Ei saa eitada, et hääleõiguse kasutamine on võimas vahend arvamuse avaldamiseks ja poliitika mõjutamiseks. Tegelikult hääletame me kõik valimiste ajal üldiselt kandidaadi poolt, keda me isiklikult peame kõige sobivamaks meid ennast, meie uskumusi ja meie väärtussüsteeme esindama. Enamik inimesi ja iseäranis noored, kipuvad siiski sageli unustama selle, milline võim meil hääleõigust kasutades on.
Ei saa eitada, et hääleõiguse kasutamine on võimas vahend arvamuse avaldamiseks ja poliitika mõjutamiseks. Tegelikult hääletame me kõik valimiste ajal üldiselt kandidaadi poolt, keda me isiklikult peame kõige sobivamaks meid ennast, meie uskumusi ja meie väärtussüsteeme esindama. Enamik inimesi ja iseäranis noored, kipuvad siiski sageli unustama selle, milline võim meil hääleõigust kasutades on.
Me väljendame kirglikult soovi muuta maailma, et luua parem tulevik nii meie kõigi kui ka järgmiste põlvkondade jaoks. Kuid kusagil selle protsessi keskel, kui tunneme, et meie arvamused, väärtused ja ideaalid ei ole enam olulised või et meil ei ole mõjuvõimu, me anname alla.
Kreekast pärit noore naisena tean ma seda tunnet täpselt. Ma tean, mida tähendab pettumus, kui meie häält ei võeta kuulda ja meie õigusi rikutakse, ning abitus, mis tekib, kui tundub, et me ei saa enam midagi teha. Mõnikord, hoolimata meie parimatest jõupingutustest, ei kulge asjad plaanikohaselt. Just neil hetkedel, kui me tunneme, et pingutused on olnud asjatud, unustame sageli põhimõttelise tõe – meie võim peitub meie hääles! Nagu ütles ka Barack Obama: „Iga hääl on oluline“.
Kahjuks ei ole see tõenäoliselt mitte ainult minu isiklik kogemus kreeklasena, noore inimesena või naisena. Tõde on see, et paljud inimesed jagavad seda tunnet, olenemata vanusest, etnilisest päritolust, soost, usutunnistusest või isiklikust olukorrast.
Hääletamine on meie ühine hääl soovitud tuleviku kujundamiseks. Haarates ohjad enda kätte, hoolitseme selle eest, et meie unistused ja väärtused kajastuvad otsustes, mis kujundavad meie ühiskonda. Peame tegutsema, sest meie hääl on võti, mis avab ukse tulevikku, mida kujundavad võimestatud noored.
Ja ärge unustage John Lewisi tarku sõnu: „Kui mitte meie, siis kes? Kui mitte praegu, siis millal?“
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku, et uus ELi metsaseire raamistik peab olema kestlik, kulutõhus ja praktikas teostatav. Samuti peab see olema õigeaegne, ohutu ja turvaline, dünaamiline, kaasav ja osaluspõhine, et võimaldada tihedat koostööd teaduse ja praktika vahel ning paremat planeerimist ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku, et uus ELi metsaseire raamistik peab olema kestlik, kulutõhus ja praktikas teostatav. Samuti peab see olema õigeaegne, ohutu ja turvaline, dünaamiline, kaasav ja osaluspõhine, et võimaldada tihedat koostööd teaduse ja praktika vahel ning paremat planeerimist ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Väga oluline on tagada vastastikune täiendavus ja vältida selliste andmete dubleerimist, mis on juba hõlmatud kehtivate õigusaktidega, nt kliima- ja õhupoliitika, elurikkuse õigusnormide ja ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas.
Kliimamuutustega seoses on vaja pikaajalisi andmeid ning andmeid maaelu arengu, ringmajanduse ja teaduse kohta. Oluline on tagada andmete koostalitlusvõime ning sama detailsus, tehnoloogia ja sagedus, eriti juhul, kui kõigis ELi liikmesriikides kogutakse lisaandmeid. Jätkuva tähelepanu all peaks olema halduskoormuse vähendamine ja liigse bürokraatia, nagu andmete mitmekordse kogumise ja aruandluse vältimine. Majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele metsaandmetele tuleks omistada sama tähtsus.
Ei ole võimalik ülehinnata eraomandi ja andmete omandiõiguse tagamise olulisust, eelkõige subsidiaarsuse põhimõtte raames. Kõige tähtsam peaks metsaandmete taristus olema avalik huvi.
Igal metsast kasu saaval ELi liikmesriigil peaks olema pikaajaline metsakava, mis täiendab muid metsa- ja puidustrateegiaid, tagades täiusliku kooskõla kestliku arengu eesmärkidega. Võttes arvesse metsade mitmekesist väärtust, tuleks metsakavade struktuuri lisada sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid ja partnerluspõhimõte ning kaasata kodanikuühiskond pikaajaliste metsakavade väljatöötamisse ja rakendamisse.
Tuleb tugevdada alalise metsakomitee rolli ning see komitee peaks hõlmama kodanikuühiskonna asjaomaseid osalejaid.
Mure vaenulike riikide, näiteks Venemaa pahatahtliku mõju pärast on täiesti põhjendatud. On olnud mitu näidet soodsatest laenudest paremäärmuslikele erakondadele, järelevalvenõukogude ametikohtadest varasematele poliitikutele, tulutoovatest lepingutest kahtlastele ettevõtjatele ja väidetavate valitsusväliste organisatsioonide rahastamisest.
Mure vaenulike riikide, näiteks Venemaa pahatahtliku mõju pärast on täiesti põhjendatud. On olnud mitu näidet soodsatest laenudest paremäärmuslikele erakondadele, järelevalvenõukogude ametikohtadest varasematele poliitikutele, tulutoovatest lepingutest kahtlastele ettevõtjatele ja väidetavate valitsusväliste organisatsioonide rahastamisest.
Seetõttu peame Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades tõesti olema väga valvsad. Hoolimata mõningatest headest soovitustest liikmesriikidele esitati demokraatia kaitse pakett siiski liiga hilja. Esiteks algatas Euroopa Komisjon paketi hilinemisega. Seejärel, 2023. aasta suve algul lükkas komisjon selle rohkem kui poole aasta võrra edasi, sest kriitika seadusandliku ettepaneku kohta, mida pakett pidi sisaldama, oli väga vali ja täiesti ühehäälne.
Detsembris avaldatud pakett kinnitas siiski halvimaid kartusi. Kavandatav direktiiv häbimärgistaks valitsusväliseid organisatsioone, kes saavad rahalisi vahendeid ELi mittekuuluvate riikide, näiteks USA valitsuselt. Ettepanek ise on õigustus autoritaarsetele valitsustele, kes kasutavad välisagentide seadusi, et vaigistada mis tahes demokraatlikku opositsiooni.
Lisaks on direktiivi määratlused ebamäärased ja täis tohutuid lünki, millest Moskva tegelikud agendid kasu saavad. Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad ei mõista, miks komisjon ei loo üldist läbipaistvusregistrit, mis hõlmaks kõiki huvirühmade esindajaid, oleks kooskõlas liikmesriigi tasandil kehtivate õigusaktidega ning looks selge ja turvalise õigusliku aluse kõigile sidusrühmadele.
Komisjon peaks selle direktiivi eelnõu tagasi võtma ja järgima 2025. aastal selle järgmises versioonis terviklikumat käsitlust, mis ei mängi demokraatiat vaenlaste kätte.
Meie üllatuskülaline on Euroopa kodanikualgatuse saadik Bruno Kaufmann. See algatus on ainulaadne vahend, mis ideaaljuhul võimaldab ELi kodanikel esitada uute ELi õigusaktide ettepanekuid. Bruno Kaufmann toob välja põhjused, miks Euroopa kodanikualgatus on väga oluline ning miks võib Euroopa kodanikualgatust selle edu korral pidada üheks kõige hämmastavamaks demokraatlikuks saavutuseks pärast üldiste ja võrdsete valimiste kasutuselevõtmist 20. sajandil.
Meie üllatuskülaline on Euroopa kodanikualgatuse saadik Bruno Kaufmann. See algatus on ainulaadne vahend, mis ideaaljuhul võimaldab ELi kodanikel esitada uute ELi õigusaktide ettepanekuid. Bruno Kaufmann toob välja põhjused, miks Euroopa kodanikualgatus on väga oluline ning miks võib Euroopa kodanikualgatust selle edu korral pidada üheks kõige hämmastavamaks demokraatlikuks saavutuseks pärast üldiste ja võrdsete valimiste kasutuselevõtmist 20. sajandil.
Bruno Kaufmann on Rootsi poliitikateadlane ja ajakirjanik, kelle väljaandeid tänapäevase otse- ja esindusdemokraatia kohta on tõlgitud enam kui 40 keelde. Ta on Šveitsi ringhäälinguettevõtte rahvusvahelise portaali SWI swissinfo.ch üleilmse demokraatia korrespondent ning käsitleb Põhja-Euroopa teemasid Šveitsi avalik-õiguslikus raadios ja televisioonis. Bruno Kaufmann on selliste demokraatiat toetavate organisatsioonide kaasasutaja ja juhatuse liige nagu Initiative and Referendum Institute, Democracy International ja Global Forum on Modern Direct Democracy. Samuti on ta Šveitsi Demokraatia Fondi rahvusvahelise koostöö direktor.
Rohkem kui 100 noort EList, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist said kokku üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, et jagada oma ettekujutusi ja soovitusi Euroopa Liidu tuleviku osas. Lähenevate ELi valimiste valguses oli 2024. aasta ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ prioriteediks seatud võitlus ükskõiksuse vastu ja noorte osalemise edendamine.
Rohkem kui 100 noort EList, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist said kokku üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, et jagada oma ettekujutusi ja soovitusi Euroopa Liidu tuleviku osas. Lähenevate ELi valimiste valguses oli 2024. aasta ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ prioriteediks seatud võitlus ükskõiksuse vastu ja noorte osalemise edendamine.
Peamised soovitused:
kehtestada Euroopa Parlamendi valimistel noortekvoot;
võtta vastu direktiiv, millega muudetakse tarneahelates ja ettevõtete tegevuses kohustuslikuks arvestada inimõiguste ja keskkonnaga;
luua sotsiaalmeedia õigusraamistik, et võidelda polariseerumise ja desinformatsiooni vastu;
töötada välja seksuaal- ja reproduktiivõiguseid käsitlev standardstrateegia;
rakendada kliimat kahjustavate kaupade suhtes erimaksustamist ning suunata sellest saadud vahendid kliimasõbralike algatuste rahastamiseks.
Need ettepanekud esitatakse ELi institutsioonidele ja poliitikakujundajatele ning need annavad panuse kodanikuühiskonna nädala tulemustesse ja komitee resolutsiooni, mis käsitleb eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi.(gb)
Kurtmisväärset üldisemalt demokraatia olukorra ja konkreetsemalt Euroopa kodanikualgatuse kohta on palju.
Instituudi Varieties of Democracy poolt 7. märtsil esitletud viimase maailma demokraatia aruande kohaselt on demokraatlikus ühiskonnas elavate inimeste osakaal langenud tasemele, mis on võrreldav peaaegu 40 aasta tagusele ajaga. Kuigi käesoleval aastal on maailmas hääleõigus suuremal hulgal inimestel kui kunagi varem, on paljud neist valimisi korraldavatest riikidest muutumas autokraatlikumaks.
Ka märtsi alguses toimunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimesel kodanikuühiskonna nädalal kurdeti nii mõndagi. Need kaebused puudutasid Euroopa kodanikualgatust, mis on maailma esimene piiriülene otsedemokraatia vahend. „Liiga keeruline“, „ei paelu“, „tekitab vähe usaldust“, „ebatõhus“ ja „tundmatu“ on vaid mõned neist üsna negatiivsetest arvamustest, mida väljendasid kodanikuühiskonna, meedia, akadeemiliste ringkondade ja haldusasutuste sidusrühmad Euroopa kodanikualgatuse kohta.
Mina leian, et need väga kriitilised hinnangud on ehmatavalt tõesed, kuid samas ka liiga ettevaatlikud ja mõõdukad. Demokraatia peaks maailma valitsema. Selle saavutamiseks oleme me planeedi Maa praeguste kodanike ja hääleõiguslike valijatena kohustatud püüdlema enamat kui see, mis meil praegu käes on.
Tuleb teha enamat kui vaid kaitsta end hirmu, tänapäevaste diktaatorite ja nende argpükslike klikkide eest. Peame astuma palju suuremaid samme. Üks selline samm oleks Euroopa kodanikualgatuse edasiarendamine.
Sest mida see Euroopa kodanikualgatus endast siis kujutab? Kolme asja: õigust, instrumenti ja tööriista, mida ei ole ühelgi ajal ega üheski kohas varem olemas olnud. See on keerukas ja terviklikult kavandatud, digitaalne, otseselt demokraatlik ja riikidevaheline, sellel on tugitaristu ja seda kasutatakse aktiivselt.
Alates 2012. aastast on Euroopa kodanikualgatust loodud, kasutusele võetud, ellu viidud ja täiustatud, tõestades, et demokraatlikku ruumi on võimalik laiendada ja tugevdada isegi kõige raskemates oludes.
Järgmisel aastal, 13-aastaselt, saab hellitatud lapsest loodetavasti kangekaelne teismeline, kes näitab Euroopale ja maailmale, milleks ta suuteline on. Me vajame seda uut ja metsikut energiat, et otsustavalt murda ja ümber kujundada rahvusriikide juurdunud mõtteviisid ja Euroopa Liidu bürokraatlikud struktuurid.
Üks on selge: me ei vaja demokraatlike kooseluvormide pidevat ja rahutut muutmist, mida sageli nimetatakse innovatsiooniks. Selle asemel peame pühenduma Euroopa kodanikualgatusele, et see saaks käesoleva kümnendi lõpus 16-aastaselt või vähemalt 18-aastaselt täiskasvanuks.
Mida see tähendab? 2028. või 2030. aastaks tuleb teha kaks olulist muudatust. Esiteks tuleb Euroopa kodanikualgatuse tegevuskava koostamise volitused muuta võrdseks Euroopa Parlamendi volitustega. Teisisõnu peaks eurooplastel olema võimalik teha õigusaktide ja muude valitsusmeetmete ettepanekuid, nagu Euroopa Parlamendi valitud liikmetelgi.
Teiseks peaks ELi kodanikel olema käesoleva kümnendi lõpuks võimalik algatada lisaks õigusaktidele ka kogu Euroopat hõlmavaid ja sisulisi küsimusi käsitlevaid rahvahääletusi ehk referendumeid. Üleeuroopaline rahvahääletus ei ole uus idee, kuid see on idee, mille jaoks on tänu Euroopa kodanikualgatuse sünnile ja varastele eluaastatele aeg nüüd küps.
Kui Euroopa kodanikualgatuse ümber õnnestub ehitada selline tulevik, vaatavad inimesed sellele algatusele ja praegusele ajale tagasi kui hetkele, mis tõi kaasa ühe kõige hämmastavama demokraatliku saavutuse pärast üldiste ja võrdsete valimiste kasutuselevõtmist 20. sajandil.
Slovakkia projekt „Hull? Ja mis siis?“, mida juhib organisatsioon Integra, toob kokku kooliõpilased ja vaimse tervise probleeme kogenud inimesed. Ühe õppepäeva jooksul saavad noored vahetuid kogemusi kuulates teada, mis tunne on vaimse tervise kriisist üle saada ja kuidas selleks abi otsida. Integra direktori Jana Hurova sõnul aitab projekt murda stigmat, mis seostub vaimse tervise probleemidega võitlevate inimestega, ja annab noortele väärtusliku lootuskiire.
Slovakkia projekt „Hull? Ja mis siis?“, mida juhib organisatsioon Integra, toob kokku kooliõpilased ja vaimse tervise probleeme kogenud inimesed. Ühe õppepäeva jooksul saavad noored vahetuid kogemusi kuulates teada, mis tunne on vaimse tervise kriisist üle saada ja kuidas selleks abi otsida. Integra direktori Jana Hurova sõnul aitab projekt murda stigmat, mis seostub vaimse tervise probleemidega võitlevate inimestega, ja annab noortele väärtusliku lootuskiire.
Mis ajendas teid oma projekti käivitama?
Meie organisatsioon on juba aastaid toetanud vaimse tervise probleemidega inimesi. Oma haiguse tõttu on nad kaotanud töö, kodu, sõbrad, mõnikord ka perekonna. Kogu nende maailm on pea peale pööratud. Lõime Slovakkia esimesed kogukonna vaimse tervise teenused peaaegu 30 aastat tagasi. Meie eesmärk oli tagada, et need inimesed saaksid pärast psühhiaatriahaiglas ravil viibimist tuge ja võiksid naasta tavapärasesse ellu, mida nad elasid enne haigestumist. Me toetasime patsiendiorganisatsioonide moodustamist Slovakkias ja viisime ellu mitmeid programme psüühikahäirete häbimärgistamise lõpetamiseks. Meie hoole all on inimesi, kellel on tõsised vaimse tervise probleemid, eelkõige skisofreenia, ja kellest paljudel on juba õnnestunud uuesti ühiskonda integreeruda ja oma elule mõte leida.
Viime kõiki oma tegevusi algusest peale ellu ebatraditsioonilisel viisil, tehes oma klientidega koostööd, et nende vajadused kõige paremini kindlaks teha. Sarnast lähenemisviisi järgisime ka programmi „Hull? Ja mis siis?“ puhul. Paljud meie kliendid tunnevad end kasulikuna, kohtudes noortega ja rääkides oma isiklikule kogemusele tuginedes sellest, mis neil selles vanuses puudus ja mis hiljem nende vaimse tervise probleemid esile kutsus.
Me näeme, et vajadus vaimse tervise tähtsuse rõhutamiseks kasvab. Teadmine, kuidas isikliku kriisiga toime tulla, on suur eelis.
Alustasime programmiga „Hull? Ja mis siis?“ Slovakkias 2005. aastal koos partneritega Saksamaalt ja Tšehhist. Kuid alles hiljuti õnnestus meil programm stabiilsemaks muuta ja seda laiendada. Oleme õppinud koolitajateks, koolitame uusi meeskondi ja külastame uusi koole.
Kuidas teie projekt on vastu võetud? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud? (Kas võiksite tuua mõne näite)
Noortele jätab alati sügava mulje see, kui neil on võimalik kohtuda inimestega, kes on ületanud vaimse tervise kriisi ja kellelt nad võivad kõike küsida. See näitab neile, et kui neil endal on probleeme, võivad nad alati abi saada. See, et kohtumine hõlmab tervet õppepäeva ja et suhtlemine toimub võrdsetel alustel, tähendab, et osalejatele jääb sellest alati positiivne mulje.
Inimesed, kellel on isiklik kogemus vaimse tervise probleemidega, võivad noori julgustada nende endi probleemide lahendamiseks midagi ette võtma. Peaaegu igas klassis leidub õpilasi, kellel on probleemid. Neile lootuskiire andmine on hindamatu väärtusega. Isikliku kogemusega inimesed räägivad oma loo ja tunnevad seeläbi ka ennast paremini. Nad ise otsustavad, kui palju nad end õpilastele avavad. Nii tunnevad nad, et on väärtuslikud ja et inimesed mõistavad neid.
Oleme saanud palju tagasisidet. Näiteks ütlevad õpilased, et neil ei ole tavaliselt võimalust kohtuda vaimse tervise probleeme kogenud inimestega ning et me peame õppima selliseid inimesi aktsepteerima ja neid mitte hukka mõistma selle eest, et nad on teistsugused.
Samuti oleme saanud tagasisidet programmi kaasatud inimestelt, kellel on isiklik kogemus vaimse tervise probleemidega. Üks inimene ütles meile:
„Programm annab mulle julgust kõndida püstipäi. Tahan lõpuks jälle elada! Õpilastega rääkimine ei ole kerge, kuid see pakub rahuldust. Nad on väga avatud ja nad ei karda peaaegu üldse sotsiaalseid kontakte. Minu jaoks on kõige imelisem asi see, et tänu noortele ilmneb, et seda, mis meid ühendab, on palju rohkem kui seda, mis meid eristab. Nad näitavad, et „hullude inimeste“ kuvand ei vasta tõele. On suurepärane, et saan aidata inimestel lõpuks avalikult rääkida vaimse tervise probleemidest, nii et keegi ei pea häbenema ega end peitma.“
Noored on meie liikumapanev jõud. Pärast iga sellist päeva räägivad nad sellest, kui oluline on nende jaoks „Hull? Ja mis siis?“ programm, ning et see peab jätkuma, et iga noor Slovakkias saaks teada, kui väärtuslik on tema enda vaimne tervis.
Kas kavandate juba uusi projekte?
Soovime, et kõigil noortel oleks võimalik saada seda selliseid tunde ning et saaksime programmi laiendada ka teistesse Slovakkia piirkondadesse. Programmi on juba rakendatud Saksamaal (kus see algselt välja töötati), Slovakkias, Tšehhis ja Austrias. Sel aastal koolitasime välja ka esimesed meeskonnad Ukrainas.
Kui oluline on Teie arvates võimalus avalikult oma vaimse tervise probleemidest rääkida? Millist sõnumit te oma projektiga edastate?
Soovime levitada sõnumit, et vaimse tervise probleemid ei ole häbiasi. Häbiväärne on aga see, kui me ei tee midagi oma tervise edendamiseks. Sest vaimse terviseta ei ole inimesel tervist.
Programmi „Hull? Ja mis siis?“ põhiidee on rõhutada aegsasti vaimse tervise tähtsust ja samal ajal edendada vaimse tervise probleemidega inimeste mõistmist.
Oleme seisukohal, et ennetada on lihtsam kui ravida. Samuti on see tõhusam. Julgustame ja motiveerime inimesi ning oleme optimistlikud. Alati on võimalik abi saada. Mõnikord piisab sellest, kui on kellegagi rääkida. Oma unistuste eest ei ole kunagi lihtne võidelda, kuid see on seda väärt.
Faktid ja arvud vaimse tervise kohta ELis ei maali roosilist pilti, vaid annavad hoopis tunnistust tegutsemisvajadusest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab tugevamaid meetmeid vaimse tervise edendamiseks liikmesriikide ja ELi tasandil. Samuti on komitee nõudnud siduvaid õigusakte, et ennetada psühhosotsiaalseid riske töökohal. Vaimsele tervisele pühendatud kodanikuühiskonna auhinnaga avaldatakse tunnustust kodanikuühiskonna jätkuvatele jõupingutustele eurooplaste heaolu parandamiseks.
Faktid ja arvud vaimse tervise kohta ELis ei maali roosilist pilti, vaid annavad hoopis tunnistust tegutsemisvajadusest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab tugevamaid meetmeid vaimse tervise edendamiseks liikmesriikide ja ELi tasandil. Samuti on komitee nõudnud siduvaid õigusakte, et ennetada psühhosotsiaalseid riske töökohal. Vaimsele tervisele pühendatud kodanikuühiskonna auhinnaga avaldatakse tunnustust kodanikuühiskonna jätkuvatele jõupingutustele eurooplaste heaolu parandamiseks.
Komitee otsustas pühendada oma olulise kodanikuühiskonna auhinna vaimse tervise teemale, kuna pärast COVID-19 pandeemiat on avalikkuse ette jõudnud arvukalt teateid selle kohta, et kogu Euroopas on järsult sagenenud vaimse tervise häired, nagu ärevus ja depressioon. OECD andmetel on ärevussümptomitega noorte osakaal mitmes Euroopa riigis enam kui kahekordistunud. Pandeemia tõi allapoole ka vanuse, mil puututakse kokku toitumishäiretega, eelkõige just teismeliste seas. Juba enne COVID-19 puhangut mõjutasid vaimse tervise probleemid üle kogu ELi vähemalt 84 miljonit inimest – ligikaudu iga kuuendat inimest.
Umbes 4% ELis aastas registreeritud surmajuhtumitest on seotud vaimse tervise ja käitumishäiretega. Halval vaimsel tervisel on ka tohutu majanduslik mõju, sest sellega seotud otsesed ja kaudsed kulud moodustavad ligi 4% sisemajanduse koguproduktist. Üle kolmandiku neist kuludest põhjustab väiksem tööhõivemäär ja tööviljakuse vähenemine.
Eurostati andmetel teatas 2020. aastal 44,6% ELi 15–64aastastest töötavatest elanikest, et nad pistavad rinda riskiteguritega, mis ohustavad nende vaimset heaolu töökohal. Liiga suur töökoormus või ajasurve olid kõige sagedamini nimetatud vaimse heaolu riskitegurid, mida nimetas peaaegu viiendik ELis töötavatest inimestest.
Vaimsest heaolust on saanud ELi poliitilise tegevuskava üks prioriteete. Seepärast võttis komisjon 2023. aasta juunis vastu kõikehõlmava lähenemisviisi vaimsele tervisele. Seda uut käsitlust toetatakse 1,23 miljardi euroga ja eesmärk on edendada vaimset tervist ELi kõigis poliitikavaldkondades. Lähenemisviis keskendub kolmele juhtpõhimõttele: piisav ja tõhus ennetamine; juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele vaimse tervise teenustele ja ravile; taasintegreerumine ühiskonda pärast taastumist. Vaimne tervis on ka komitee poliitiline prioriteet ja komitee töö keskmes.
Komiteele laekus kogu EList 105 taotlust, mis katsid väga erinevaid teemasid. Nende hulgas olid projektid, millega ennetatakse psühhosotsiaalseid riske töökohal või tegeletakse ainete kuritarvitamise ja digisõltuvuse probleemidega, samuti võideldakse vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vastu ja edendatakse kogukonna juhitud abi. Komitee loodab, et austades ja tutvustades neid olulisi valitsusvälise kogukonna jõupingutusi vaimse tervise toetamisel, võib see innustada ka teisi nende eeskuju jälgima. (sg)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna auhinnaga tunnustatakse mittetulunduslikke projekte, mida viivad ellu üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtted. Igal aastal valitakse erinev teema, mis hõlmab komitee mõnd olulist töövaldkonda. Vaimsele tervisele pühendatud 14. kodanikuühiskonna auhinna võitja on Iirimaa sihtasutus Third Age Foundation ja selle sotsiaalse kaasamise võrgustik AgeWell, mis võitleb üksinduse vastu vanemas eas.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna auhinnaga tunnustatakse mittetulunduslikke projekte, mida viivad ellu üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtted. Igal aastal valitakse erinev teema, mis hõlmab komitee mõnd olulist töövaldkonda. Vaimsele tervisele pühendatud 14. kodanikuühiskonna auhinna võitja on Iirimaa sihtasutus Third Age Foundation ja selle sotsiaalse kaasamise võrgustik AgeWell, mis võitleb üksinduse vastu vanemas eas.
7. märtsil tunnustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee viit mittetulundusühendust nende silmapaistva panuse eest võitluses vaimse tervise häirete vastu, mis on ELis järsult suurenenud.
50 000 euro suurune auhind jagati viie võitja vahel.
Esimese, 14 000 euro suuruse auhinna sai Iirimaa heategevusorganisatsioon Third Age Foundation.
Ülejäänud neli auhinnasaajat võitsid igaüks 9000 eurot ja nende järjestus oli järgmine:
2. koht: ühendus Pro Lapinlahti, SOOME, kogukonnakeskuse Lapinlahden Lähde eest
3. koht: Integra, SLOVAKKIA, algatuse „Crazy? So what!“ eest
5. koht: organisatsioon Animenta, ITAALIA, projekti Telling Stories for Good eest
ESIMESE AUHINNA VÕITJA
Oma sotsiaalse kaasamise võrgustikuga AgeWell aitab Iirimaa heategevusorganisatsioon Third Age Foundation eakaid, kes on isoleeritud, haprad ja haavatavad. Nende unikaalne teenus on kogukonnapõhine, selle raames toetavad üle 50-aastased inimesed ohustatud ja abivajavaid eakaid. Kombineerides kodukülastusi ja nutitelefonipõhist vaimse tervise küsimustikku, pakub AgeWell seega seltsi ja emotsionaalset tuge ning tuvastab varakult terviseriske.
TEISED AUHINNATUD PROJEKTID
Teise koha sai Soome ühendus Pro Lapinlahti ja selle kogukonnakeskus Lapinlahden Lähde (Lapinlahti läte). Keskus, mis rajati Helsingi Lapinlahti haigla renoveerimise käigus, korraldab mitmesuguseid vaimse tervise alaste teadmiste teemalisi õpikodasid ja üritusi, mida igal aastal külastab kokku 50 000 inimest. Keskus on kuulutatud diagnoosivabaks tsooniks, mis võimaldab igaühel olla see, kes ta on, ilma sildistamiseta, külastajaid patroneerimise asemel võimestades.
Kolmandale kohale tuli Slovakkia organisatsioon Integra algatusega „Crazy? So what!“, mis murrab stereotüüpe, edendades noorte seas empaatial põhinevat arusaama vaimsest tervisest. Organisatsioon võimaldab näha vahetult, mida tähendab vaimse tervise halvenemine ja kuidas liikuda paranemise poole.
Neljanda auhinna võitis Soome sihtasutus Lilinkoti, mis on pühendunud vaimse tervise toetamisele uuenduslike ja loominguliste mängudega „The World of Recovery“. Mängud edendavad vaimse tervise taastumist eesmärkide kaudu, mis toetavad tervet minapilti, isikuautonoomiat ning aktiivset ja mõtestatud elu. Neist esimene on vägivallatu mobiilimäng, ent teine on auhinnatud mängulaua-rollimäng. Nende tasuta mängude sihtrühm on vaimse tervise probleemidega ja ainesõltuvusest paranevad inimesed, samuti saavad neid kasutada spetsialistid.
Viienda koha sai projekti Telling Stories for Good eest Itaalia mittetulundusühing Animenta. Selle projektiga lükkab Animenta ümber söömishäiretega seotud stereotüüpseid narratiive, mis mõjutavad ainuüksi Itaalias enam kui nelja miljonit inimest, kellest kaks miljonit on noorukid. Projekti ennetus- ja teadvustamisprogramme viivad ellu vabatahtlikud spetsialistid internetis ja koolides üle kogu Itaalia.
Komitee kuulutas selle aasta auhinnakonkursi välja 2023. aasta juulis. Ta pühendas auhinna vaimse tervise teemale, sest soovis tunnustada kodanikuühiskonna olulist rolli vaimse tervise probleemide ravis ja ennetamises. Võitjad valiti 23 liikmesriigist esitatud enam kui 100 kandideerimistaotluse hulgast.
Auhinna varasemate teemade hulgas on olnud noored ja abi Ukrainale, kliimameetmed, sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine ning ränne. 2020. aastal asendas komitee oma kodanikuühiskonna auhinna ühekordse kodanikusolidaarsuse auhinnaga, mis oli pühendatud võitlusele COVID-19 vastu. (ll)
