteeringuid. (ll)