Rubriigis „Mina lähen valima, kas sina ka?“ toome teieni Ungari ajakirjaniku ja Klubrádió peatoimetaja Mihály Hardy artikli, mis annab meile ülevaate Ungari valimiseelsest kliimast. Klubrádió on riigi viimane sõltumatu suurem raadiojaam, mis edastab ööpäevaringseid uudiseid ning pakub taustanalüüsi päevakajaliste küsimuste ja kultuuri kohta. Valitsuse meediaamet võttis raadiojaamalt sageduse, kuid viimane suutis tänu oma populaarsusele ja ühisrahastamisele ellu jääda.
Meie rubriigis „Mina lähen valima, kas sina ka?“ toome teieni Ungari ajakirjaniku ja Klubrádió peatoimetaja Mihály Hardy artikli, mis annab meile ülevaate Ungari valimiseelsest kliimast. Klubrádió on riigi viimane sõltumatu suurem raadiojaam, mis edastab ööpäevaringseid uudiseid ning pakub taustanalüüsi päevakajaliste küsimuste ja kultuuri kohta. Valitsuse meediaamet võttis raadiojaamalt sageduse, kuid viimane suutis tänu oma populaarsusele ja ühisrahastamisele ellu jääda.
Komitee võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse eurooplasi üles Euroopa Parlamendi valimistel hääletama. Resolutsiooni kolm raportööri, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Christa Schweng, Cinzia del Rio ja Ioannis Vardakastanis, esindavad vastavalt komitee tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma. Nad on üksmeelsed oma üleskutses, et eurooplased kasutaksid oma demokraatlikku hääleõigust ja valiksid esindajad, kes seisavad ühtse, demokraatliku, kestliku ja sotsiaalse Euroopa eest. Rubriigis „Üks küsimus...“ küsisime igalt raportöörilt, mis on nendel valimistel kaalul ja miks peaks igaüks käesoleva aasta juunis oma häält kasutama.
Komitee võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse eurooplasi üles Euroopa Parlamendi valimistel hääletama. Resolutsiooni kolm raportööri, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Christa Schweng, Cinzia del Rio ja Ioannis Vardakastanis, esindavad vastavalt komitee tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma. Nad üksmeelsed oma üleskutses, et eurooplased kasutaksid oma demokraatlikku hääleõigust ja valiksid esindajad, kes seisavad ühtse, demokraatliku, kestliku ja sotsiaalse Euroopa eest. Rubriigis „Üks küsimus...“ küsisime igalt raportöörilt, mis on nendel valimistel kaalul ja miks peaks igaüks käesoleva aasta juunis oma häält kasutama.
Christa Schweng, komitee endine president ja tööandjate rühma liige
Euroopa Parlamendi valimised on üritus, kus eurooplased saavad otsustada, kes juhib Euroopa Liitu järgmisel viiel aastal. Seekordsed valimised toimuvad dramaatiliselt muutuvas geopoliitilises kontekstis, mida iseloomustab põhjendamatu sõda Ukraina vastu otse meie kodulävel. Riigid, mis olid varem vaenlased, moodustavad uusi liite ja on muutumas meie eluviisi suhtes vaenulikuks. Demokraatia olukord on kergelt öeldes murettekitav, sest demokraatia tagasilööke võib täheldada kogu maailmas. Õigusriigi põhimõte ja ajakirjandusvabadus on sattunud surve alla, kui nimetada vaid kahte kõige levinumat näitajat. Kogu Euroopas oleme tunnistajaks üha sagenevatele rünnakutele liberaalsete demokraatlike riikide vastu. Mitmes liikmesriigis on õõnestatud Euroopa põhiväärtusi ning piiratud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja meediavabadust.
Desinformatsioon ja valeuudised lõhestavad meie ühiskonda ning põhjustavad usaldamatust ja viha.
EL rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia, inimõiguste kaitse, väljendusvabadus, õigusriik, sallivus, õiglus, mittediskrimineerimine, võrdsus, solidaarsus ja demokraatlik osalemine. Neid väärtusi ei tohiks pidada enesestmõistetavaks, vaid neid tuleb pidevalt tugevdada, kaitsta ja hoida.
Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse näidata, et me hoolime demokraatiast ja oma põhiväärtustest, ning seepärast on oluline, et eurooplased kasutaksid oma häält.
Cinzia Del Rio, komitee töötajate rühma liige
Kutsume kodanikke üles hääletama Euroopa, Euroopa projekti ning integreerituma ja solidaarsema Euroopa poolt. Euroopa Liit põhineb väärtustel, põhimõtetel, õigusriigi põhimõttel, õigustel ja osalusel, mis kõik ei ole läbiräägitavad, sest need on meie demokraatia alustalad ning meie kaasava ja kestliku majanduskasvu mudeli põhielemendid. Ja me peame tagama oma demokraatia vundamendi.
Euroopal on uusi probleeme, millega tuleb praegu tegeleda:
tulla toime killustunud ja konfliktidest kujundatud geopoliitilise kontekstiga, kus peame harjuma uute ülemaailmsete majandus- ja poliitiliste osalejate ja konkurentidega;
toetada rohe-, digi- ja demograafilist üleminekut, samuti tehnoloogilisi muutusi, innovatsiooni ja tehisintellekti arendamist inimkeskse lähenemisviisi abil, kaasates samal ajal noori;
luua uuendatud ühine Euroopa tööstuspoliitika koos uute ühiste rahastamisvahenditega;
tagada sotsiaalsed investeeringud, et täielikult rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust, luua kvaliteetseid töökohti ning tegeleda vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega.
Ükski Euroopa riik ei suuda seda üksi. Kutsume kodanikke üles kasutama oma häält, et tagada Euroopa Liidu tugevam integratsioon, teha jõupingutusi ja tagada püsiv rahu ning säilitada meie majanduslik ja sotsiaalne mudel.
Ioannis Vardakastanis, komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liige
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on Euroopa Liidu ja kogu kontinendi tuleviku jaoks väga olulised. Kaalul on ELi põhiolemus – meie ühtsus, demokraatia, konkurentsivõime, kestlikkus ja sotsiaalne õiglus. On äärmiselt oluline, et ELi kodanikud kasutaksid oma hääleõigust, kuna parlament kujundab otseselt ELi tulevikku.
EL sümboliseerib koostööd ja võimalusi, tagades rahu, demokraatia, kaasatuse ja heaolu. Kuid kodanike ees seisvad raskused, nagu tõusvad eluaseme- ja energiakulud, kliimamuutused ja konfliktid, on eurooplastes tekitanud suurenevat ebakindlust. Need probleemid nõuavad ühtseid üleeuroopalisi lahendusi.
Natsionalism ei paku vastuseid. Nimetatud probleemide lahendamiseks ja demokraatlike väärtuste säilitamiseks on vaja koostööd, solidaarsust ja tõhusat kodanikuühiskonna dialoogi. EL peab võtma ka ülemaailmse juhtrolli, edendades rahu, mitmepoolsust ja keskkonnakaitset. Üleminek digi- ja rohemajandusele on hädavajalik. Kaasavus on keskse tähtsusega. Kõik kodanikud peavad saama osaleda meie tuleviku kujundamises. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetena oleme pühendunud nendele põhimõtetele. Teie hääl on meie liidu tuleviku kujundamisel väga oluline. Ühendagem jõud demokraatliku, konkurentsivõimelise, kestliku ja sotsiaalse ELi nimel. Teie hääl on loeb – kasutage seda Euroopa helgema tuleviku nimel!
Käesolevas väljaandes anname sõna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmele Carlos Trindadele, kes on arvamuse „Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni eest“ raportöör. Vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi kirjutab ta, millised on desinformatsiooni kahjulikud tagajärjed demokraatiale ja kuidas selle vastu võidelda, kui tahame elada demokraatias.
Käesolevas väljaandes anname sõna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmele Carlos Trindadele, kes on arvamuse „Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni eest“ raportöör. Vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi kirjutab ta, millised on desinformatsiooni kahjulikud tagajärjed demokraatiale ja kuidas selle vastu võidelda, kui tahame elada demokraatias.
ELi maheauhindadega tunnustatakse mahepõllumajanduse väärtusahela eri sidusrühmi, kes on loonud uuenduslikke, kestlikke ja inspireerivaid projekte, mis on andnud mahetoidu tootmisele ja tarbimisele tõelist lisaväärtust.
Auhinnatseremoonia on kavas 23. septembril 2024, mis on Euroopa mahepäev.
„Vabadus on see, kui enam pole midagi kaotada...“ – nii kõlavad väga populaarse kantrilaulu sõnad. 1969. aastal kirjutatud laulu autoriks on Kris Kristofferson ja seda on esitanud paljud artistid Janis Joplinist Kenny Rogersini. Tänapäeva Euroopas aga – erinevalt laulust „Me and Bobby McGee“ – on vabadus miski, millest loobudes kaotame palju. Eriti Ungaris.
„Vabadus on see, kui enam pole midagi kaotada...“ – nii kõlavad väga populaarse kantrilaulu sõnad. 1969. aastal kirjutatud laulu autoriks on Kris Kristofferson ja seda on esitanud paljud artistid Janis Joplinist Kenny Rogersini. Tänapäeva Euroopas aga – erinevalt laulust „Me and Bobby McGee“ – on vabadus miski, millest loobudes kaotame palju. Eriti Ungaris.
Inimesed harjuvad heade asjadega väga kiiresti. Nad ei vaata tagasi, et hinnata selliseid üleeuroopalisi vabadusi nagu reisimis-, ajakirjandus-, tööhõive- ja haridusvabadus. Minu põlvkonna inimesed (kes sündisid beebibuumi ajastul 50ndate lõpus, kui Ungari kuulus veel Varssavi Lepingu Organisatsiooni) mäletavad kahtlemata pikka teed, mis viis tänapäeva vabaduseni, alates Berliini müüri langemisest kuni Ungari ühinemiseni ELi vabade riikide perega 2004. aastal. Peale kommunismi langemist kulus neliteist aastat, kuni meie riik, nagu ka Tšehhi, Slovakkia ja Poola, said ELiga ühineda. Ütleksin, et tänaseks on meil seljataga veel neliteist aastat, mille vältel on Ungari aeglaselt maha jäänud ning vähikäiku teinud: kodanikuvabaduste ja ajakirjandusvabaduse esirinnast üheksakümnendate aastate alguses oleme jõudnud tänapäeval populismi, autokraatia ja põhiseadusliku diktatuurini, mis on juba iseenesest vasturääkivus.
Ungari valitsus on ühistele Euroopa väärtustele peaaegu avalikult sõja kuulutanud: tema narratiivis kutsutakse Brüsselit vaenlaseks ja maalitakse EList lausa kurat ise. Peale 14 aastat sellist retoorikat võib ette kujutada, kui keeruline on toetada mis tahes Euroopa-meelset kampaaniat, olgu siis opositsiooni (või selle riismete) või kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide (või selle, mis neist alles on) algatusel. Sellegipoolest ei loobu me ega lase euroopalikel väärtustel kaduda ainuüksi seetõttu, et mõned Ungari poliitikud on otsustanud mängida kaugel eemal, võib-olla Kremlis komponeeritud viisi.
Hiljutised küsitlused Ungaris näitavad nagu varasemadki, et peaaegu 68–70 % valimisõiguslikust elanikkonnast toetab Euroopa Liidu ja ühiste Euroopa väärtustega seotud hüvesid ning kasutab neid. Küsimus on aga selles, kui paljud neist on valmis 9. juunil 2024 valima minema. Ungaris on Euroopa valimised samal päeval kui kohalikud valimised ning rahulolematuse suurenemise tõttu riigis ei ole väljavaated halvad. Iga hääl, mis antakse protestiks valitsuse poliitika vastu, antakse ühtlasi ka Euroopa toetuseks.
Mihály Hardy on Ungari ajakirjanik ja Klubrádió peatoimetaja
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel olulised soovitused, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, hallata võlgu ning seada kogu Euroopas esikohale investeeringud tervishoidu ja tööhõivesse. Komitee väljendas muret, et eelarvesurve võib aeglustada edusamme vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel olulised soovitused, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, hallata võlgu ning seada kogu Euroopas esikohale investeeringud tervishoidu ja tööhõivesse. Komitee väljendas muret, et eelarvesurve võib aeglustada edusamme vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.
Komitee esitas oma soovitused arvamuses „Pikaajalise kaasava majanduskasvu hoogustamine reformide ja investeeringute abil“. Arvamus võeti vastu märtsi täiskogu istungjärgul ja selle üle toimus arutelu tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmiti ning Belgia pensioni- ja sotsiaalse integratsiooni ministri Karine Lalieux’ osalusel.
Arvamuses rõhutati vajadust viia olemasolevad raamistikud, nagu Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, üksteisega kooskõlla. Kõrgetasemelisel arutelul sõnavõtjad rõhutasid vajadust arendada edasi sotsiaalset Euroopat ja tegeleda pakiliste küsimustega, nagu sooline pensionilõhe ja digitaalne kaasatus. Peatselt Belgias aset leidev Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev kõrgetasemeline konverents näitab, et selle vahendi rakendamise edendamist võetakse tõsiselt.
Komitee ettepanekutes rõhutatakse rahaliste vahendite tõhusa kasutamise tähtsust, vajadust kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond otsustusprotsessidesse ning õiglase rohe- ja digipöörde tagamise olulisust. Keskne teema on kaasamine, samuti sotsiaalsete investeeringute mõju maksimeerimine ning samaaegselt majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ELis. (tk)
Käesolevas väljaandes on meie üllatuskülaline Euroopa Parlamendi liige professor Danuta Hübner Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta loeb üles kõik põhjused, miks 2024. aasta valimised on võitlus Euroopa nimel ja miks lasub erakondadel suur vastutus potentsiaalsete valijate hääletama innustamise eest. 2024. aastal me lihtsalt ei saa lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel esindab – kaalul on liiga palju!
Käesolevas väljaandes on meie üllatuskülaline Euroopa Parlamendi liige professor Danuta Hübner Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta loeb üles kõik põhjused, miks 2024. aasta valimised on võitlus Euroopa nimel ja miks lasub erakondadel suur vastutus potentsiaalsete valijate hääletama innustamise eest. 2024. aastal me lihtsalt ei saa lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel esindab – kaalul on liiga palju!
Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.
Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.
Kõik valimised on olulised. Nendest saabki demokraatia alguse. Kuid me teame, et demokraatia on midagi palju enamat kui valimised. Me näeme demokraatlikult valitud valitsusi, kes rakendavad demokraatiat, rikkudes samas õigusriigi põhimõtet. Valimised, isegi kui need on õiglased ja vabad, ei ole demokraatia ainus tagatis, samuti ei ole need demokraatia ainus määrav tegur. Seepärast peaksidki valijad valimistel aktiivselt osalema.
Viimasel viiel aastal on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitmete peaaegu eksistentsiaalsete probleemidega. Pidime tegelema Brexiti ja selle tagajärgedega. Sellele järgnesid COVID-19 pandeemia, Venemaa jõhker ja ebainimlik sissetung Ukrainasse, sellest tulenevad majandusprobleemid, sealhulgas energiakriis ja kõrge inflatsioon. Me tulime toime kõigi nende ootamatute vapustustega, püüdes samal ajal saavutada oma peamisi strateegilisi eesmärke, milleks on topeltüleminek rohelisele ja digitaalselt konkurentsivõimelisele majandusele. Muutuv geopoliitiline keskkond tõi kaasa kaugeleulatuvad sanktsioonid, mille EL ja tema demokraatlikud partnerid kehtestasid Venemaa suhtes, liikudes selles suunas, et vähendada meie sõltuvust Hiinast ja panna meie suhted USAga senisest veelgi kindlamale alusele. Euroopa Liit on käivitanud ka esimese Euroopa kaitsetööstuse programmi, mis hakkab lähiaastatel vilja kandma.
2024. aasta valimised on lahing Euroopa pärast. Valimiskampaania peab vastama kodanike ootustele, austades nende rolli Euroopa otsustusprotsessis. Ei ole kahtlust, et sellised küsimused nagu ränne, kliimamuutused ja toetus Ukrainale, kes kaitseb oma kodumaad Venemaa agressiooni eest, puudutavad meid kõiki, kes me hoolime vabadusest, demokraatiast ja rahust. Valitud poliitikud peavad tegema kõik endast oleneva, et tagada laienemispoliitika tõhus taaskäivitamine. Arutades kandidaatidega nende järgmise viie aasta ülesandeid, siis tuleb neile teadvustada, et valituks osutunud isikud peavad võtma arvesse seda, et Euroopa Liit on osa murrangulisest maailmast, mis on jagatud demokraatiate ja autoritaarsete režiimide vahel. 2024. aastal toimuvad valimised kogu maailmas – eri riikides, mille elanikkond on kokku 4 miljardit.
Meie, eurooplased, jälgime pinevusega, millise otsuse teevad ameeriklased endale presidenti valides. Atlandi-ülesed suhted on meie Euroopa Parlamendi valimiste aruteludes oluline teema. Euroopa poliitikute ja erakondade ülesanne on teha kõik endast olenev, et kaasata kodanikke ja julgustada neid oma häält kuuldavaks tegema. Geopoliitiline ebakindlus muudab selle olulisemaks kui kunagi varem. Valimistel kandidaate esitlevatel erakondadel on sageli erinevad arvamused küsimustes, mis on meie elu jaoks üliolulised. Meil on võimalik kaasa rääkida ja mõjutada Euroopa ja meie endi tulevikku ainult siis, kui osaleme kodanikena aruteludes kandidaatidega ja läheme valima. Mõnikord me pettume ja saame vihaseks. Just seetõttu on meie aktiivne osalemine poliitilises valimisdialoogis nii oluline.
2019. aastal ületas valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel esimest korda veidi 50 %. Just noorte eurooplaste hääled aitasid tõsta osalemise määra. Ühest küljest on hea uudis see, et pooled hääleõiguslikud isikud ka kasutasid oma hääleõigust. Teisest küljest tähendab see aga seda, et pooled meist, hääleõiguslikest Euroopa kodanikest, jätsid hääletamata. 2024. aastal ei saa me lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel ja õigusloomes esindab. Madal osalemisprotsent vähendab valitud isikute legitiimsust ja annab neile nõrgema rolli Euroopa Parlamendis. Erakondade peamine ülesanne on innustada oma potentsiaalseid valijaid hääletama minema.
Juba aastakümneid on eurooplased näinud oma esindajatena ELis valitsusi. 2024. aasta valimised avavad võimaluste akna, et näidata Euroopa Parlamendi tõelist mõjuvõimu kodanike häälekandjana. On neid, kes osalevad valimistel esmakordselt. Viies liikmesriigis saavad hääletada 16-aastased. Noortel on poliitikutele teistsugused ootused. Oleme seda näinud Euroopa tuleviku konverentsil, kuuleme seda nüüd Euroopa Komisjoni korraldatud järelaruteludel. Poliitikud peaksid kasutama eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi selleks, et panna alus uuele valijate ja poliitikute põlvkonnale, mis annab võimaluse edendada läbipaistvat poliitilist haridust ning identiteedi ja usalduse suurendamist.
Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia keskendub hääletamisest hoidujate ja esmakordsete valijate kaasamisele ning teiste osapoolte, sealhulgas meedia, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtete ja üksikisikute abistamisele, toetades Euroopa kodanike ja organisatsioonide erapooletut kodanikuaktiivsust hääletama mineku tähtsuse propageerimisel.
Juba näemegi välissekkumist Euroopa Parlamendi valimistesse, hübriidoperatsioone, millega levitatakse desinformatsiooni, usalduse hävitamist institutsioonide ja poliitikute vastu ning lõhestavaid narratiive. See kõik toimub juba enne valimisi, valimiste ajal on seda veelgi rohkem ja oodata on ka valimisjärgseid komplikatsioone. Tuleb tagada desinformatsioonivastaste seaduste täitmine. Riiklikest ja Euroopa meetmetest ei piisa, me vajame sisulist rahastamist, et toetada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, paljastada desinformatsioon ja selle edastajad, kuna see mõjutab inimeste igapäevaelu ja nende strateegilisi valikuid.
Nendel valimistel on kaalul demokraatia, vabaduse ja turvalisuse saatus. Ja iga hääl loeb.
Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.
Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud hiljutisel konverentsil Brüsselis kõlas selge hoiatus: eluasemekriis Euroopas süveneb ja see toob kaasa mitmeid kõrvalmõjusid.
Eurofoundi hiljutise uuringu kohaselt mõjutab eluasemekriis eelkõige noori, keda see takistab vanematekodust välja kolimisel. Aastatel 2007–2019 kasvas vanus, millest alates vähemalt 50 % ELi inimestest elas väljaspool oma vanematekodu, 26-lt 28-le. Aastatel 2010–2019 suurenes koos vanematega elavate 25–34aastaste inimeste arv kõige rohkem Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Belgias, Kreekas ja Iirimaal.
Komitee on aastate jooksul püüdnud juhtida tähelepanu eluasemeküsimustele kogu ELis. 2020. aastal võttis komitee vastu arvamuse teemal „Üldine juurdepääs inimväärsele, kestlikule ja pikaajaliselt taskukohasele eluasemele“, mille koostasid komitee liikmed Raymond Hencks ja András Edelényi, ning kutsus üles koostama eluaseme Euroopa tegevuskava.
Selle konverentsi soovitustega kavatseb komitee anda arutelule poliitilise tõuke ja tagada, et ELi eluasemekriis kajastuks Euroopa Parlamendi ja komisjoni uue koosseisu 2024.–2029. aasta tegevuskavas. Euroopa Liit peab koondama vahendid, et võidelda inimväärsete ja taskukohaste eluasemete nappuse vastu. (mp)
Cinzia Del Rio, komitee töötajate rühma liige
