Sel kuul tähistame Euroopa Liidu suure laienemise 20. aastapäeva. 2004. aasta mais said Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud ELi kodanikeks. See ei olnud lihtne protsess, sest nagu teada, on ELiga ühinemine raske ja aeganõudev. Kuid kakskümmend aastat hiljem saame öelda, et 2004. aasta laienemine oli edulugu.
Sel kuul tähistame Euroopa Liidu suure laienemise 20. aastapäeva. 2004. aasta mais said Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud ELi kodanikeks. See ei olnud lihtne protsess, sest nagu teada, on ELiga ühinemine raske ja aeganõudev. Kuid kakskümmend aastat hiljem saame öelda, et 2004. aasta laienemine oli edulugu.
Lisaks sellele, et EList sai maailma üks suurimaid ühtseid turge, loodi tänu laienemisele 26 miljonit uut töökohta. Edu ei saa aga mõõta ainult majanduskasu alusel. Laienemine viis lõpuks piiride avamiseni, kus miljonitel inimestel on vabadus reisida, töötada ja elada kõikjal ELis. Varasemast privileegist sai igaühe õigus. Praeguseks on Erasmus+ vahetusprogrammis osalenud kümnest uuest liikmesriigist üle 2,7 miljoni üliõpilase. Laienenud EL pakkus kõigile võrdseid võimalusi jõudsalt areneda.
Edu ei tähenda, et ei olnud õppetunde, millest tuleb õppust võtta. See oli esimene sellist laadi ja sellise ulatusega laienemine ning kindlasti on palju valdkondi, kus EL saaks toimida ja peakski toimima paremini. Esiteks peab EL alustama kandidaatriikide integreerimist oma töösse esimesel võimalusel. Järkjärguline integratsioon ei asenda tegelikku ühinemist. Küll aga aitab see mõlemal poolel luua tugeva aluse, õppides üksteiselt, vahetades kogemusi ja tutvustades oma seisukohti. See on viis, kuidas luua inimestevahelisi sidemeid ja toetada tõelist Euroopa vaimsust.
Teiseks ei ole ELi demokraatia, õigusriigi ning põhiõiguste ja -vabaduste aluspõhimõtted läbiräägitavad ja neid ei saa tähelepanuta jätta. Kuigi ELi ühinemiskäsiraamatus on põhialuste kohta selged kriteeriumid, on mõned aspektid, mis lähevad ükskõik millisest käsiraamatust kaugemale. Kodanikuühiskonna esindajana on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohal, et elujõuline kodanikuühiskond ja tugev sotsiaaldialoog on hästi toimiva demokraatia põhielemendid. Kandidaatriikide kodanikuühiskonna järkjärguline integreerimine ELi annab neile võimaluse saada nii tugevaks, nagu nad ühinemise ajaks peaksid olema. Seepärast on komitee käivitanud algatuse ELi kandidaatriikide integreerimiseks. Kandidaatriike esindavad liikmed teevad nüüd koostööd komitee liikmetega, koostades arvamusi teemadel, mis on eriti olulised tulevaste laienemisvoorude seisukohast.
Seepärast arutavad komitee liikmed täiskogu mai istungjärgul ELi laienemise 20. aastapäeva: tehakse kokkuvõte minevikust ning vaadatakse vastupanuvõimelisema, demokraatlikuma ja ühtsema ELi ühise tuleviku suunas.
Kohtumisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „ELi ja Ühendkuningriigi noorte kaasamine“ raportööri Cillian Lohaniga küsisime temalt, millist võimalikku kasu toob Euroopa Komisjoni esitatud ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetatud noorte liikuvuse kava. Kavaga soovitakse lihtsustada noorte Ühendkuningriigi ja ELi kodanike elamist, õppimist ja töötamist vastavalt siis ELis või Ühendkuningriigis. Nüüd, kui Ühendkuningriik lükkas tagasi kogu ELi hõlmava kokkuleppe noorte vaba liikumise kohta, millised on muud võimalikud lähenemisviisid, et taastada Brexiti tõttu katkenud sidemed?
Kohtumisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „ELi ja Ühendkuningriigi noorte kaasamine“ raportööri Cillian Lohaniga küsisime temalt, millist võimalikku kasu toob Euroopa Komisjoni esitatud ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetatud noorte liikuvuse kava. Kavaga soovitakse lihtsustada noorte Ühendkuningriigi ja ELi kodanike elamist, õppimist ja töötamist vastavalt siis ELis või Ühendkuningriigis. Nüüd, kui Ühendkuningriik lükkas tagasi kogu ELi hõlmava kokkuleppe noorte vaba liikumise kohta, millised on muud võimalikud lähenemisviisid, et taastada Brexiti tõttu katkenud sidemed?
Komitee ruumides näidati 24. aprillil Ukraina dokumentaalfilmi „20 päeva Mariupolis“, mis võitis sel aastal parima dokumentaalfilmi Oscari.
Filmis rulluvad meie ees lahti 20 dramaatilist 2022. aasta veebruari ja märtsi päeva, mil filmi režissöör, ajakirjanik Mstõslav Tšernov ja tema kolleegid jäädvustasid Venemaa jõhkrusi ümberpiiratud Mariupolis, suures Aasovi mere äärses Ukraina sadamalinnas. Associated Pressi heaks töötav Tšernov ja tema meeskond olid viimased välisajakirjanikud, kes jäid linna kuni Venemaa sõjavägi selle vallutas. Nende talletatud traagilised kaadrid ja fotod kajastavad muu hulgas sünnitushaigla ja lastele peavarju andnud linnateatri lauspommitamisi, näidates maailmale õudusi, mida sissetunginud Vene sõjavägi Ukraina tsiviilelanike hulgas toime pani.
Lisaks Oscarile võitis „20 päeva Mariupolis“ ka muid prestiižseid auhindu, sealhulgas BAFTA filmiauhinna parima dokumentaalfilmi eest ja Sundance'i dokumentaalfilmide festivalil maailma kino publiku lemmiku auhinna.
Filmilinastusel olid kohal komitee president Oliver Röpke ning silmapaistvad külalised, sealhulgas Euroopa Liidu juures asuva Ukraina esinduse juht Vsevolod Tšentsov ja dokumentaalfilmi üks peategelasi Jevhen Tuzov.
„Me ei tohi unustada oma pühalikku kohust ajaloo ees. Selle filmi sõnum on selge: maailmale tuleb näidata, mida vihkamine võib korda saata. Ärgem unustagem Ukraina rahva toodud ohvreid ega katsumustes ülesnäidatud kindlust! Ukraina väljavaade saada ELi liikmesriigiks annab tunnistust mitte ainult meie ühistest väärtustest, vaid ka helgema tuleviku lootusest,“ ütles komitee president Oliver Röpke.
„„20 päeva Mariupolis“ pakub kohutavat, kuid ilustamata vaadet Venemaa agressiooni põhjustatud kannatustesse. Võin uhkusega öelda, et meie komitee on jäänud vankumatult Ukraina ja selle elujõulise kodanikuühiskonna kõrvale praegusel raskel ajal. Teie siinolek tähendab palju,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurențiu Plosceanu. Komitee on kindlalt toetanud Ukrainat ja selle kodanikuühiskonda Venemaa agressioonisõja esimesest päevast peale ning tugevdanud koostööd Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonidega ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi kaudu. Loodud on Ukraina keskus, kus pakutakse tööruume Belgias asuvatele Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Samuti käivitati kandidaatriiki esindavate liikmete algatus, et jagada komitee eksperditeadmisi Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Oliver Röpke juhitud kõrgetasemeline komitee delegatsioon külastas Ukrainat novembris ning kohtus majandusminister Julija Svõrõdenko, ülemraada ja kodanikuühiskonna esindajatega. Sõjas langenute mälestusmärkide juures avaldasid komitee liikmed austust Ukraina sõjaohvritele.
Komitee Läti liikme Andris Gobiņši algatusel korraldatud filmilinastus kinnitas taas Euroopa kodanikuühiskonna solidaarsust Ukraina ja ukrainlastega. Külastajatel oli samal ajal võimalus tutvuda ka piiramisrõngas Mariupolile pühendatud fotonäitusega, mis korraldati koostöös ühendusega Ukra-Bel.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“. Peagi toimuvate 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste taustal vaatleme kolme sellise inimrühma lootusi ja muresid, kelle häält poliitikakujundajad sageli ignoreerivad: puuetega inimesed, eakad ja noored.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“. Peagi toimuvate 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste taustal vaatleme kolme sellise inimrühma lootusi ja muresid, kelle häält poliitikakujundajad sageli ignoreerivad: puuetega inimesed, eakad ja noored.
Meil on külas organisatsiooni Inclusion Europe juht Milan Šveřepa, kes analüüsib ligipääsu 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistele. Noorteaktivist ja suunamõjutaja Nina Skočak räägib meile, mis on noorte jaoks kaalul. Eakaid toetava AGE platvormi esimehelt dr Heidrun Mollenkopfilt saame teada, kas eakad inimesed tunnevad end valimisaruteludesse kaasatuna või poliitikute poolt kõrvalejäetuna ja maha kantuna. Komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurențiu Plosceanu räägib, mida komitee teeb selleks, et kodanikuühiskonna häält veelgi võimendada, tagades et kaitsetumad inimrühmad ei jää kõrvale ega tõrjutuks.
Kuula meie netisaadet, mine valima ja tee oma hääl kuuldavaks. Loo sulle meeldiv Euroopa!
Inimeste vaba liikumine ELis toob mitmekülgset kasu kõigile asjaosalistele. Eriti oluline on olnud noorte liikumine, sest see on võimaldanud neil saada osa Euroopa erinevatest kultuuridest ja kogeda seda, kuidas elatakse teistes Euroopa riikides. See on aidanud neil ka aru saada, et meil on palju ühist. Töö või õppimise eesmärgil teise riigi külastamine aitab meil kõigil mõista meie ühist inimkonda. Hoolimata sellest, millist keelt me räägime, mida me sööme või milline on meie ilm, on meil väga palju ühist – suhted perekonna ja sõpradega, lootused ja katsumused, probleemid ja võimalused.
Inimeste vaba liikumine ELis toob mitmekülgset kasu kõigile asjaosalistele. Eriti oluline on olnud noorte liikumine, sest see on võimaldanud neil saada osa Euroopa erinevatest kultuuridest ja kogeda seda, kuidas elatakse teistes Euroopa riikides. See on aidanud neil ka aru saada, et meil on palju ühist. Töö või õppimise eesmärgil teise riigi külastamine aitab meil kõigil mõista meie ühist inimkonda. Hoolimata sellest, millist keelt me räägime, mida me sööme või milline on meie ilm, on meil väga palju ühist – suhted perekonna ja sõpradega, lootused ja katsumused, probleemid ja võimalused.
Just sellised riikidevahelised vahetused loovad ühiskonna, kus täiskavanud on teiste inimeste suhtes avatud ja mõistvad. Me ei pea naaberriigis elavaid Euroopa kodanikke enam võõraks, vaid näeme neis sõpru.
Me ei tohi alahinnata selle aspekti rolli rahu ja stabiilsuse säilitamisel meie kontinendil. Noorte liikumisvabadus on pideva koostöö nurgakivi.
Just sellest lähtuvalt tegin ma ettepaneku omaalgatusliku arvamuse koostamiseks noorte liikuvuse ja suhete kohta Brexiti-järgses ELis. Koostöös oma kolleegide, komitee töötajate ja liikmetega konsulteerisime ulatuslikult asjaomaste rühmadega. Nende hulka kuulusid ELi ja Ühendkuningriigi esindajad, kellega kohtuti veebis või näost näkku, edastades küsitlusi ja vahetades e-kirju. Meie töö pälvis tugeva toetuse komitee täiskogu istungjärgul ja kogus ülekaaluka häälteenamuse.
Euroopa institutsioonid reageerisid Ühendkuningriigi noortele suunatud hulga parandatud liikuvuskavade pakkumisega. Ühendkuningriigi esimene reaktsioon on olnud tõrjuv, kuid me jätkame tööd selle nimel, et näidata kava vastastikkust kasu.
Rõhutame, et need ei ole mitte ainult üliõpilased või täisajaga õppurid, kellele tulevad kasuks sellised programmid nagu Erasmus+ või Loov Euroopa. Sellised ELi algatused võimaldavad kõigil noortel pääseda ligi vahetusprogrammidele ja kogemustele, mida muidu on raske kogeda.
Tihti nähakse vaid programmidega seotud finantskulusid ja sellest saadud finantstulu. See on vaid üks väärtust iseloomustav aspekt. Liikuvuse ja vahetuste tegelik väärtus seisneb jagatud kogemustes ja vastastikuses mõistmises. Elujõuline ja mitmekultuuriline kontinent vajab inimestevahelist suhtlust ja inimeste liikumist. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees jätkame me selle poole püüdlemist. Selleks et käia oma sõnade järgi ja olla eeskujuks, jätkame koostööd Ühendkuningriigi kodanikuühiskonnaga.
Meil on sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum Ühendkuningriigi kodanikuühiskonna liiduga ja spetsiifiline vastastikuse mõistmise memorandum Šotimaa Euroopa nõuandefoorumiga (koostöös komitee endise liikme Irene Oldfatheriga). Me jätkame seda tööd ja tugevdame seda. Noored on näidanud üles juhtrolli rahututel aegadel, eelkõige kliimameetmete valdkonnas. Tehkem institutsioonilisel tasandil koostööd, et anda noortele vahendid, mida nad vajavad oma jõupingutuste jätkamiseks, et töötada meie kõigi parema tuleviku nimel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimees Stefano Mallia
Tõenäoliselt oleks asjakohane tähistada 2004. aasta „suure pauguga“ laienemise aastapäeva faktide ja arvudega, tuginedes viimasel kahel aastakümnel ja Euroopa projekti algusest toimunud seitsmest laienemislainest saadud teadmistele, et summutada arutelu emotsionaalsust juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimees Stefano Mallia
Tõenäoliselt oleks asjakohane tähistada 2004. aasta „suure pauguga“ laienemise aastapäeva faktide ja arvudega, tuginedes viimasel kahel aastakümnel ja Euroopa projekti algusest toimunud seitsmest laienemislainest saadud teadmistele, et summutada arutelu emotsionaalsust juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel.
Juba kolmandat aastat kestev sõda Ukrainas on tõstnud laienemise küsimuse Euroopa geopoliitilises tegevuskavas esiplaanile. Ukrainale, Moldovale, Bosniale ja Hertsegoviinale ning Gruusiale kiirkorras antud kandidaatriigi staatus ning lõpuks Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga alustatud ühinemisläbirääkimised on positiivne läbimurre aastaid seiskunud poliitikas.
Et see uus hoog protsessis säiliks, peaksime kohe mõtlema seda toetavatele argumentidele.
Muidugi mõista on demokratiseerimine ja õigusriik puutumatud põhimõtted, nagu ka tulemuspõhine lähenemisviis laienemisprotsessis, mis ei võimalda teha järeleandmisi. Kuid lõpuks tuleb inimestele anda kindlustunne järgmise eurooplaste põlvkonna võimaliku majanduskasu ja heaolu suhtes.
Kui minevikust võib lugeda välja märke tuleviku kohta, võime julgelt öelda, et argumendid on vaieldamatud. Vanade ja uute liikmesriikide vaheline kaubavahetus kasvas ametliku ühinemiseelse protsessi käigus aastatel 1994–2004 peaaegu kolm korda ning uute liikmesriikide endi seas viis korda. Tollases 15-liikmelises ELis oli kasv ühinemisprotsessi algusest 2008. aastani keskmiselt 4% aastas, kusjuures ühinemisprotsess andis sellest kasvust poole, luues aastatel 2002–2008 kolm miljonit uut töökohta.
COVID-19 ja sõda Ukrainas on näidanud, et EL peab oma majandusliku vastupanuvõime, eelkõige rohe- ja digipöörde kontekstis, uuesti ümber mõtestama. Kavaga „REPowerEU“ nähakse ette suurendada taastuvenergia tootmist Euroopas. Nullnetotööstuse määruses ja kriitilise tähtsusega toorainete määruses kutsutakse üles suunama 40% keskkonnahoidlikest ja toorainete väärtusahelatest ELi. ELi kandidaatriigid, eelkõige Ukraina, võivad siin etendada olulist rolli, pakkudes suuremat majanduslikku julgeolekut.
Mis puudutab loodusvarasid, siis on Euroopa suurimad gaasivarud Norra järel Ukrainal. Samuti on seal toodetud hüdroenergia kogused Euroopa suurimate hulgas. Hüdroenergia tootmist, aga ka energia tootmist muudest rohelistest energiaallikatest, nagu tuul, päike ja biomass, võib Ukraina veelgi suurendada. Ukraina on olnud ka peamine metallieksportija ning seal asuvad liitiumi ja haruldaste muldmetallide maardlad on rohe- ja digitaaltööstuse jaoks üliolulised.
Samal ajal on Ukraina põllumajandustööstus üks maailma suurimaid. Selle ühtsele turule integreerimine suurendaks märkimisväärselt ELi toiduga kindlustatust.
Täiesti selge on ka kasu, mida Lääne-Balkani riigid saavad üha suuremast osalemisest ühtsel turul. Ühe näitena on Horvaatia SKP alates riigi ühinemisest ELiga 2013. aastal pidevalt kasvanud, mistõttu on suurenenud selle kodanike sissetulekud: SKP elaniku kohta suurenes keskmiselt 67% (10 440 eurolt 2013. aastal rohkem kui 17 240 euroni).
Kuni üheksa uue riigi tee ELi liikmesuseni on keeruline, kuid sellele ei ole alternatiivi: kui ELi soovib olla ülemaailmne jõud, peab ta kõigepealt olema tugev kohapeal.
Meie erikülaline, Euroopa Parlamendi endine president Pat Cox, meenutab 20 aasta tagust suurt laienemist erakordselt lootusrikka ajana, mil Euroopa sai lõpuks ometi hakata täiel rinnal hingama oma mõlema kopsuga, milleks on ida ja lääs. Ajal, mil Putini levitab müüti slaavi rahvaste vendlusest, mida reaalsuses saadavad ballistiliste rakettide plahvatused, on EL jätkuvalt vabade ja suveräänsete rahvaste vabatahtlik liit, mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu inimõiguste austamine, võrdsus ja õigusriik.
Meie erikülaline, Euroopa Parlamendi endine president Pat Cox, meenutab 20 aasta tagust suurt laienemist erakordselt lootusrikka ajana, mil Euroopa sai lõpuks ometi hakata täiel rinnal hingama oma mõlema kopsuga, milleks on ida ja lääs. Ajal, mil Putini levitab müüti slaavi rahvaste vendlusest, mida reaalsuses saadavad ballistiliste rakettide plahvatused, on EL jätkuvalt vabade ja suveräänsete rahvaste vabatahtlik liit, mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu inimõiguste austamine, võrdsus ja õigusriik.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Iirimaa 1. mail 2004 Dublinis korraldatud üritus ja 3. mail 2004 Strasbourgis Euroopa Parlamendis toimunud tervitustseremoonia jäävad mulle nii poliitilises kui ka emotsionaalses plaanis meelde enneolematu positiivsuse ja lootuse kõrghetkedena, mis kulgesid kojupöördumise ja taasühinemise tähe all. Päevad, mil Euroopa hingetõmmetes said lõpuks taas kokku tema mõlemad kopsud – ida ja lääs. Dublinis luges Seamus Heaney oma luuletust „Beacons at Bealtaine“, milles ta väljendas selle ajaloolise laienemisega seonduvat sügavat optimismi sõnadega „Move lips, move minds and make new meanings flare“. Strasbourgis heisati kümne uue liikmesriigi lipud tohtute lipumastide otsa, mis olid valminud Gdański laevatehastes Poola riigi kingitusena. Nende reis Strasbourgi oli sümboolne meeldetuletus teekonnast kommunismist vabaduseni, mida omakorda rõhutas Lech Wałęsa kohalolek.
Loomulikult oli üritus kõigi jaoks paljude aastate vältel toimunud pika ja keerulise vastastikuse ettevalmistusprotsessi kulminatsioon. Oli rõõm, aga ka kergendus jõuda finišijooneni sellel kõigi asjaosaliste jaoks poliitiliste otsuste ja haldusmenetluste maratonil.
Minu arvates on laienemine olnud võib-olla ELi kõige võimsam, ümberkujundavam ja edukam poliitikavahend viimase viie aastakümne jooksul. Minu koduriik Iirimaa, ühines esimeses laienemisvoorus 1. jaanuaril 1973, olles toonase Euroopa Majandusühenduse vaeseim riik ja piirkond. Juurdepääs suurele turule ning Euroopa solidaarsus regionaalarengu ja hilisemate ühtekuuluvusfondide kaudu liikmesuse esimestel aastakümnetel, kõrgemad soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnapoliitika normid, Põhja-Iirimaa rahuprotsessi toetamine ja Brexiti erakordselt keeruliste tagajärgede tunnistamine Iirimaa jaoks – Iirimaa on ainus ELi riik, millel on Ühendkuningriigiga ühine maismaapiir – on kõik kokku andnud meile äärmiselt positiivse kogemuse ja tulemuse. See ei ole alati kulgenud nagu lepse reega, iseäranis euroala kriisi ajal, ent kokkuvõttes on see olnud vägagi positiivne teekond.
Kuigi ma ühtaegu nii austan kui ka pean kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust liidust lahkuda, tõestab see selgelt järgmist: EL on vabade ja suveräänsete rahvaste vabatahtlik liit – meil on vabadus sellega ühineda, aga ka sellest välja astuda. Millises võimsas kontrastis on see kõik Putini algatatud uusimperialistliku sõjaga Ukraina vastu! Tema müüti slaavi rahvaste vendlusest ilmestavad päevast päeva relvatärin, pommiplahvatused ja surmadroonide vihin.
Kreeka, Portugali ja Hispaania ühinemine ELiga aitas mitte ainult parandada neis riikides elatustaset ja elukvaliteeti, vaid toetas ka nende jõupingutusi diktatuuriajastu selja taha jätmisel ja eduka demokraatia taasülesehitamisel.
20 aasta tagune suur laienemine tõi iseäranis Kesk- ja Ida-Euroopa uute liikmesriikide jaoks kaasa enneolematu majanduskasvu tänu märkimisväärselt suurenenud investeeringutele, kaubandusele ja Euroopa solidaarsusele. Keskmiselt kasvas nende SKP elaniku kohta – korrigeerituna inflatsiooni ja valuutaga – kahe aastakümne jooksul vähem kui poolelt ELi keskmisest kolme neljandikuni üha kasvavast ELi keskmisest näitajast. Leedu SKP elaniku kohta kolmekordistus kõnealusel perioodil. Paranenud on tervishoid ja haridus, mis on toonud kaasa edusammud nii elukvaliteedis kui ka elatustasemes. Põllumajandustoodang on kogu piirkonnas kahekordistunud. Kokkuvõttes, nagu ka kõigi varasemate laienemisvoorude puhul, on sellest üheselt võitnud nii ühinevad riigid kui ka EL. Seepärast olen ma laienemise suhtes optimistlik, ent mitte naiivne.
Viimastel aastatel Poolas toimunud ning Ungaris siiani toimuvad arengud annavad aimu sellest, mis peitub õigusriigi põhimõtte, meediavabaduse või vähemuste õiguste austamisega seotud ELi normidest kõrvalekaldumise taga: EL kui heaolu saavutamise vahend väärib poolehoidu, ent EL kui ühiste väärtuste kogukond tekitab vastumeelsust. Ungari peaminister kuulutab oma riigi uhkusega mitteliberaalseks demokraatiaks. Kuidas iganes me Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 tõlgendame, ei ole see ilmselgelt mitteliberaalse demokraatia harta. („Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“)
See oli ELi liikmesust käsitleva kokkuleppe osa, see on sätestatud kõigis ühinemislepingutes ning selle on heaks kiitnud kõik ühinevad riigid. Põhimõte „me ei vaja teie väärtusi, vaid teie raha“ ei ole jätkusuutlik alus vastastikusele austusele. Seda peavad mõistma ka praegused kandidaatriigid, püüdes liikuda võimaliku ELiga ühinemise suunas. Loodan, et Kopenhaageni kriteeriumidel on tulevastel läbirääkimistel põhjapanevam roll. Üks viis oleks kehtestada ühinemislepingutes klauslid, mis loovad ELile kindlamad võimalused kaitsta õigusi ja väärtusi nende rikkumise eest. EL on midagi enamat kui lihtsalt üks turg ning materiaalne edulugu on küll väga soovitav, ent see ei ole Euroopa Liidu ainus ega isegi mitte tähtsaim eksisteerimise mõte.
Sellegipoolest on senine laienemisprotsess olnud kõigi asjaosaliste jaoks põhimõtteliselt positiivne ja sellesse tuleks ka edaspidi positiivselt suhtuda. Kandidaatriigid peavad läbima märkimisväärsed muutused, igaüks oma tempos. Ka ELil on teha kodutöö, mis puudutab tema otsustusprotsessi, uute liikmesriikide vastuvõtmiseks vajalikku eelarvesuutlikkust ning ühinemiseelset abi. Pärast kandidaatriigi staatuse andmist ning järgnevat kontrolli on läbirääkimisraamistike, peatükkide kaupa läbirääkimiste alustamise ja lõpetamise ning võimalike ühinemislepingute puhul vaja nõukogu ühehäälset otsust. Miski ei ole seejuures lihtne ega kerge. Loodame, et kõik liikmesriigid järgivad lojaalse koostöö kohustust, abistades üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel (ELi lepingu artikli 4 lõige 3).
Ukraina on oma keerukuse tõttu erijuhtum, mis tuleneb riigi suurusest, põllumajanduse suhteliselt suurest osakaalust SKPs võrreldes ELi keskmisega ja suhtelisest vaesusest mõõdetuna SKPs elaniku kohta, ning loomulikult sõjast ja selle laastavatest tagajärgedest. Läbirääkimised võivad alata. Ukraina on tänu ELiga sõlmitud assotsieerimislepingule ning põhjalikule ja laiaulatuslikule vabakaubanduslepingule juba integratsiooni teel. Neid lepinguid võiks aja jooksul järk-järgult laiendada, kuid lõpuks on ühinemise oluline eeltingimus kindel territoriaalne lahendus ja stabiilne rahu, milles ELi liikmesusel võib olla oma osa. EL vajab stabiilsust, mitte kaost oma idatiival ning Ukraina vastuvõtmine on lõppkokkuvõttes nii meie ühistes kui ka Ukraina huvides.
Pat Cox, Euroopa Parlamendi president aastatel 2002–2004
Pat Cox on Iiri poliitik ja ajakirjanik. Ta oli Euroopa Parlamendi president aastatel 2002–2004 ja Euroopa Liikumise president aastatel 2005–2011. Ta on olnud Euroopa Jean Monnet’ Sihtasutuse eesotsas alates 2015. aastast. Lisaks on Cox Skandinaavia ja Vahemere piirkonna TEN-T põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ning Ukraina ülemraada parlamentaarse reformiga seotud Euroopa Parlamendi vajaduste hindamise ja rakendamise missiooni juht. Oma karjääri alguses töötas ta päevakajasaadete juhina telekanalis RTE Dublinis. 2004. aastal võitis Pat Cox Aacheni rahvusvahelise Karl Suure auhinna oma pühendumise eest Euroopa Liidu laienemisele parlamenditöös.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis täiskogu 25. aprilli istungil heaks kokkuleppe, millega luuakse institutsioonidevaheline eetikastandardite organ. Uues kokkuleppes osalevate ELi institutsioonide ja asutuste esindajad kirjutasid sellele ametlikult alla 15. mail. Kokkulepe peaks jõustuma 6. juunil, mis on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise esimene päev.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis täiskogu 25. aprilli istungil heaks kokkuleppe, millega luuakse institutsioonidevaheline eetikastandardite organ. Uues kokkuleppes osalevate ELi institutsioonide ja asutuste esindajad kirjutasid sellele ametlikult alla 15. mail. Kokkulepe peaks jõustuma 6. juunil, mis on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise esimene päev.
Kokkulepe on oluline samm ühise ausus- ja eetikakultuuri tugevdamise suunas.
Uus ELi organ töötab välja eetilise käitumise ühised miinimumstandardid ning ajakohastab ja tõlgendab neid. Samuti avaldab ta aruandeid selle kohta, kuidas on need standardid kajastatud iga osaleva ELi institutsiooni ja asutuse sise-eeskirjades.
Lisaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kuuluvad uude eetikaorganisse järgmised seitse ELi institutsiooni ja asutust: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Regioonide Komitee.
Iga osalevat institutsiooni esindab üks kõrgetasemeline liige ja eetikaorgani esimehe ametikoht vahetub igal aastal institutsioonide vahel.
Organi tööd toetavad viis sõltumatut eksperti, kes esitavad taotluse korral arvamusi. Iga kokkuleppeosaline võib nendega konsulteerida konkreetsete kirjalike standarddeklaratsioonide, sealhulgas huvide deklaratsioonide osas. (mp)
