Täiskogu detsembri istungjärgul korraldas komitee arutelu, mille teema oli demokraatia Aafrikas ja millel osalesid Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu (AL ECOSOCC) esindajad. Mõlemad pooled möönsid, et kodanikuühiskonnal on keskne roll ELi ja Aafrika edukas partnerluses, mis põhineb võrdõiguslikkusel ning edendab kodanikuühiskonna ja sotsiaaldialoogi.

Täiskogu arutelul võeti vastu ka arvamus „Demokraatia Aafrikas – praegune olukord ja tulevikuväljavaated. Milline saab olla Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll?“, milles komitee kordas oma pühendumust strateegilise partnerluse tugevdamisele Aafrika Liiduga ning väljendas soovi toetada algatust edendada ühiselt demokraatia, kaasava dialoogi ja kestliku arengu väärtusi. Eelmise aasta alguses allkirjastasid komitee ja AL ECOSOCC vastastikuse mõistmise memorandumi.

AL ECOSOCCi programmijuht Kyeretwie Osei, kes kõneles AL ECOSOCCi esimehe Khalid Boudali nimel, sedastas järgmist: „Meil on oluline roll institutsioonide ülesehitamisel. Kogu maailmajagu tuleb katta demokraatlike institutsioonidega ning tuleb tagada suutlikkus seada sisse head valitsustavad, vähendades ja kaotades muu hulgas korruptsiooni ning luues kodanikele enenseväljendusvõimalusi. Selle eesmärgi keskmes on kodanikuühiskond.“

Komitee president Oliver Röpke rõhutas: „Koostöö AL ECOSOCCiga on väga oluline, et tugevdada kodanikuühiskonna rolli Aafrikas. Kodanikuühiskond peaks osalema otsustusprotsessis ja tegelema mitmete probleemidega, nagu kliimamuutused, kestlik areng ja ränne“.

Komitee käsitleb neid probleeme oma arvamuses ja leiab, et koos Aafrika kodanikuühiskonna platvormide tunnustatud esindajatega võib ta aidata edendada seal demokraatlikke väärtusi, kaitsta inimõigusi ja toetada demokraatlikke režiime. 

Komitee liige ja arvamuse raportöör Carlos Trindade märkis, et Euroopa lähenemisviis demokraatia arendamisele Aafrikas peaks põhinema suhetel võrdsete partnerite vahel, võttes arvesse maailmajao keerulist olukorda seoses majandusarengu, mitmekesisuse ja geopoliitiliste huvidega.

Rahvusvahelise Koostöö Liidu (ICA-Africa) piirkondlik direktor ja tegevjuht Sifa Chiyoge Buchekabiri rääkis naiste mõjuvõimu suurendamise tähtsusest Aafrikas. „Naiste mõjuvõimu suurendamine on väga oluline, kuna naised on sageli oma pere alustalad. Seda tehes ei aita me ainult üksikisikuid, vaid võimestame terveid kogukondi“.

Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Ehitus- ja eluasemesektori suurem digitaliseerimine ning sotsiaalmajanduse osalejate kaasamine eluasemeteenuste pakkumisse võib aidata lahendada praegusi probleeme, mis on seotud eluasemete taskukohasuse ja kestlikkusega Euroopas. Kuna eluase ei ole mitte ainult vajadus, vaid ka inimõigus, on komitee hiljutise konverentsi kohaselt vaja üleeuroopalist lahendust erinevatele väljakutsetele. 

21. novembril korraldas komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm konverentsi „Euroopa kõige haavatavamate inimeste kaitsmine kestliku ja taskukohase eluaseme abil“, kus arutelud keskendusid sellele, kuidas EL ja selle liikmesriigid saaksid muuta elamistingimused kogu Euroopas kaasavamaks, taskukohasemaks ja kestlikumaks.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland rõhutas, et juurdepääs sobivale eluasemele on inimõigus, mis nõuab üleeuroopalist lähenemisviisi. Ta rõhutas seost eluasemehindade tõusu ja vaesuse taseme vahel, juhtides tähelepanu sellele, et taskukohase ja jätkusuutliku eluaseme pakkumine on vaesuse kaotamisel keskse tähtsusega.

Séamus Boland rõhutas: „Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi esitatud ELi vaesusevastane strateegia ja Euroopa taskukohaste eluasemete kava peavad olema osa valdkonnaülesest poliitilisest lähenemisviisist vaesuse kaotamiseks. See lähenemisviis peab kaasama kodanikuühiskonna organisatsioone lahenduste kavandamise, rakendamise ja järelevalve kogu protsessi ulatuses. Eluasemete kestlikkust tuleb analüüsida laiemast perspektiivist, mis hõlmab ressursitõhusust, ringlust, vastupanuvõimet, kohanemist ja majanduslikku juurdepääsetavust.“

Üritusel tutvustati ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uut uuringut „Taskukohased kestlikud eluasemed ELis“, mille tellis kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm. Uuringus käsitletakse poliitilisi lahendusi eluasemete taskukohasuse ja kestlikkuse saavutamiseks kogu ELis. Selles uuritakse kahte kujunevat suundumust: digitaliseerimine ja sotsiaalmajanduses osalejate kaasamine eluasemeteenuste pakkumisse. Uuringus käsitletakse ka uuenduslikke algatusi kuues liikmesriigis, hinnates nende laiema rakendamise potentsiaali kogu Euroopas.

Lisateavet komitee uuringus esitatud keskpika ja pika perspektiivi poliitiliste soovituste kohta leiate siit.

Võite tutvuda ka konverentsi järelduste ja soovitustega.

Euroopa Ülemkogu uus eesistuja António Costa külastas esimest korda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ja tutvustas oma peamisi prioriteete ELi tulevikuks. Ta rõhutas, et konkurentsivõime on Euroopa jõukuse alus, ning toonitas, et kestliku tuleviku ülesehitamiseks on oluline siduda see sotsiaalsete õigustega. Komitee president Oliver Röpke väljendas sama seisukohta ning kinnitas, et konkurentsivõime peab tooma kasu paljudele, mitte ainult mõnedele.

António Costa esines komitee täiskogu istungil vaid mõni päev pärast ametisse asumist 1. detsembril ning kutsus oma kõnes üles kiirele ühisele tegutsemisele. „Me oleme õigel teel. Oleme hinnanud olukorda, meil on ambitsioonikad ettepanekud, kuid meil peab olema ka poliitiline tahe. Keskendugem majanduskasvule, töökohtadele ja sotsiaalsele Euroopale, et praegused noored saaksid tulevikus tagasi vaadates öelda: see oli hetk, mil kindlustasime oma heaolu.“

Konkurentsivõime ja kohandatud reformid on Costa tegevuskavas kesksel kohal. Ta soovitas Euroopa majanduse tugevdamiseks uuendada ühtset turgu, vähendada tarbetuid eeskirju ning investeerida oskustesse ja innovatsiooni. „Me vajame tugevaid ettevõtteid mitte seetõttu, et nad on odavamad, vaid seetõttu, et nad viivad ellu uuendusi uute ideede ja kvalifitseeritud tööjõu abil,“ ütles ta. Costa kutsus üles viima ellu ka tulemuspõhiseid reforme, võttes eeskujuks taasterahastu „NextGenerationEU“: „See on mõttekas tulevikku silmas pidades.“ Ta kutsus liikmesriike üles olema ELi uue eelarve suhtes avatud.

„Konkurentsivõime ei tähenda üksnes majanduslike eesmärkide seadmist. See on võimaluste loomine kõigi eurooplaste jaoks ja vastupanuvõime suurendamine,“ ütles Oliver Röpke. „Majanduskasv peab käima käsikäes sotsiaalse edasiminekuga ning tagama, et kedagi ei jäeta kõrvale.“

Costa tunnustas komitee rolli sotsiaaldialoogi edendamisel ning nimetas seda „Euroopa mudeliks“ üldsusega suhtlemisel. „Sotsiaaldialoog annab meile võimaluse leida kestlikke lahendusi tänu sellele, et meie ühiskonna eri esindajad peavad pidevalt läbirääkimisi. See on väga oluline, eriti praegusel ajal,“ ütles ta.

Täiskogu arutelul käsitleti peamisi mureküsimusi, sealhulgas eluaset, rännet ja energiakulusid – teemasid, mis kuuluvad ka Costa prioriteetide hulka. Röpke rõhutas vajadust praktiliste lahenduste järele ning tõstis esile investeeringuid haridusse, ümberõppesse, taskukohastesse eluasemetesse ja rohepöördesse. „Komitee on täielikult pühendunud sellele, et kaasata kodanikuühiskonna seisukohad kaasava ja vastupanuvõimelise ning tulevasteks probleemideks valmisoleva Euroopa kujundamise protsessi.“ (gb)

Käesolevas väljaandes:

• Andrey Gnyot: rahvavaenlane – kuidas valgevene oma ajakirjanikke taga kiusab
• EMSK delegatsioon COP16-l ja COP29-l: me saeme oksa, millel ise istume
• Adélaïde Charlier: reetlikud miljardid: COP29 suutmatus saavutada kliimaõiglust
• Luz Haro Guanga: võitlus planeedi tervise eest on elu ja surma küsimus
• Mariya Mincheva: Schengeni lepingust väljajäämise kulud on suured Bulgaaria ja Rumeenia jaoks, aga ka ELi ühtse turu jaoks
   

2021. aastal võitis Belgia ühendus „Grootouders voor het Klimaat“ (vanavanemad kliima toetuseks) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimameetmete teemalise kodanikuühiskonna auhinna kampaaniaga „Meie säästud nende tuleviku heaks“. Kampaania eesmärk oli julgustada ligikaudu 2,4 miljonit Belgia vanavanemat reinvesteerima oma säästud (selle vara suurust hinnati tol hetkel ligikaudu 910 miljardile eurole) kestlikumatesse projektidesse. EMSK Info rääkis „Grootouders voor het Klimaat“ esindajaga kliimast ja kestlikust rahandusest praegu ning nende tulevikuootustest ja -plaanidest.

Kas nüüd, kolm aastat pärast kampaania algust, näete juba konkreetseid tulemusi? Kuidas hindate üldiselt kliima ja kestliku rahanduse olukorda Belgias – kas võib täheldada edasiminekuid ja kas inimesed on teadlikud selle tähtsusest?

Komitee auhind tähendas meile olulist tunnustust ja toetust. Oleme sellele sageli viidanud suheldes valitsuse, teiste organisatsioonide ja meie kaaskodanikega. See on aidanud meil luua uusi kontakte ja arendada oma kampaaniat edasi nii teisi vanavanemaid kui ka nooremaid põlvkondi silmas pidades. Oleme töötanud välja kestliku rahanduse teemalisi esitlusi, seminare ja koolituste seeriad.

Me oleme saanud aru, et see ei ole ikka veel iseenesest mõistetav teema, aga samas on Euroopa Liit teinud olulisi seadusandlikke jõupingutusi (taksonoomia, roheline kokkulepe, äriühingute kestlikkusaruandlus, äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus jne), mis tähendab, et ettevõtted ja sektorid käivitavad üha rohkem algatusi, millele saame viidata. See annab lootust ja on vajalik, nagu taas kahjuks näitasid Bakuus toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi (puuduvad) tulemused.

Hiljutisest uuringust selgus, et meie töö on teadlikkuse suurendamiseks endiselt väga vajalik. Kõigest 5–15 % investoritest kasutab oma õigust ja palub finantseerimisasutustel võtta arvesse oma kestlikke eelistusi. Seepärast peame oma tööd jätkama.

Mida ootate COP29-lt? Kas osalete konverentsil, kui mitte kohapeal, siis 12-aastase Ferre ja tema vanavanemate kaudu? Kas Teie arvates on kliimameetmete rahastamine oluline teema õiglase ülemineku seisukohast?

Kui me seda teksti kirjutame, on COP29 just lõppenud. Oleme12-aastast Ferret toetanud algusest peale täiel määral – nii rahaliselt kui teabevahetuse alaselt. Ta sõitis Bakuusse koos oma vanavanematega, kes on meie organisatsiooni liikmed, et teha seal kuuldavaks laste hääl. Siinkohal soovime tänada kõiki teisi vanavanemaid ja asutusi, kes tegid selle reisi võimalikuks.

COP29st pidi saama kliimameetmete rahastamise konverents, sest rahastamine on õiglase ülemineku jaoks tõepoolest väga oluline. Kahjuks ei näinud me seda Bakuus veel piisavalt. Meie sõnum on endiselt, et raha on olemas ja me palume neil, kel raha on, võtta vastutus ja kasutada seda kestlikult oma lapselaste tuleviku nimel.

Millised on „Grootouders voor het Klimaat“ uued projektid, millele sooviksite tähelepanu juhtida? Kas uued projektid on juba töös?

Me vaatame tulevikku lootustrikkalt. 2025. aastal, mil möödub 10 aastat Pariisi kokkuleppe sõlmimisest, on ühendusel „Grootouders voor het Klimaat“ kavas jõuda paljude vanavanemateni, kes on Flandria suurte eakate organisatsioonide liikmed. Teeme aktiivselt ettevalmistusi, mille käigus osaleb mitukümmend „Grootouders voor het Klimaat“ liiget koolitustel, et suurendada nende enesekindlust ning aktiivset kaasalöömist kliimateemalistes aruteludes.

Me oleme töötanud välja mitu seminari, sealhulgas ühe kestliku säästmise ja investeerimise teemal, mida pakume tasuta kõigi eakate organisatsioonide kohalikele rakukestele. Oleme juba täheldanud suurt entusiasmi. 2025. aasta novembri lõpus korraldasime suure lõpuürituse, mis ei tähenda loodetavasti lõppu, vaid hoopis tulevikule suunatud üha suurema pühendumuse algust.

Hugo Van Dienderen on ühenduse „Grootouders voor het Klimaat“ kaasasutaja ja kaasesimees. 2019. aastal asutatud „Grootouders voor het Klimaat“ on eakate liikumine, mis koondab peamiselt vanavanemaid, kes soovivad jätta tulevastele põlvkondadele elamisväärse maailma.

Pildil: Ferre koos vanavanematega COP29-l Bakuus. Ferre väljendas paljude tähtsate inimestega rääkides muret kliimakriisi pärast.