„Kinnitame oma solidaarsust Ukraina rahvaga ajal, mil Venemaa jõhker ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud juba kolm aastat. See on rünnak mitte ainult suveräänse riigi, vaid ka põhiväärtuste – demokraatia, inimväärikuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra – vastu“, ütles komitee president Oliver Röpke veebruaris toimunud komitee täiskogu istungjärgul tehtud avalduses.

Oleme seisnud Ukraina kõrval alates sissetungi esimesest päevast – mitte ainult sümboolselt, vaid konkreetsete tegudega. Täna kinnitame taas oma vankumatut pühendumust Ukraina suveräänsuse, demokraatia ja Euroopa tuleviku toetamisele. Kutsume ELi üles jätkama ja tugevdama oma poliitilist, majanduslikku, humanitaar- ja sõjalist toetust.

Ukraina rahvas on näidanud üles erakordset julgust ja vastupanuvõimet oma riigi ning meid eurooplastena ühendavate põhimõtete kaitsmisel. Sissetungi esimesest päevast peale on komitee, selle liikmed ja Euroopa kodanikuühiskond, keda komitee esindab, seisnud Ukraina eest mitte ainult sümboolselt, vaid konkreetsete meetmetega.

Suureneva geopoliitilise ebakindluse ajal valmistavad sügavat muret USA esindajate hiljutised avaldused, milles seatakse kahtluse alla NATO pühendumine kollektiivse kaitse kohustusele. Euroopa ei tohi valvsust kaotada.

Ukraina ei võitle mitte ainult enda püsimise, vaid kogu Euroopa julgeoleku eest.

Komitee kutsub ELi juhte üles asuma tugevdama Euroopa julgeoleku- ja kaitsevõimet, määratlema uuesti strateegilise autonoomia, kaitsma mitmepoolsust ja süvendama koostööd ÜROga, sõlmides samal ajal tugevamad ülemaailmsed partnerlused demokraatlike liitlastega väljaspool Euroopat.

Euroopa peab tegutsema kohe.

Otsustamatus ei ole aktsepteeritav. Autokraadid ja agressorid ammutavad jõudu kõhklemisest.

Demokraatlikud riigid peavad olema ühtsed ja kindlad.

Komitee kutsub ELi üles tugevdama oma strateegilist autonoomiat, kaitsma demokraatiat ja põhiõigusi ning seisma otsustavalt Ukraina kõrval. ELil on viimane aeg võtta strateegilisi geopoliitilisi meetmeid.

Avalduse terviktekstiga on võimalik tutvuda siin. (at)

Ettevõtete piiriülene laienemine ELis tähendab, et tuleb navigeerida vastuoluliste käibemaksueeskirjade ja paberimajanduse labürindis, mis tõstab tuntavalt kulusid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormusega, mis pärsib nende kasvu ja konkureerimissuutlikkust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab täiskogu veebruari istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses viivitamata reforme, tuginedes Letta ja Draghi aruannetele. Ettepanekud hõlmavad muu hulgas ühtlustatud finantseeskirju, tehisintellektipõhist aruandlust ja kooskõlastatud tööstuspoliitikat.

„Ühtne turg on Euroopa majandusliku jõukuse selgroog, ometi on see endiselt puudulik sellistes võtmesektorites nagu rahandus, energia ja digiteenused,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke. „Tänane arutelu rõhutab tungivat vajadust reformide järele, et kaotada tõkked ja tugevdada teenustesektorit, tagades ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu ELis.“

Euroopa Komisjoni finantsteenuste ning hoiuste ja investeeringute liidu volinik Maria Luís Albuquerque toetas seda üleskutset: „Minu nägemus hoiuste ja investeeringute liidust on luua jõukust meie kodanikele ja kasvu meie ettevõtetele, tuues nad kokku turvalisse, konkurentsivõimelisse, hästi reguleeritud ja hea järelevalvega keskkonda.“

Komitee arvamustes on esile toodud kaks konkurentsivõimet pärssivat tegurit: ühtse turu killustatus, mida rõhutati Letta ja Draghi aruannetes, ning liigne bürokraatia, mis koormab eelkõige VKEsid. Mõlemad tegurid lämmatavad innovatsiooni ja majanduskasvu.

Milles on probleem?

Kogu Euroopas on ettevõtjad ülekoormatud keeruliste ja kattuvate eeskirjadega. See raiskab aega ja raha, aeglustab rohelise kokkuleppe elluviimist ja piirab keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. See tekitab pahameelt ettevõtjate seas, suurendab tarbijakulusid ja aeglustab majanduskasvu.

Lisaks regulatiivsele koormusele seisab Euroopa silmitsi sügavamate struktuursete probleemidega, mis kahjustavad tema konkurentsivõimet. Aeglased edusammud ühtse turu väljakujundamisel, erinevused digi- ja energiataristus ning kooskõlastatud tööstuspoliitika puudumine piiravad ELi võimet maailmas konkureerida. Kui teised majandusblokid astuvad kiireid samme investeeringute ligimeelitamiseks ja innovatsiooni edendamiseks, ähvardab Euroopat mahajäämuse oht.

Kuidas seda olukorda parandada?

Konkurentsivõime suurendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab takistuste kõrvaldamist sellistes võtmesektorites nagu rahandus ja energia, digiülemineku kiirendamist ning selle tagamist, et VKEd saaksid kasvada ja konkureerida teistega võrdsetel tingimustel.

Komitee pakub oma arvamustes välja järgmist:

• lihtsustada eeskirju ilma keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid alandamata;
• luua ühtne tehisintellektipõhine platvorm, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate aruandlust, muutes nõuete täitmise kiiremaks ja lihtsamaks;
• ühtlustada eeskirju kõikides sektorites, et vähendada korduvat paberimajandust;
• ühtlustada finantseeskirju kõigis liikmesriikides kooskõlastatud ELi tööstuspoliitika abil;
• reformida süsiniku piirimeedet, et muuta süsteem õiglasemaks ja vähem koormavaks. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kodanikuühiskonna nädalale 17.–20. märtsil 2025 kogunes üle 800 osaleja kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja sidusrühmadest kogu Euroopast, nende hulgas noorteorganisatsioonide ja vabaühenduste esindajad ja ajakirjanikud. Avaistungi teemadeks olid kodanikuruumi kaitsmine õiguslike meetmete kaudu ja kodanikuühiskonna võtmerolli kinnitamine: hoida võimulolijaid vastutavana, ehitada sildu, toetada sotsiaalset vastupanuvõimet ja anda hääl neile, kes jäetakse liiga sageli tähelepanuta.

2025. aasta kodanikuühiskonna nädala teemaks oli „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Ürituse keskmes olid kolm olulist algatust, nimelt kontaktrühmade paneelarutelud, Euroopa kodanikualgatus ja kodanikuühiskonna auhind, ning selle eesmärk oli

• tegeleda kasvava polariseerumisega, mida on viimastel aastatel süvendanud finantskriisi, kliimamuutuste ja suureneva sissetulekute ebavõrdsuse mõju;
• rõhutada kodanikuühiskonna võtmerolli selles kontekstis;
• koguda kodanikuühiskonna lahendusi ja nõudmisi ELi poliitikakujundajatele, et aidata kaasa Euroopa polariseerumise vähendamisele, tugevdades ühiskonna sidusust ja demokraatlikku osalust ühiskonna jaoks olulistes valdkondades.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas oma avakõnes: „Kodanikuühiskond peab väljakutsega toime tulema. Osalemine, dialoog ja solidaarsus ei ole lihtsalt ideaalid, vaid need on vastupidava ja ühtse Euroopa alus. Kodanikuühiskonna nädalale kogunedes kinnitame veel kord oma pühendumust kaasamisele ja kodanikuaktiivsusele. Tugev demokraatia ei sõltu mitte ainult institutsioonidest, vaid kõigi inimeste osalemisest.“

Londoni City Saint George’i ülikooli poliitika- ja sotsiaalteaduste professor Albena Azmanova rääkis oma põhisõnavõtus kasvavast majanduslikust ebakindlusest, millega enamik inimesi silmitsi seisab ja mida ta nimetas „ebakindluse epideemiaks“. Ta selgitas, miks kodanikuühiskond on väga laialdase ebakindluse ajal määrava tähtsusega läbimurde saavutamiseks.

„Laialt levinud majanduslik ebakindlus on võtnud enamikult inimestelt võitlusvaimu. Kodanikuühiskonnal aga on tahe võidelda. Kodanikuühiskonna aktivistid juhinduvad soovist tegutseda teatavate rikkumiste vastu. Nad on demokraatia nähtavad jalad ja käed,“ ütles ta.

Euroopa Parlamendi asepresident Younous Omarjee ütles: „Me vajame kodanikuühiskonda liimina kodanike vahel, arvestades kasvavat individualismi, ja vallina levivate paremäärmuslike ideede vastu.“

Vabaühenduste olulist rolli sotsiaalses vastupanuvõimes ning nende toetust haavatavatele ja äärepoolsetele rühmadele tõi esile ELi eesistujariigi Poola kodanikuühiskonna minister Adriana Porowska, kes jagas ka Poola kogemust seoses kodanikuühiskonna panusega riikliku vastupanuvõime tagamisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi rõhutas, et ELi uhket juhtpõhimõtet, ühtsust mitmekesisuses, kasvatatakse rohujuuretasandil. Ent Xhomaqi mainis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on rünnaku all, nende rahastamine ja roll seatakse kahtluse alla. „Ilma ressurssideta ei saa kodanikuühiskonna organisatsioonid toimida. Meil on vaja, et institutsioonid kaitsevad kodanikuühiskonda, meil on vaja õiguskaitset kodanikuruumi jaoks, et hoida meie ühiskonda koos ja ühtsena mitmekesisuses.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastane noorteüritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ toimus 13.–14. märtsil 2025 ja kandis pealkirja „Anname noortele hääle“. Sellel keskenduti noorte rollile vastupanuvõimelise tulevikuühiskonna kollektiivsel kujundamisel. 

Tänavusel üritusel osales ligi 100 noort üle kogu ELi ning üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist. Osalejad esindasid noorteorganisatsioone, riiklikke noortenõukogusid ja keskkoole ning juhtisid tähelepanu paljude rühmade muredele. Kuigi paljud neist olid kogemustega noored aktivistid, oli see üritus teiste jaoks oluline esimene samm osalusdemokraatia edendamisel oma kogukonnas ja väljaspool seda.

Noored osalesid mitmes õpikojas, kus nad sõnastasid juhendajate abil kõige pakilisemad teemad, millega poliitikud peaksid nende arvates tegelema. Teemad ulatusid korruptsiooni vastu võitlemisest ühtse kliimastrateegia väljatöötamiseni ja võrdsete õiguste tagamiseni kõigile. Kuna korruptsioon õõnestab usaldust institutsioonide vastu ja nõrgendab demokraatiat, tuleb ilmtingimata toetada uurivat ajakirjandust ja parandada läbipaistvust maksumaksjate raha kasutamisel.

„Peame tagama, et võetaks vastutus. Me ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks, sest tegevusetuse hind on liiga kõrge. Peame selle vastu võitlema ja võitjana väljuma,“ ütles üks üritusel osaleja.

Noored väljendasid ka vajadust ühiste eesmärkide järele võitluses kliimamuutuste vastu ning rõhutasid, et vaja on „tagada eksistents ilma kliimamuutuste kahjulike mõjudeta“. Nad kutsusid üles koostama väärtuspõhise õppekava, mis mõjutaks positiivselt veebipõhist käitumist ja vähendaks desinformatsiooni. Üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalejad nõudsid, et lisaks kõikide kaasamisele kõikjal on vaja ka võrdseid õigusi, kohtlemist ja võimalusi. Seoses noorte vähese esindatusega poliitilistes otsustusprotsessides rõhutasid nad, et demokraatia nõuab kõigi arvamuse ärakuulamist.

Poolteist päeva kestnud ürituse kulminatsiooniks oli noorte täiskogu istungjärk, kus pühendunud ja kaasamõtlev publik esitas oma soovitused komitee presidendile Oliver Röpkele ja ELi noortekoordinaatorile Biliana Sirakovale. Hääletustulemuste põhjal pandi kokku viiest põhipunktist koosnev pingerida.

1) Korruptsioonivastane võitlus läbipaistvuse ja noorte osaluse kaudu.

2) Kodanikuaktiivsus: klassiruumist kogukonda.

3) Võrdsus kõigile ja kõikjal.

4) Noored väärivad esindatust.

5) Ühtse kliimamuutuste strateegia väljatöötamine.

Oliver Röpke rõhutas, et need soovitused võiksid kujundada komitee nõuandvat tööd ning toonitas, et sooline võrdõiguslikkus on komitee jaoks üks peamisi prioriteete. Biliana Sirakova märkis, et need soovitused võiksid aidata määratleda ka ELi tegevuse suunda. (cpwb)

Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistujariigi Poola peamine ülesanne on hoida Euroopat ühtsena, liikuda edasi ja teha kiireid otsuseid.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu veebruari istungjärgul toimus arutelu Poola eesistumise prioriteetide üle. Arutelus osales Poola Vabariigi valitsuse Euroopa Liidu asjade asekantsler Magdalena Sobkowiak-Czarnecka.

Viidates ELi välisjulgeolekule ja eelkõige Ukraina vastasele agressioonisõjale, ütles Magdalena Sobkowiak-Czarnecka: „Meie eesmärk on jätkata Ukraina abistamist ja säillitada ELi sisene ühtsus“. Ta mainis 16. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti kui Poola eesistumise üht esimest saavutust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas, et Poola võttis ELi roteeruva eesistumise üle ajal, mil olid õhus keerulised probleemid, nagu geopoliitilised pinged ja energiakriisid.

Ta lisas: „Tänane arutelu kinnitas taas stabiilsuse, vastupanuvõime ja ühtsuse otsustavat tähtsust Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Eesistujariigi Poola prioriteedid on tihedalt kooskõlas meie ühiste eesmärkidega, eelkõige mis puudutab mitmemõõtmelise lähenemisviisi edendamist julgeolekule. Ülemaailmse ebakindluse ajal jääme me pühendunuks otsustavale ja koostööpõhisele tegevusele.“

Lähtuvalt oma juhtlausest „Julgeolek, Euroopa!“ tegeleb ELi eesistujariik Poola julgeoleku seitsme mõõtmega – välis-, sise-, majandus-, toidu-, energia-, tervise- ja teabemõõtmega.

Viimastel kuudel on komitee ja eesistujariigi Poola koostöö olnud tugev ja tulemuslik. Komitee on koostanud 15 ettevalmistavat arvamust, mis on juba vastu võetud või võetakse peagi vastu. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni (CCMI) volitatud esindaja Michal Pintér

Hiljuti avaldatud puhta tööstuse kokkuleppes tunnistatakse energiamahukate tööstusharude strateegilist tähtsust ELi majanduse jaoks ja määratletakse korrektselt nende peamised probleemid. Kokkulepe sisaldab küll tähelepanuväärseid ideid, nagu rohelised juhtivad turud, ringmajanduse toetamine ja CO₂ heite vähendamise rahastamine, kuid meetmed ei ole piisavalt kiireloomulised ega julged, et pöörata Euroopa energiamahukate tööstusharude langustendentsi ümber.

Hiljuti vastu võetud arvamuses „ELi energiamahukate tööstusharude tulevik kõrgete energiahindade ja suurte üleminekukulude tingimustes“ tunnistas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et ELi energiamahukate tööstusharude ja ülemaailmsete konkurentide konkurentsivõime vahel on märkimisväärne lõhe. Komisjon on õigustatult nimetanud selle peamiseks süüdlaseks energiahindu. Siiski ei tehta kokkuleppes ja taskukohase energia tegevuskavas ettepanekuid elektrituru reformimiseks. Piirhinnad toimisid, kui ELi saiVenemaalt stabiilselt gaasijuhtme kaudusuhteliselt odavat gaasi. Kahjuks on olukord muutunud, sest nüüd sõltume kallitest ja volatiilsetest veeldatud maagaasi tarnetest ja tõenäoliselt jätkub see nii veel aastaid. Hoolimata sellest, et ELi energiaallikate hulgas suureneb odava fossiilkütustevaba elektrienergia osakaal, määravad fossiilkütuste hinnad jätkuvalt elektrihinna kujunemise.

Poliitilised jõupingutused taastuvate energiaallikate suurendamiseks on teretulnud, kuid praeguse turukorralduse tõttu ei alanda need elektriarveid. Vaja on kiireloomulisi meetmeid, et kanda taastuvenergia kulueelised üle tööstusesse. Tuleb kaaluda kõiki võimalusi hindade langetamiseks, sealhulgas elektrihindade lahtisidumist.

Samuti tunnistatakse kokkuleppes lünki süsiniku piirmeetmes (ekspordilahenduse puudumine, ressursside ümberpaigutamine ja meetmetest kõrvalehoidmine) ja kaubanduse kaitsevahendites. Kahjuks on kokkuleppes kahetsusväärselt vähe teavet selle kohta, kuidas ELi turgu kaitstakse, mis jätab energiamahukad tööstusharud ülemaailmses kaubandussõjas ebakindlasse olukorda.

Komitee kutsub ELi institutsioone üles võtma sektoripõhistes tegevuskavades otsustavaid meetmeid, et vältida edasist deindustrialiseerimist ja säilitada ELi suutlikkus tööstuse ümberkujundamiseks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ärgitab ELi rakendama jõulist tööstusstrateegiat, mis parandab konkurentsivõimet, loob kvaliteetseid töökohti ja on kooskõlas rohelise kokkuleppega. Edu saavutamiseks tuleb seda strateegiat tähelepanelikult jälgida ja kohandada vastavalt esilekerkivatele probleemidele.

„Euroopat ähvardab tõsine deindustrialiseerumise oht. Tööstus- ja kliimameetmed peavad käima käsikäes,“ märkis Andrea Mone, komitee veebruari täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuse „ELi tööstuse tulevik kõrgete energiahindade ja suurte üleminekukulude tingimustes“ raportöör.

Arvamuses rõhutab komitee vajadust tugeva majandusliku ja õigusraamistiku järele, et tegeleda suurte energia- ja toorainekulude, rohepöördega seotud investeerimisprobleemide, taristulünkade, oskuste nappuse ja vähese sisenõudlusega. Investeeringutele ja innovatsioonile keskenduv konkurentsivõimepoliitika on sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise võti.

Komitee kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid, arvestades kasvavat muret Euroopa majandusjulgeoleku ja välissõltuvuse pärast.  Sellise kasvava geopoliitilise ja kaubanduse ebakindluse ajastul on vaja vastupidavat ELi kaubanduspoliitikat, et kaitsta tööstuse kestlikkust asümmeetriliste süsinikuheite vähendamise eesmärkide, üleilmse liigse tootmisvõimsuse ja kasvavate kaubanduspingete tingimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline suurem autonoomia kriitiliste toorainete tagamisel.

Väga oluline on rohkem investeerida, nagu rõhutati Draghi aruandes, ning reformida juhtimist. Ühine ühtne turg, eelkõige energeetikas, tugevdab ELi majandust. Tööstuse üleminekut toetavad regulatiivse koormuse vähendamine, elektrituru raamistiku täiustamine ja finantsvahendite, näiteks energiaostulepingute parandamine.

Õiglane üleminek nõuab tugevat sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Tööstuspoliitika peab olema kooskõlas haridus- ja tööjõustrateegiatega ning esiplaanil peavad olema teadusuuringud, innovatsioon ja oskuste arendamine. Investeeringud energiataristusse, taastuvenergiasse ja ringmajanduse algatustesse aitavad saavutada kliimaeesmärke.

Komitee võttis vastu ka lisaarvamuse „ELi energiamahukate tööstusharude tulevik“, milles pakutakse välja kohandatud lahendused nende tööstusharude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. ELi tööstuse tuleviku seisukohast on ülioluline nende ees seisvad konkreetsed probleemid lahendada. (ll)

ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul New Yorgis kinnitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu oma vankumatut pühendumust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.

Ajal, mil rahvusvaheline kogukond tähistab 30 aasta möödumist Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmisest, tunnistavad komitee ja Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu nii tehtud edusamme kui ka jätkuvaid probleeme, mille tõttu ei ole veel jõutud täieliku soolise võrdõiguslikkuseni.

Nende teises ühisdeklaratsioonis tuuakse esile tähtsamad prioriteedid, sealhulgas naiste juhtpositsiooni suurendamine sookvootide kaudu, soolise vägivalla lõpetamine rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, soolise digilõhe ületamine ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine.

Deklaratsioonis kutsutakse üles tegelema jõulisemalt tasustamata hooldustöö teemaga, naiste kaasamisega rahupüüdlustesse ja andmepõhise poliitikakujundamisega. Selles rõhutatakse ka ülemaailmset koostööd süsteemse ebavõrdsuse kaotamiseks ja naiste õiguste kaitsmiseks. Samuti kutsub komitee ELi üles võitlema soolise vägivalla vastu, tagama soolist võrdsust ja kaitsma kodanikuühiskonna rolli võrdõiguslikkuse edendamisel.

Komitee president Oliver Röpke ütles: „Nüüd, mil tähistame 30 aasta möödumist Pekingi deklaratsioonist, peame minema sõnadelt üle tegudele. Sooline võrdõiguslikkus ei ole privileeg, vaid põhiõigus ning selle saavutamine on jätkusuutliku ja kaasava ühiskonna jaoks ülioluline. Komitee on kindlalt pühendunud sellele, et kõrvaldada takistused, tagada naiste täielik osalemine otsustamisel ja edendada nende majanduslikku mõjuvõimu. Nüüd on aeg valitsustel, institutsioonidel ja kodanikuühiskonnal otsustavalt tegutseda – vastutuseta ei ole võrdsust.“

Naiste staatuse komisjon on peamine rahvusvaheline ja valitsustevaheline organisatsioon, mis võitleb soolise võrdõiguslikkuse eest. See oli komiteel teine kord osaleda ÜRO suurimal iga-aastasel naiste mõjuvõimu suurendamise teemalisel kohtumisel. (tk)

Meie üllatuskülaline on Prantsuse ajakirjanik, raamatute autor ning kaitse- ja välispoliitika ekspert Nicolas Gros-Verheyde. Ta analüüsib Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ viit ettepanekut. Kava eesmärk on tugevdada Euroopa kaitset, pidades silmas kasvavat ebakindlust seoses USA valmisolekuga toetada Euroopa julgeolekut.

Nicolas Gros-Verheyde on olnud ajakirjanik alates 1989. aastast. Ta on töötanud ajalehe Ouest France, telekanalite ARTE ja LCI ning raadiojaama France Culture ELi ja NATO korrespondendina. Ta on Euroopa ringkondades hästi tuntud ja hinnatud tänu oma laialdastele teadmistele Euroopa asjadest ning välis- ja kaitsepoliitikast. Ta on veebiplatvormi B2 peatoimetaja. Tegemist 2008. aastal asutatud juhtiva ja kõige ulatuslikuma veebiuudiste portaaliga, mis keskendub Euroopa kaitse ja diplomaatiaga seotud teemadele. Portaali haldab ajakirjanike ühistuna tegutsev mittetulundusühing ja seda rahastatakse tellimustest. https://club.bruxelles2.eu/

Nicolas Gros-Verheyde on raamatute „La défense européenne à l'heure de la guerre en Ukraine“ ja „La politique européenne de sécurité et de défense commune“: Parce que l'Europe vaut bien une défense“ autor, väljaande „Europe de la défense“ kaasautor ning poliitikakommentaator telekanalites LN24, France Info ja RTBF.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki loetleb komitee soovitusi ELi julgeoleku tugevdamiseks. Ajal, mil julgeolekuohud kasvavad ja liitlassuhted muutuvad, kutsub komitee üles looma ühtset ja tugevat ELi kaitsemehhanismi. Euroopa ei saa enam nii suurel määral toetuda ELi-välistele relvatarnijatele, nagu seda praegu tehakse. Kuid küsimus ei ole mitte ainult kulutuste suurendamises, vaid ka selles, et kulutada tuleb targalt ja tõhusalt.