Kui EL soovib kestma jääda, peab ta suhtlema tõhusalt. Seda on vaja eelkõige praegu, mil vohamas on desinformatsioon, kiirelt kerkib esile tehisintellekt ja levivad autoritaarsed suundumused. Igaüheni jõudmiseks peab EList teavitamine toimuma kohalikul tasandil.
Kui EL soovib kestma jääda, peab ta suhtlema tõhusalt. Seda on vaja eelkõige praegu, mil vohamas on desinformatsioon, kiirelt kerkib esile tehisintellekt ja levivad autoritaarsed suundumused. Igaüheni jõudmiseks peab EList teavitamine toimuma kohalikul tasandil.
Kommunikatsioonistrateegi ja kirjaniku Stavros Papagiannease uut raamatut „Rebranding Europe“ võib vaadelda kui lähtepunkti kriitilisele arutelule ELi rolli üle ülemaailmsel areenil. Euroopa seisab teelahkmel: Venemaa agressioon Ukraina vastu jõuab kolmandasse aastasse, sõda käib Lähis-Idas ning ees terendavad mitmed geopoliitilised ja majanduslikud probleemid.
Raamatu esitlus toimus 3. detsembril Brüsselis Residence Palace’i hoones, kus oli kohal ka komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu. Ta osales arutelus, mille käigus lahati Euroopa positsiooni ebastabiilsel maailmaareenil ja nenditi, et EL peaks oma väärtusi jõulisemalt edastama.
„ELi jaoks on käes otsustav hetk. Tuleviku kindlustamiseks peab Euroopa edastama oma kodanikele ja maailmale selge ja veenva visiooni, mille keskmes ei ole poliitika, vaid usaldus, identiteet ja ühised eesmärgid,“ ütles Papagianneas.
Arutelus osalejad rõhutasid, et tõhus teavitamine ei ole lihtsalt üks valikuvõimalus, vaid seda on vaja ELi püsimajäämiseks, eriti praegu, mil võimust on võtmas desinformatsioon, tehisintellekt ja kasvavab autoritaarsus. Euroopa peab olema demokraatia ja inimõiguste edendamisel esirinnas. Meedial on oluline roll Euroopa avaliku ruumi kujundamisel, nagu tunnistas uudiseplatvormi EU Reporter peatoimetaja ja arutelujuht Colin Stevens. „Meedia esindajatena peame ikka ja jälle selgitama, et Euroopa on oluline kõigi jaoks. Ja me peame seda tegema iga päev,“ ütles ta.
Eksperdid on ühel meelel, et väärinfo või valeuudiste vastu on väga raske võidelda eelkõige tehisintellekti esilekerkimise tõttu. Kõige tõhusam vastumeede on elanikkonna vastupanuvõime suurendamine.
Plosceanu märkis: „Aeg on inimesi rohkem kuulata ja mitte nendega lihtsalt rääkida. Inimesed ihkavad laiemat kaasamist ja osalemist.“ Ta rõhutas piirkondliku meediaga koostöö tegemise tähtsust ja innustas ELi institutsioone looma nendega partnerlusi ning kutsuma piirkondade ajakirjanikke Brüsselisse. Lõpetuseks tõdes ta, et Euroopast teavitamine peab toimuma kohalikul, rohujuure tasandil.
Valdava enamiku eurooplaste jaoks on esmalt oluline see, mis sünnib kohalikul, seejärel piirkondlikul, siis riiklikul ja alles viimasena Euroopa tasandil. Seepärast tuleb Euroopa asjadest teavitamisel arvestada sellise mõtteviisiga ja tunnistada, et inimesteni jõudmiseks tuleb narratiivid seada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku konteksti. (mt)
2025. aastal on meil ühine vastutus ehitada üles tugevam Euroopa
Poola võtab 2025. aasta alguses üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesanded ning soovib asuda kiiresti ja kindlameelselt tegelema keerukate väljakutsetega, mis kujundavad Euroopa tänast ja homset päeva. Kõige tähtsam teema on julgeolek ja sellega seoses lubab Poola juhtida meid läbi aasta, mis on otsustav ELi vastupanuvõime, ühtekuuluvuse ja edasiminekute seisukohast.
2025. aastal on meil ühine vastutus ehitada üles tugevam Euroopa
Poola võtab 2025. aasta alguses üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesanded ning soovib asuda kiiresti ja kindlameelselt tegelema keerukate väljakutsetega, mis kujundavad Euroopa tänast ja homset päeva. Kõige tähtsam teema on julgeolek ja sellega seoses lubab Poola juhtida meid läbi aasta, mis on otsustav ELi vastupanuvõime, ühtekuuluvuse ja edasiminekute seisukohast.
Poola eesistumisaja prioriteete iseloomustab terviklik lähenemisviis julgeolekule selle paljudes mõõtmetes. Sisejulgeoleku raskuskese on piiride kaitsel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel ning selle raames rõhutatakse vajadust valvsuse järele esilekerkivate ohtude suhtes. Välisjulgeoleku valdkonnas keskendutakse kaitsevõime tugevdamisele, innovatsiooni edendamisele ja laienemispüüdluste kiirendamisele, et tagada stabiilsus meie naabruses. Samal ajal on Euroopa sõltumatuse ja kodanike heaolu tagamisel endiselt kesksel kohal majandus- ja energiajulgeolek, toiduga kindlustatus ja terviseturve.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees oleme valmis täiel määral toetama eesistujariigi tegevuskava, kasutades seejuures ära meie ainulaadset rolli kodanikuühiskonna häälekandjana. Komitee osaleb aktiivselt aruteludes selle üle, kuidas kaitsta Euroopa konkurentsivõimet, tagades samal ajal, et kedagi ei jäetaks kõrvale meie ees seisvates üleminekutes – olgu need siis digitaalsed, keskkonnaalased või majanduslikud.
Käesolevat aastat iseloomustab ka poliitiline uuenemine, sest oma ametiaega alustab Euroopa Komisjoni uus koosseis. See annab uue võimaluse kujundada poliitikaraamistikke ja viia ellu algatusi, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele. Komitee täidab oma osa selles uues peatükis ning tagab, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite seisukohad on ELi otsustusprotsessis kesksel kohal.
Heites tulevikkuvaatava pilgu 2025. aastale ei tohi me unustada meie ühist vastutust ehitada üles tugevam ja kaasavam Euroopa. Komitee jätkab õigusriigi, kestliku arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eest seismist ning tagab kodanikuühiskonna panuste olulise rolli ELi tegevuskava prioriteetide kujundamisel. Koos eesistujariigi Poolaga püüdleme selle poole, et tegeleda tänaste pakiliste probleemidega, sillutades samal ajal teed turvalisele, konkurentsivõimelisele ja ühtsele Euroopale tulevaste põlvkondade jaoks.
Eluaset tuleb käsitleda põhiõigusena. Nii tagatakse inimväärne ja kestlik majutus kõigile eurooplastele, sealhulgas noortele ja haavatavatele rühmadele.
Eluaset tuleb käsitleda põhiõigusena. Nii tagatakse inimväärne ja kestlik majutus kõigile eurooplastele, sealhulgas noortele ja haavatavatele rühmadele.
Tegemist on tugeva üleskutsega, mis esitati komitee elamumajandusfoorumil. See toimus esimest korda täiskogu detsembri istungjärgul 5. detsembril 2024. Arutelul osalesid väljapaistvad sõnavõtjad ja võeti vastu sel teemal koostatud arvamus.
Pärast Dan Jørgenseni nimetamist energeetika ja elamumajanduse volinikuks tervitas komitee president Oliver Röpke ajaloolist otsust luua uues komisjonis spetsiaalne elamumajanduse küsimustele pühendatud volinikukoht. Oliver Röpke ütles: „Eluase on põhiõigus, mitte privileeg. Me ei saa leppida sellega, et haavatavad elanikkonnarühmad jäetakse kõrvale ja neile ei tagata selle olulise vajaduse täitmist. Seistes silmitsi tõsise eluasemekriisiga, mis mõjutab peaaegu kõiki liikmesriike, rõhutan tungivat vajadust tagada, et taskukohane, kestlik ja inimväärne eluase muutuks kõigi jaoks reaalsuseks.“
Housing Europe’i president Bent Madsen, kes nõudis uut perspektiivi, mille kohaselt eluase on võrdselt tervishoiu ja hariduse valdkonnaga ühiskonna jaoks eluliselt tähtis taristu, ütles nii: „Me kiidame uue elamumajanduse voliniku arvamust, mille kohaselt meie lähenemisviis peaks põhinema väärtustel, eeskirjadel ja investeeringutel. Meie kui sotsiaalelamute arendajate avalik-õiguslik föderatsioon oleme valmis näitama, kuidas pakkuda kodusid, mida meie inimesed ja ühiskond vajavad.“
Thomas Kattnigi ja Rudolf Kolbe koostatud arvamuses „Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase“ tunnistab komitee, et eluasemeturul esineb tõrkeid. Sellega tegelemiseks tuleb parandada raamtingimusi, nagu andmed, koordineerimine, heakskiitmismenetlused ja maakasutuse planeerimise eeskirjad, kehtestada põhiõigus eluasemele, tagada piisav rahastamine, rakendada kodutute suhtes lähenemisviisi „esmalt eluase“ ning keskenduda rohkem kestlikkusele ja noorte vajadustele. (mp)
Kasvavad üürihinnad, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad ja palgad, mis ei pea inflatsiooniga sammu, muudavad eluaseme hinna üha suuremale arvule inimestele ülejõukäivaks. Eluasemekriis ELis on reaalne.
See toob kaasa suuremad tervishoiukulud, tootlikkuse vähenemise, keskkonnakahju ja vähenenud ostujõust tulenevad negatiivsed majanduslikud tagajärjed.
Kasvavad üürihinnad, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad ja palgad, mis ei pea inflatsiooniga sammu, muudavad eluaseme hinna üha suuremale arvule inimestele ülejõukäivaks. Eluasemekriis ELis on reaalne.
See toob kaasa suuremad tervishoiukulud, tootlikkuse vähenemise, keskkonnakahju ja vähenenud ostujõust tulenevad negatiivsed majanduslikud tagajärjed.
Komitee on organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana seisukohal, et eluasemesektori turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid. Seetõttu kutsume komisjoni üles tegema koostööd Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga, et koostada terviklik ELi meetmete pakett, millega kehtestatakse raamtingimused ja õigus eluasemele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja põhiõiguste hartaga.
Seepärast tervitame energeetika ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamist ning teadet, et järgmise 100 päeva jooksul esitatakse Euroopa taskukohaste eluasemete kava. Me vajame muu hulgas kogu ELi hõlmavat kinnisvaratehingute läbipaistvusregistrit, ühtlustatumat koordineerimist, tõhusamaid loamenetlusi, paremat maakasutuse planeerimist, taskukohast maad sotsiaaleluruumide jaoks, rohkem investeeringuid renoveerimisse ja kliimasõbralikku ehitusse ning programmi „Esmalt eluase“ elluviimist, et anda kodututele tagasi turvalisus ja väljavaated. Kutsume üles tunnustama eluaset põhiõiguse, mitte kaubana, sätestades selle ELi esmases õiguses.
Samal ajal nõustume Letta aruandes esitatud seisukohaga, et juurdepääs sotsiaaleluruumidele tuleb riigiabiõiguses laiemalt määratleda.
Lisaks kutsub komitee üles märkimisväärselt suurendama rahalist toetust sotsiaaleluruumide pakkumisele. Esiteks tuleb avaliku sektori investeeringud sotsiaaleluruumidesse stabiilsuse ja kasvu pakti võlaeeskirjade kohaldamisalast välja jätta. Teiseks peaks mittetulunduslikel kinnisvaraarendajatel ja ühistutel ning omavalitsustel olema võimalik saada pikaajalisi intressivabasid laene kavandatud investeerimisplatvormi kaudu või otse Euroopa Investeerimispangalt.
Eluruumide kasutamine lühiajaliseks üürimiseks on paljudes suuremates Euroopa linnades probleem, mis vähendab veelgi vabade eluasemete arvu. Selle nähtusega toimetulekuks on vaja ELi tasandi meetmekogumit, mis sisaldaks mitmesuguseid vahendeid, nagu kasutamata valduste maksustamine ja üüri piirmäärad, et liikmesriigid saaksid võtta asjakohaseid meetmeid.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka a) noorte eluasemevajaduste rahuldamisele selliste sihtotstarbeliste programmide kaudu nagu „Esmalt eluase noortele“ (HF4Y) ja b) puuetega inimeste kaasamisele.
Tagamaks, et eluasemed ei oleks mitte ainult taskukohased, vaid ka kestlikud, tuleks uute hoonete ehitamisele eelistada hoonete renoveerimist ja uuendamist. Sellise renoveerimise hõlbustamiseks kutsub komitee üles kombineerima kohustuslikke ja toetavaid meetmeid, et tagada õiglaste kliimameetmete võtmine. Vaja on rahastamisvahendeid, et võimaldada igaühel finantsolukorrast olenemata oma eluaset soojustada ja renoveerida. Samal ajal tuleb kinnisvaraomanikele, eelkõige üürileandjatele kehtestada kohustused, et kaitsta üürnikke ülemäärase üüritõusu eest, mis tuleneb kulude ülekandmisest üürileandjate poolt.
Lõpetuseks rõhutame, et eluasemekriis mitte ainult ei kahjusta Euroopa kodanike elukvaliteeti, vaid ohustab ka ELi siseturu sujuvat toimimist. Seetõttu on vaja ELi eluasemestrateegiat, et suurendada eluasemete pakkumist, võtta meetmeid ehituskulude vähendamiseks, aidata täiendada tööjõu oskusi, suurendada tootlikkust ja parandada ehitustööstuse keskkonnatoimet.
Komitee nõuab EL liikumisel kliimaneutraalsuse suunas õiglast ja kaasavat üleminekut. Oma hiljutises arvamuses rõhutas komitee vajadust teha kooskõlastatult tööd selle nimel, et suurte kliimaeesmärkide saavutamisel kedagi kõrvale ei jäetaks. Need soovitused on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta prioriteetidega, milles käsitletakse töökohti, oskusi, sotsiaalset heaolu ja piirkondlikke erinevusi.
Komitee nõuab EL liikumisel kliimaneutraalsuse suunas õiglast ja kaasavat üleminekut. Oma hiljutises arvamuses rõhutas komitee vajadust teha kooskõlastatult tööd selle nimel, et suurte kliimaeesmärkide saavutamisel kedagi kõrvale ei jäetaks. Need soovitused on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta prioriteetidega, milles käsitletakse töökohti, oskusi, sotsiaalset heaolu ja piirkondlikke erinevusi.
Komitee toetab terviklikku õiglase ülemineku poliitikapaketti, mis tagab liikmesriikidele oma konkreetsete oludega tegelemisel paindlikkuse. Komitee toob esile sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimised kui ühed peamised vahendid ning teeb lisaks ettepaneku kaardistada oskuste nappus, luua kaasavaid koolitusprogramme ja läbipaistvaid ettevõtete üleminekukavasid, konsulteerida ulatuslikumalt töötajatega ja integreerida õiglase ülemineku põhimõtted ELi raamistikesse, nagu Euroopa sotsiaalõiguste sammas.
„Me tahame, et õiglane üleminek oleks lugu, kus õiglus, vastupanuvõime ja kestlikkus sillutavad teed keskkonnahoidlikumale ja kaasavamale tulevikule,“ ütles arvamuse raportöör Dirk Bergrath.
Komitee rõhutas oma arvamuses, et Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks – vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 75 % ja saavutada 2050. aastaks nullnetoheide – tuleb poliitikasse integreerida õiglus. Üldsuse toetuse säilitamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe edu tagamiseks on äärmiselt oluline seada prioriteediks inimväärne töö, sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamine.
Lisaks rõhutab komitee, et sihipärast toetust on vaja piirkondadele, kus rohepöörde mõju on ebaproportsionaalselt suur. Väga tähtis on kaardistada piirkondlikke vajadusi ja valdkondlikke üleminekuid, misjuures õiglase ülemineku vaatluskeskus jälgib edusamme ja tagab, et ühtegi kogukonda ei jäeta tähelepanuta.
Rahastamislünkade täitmiseks on oluline suurendada õiglase ülemineku fondi, võimendada erainvesteeringuid ja ühtlustada ELi rahastamisvahendeid. Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tingimused tagavad vahendite õiglase jaotamise, keskendudes seejuures haavatavate rühmade koolitamisele ja kaitsele. (ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi korraldatud üheksandal Euroopa rändefoorumil keskenduti sellele, kuidas saab kodanikuühiskond etendada olulist rolli rände- ja varjupaigaleppe eelseisval rakendamisel. Samuti toonitati kodanikuühiskonna organisatsioonide vahetut tööd kohapeal.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi korraldatud üheksandal Euroopa rändefoorumil keskenduti sellele, kuidas saab kodanikuühiskond etendada olulist rolli rände- ja varjupaigaleppe eelseisval rakendamisel. Samuti toonitati kodanikuühiskonna organisatsioonide vahetut tööd kohapeal.
Novembri lõpus Brüsselis toimunud Euroopa rändefoorumi tähelepanu keskpunktis oli rände- ja varjupaigalepe, mis jõustus 2024. aasta juunis. Osalejad arutasid leppe tulevast rakendamist ja seda, kuidas kodanikuühiskond saab lepet toetada ja aidata kaasa selle humaansele kohaldamisele. Üritusel käsitleti ka uut alalist solidaarsusmehhanismi, mis loob tihedamad seosed varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste, nõuetekohaste vastuvõtutingimuste ning integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027 vahel.
Oma avakõnes ütles ametist lahkuv Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson: „Mul on hea meel, et üks minu viimaseid avalikke ülesandeid Euroopa Komisjoni volinikuna on sõnavõtt Euroopa rändefoorumil, sest see on oluline platvorm kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ELi liikmesriikidele ja poliitikakujundajatele, et käsitleda rände haldamisega seotud probleeme ja võimalusi. Meie arutelud on aastate jooksul olnud alati väga inspireerivad. Üheskoos saame ehitada tugevamaid ja vastupanuvõimelisemaid kogukondi, kaitsta oma väärtusi ning tagada, et Euroopa saaks jätkuvalt pakkuda varjupaika ja võimalusi.“
Komitee president Oliver Röpke tänas volinik Johanssoni pühendumise eest ELi rändepoliitika reformimisele. „Me peame tagama, et rändepakti rakendatakse võimalikult humaansel ja jätkusuutlikul viisil. See saab toimuda ainult siis, kui kuulatakse kodanikuühiskonna organisatsioone kohapeal. Kuigi pakt on vastu võetud, ei ole töö kaugeltki lõppenud – tegelikult võib öelda, et päristöö nüüd alles algab,“ hoiatas ta.
Euroopa rändefoorum loodi 2015. aastal kodanikuühiskonna, institutsioonide ja ametiasutuste vahelise dialoogi platvormina rände ja kolmandate riikide kodanike integreerimisega seotud küsimustes. Foorum tuleb kokku kord aastas, et arutada hiljutisi poliitilisi arenguid ning koguda ja vahetada teavet Euroopa poliitika rakendamise kohta piirkondlikul, kohalikul ja rohujuure tasandil.
Igal aastal keskendub foorum erinevale teemale, mis valitakse välja kodanikuühiskonna organisatsioonide panuste põhjal, mis on esitatud üritusele eelnevate kuude jooksul toimunud konsultatsiooniprotsesside käigus. Varasemad teemad on hõlmanud turvalisi rändeteid, rändajate juurdepääsu õigustele ja teenustele ning ELile, kaasavamat Euroopa tööturgu rändajate jaoks ning noorte rolli.
EL seisab silmitsi tõsise eluasemekriisiga, mis on tingitud üürihindade kasvust, ülejõukäivatest kinnisvarahindadest ja asjaolust, et palgad ei pea inflatsiooniga sammu. Eluasemesektori turutõrgete kõrvaldamiseks nõuab komitee kiireloomulisi meetmeid ja usaldusväärset ELi eluasemestrateegiat, kirjutab komitee arvamuse „Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase“ raportöör Thomas Kattnig.
EL seisab silmitsi tõsise eluasemekriisiga, mis on tingitud üürihindade kasvust, ülejõukäivatest kinnisvarahindadest ja asjaolust, et palgad ei pea inflatsiooniga sammu. Eluasemesektori turutõrgete kõrvaldamiseks nõuab komitee kiireloomulisi meetmeid ja usaldusväärset ELi eluasemestrateegiat, kirjutab komitee arvamuse „Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase“ raportöör Thomas Kattnig.
9. detsembril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa tarbijapäev. Üritusel toodi esile asjaolu, et kuna vee hind tõuseb 2030. aastaks eeldatavasti 25%, peab EL investeerima üle 250 miljardi euro, et rahuldada Euroopa veevajadust ja ehitada üles ühiskond, kus igaühel on juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele.
Vesi on muutumas napiks ressursiks isegi Euroopas: vähemalt kord aastas puutub veestressiga kokku 30% eurooplastest. See tähendab, et tarbijad, kes peavad vett üldiselt ikka veel ammendamatuks kaubaks, peavad muutma oma käitumist, et vett tõhusamalt kasutada. Selleks peavad nad saama teadlikumaks oma veekasutuse jalajäljest ning kasutama veesäästlikke nutitehnoloogiaid.
Kulud peaksid kinni maksma siiski peamised saastajad. Tarbijaid ei tohi jätta saastajate varjatud kulusid kandma.
Ainult ühe kilo liha tootmiseks kasutatakse 15 000 liitrit vett ja ühe teksapaari valmistamiseks 8000 liitrit vett. Suured veekulutajad (nt tootmine ja eriti põllumajandus, mis moodustab 72% kogu vee ammutamisest) peavad kandma ka oma keskkonnamõjust tulenevad kulud ja investeerima parematesse tootmisrajatistesse.
„Vett tuleks käsitleda Euroopa Komisjoni tulevaste poliitiliste juhtalgatuste olulise osana. Me sooviksime, et Euroopa sinise kokkuleppe rakendamiseks käivitataks uus veekoalitsioon, ning töötame praegu Euroopa sinise kokkuleppe sidusrühmade platvormi loomise nimel,“ ütles Milena Angelova, kes on komitee arvamuse „Säästlik veetarbimine ja tarbijate teadlikkus oma veekasutuse jalajäljest“ raportöör. Ta rõhutas ELi sinise kokkuleppe tähtsust komitee olulise algatusena ning pidas komiteed veeküsimustes ELi institutsioonide hulgas teerajajaks.
Oma põhisõnavõtus ütles Delftis asuva veehariduse instituudi (IHE Delft) kontaktbüroo direktor Gaetano Casale, et vesi on Euroopas ikka veel alahinnatud. Tema arvates on vett säästev käsitlus nüüd hädavajalik ning ta kutsus üles suurendama teadlikkust keskkonnakuludest, globaalse rahvastikukasvu probleemidest ja kliimamuutustest.
„Mul oleks hea meel, kui kõik elanikud, valitsused, ametiasutused, teadlased, tööstus ja seadusandjad haaraksid selle ainulaadse võimaluse ja astuksid suure sammu edasi, et muuta üks meie kõige väärtuslikumaid ressursse – olgu see siis pinna-, mere- või vihmavesi – tulevikukindlaks,“ ütles Euroopa Parlamendi vee raamdirektiivi variraportöör Hildegard Bentele. (ll)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul 5. detsembril Brüsselis toimus arutelu nii rahvusvahelise puuetega inimeste päeva kui ka olümpiavaimu tähistamiseks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul 5. detsembril Brüsselis toimus arutelu nii rahvusvahelise puuetega inimeste päeva kui ka olümpiavaimu tähistamiseks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähistas nii rahvusvahelist puuetega inimeste päeva kui ka olümpiavaimu, kutsudes külla paralümpiaspordi maailma esindajaid, sealhulgas Belgia paralümpiasportlase ja tšempioni Joachim Gérardi.
Istungit avades ütles komitee president Oliver Röpke: „See arutelu toob esile tungiva vajaduse tegeleda puuetega inimeste tööhõivelõhega. Hoolimata olemasolevatest õigusraamistikest on liiga palju inimesi püsivate takistuste tõttu tööturult kõrvale jäetud. Komitee kutsub üles võtma meetmeid, et luua kaasavaid töökohti, kõrvaldada süsteemsed takistused ja tagada kõigile võrdsed võimalused. Tõeliselt kaasavas Euroopas ei tohi kedagi kõrvale jätta.“
Belgia ratastoolitennisist ja tšempion Gérard ütles täiskogule, et kui ta tennisemänguga alles alustas, võeti teda sageli vastu üllatuse ja isegi pahaste väidetega, et oma ratastooliga rikub ta väljaku. „Viimasel kümnel aastal oleme näinud, et liikumispuudega inimeste roll spordimaailmas on väga palju edasi arenenud. Olen mänginud mitmel suure slämmi turniiril üle maailma ning tänu neile turniiridele ja paralümpiamängudele tunnen, et mind aktsepteeritakse üha enam tippsportlasena. Mitte lihtsalt paralümpiasportlase, vaid tippsportlasena.“
Prantsuskeelse paraspordiliidu (La Ligue Handisport Francophone) esimees Anne d’Ieteren märkis, et vaatamata paralümpiamängude suurele edule on puuetega inimeste igapäevaelus endiselt palju takistusi. „Paljud spordirajatised on ikka veel juurdepääsmatud, sobivate parkimisvõimalusteta või halvasti disainitud. Need võivad tunduda väikeste probleemidena, kuid kui need esinevad koos, võib see mõjuda kõrvaletõrjuvalt ja osalemist pärssivalt.“
Komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu tervitas Gérardi ja d’Ietereni. Ta ütles: „Nende kohalolek ja tulemused tuletavad meile meelde, kuidas spordi tipptase võib inspireerida meid kõiki, kes me püüame saavutada oma täielikku potentsiaali. Samal ajal näitab see ka puuetega inimeste olulist rolli meie ühiskonnas ja eelkõige spordimaailmas.“
Komitee alalise töörühma „Puuetega inimeste õigused“ esimees Christophe Lefèvre tõi välja argumendid, mis toetavad ELi juurdepääsetavuse mehhanismi loomist koos juurdepääsetavuse näitajatega, mis hõlmaksid selliseid valdkondi nagu kestlik eluase, sport, õigus ja haridus. Alalise töörühma liige Pietro Vittorio Barbieri lisas: „Kõigi Euroopas elavate puuetega inimeste juurdepääs spordile ja haridusele on oluline selleks, et ühiskonnas oleksid kõigile tagatud samad privileegid.“ (lm)
13. detsembril 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa demokraatia rahastu ja Valgevene pressiklubi ühiselt seminari Valgevene sõltumatu meedia rolli kohta vastupanuvõimelise ja demokratiseeruva ühiskonna edendamisel. Kuna Valgevenes elavate inimeste jaoks on ainus teabeallikas Valgevene sõltumatu meedia, tuleb seda rahaliselt toetada ja kaasata see partnerlusse lääne meediaga, et hoida Valgevene rahvusvahelistes uudistes tähtsal kohal.
13. detsembril 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa demokraatia rahastu ja Valgevene pressiklubi ühiselt seminari Valgevene sõltumatu meedia rolli kohta vastupanuvõimelise ja demokratiseeruva ühiskonna edendamisel. Kuna Valgevenes elavate inimeste jaoks on ainus teabeallikas Valgevene sõltumatu meedia, tuleb seda rahaliselt toetada ja kaasata see partnerlusse lääne meediaga, et hoida Valgevene rahvusvahelistes uudistes tähtsal kohal.
Komitee osales Euroopa välisteenistuse ning Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi korraldatud algatuses „Valgevene päevad“ (9.–13. detsember 2024). Sellega näitas komitee oma vankumatut pühendumust demokraatlikule Valgevenele, kus austatakse inimõigusi ja sõnavabadust.
Üritust avades ütles komitee president Oliver Röpke: „Sõltumatu meedia on vaba ja demokraatliku ühiskonna selgroog. Täna kinnitame Valgevene päevadel oma solidaarsust Valgevene rahvaga ning nende julge võitlusega desinformatsiooni ja rõhumise vastu.“
Euroopa demokraatia rahastu tegevdirektor Jerzy Pomianowski toonitas: „26. jaanuari valimiste tulemus on eelnevalt kindlaks määratud ning režiim püüab lehekülge pöörata, püüab end rahvusvahelistes küsimustes legitimeerida ja ühiskonna rõhumist valgeks rääkida. Ent Valgevene sõltumatu meedia näib olevat oma publiku kaasamisel edukas.“
Paguluses elav vabakutseline ajakirjanik Hanna Ljubakova, kes mõisteti tagaselja kümneks aastaks vangi nelja kriminaalsüüdistuse alusel, rõõmustab, nähes valgevenelaste motivatsiooni jääda informeerituks ja pääseda ligi sõltumatule meediale. Ta rõhutas, et 50% väljaspool Valgevenet asuvate Valgevene juhitavate veebisaitide andmeliiklusest pärineb riigist endast. Ta kinnitas, et kuni 90% sotsiaalmeediaplatvormi publikust asub Valgevenes. „Sõltumatu meedia Valgevenes on Lukašenko ja Kremli propaganda parim antidoot,“ lisas ta.
Natalia Belikova, kes töötab Valgevene pressiklubis, ütles, et valitsuse uue propaganda eesmärk on anda uus arusaam valimistest, nii et nad püüavad inimesi ühendada ja julgustada neid oma patriotismi üles näitama. „Selline taktika muudab kogu elanikkonna arusaama demokraatiast,“ ütles Belikova.
Seminar lõppes filmiga „Under the Grey Sky“, mis on inspireeritud vangistatud Valgevene ajakirjaniku Katsjarõna Andrejeva tõestisündinud loost. Filmilinastusel osales ka filmi režissöör Mara Tamkovitš. (mt)
