Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees. Euroopa Pimedate Liidus julgustame oma liikmeid hääletama – kuigi see on jätkuvalt keeruline –, pöörates seejuures tähelepanu sellele, mil määral peavad kandidaadid ja erakonnad tähtsaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kaasamist. Ka nägemispuudega kodanikud peavad saama oma ootused kuuldavaks teha.
Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees. Euroopa Pimedate Liidus julgustame oma liikmeid hääletama – kuigi see on jätkuvalt keeruline –, pöörates seejuures tähelepanu sellele, mil määral peavad kandidaadid ja erakonnad tähtsaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kaasamist. Ka nägemispuudega kodanikud peavad saama oma ootused kuuldavaks teha.
Euroopa Pimedate Liit on pimedate ja vaegnägijate esindaja Euroopas. Teeme tööd ligipääsetava ja kaasava ühiskonna nimel, kus nägemispuudega inimestel on võrdsed võimalused osaleda täiel määral kõigis eluvaldkondades. Poliitikas osalemine on muidugi oluline aspekt, sest see võimaldab nägemispuudega kodanikel edendada hääletamise ja poliitilise tegevuse kaudu puudega inimestega arvestavaid poliitikameetmeid ja õigusakte.
Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste lähenedes on oluline ja õigeaegne teema puudega inimeste osalemine nii valijate kui ka kandidaatidena.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2019. aasta aruande kohaselt ei saanud viimastel Euroopa Parlamendi valimistel ligikaudu 400 000 puudega inimest oma hääleõigust kasutada. Vähem kui 5%-l Euroopa Parlamendi liikmetest on puue.
Eelseisvaid valimisi silmas pidades nõuab Euroopa Pimedate Liit Euroopa Parlamendi valimisi käsitlevas avalduses taas, et kehtestataks standard hääletamise (hääletusmenetlus), valimisteabe (valimiskampaania ruumid ja materjalid, poliitilised arutelud, erakondade programmid ja veebisaidid) ning valimisjärgse menetluse (nt kaebuste esitamise mehhanismid) ligipääsetavuse kohta ning võrdne õigus esitada oma kandidatuur.
Keskendume Euroopa Parlamendi valimistele, kuna vaid need kuuluvad Euroopa Liidu pädevusse ELi kodakondsuse ja puudega inimeste võrdsete õiguste tagamise osana. Kuna aga valimiste korraldamine jääb liikmesriikide pädevusse, oleks ELi tasandi parimatel tavadel automaatselt ülekanduv mõju kõigile teistele valimistele.
Kahjuks on seekordsete Euroopa Parlamendi valimiste eeskujuandvaks läbiviimiseks liiga hilja. Mitte Euroopa Parlamendi huvipuuduse pärast, vastupidi, 2022. aasta mais esitas parlament ettepaneku valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimiseks, keskendudes sellele, et tagada puudega inimestele õigus sõltumatult ja salaja hääletada, vabadus abistaja valikul ning ligipääs posti teel hääletamisele ja poliitilistele kampaaniatele. Kahjuks ei ole Euroopa Liidu Nõukogu seni reageerinud.
Järgmist viit aastat silmas pidades palub Euroopa Pimedate Liit ELi seadusandjatelt, et uus Euroopa Parlament ei väsiks nõukogu survestamast, et viia kavandatud reform ellu ja saavutada tõeline edasiminek 2029. aasta valimistel. Võime loota komitee toetusele: juba 2020. aastal nõudis ta Euroopa Parlamendilt ametlikku seadusandlikku algatust, mis annaks puudega inimestele tegeliku õiguse Euroopa Parlamendi valimistel hääletada. Samuti võime loota Euroopa Komisjoni toetusele. Eelmise aasta detsembris avaldas komisjon hea valimistava juhendi ning töötab nüüd välja kogumikku e-hääletuse tavade ja IKT kasutamise kohta valimistel. Mõlemas dokumendis käsitletakse ligipääsetavuse aspekte.
Igal aastal saab Euroopas üle 10 miljoni vähktõve-, aga ka südame-veresoonkonna ja neurovaskulaarsete haiguste patsiendi abi nukleaarmeditsiinist nii diagnoosimise kui ka ravi osas.
Igal aastal saab Euroopas üle 10 miljoni vähktõve-, aga ka südame-veresoonkonna ja neurovaskulaarsete haiguste patsiendi abi nukleaarmeditsiinist nii diagnoosimise kui ka ravi osas.
Radioisotoope kasutavad radioloogia- ja nukleaartehnoloogiad on vähiravis hädavajalikud kõigis etappides – varajasel avastamisel, diagnoosimisel, ravis ja palliatiivses ravis.
Nukleaarmeditsiinist abi saavate patsientide arv kasvab peamiselt tänu teaduslikele läbimurretele. Euroopa teadlased ja ettevõtted on välja töötanud mõned uusimad innovatiivsed radionukliidravi viisid vähi ravimiseks, näiteks need, mis on suunatud endokriinsüsteemi ja eesnäärme vähkkasvajatele ning nende siiretele. Näiteks luteetsium-177 on väga paljutõotav radioisotoop võitluses eesnäärmevähiga, mis põhjustab Euroopas igal aastal 90 000 surmajuhtumit. Võrreldes traditsiooniliste ravimeetoditega on tänapäevane radionukliidravi täpselt suunatud vähirakkudele ja on organismile sageli vähem kahjulik. Kümned tuhanded vähipatsiendid vajavad sihipärast radionukliidravi, mis on sageli ainus võimalik raviviis.
Enne patsiendini jõudmist on nukleaarmeditsiini tarneahel siiski väga keeruline. See hõlmab lähtematerjalide hankimist ning nende ladustamist, kiiritamist, töötlemist, logistikat ja rakendamist. Kui radioisotoobid on toodetud, tuleb neid töödelda, tarnida ja kasutada suhteliselt lühikese aja jooksul, mõned neist tuleb ära kasutada samal päeval, teised vähem kui mõne päeva jooksul sõltuvalt nende poolestusajast. Need on ulatuslikult ja kiiresti riknevad.
Üllataval kombel ei arvestata neid omadusi piiriüleses transpordis ega tolliprotseduurides. Näiteks piiriülese transpordi puhul on mitmeid takistusi, mis viivad olukordadeni, kus patsientide elu päästvatele radioisotoopidele võidakse eelistada krevette.
Seepärast kutsub komitee oma arvamuses meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindluse kohta liikmesriike üles tegema paremat koostööd l, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked. Arvamuses käsitletakse radioisotoopide tarneahela kõiki etappe Euroopas ning tuuakse välja piiriüleste tarnete takistused ja sõltuvus kolmandatest riikidest. Samuti pakutakse selles lahendusi puuduvale taristule Euroopas ning vajadusele kooskõlastatud teadus- ja arendustegevuse järele.
Arvamuses esitatud komitee soovitused on kooskõlas ELi riigipeade aprilli tippkohtumisel tehtud järeldustega, milles rõhutati vajadust vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust tundlikes sektorites, nagu tervishoid ja elutähtsad tehnoloogiad. Samuti rõhutati järeldustes kooskõlas Enrico Letta aruandega vajadust keskenduda teenuste piiriülesele osutamisele ning kaupade, sealhulgas esmatähtsate kaupade, näiteks ravimite piiriülesele liikumisele.
Euroopa peab pakkuma tootmisstiimuleid, et tagada parem strateegiline autonoomia radioisotoopide tarnimisel. Vaatamata sellele, et Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopide tarnimisel maailmas juhtpositsioonil, on ta kriitiliselt sõltuv USAst ja Venemaast kõrgema klassi väherikastatud uraani (HALEU) tarnimisel ja teatavate rikastatud isotoopide tarnimisel radioisotoopide tootmiseks.
Valdkond, kus EL jääb endiselt suuresti sõltuvaks Venemaast, on stabiilsete isotoopide sihtmärgid, mis võimaldavad toota teatavaid radioisotoope tänapäevaste või arendatavate molekulaarsete kiiritusraviviiside jaoks, nagu luteetsium-177 tootmiseks kasutatav üterbium-176
See kujutab endast tõelist väljakutset selle konkreetse radioisotoobi tarneahelale, mille ülemaailmne nõudlus peaks lähiaastatel kolmekordistuma.
Tarneahel sõltub samuti reaktorite või kiirendite tootmissüsteemidest ning töötlemisest ja haiglasse toimetamisest. Et tagada võrdne juurdepääs ravile, peaksid liikmesriigid, eelkõige teaduskeskused ja haiglad, tegema tihedamat koostööd. Teatavasti ei ole ligipääs kiiritusravile kõigis liikmesriikides samasugune, eriti arendus- ja katseetapis. Eesmärk on tagada kiirem juurdepääs ravimitele uurimisetapis või eriloa alusel kasutamisel ning parandada juurdepääsu väikeste haiglate jaoks, kellel võivad puududa eksperditeadmised ja taristu. Mõne patsiendi jaoks võib see juurdepääs olla eluliselt tähtis.
Nukleaarmeditsiini teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine Euroopas, eelkõige programmi „Horisont“ ja Euratomi programmide raames, on patsientide vajadustele vastamiseks väga oluline. Euroopa peaks arendama ELi tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames selles valdkonnas strateegilisi ühist huvi pakkuvaid projekte. Euroopa Komisjoni strateegia SAMIRA ja Euroopa radioisotoopide keskuse algatus (ERVI) seoses Euroopa vähitõrje tegevuskavaga on väärtuslikud projektid. Euroopa Komisjon peaks minema kaugemale ja lisama nukleaarmeditsiini ulatuslikumalt Euroopa vähitõrje tegevuskavasse ja programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute missiooni.
Liikmesriigid peaksid rahastama ka rahvatervise poliitikameetmeid, keskendudes meditsiinis kasutatavale radioloogia- ja nukleaartehnoloogiale. See annab tööstusele hea signaali ning võimaldab arendada ja võimestada Euroopas teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tööstustaristut. Samuti meelitab see sektorisse tööle rohkem inimesi.
Kokkuvõttes suudame radioisotoopide pakkumist Euroopas paremini tagada ja patsientide kasvavat nõudlust rahuldada ainult siis, kui teeme julgeid poliitilisi otsuseid.
Kuigi Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopidega varustamisel maailmas juhtpositsioonil, sõltub ta peamiste lähtematerjalide ja konkreetsete töötlemistoimingute vallas suurel määral kolmandatest riikidest. See võib häirida tarneahelaid ning ohustada paljude eurooplaste juurdepääsu elupäästvale diagnoosile ja ravile. Selle suundumuse muutmiseks ja patsientide kasvava nõudluse rahuldamiseks on meil vaja avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning uude tootmistaristusse, usaldusväärseid eeskirju ja julgeid poliitilisi otsuseid. Nii kirjutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust käsitleva arvamuse raportöör Alena Mastantuono.
Kuigi Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopidega varustamisel maailmas juhtpositsioonil, sõltub ta peamiste lähtematerjalide ja konkreetsete töötlemistoimingute vallas suurel määral kolmandatest riikidest. See võib häirida tarneahelaid ning ohustada paljude eurooplaste juurdepääsu elupäästvale diagnoosile ja ravile. Selle suundumuse muutmiseks ja patsientide kasvava nõudluse rahuldamiseks on meil vaja avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning uude tootmistaristusse, usaldusväärseid eeskirju ja julgeid poliitilisi otsuseid. Nii kirjutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust käsitleva arvamuse raportöör Alena Mastantuono.
Meie rubriigi „Mina lähen valima. Sina ka?“ viimases artiklis kirjutab Euroopa Pimedate Liidu huvikaitse- ja kampaaniajuht Antoine Fobe nõudmistest, mis tema organisatsioon esitas eesmärgiga muuta valimised ligipääsetavamaks. Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlamendi jõupingutustele, jäädi Euroopa Parlamendi valimistega eeskuju seadmisel jälle hiljaks.
Meie rubriigi „Mina lähen valima. Sina ka?“ viimases artiklis kirjutab Euroopa Pimedate Liidu huvikaitse- ja kampaaniajuht Antoine Fobe nõudmistest, mis tema organisatsioon esitas eesmärgiga muuta valimised ligipääsetavamaks. Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlamendi jõupingutustele, jäädi Euroopa Parlamendi valimistega eeskuju seadmisel jälle hiljaks.
Balkani Kodanikuühiskonna Arendamise Võrgustik (BCSDN)
Põhja-Makedoonia on ELiga ühinemise püüdlustes jõudnud kriitilisse etappi, sest riigi teekonda on varjutanud tagasilöögid ja viivitused, mida toidavad lahendamata kahepoolsed vaidlused ja üldsuse vähenev toetus. Neist takistustest hoolimata kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi saada ELi liikmeks.
Balkani Kodanikuühiskonna Arendamise Võrgustik (BCSDN)
Põhja-Makedoonia on ELiga ühinemise püüdlustes jõudnud kriitilisse etappi, sest riigi teekonda on varjutanud tagasilöögid ja viivitused, mida toidavad lahendamata kahepoolsed vaidlused ja üldsuse vähenev toetus. Neist takistustest hoolimata kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi saada ELi liikmeks.
Avaliku arvamuse uuringutest ilmneb murettekitav suundumus, et viimastel aastatel on toetus ELi liikmesusele vähenenud. See langus kajastab laiemat pettumust edusammude aeglases tempos ja tunnet, nagu ei pühenduks ELi liikmesriigid piisavalt.
Riigi ELiga ühinemise teel on olnud keerukaid probleeme, mis ulatuvad kaugemale Põhja-Makedoonia piiridest. Demokraatia kriis ja poliitiline ebastabiilsus nii piirkonnas kui ka ELi liikmesriikides koos parempoolse natsionalismi kasvuga raskendavad integreerimisprotsessi märkimisväärselt. Nende probleemide taustal on aga ruumi optimismiks ja uuenemiseks, sest paljud näevad ELi integreerumist tulevase heaolu ja parema elatustaseme poole liikumisena. Samuti on paljutõotav, et riigis on saavutatud juba üsna hea kooskõla ELi õigusaktidega.
Edaspidi peab Põhja-Makedoonia esikohale seadma edusammud reformide ja läbirääkimiste peatükkide osas sellistes kriitilistes valdkondades nagu õigusriik, õigus, demokraatia ja parem avalik haldus. ELi ühinemisprotsessist ajendatud nähtavad edusammud neis valdkondades tugevdaksid ka üldsuse toetust ELile. Riigi käänulisel ühinemisteekonnal on oluline pühenduda demokraatlikele väärtustele, piirkondlikule koostööle ja ühise Euroopa saatuse poole püüdlemisele.
Sellal kui Põhja-Makedoonia peab näitama üles poliitilist küpsust ja viima ellu vajalikud reformid, peab EL Põhja-Makedoonia rahvale näitama, et ühinemisprotsess on õiglane, tulemuspõhine ja edasiviiv. Tuleb näidata üles poliitilist tahet ühinemist edendada, nagu tehti Ukraina puhul. Edu tuleb tunnustada ja astuda samme, et tagada mõlema poole piisav suutlikkus protsessi juhtida.
Peaks olema selge, et kõigi jaoks parim alternatiiv on Põhja-Makedoonia või kogu piirkonna ühinemine ELiga. Põhja-Makedoonia võib küll olla väike, kuid selle rikkalik kultuuripärand, strateegiline asukoht ja pühendumine demokraatlikele väärtustele võimaldaks piirkondlikku stabiilsust ja majanduskasvu, tugevdades ELi mitmekesisust ja ühtekuuluvust.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“! Selles osas räägime majanduse juhtimise keerukusest ja Euroopa majandusmaastiku ees seisvatest probleemidest. Saate teada, mil määral on ELi riigid majanduse juhtimise osas üksmeelel ja milliseid raskeid valikuid peab Euroopa langetama, et kohandada oma majandus 21. sajandi nõudmistega.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“! Selles osas räägime majanduse juhtimise keerukusest ja Euroopa majandusmaastiku ees seisvatest probleemidest. Saate teada, mil määral on ELi riigid majanduse juhtimise osas üksmeelel ja milliseid raskeid valikuid peab Euroopa langetama, et kohandada oma majandus 21. sajandi nõudmistega.
Sõna saavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee endine president ja komitee Euroopa poolaasta rühma praegune esimees Luca Jahier, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Margarida Marques, Bruegeli vanemteadur Maria Demertzis ja Brüsselis töötav korrespondent Maria Tadeo. (tk)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas oma maja külastajatele traditsioonilisel avatud uste päeval, mis leidis aset laupäeval, 4. mail 2024. Komitee tutvustas oma rolli Euroopa Liidu institutsioonina ja innustas kõiki osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas oma maja külastajatele traditsioonilisel avatud uste päeval, mis leidis aset laupäeval, 4. mail 2024. Komitee tutvustas oma rolli Euroopa Liidu institutsioonina ja innustas kõiki osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Selle päeva jooksul korraldas komitee oma peamajas – Jacques Delors’i hoones Brüsselis – mitmeid üritusi. Osalejatel oli võimalik külastada komitee ruume ja uurida, mida komitee saab inimeste heaks teha, tutvuda komitee rolliga ELi otsustusprotsessis ning jagada oma mõtteid ja muresid komitee liikmetega.
Külastajatel oli ka võimalus teada saada, mida komitee liikmed oma koduriigis teevad, ning osaleda eri tegevustes, nagu interaktiivsed mängud ja ELi-teemaline viktoriin. Lapsi ootasid näomaalingud.
Hommikupoolikul tervitati ka Brüsselisse jõudnud komitee liikmetest ja töötajatest koosnenud ratturite gruppi, kes läbis Prantsusmaal ja Belgias jalgratastel sadu kilomeetreid, et juhtida tähelepanu Euroopa Parlamendi valimiste tähtsusele.
Grupp, keda juhtis komitee tööandjate rühma liige Bruno Choix, läbis Caenist (Prantsusmaa) Brüsselisse sõites kokku ligikaudu 500 kilomeetrit. Üle nelja päeva kestnud sõidu viimases osas – alates Waterloost kuni komitee peahooneni Brüsselis – liitusid nendega veel mitmed teised komitee liikmed ja töötajad. (mp)
Komitee välissuhete sektsioon (REX) korraldas oma teise desinformatsioonivastase võitluse kampaania ja konverentsi. See toimus sektsiooni üldise desinformatsioonialase projekti raames, mida tuleb rakendada kodanikuühiskonna abiga.
Komitee välissuhete sektsioon (REX) korraldas oma teise desinformatsioonivastase võitluse kampaania ja konverentsi. See toimus sektsiooni üldise desinformatsioonialase projekti raames, mida tuleb rakendada kodanikuühiskonna abiga.
Pärast edukat Bulgaarias toimunud kampaaniat leidis seekord üritus aset 18. aprillil Moldovas. See riik on viimasel ajal tugevdanud oma suutlikkust strateegilise kommunikatsiooni ja dialoogi valdkonnas, luues selleks kaks spetsiaalset asutust: strateegilise kommunikatsiooni ja desinformatsiooni vastu võitlemise keskus ning rahvusvähemuste tsiviilalgatuste keskus.
Konverents toimus koostöös Chișinăus asuva Moldova Riikliku Ülikooliga.
Konverentsil kõneledes rõhutas komitee president Oliver Röpke, et oluline on edendada dialoogi ning kaasata välissekkumise ja desinformatsiooni vastasesse võitlusse kõik, erineva taustaga ja erinevatest kogukondadest pärit inimesed.
Desinformatsioon levib tavaliselt elanikkonna seas, sageli horisontaalselt. See tähendab, et parim selle probleemi lahendamise viis ei ole ülalt alla suunaline tegutsemine, vaid arutelud inimeste seas ja nende otsene kaasamine. Siinkohal saab organiseeritud kodanikuühiskond etendada olulist rolli, sest desinformatsioon lõhub meie ühiskonna struktuuri.
Strateegilise kommunikatsiooni ja desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse direktor ja üks konverentsi peakõneleja Ana Revenco rõhutas, et kodanikud ei saa desinformatsiooni vastu võidelda üksi ning keskus saab parandada nende oskusi, et võidelda kahjustava desinformatsiooni vastu pikas perspektiivis.
„Desinformatsiooni ärakaotamine ei ole realistlik eesmärk. Meie ühised jõupingutused on suunatud valeuudiste ümberlükkamisele ja ärahoidmisele ning nende ühiskonnale avaldatava pahatahtliku mõju leevendamisele,“ lisas ta.
Rahvusvähemuste tsiviilalgatuste keskuse juht Mihai Peicov ütles, et selle keskuse loomine valitsuse poolt on oluline samm kõigi inimeste integreerimisel ühiskonda. Ta lisas, et vähemuste jaoks on vaja uut hariduspoliitikat.
Konverentsil tõsteti esile hariduse rolli ja keskendumist noortele, sest paljud seisukohad pärinesid kõige noorematelt konverentsil osalejatelt – üliõpilastelt ja ajakirjanikelt.
Pärast 20 aastat ELi ooteruumis on Põhja-Makedoonia üldsuse toetus ELiga ühinemisele vähenemas. Põhja-Makedooniale anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris, misjärel tuli ühinemisläbirääkimiste algust oodata 15 aastat – see on pikim ooteaeg ELi ajaloos. Hoolimata aeglastest edusammudest, tagasilöökidest ja viivitustest, kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Kuid ka EL peab näitama, et on valmis ühinemisprotsessi edendama ja edusamme tunnustama. Nii kirjutab meie üllatuskülaline Biljana Spasovska, kes on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“ Põhja-Makedooniast.
Pärast 20 aastat ELi ooteruumis on Põhja-Makedoonia üldsuse toetus ELiga ühinemisele vähenemas. Põhja-Makedooniale anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris, misjärel tuli ühinemisläbirääkimiste algust oodata 15 aastat – see on pikim ooteaeg ELi ajaloos. Hoolimata aeglastest edusammudest, tagasilöökidest ja viivitustest, kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Kuid ka EL peab näitama, et on valmis ühinemisprotsessi edendama ja edusamme tunnustama. Nii kirjutab meie üllatuskülaline Biljana Spasovska, kes on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“ Põhja-Makedooniast.
Biljana Spasovska on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht. See on kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondlik võrgustik, mis teeb koostööd Balkani riikide kodanikuühiskonna võimestamiseks ja selle arengu tugevdamiseks. Samuti on Spasovska praegu platvormi „CSO Partnership for Development Effectiveness“ kaasesimees, partnerluse „Global Standard for CSO Accountability“ liige ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“.
Biljana Spasovskal on üle kümne aasta pikkune kogemus sellise poliitika ja toetustegevuse juhtimises, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna rolli Balkani riikides ja teha selle hääl kuuldavaks riiklikes ja ELi poliitilistes protsessides. Ta on juhtinud ja aidanud ellu viia mitmeid piirkondlikke, ELi ja ülemaailmseid koostööprojekte, mille eesmärk on edendada kodanikuühiskonna jaoks soodsamat keskkonda, usaldusväärsemat ELi laienemispoliitikat, kodanikuühiskonna suuremat vastutust ja tõhusamat arengukoostööd.
Tal on magistrikraad Bologna Ülikoolist interdistsiplinaarsete õpingute alal ning ta on omandamas doktorikraadi globaliseerumise ja demokraatia valdkonnas.
Brüsseli konventsioonikeskuses Square’is toimunud konverentsil, kus osales üle 1000 osaleja ja 150 kõneleja, tutvustati mõjukaid ringmajanduse lahendusi, mis juhinduvad uusimatest teaduslikest andmetest. Komitee delegaadid jagasid ECESP edulugu.
Komitee liige ja ECESP kaasasutaja Cillian Lohan tunnustas ECESPd kui võrgustike võrgustikku, mis ühendab poliitika kujundamist ja kodanikuühiskonda töös ringmajanduse arengu nimel. ECESP juhtrühma liige Anders Ladefoged rõhutas selle rolli Euroopa ringmajanduse edusammude ja lünkade käsitlemisel, sest see pakub platvormi koostööks ja õppimiseks. Komitee liige Maria Nikolopoulou rõhutas ECESP kasvavat interaktiivsust, millega hõlbustatakse dialoogi selliste algatuste kaudu nagu #EUCircularTalks.
Konverentsi lõppistungil teatas rahvusvahelise partnerluse volinik Jutta Urpilainen kahest algatusest, millega toetatakse ülemaailmset üleminekut ringmajandusele: ELi ringmajanduse ressursikeskus, mida rahastab Euroopa Komisjon 15 miljoni euroga, ja programm „SWITCH to Circular Economy in East and South Africa“, millele komisjon eraldab viie aasta jooksul 40 miljonit eurot. ECESP on lubanud toetada mõlemat algatust.
Komitee ja Euroopa Komisjoni 2017. aastal algatatud ECESP edendab dialoogi, levitab häid tavasid ja annab teavet ringmajanduse kohta, et visioonid ellu rakendada. Komitee on aktiivselt toetanud ringmajandust, avaldades juba 2015. aastal toetust ELi ringmajanduse tegevuskavale. Kõnealune platvorm kujutab endast ühiseid püüdlusi kaasata kõik sidusrühmad ringmajanduse visiooni elluviimisse, eesmärgiga kiirendada üleminekut dialoogi ja koostöö kaudu.
