Igal ööl kogeb ELis tänavakodutust või viibib varjupaigas peaaegu 900 000 inimest. Viimase 15 aasta jooksul on kodutus enam kui kahekordistunud, seepärast kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike ja ELi üles meetmeid võtma.
Igal ööl kogeb ELis tänavakodutust või viibib varjupaigas peaaegu 900 000 inimest. Viimase 15 aasta jooksul on kodutus enam kui kahekordistunud, seepärast kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike ja ELi üles meetmeid võtma.
Komitee kutsub üles koostama tervikliku kodutuse vastu võitlemise ELi strateegia ja kiiresti rakendama toimivaid riiklikke kodutuse vastu võitlemise meetmeid, et 2030. aastaks oluliselt vähendada kodutust, mis on üks kõige äärmuslikumaid sotsiaalse tõrjutuse vorme.
„Me kutsume üles koostama ELi kodutuse vastu võitlemise strateegia. Sellesse strateegiasse tuleks täielikult integreerida kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvorm (EPOCH) ja see peaks võimaldama hõlmata riiklikud kodutuse vastu võitlemise meetmed Euroopa poolaastasse,“ ütles komitee arvamuse „Riiklike kodutuse vastu võitlemise strateegiate ELi raamistik“ raportöör Maria del Carmen Barrera Chamorro.
Seda strateegiat peaks toetama nõukogu soovitus ja komitee kutsub Euroopa Liidu Nõukogu uut eesistujariiki Belgiat üles alustama tööd selle koostamiseks. Samuti palub komitee komisjonil aega kaotamata koostada ettepaneku uue mitmeaastase tööprogrammi kohta, mis jätkuks komisjoni järgmisel ametiajal ja hõlmaks seda täies pikkuses.
„Komitee soovib, et võitlus kodutuse vastu jääks ELi sotsiaalpoliitiliseks prioriteediks nii Euroopa Parlamendi valimiste eel kui ka pärast seda. Vajame strateegilist nihet arusaamises, et liikuda kodutusega tegelemiselt selle tegeliku kaotamiseni 2030. aastaks,“ ütles arvamuse kaasraportöör Ákos Topolánszky.
Komitee soovitab kroonilise kodutuse käsitlemiseks aktiivselt edendada põhimõtet „Esmalt eluase“. Selle põhimõtte kohaselt ei ole eluase üksnes varjupaik – see on ka taasintegreerimise vahend. See pakub pikaajalisi eluasemelahendusi ega sõltu sellistest tingimustest nagu vajadus näidata isiklikku arengut või võtta vastu toetus.
Eluasemepõhine lähenemisviis on juba heaks kiidetud Lissaboni deklaratsioonis, mille 2021. aastal allkirjastasid kõik 27 ELi liikmesriiki, Euroopa institutsioonid ja mitu Euroopa vabaühendust. Deklaratsioon on EPOCHi poliitiline alus ning sellele allakirjutanud kohustusid tegema ELi tasandil koostööd kodutuse valdkonnas ja andma panuse kodutuse kaotamiseks 2030. aastaks. Komitee märgib arvamuses siiski, et vaatamata poliitilistele jõupingutustele ei ole kodutuse probleemi lahendamiseks tehtud piisavalt ei Euroopa ega riiklikul tasandil.
Soome on ainus riik, kes on suutnud kodutust järjepidevalt vähendada. (ll)
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2023. aasta eduaruanne ei olnud eriti julgustav: EL ei pruugi 2030. aastaks enamikku eesmärke täita. Eriti halvad on tarbimisjalajälje, energiatarbimise taseme, ringlusel põhineva tootmise ja mahepõllumajanduse väljavaated, kuigi ülejäänu – alates elurikkusest kuni kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemiseni – ei tundu ka palju parem.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2023. aasta eduaruanne ei olnud eriti julgustav: EL ei pruugi 2030. aastaks enamikku eesmärke täita. Eriti halvad on tarbimisjalajälje, energiatarbimise taseme, ringlusel põhineva tootmise ja mahepõllumajanduse väljavaated, kuigi ülejäänu – alates elurikkusest kuni kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemiseni – ei tundu ka palju parem.
Niivõrd sünge pilt ei tohiks meid siiski heidutada. See peaks mõjuma motiveerivalt: meil tuleb tegutseda. Praegu ei ole arglike heade kavatsuste aeg (meil on neid varemgi küllaga olnud ja vaadake, kuhu me jõudnud oleme) ega kokkuhoiumeetmete uuesti kehtestamise aeg. Kõigis ELi poliitikavaldkondades tuleb silmas pidada õiglase ülemineku põhimõtteid, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust. See peab hõlmama – kooskõlas viimase komitee arvamusega selles küsimuses – direktiivi vastuvõtmist ELi tasandil õiglase ülemineku kohta töömaailmas. Ainult igaühte kaasates suudame ees seisva määratu ülesandega toime tulla. Kui koorem jääb kõige haavatavamate kanda, nagu sageli juhtub, toob see kaasa parempopulismi tõusu. Selleks ajaks, kui isegi parempopulistid ei saa enam kliimamuutuste katastroofilist mõju eitada, on hilja midagi ette võtta.
„Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“
„Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“
Stoyan Tchoukanov: Ühine põllumajanduspoliitika on võimaldanud Euroopa Liidul tagada stabiilse ja järjest kvaliteetsema toiduga varustatuse oma kasvavale elanikkonnale, säilitades samal ajal põllumajandusliku pereettevõtte mudeli. Viimase 65 aasta jooksul on poliitika edasi arenenud, kuid ikka veel kritiseeritakse väga palju kestlikkuse kolme mõõdet, mis sisalduvad 2021. aastal jõustunud ühise põllumajanduspoliitika uues versioonis.
Uute raskuste tõttu on meil praegu rohkem kui kunagi varem vaja stabiilset pikaajalist poliitikaraamistikku, mis on suunatud kestlikule toidutootmisele ja Euroopa Liidu avatud strateegilisele autonoomiale. See peaks käima käsikäes ELis põllumajanduslike tootmisviiside mitmekesisuse kaitsmisega ning ühiskondlikele ja keskkonnaalastele vajadustele vastamisega (põhimõte „avaliku sektori raha avalike hüvede jaoks“), tagades samal ajal maaelu arengu.
Keskkonna- ja kliimapoliitikat ei tohiks praegusest kriisist taastumisel käsitada koormavana, vaid pigem pikaajaliste lahenduste ja suuniste osana edasises otsuste tegemise protsessis. Viimase reformi käigus tugevdati põhimõtet, et iga toetuse saanud hektari eest peab ühiskonnale vastutasuks osutama keskkonnateenuseid.
Ühtne rahastamine hektari kohta ei kajasta aga ökoloogilist tegelikkust ega õiglast toetust sotsiaalsest seisukohast. Me usume, et järgmine ühine põllumajanduspoliitika peaks olema veelgi ambitsioonikam, karmistades keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid, mida tuleb korralikult rahaliselt toetada ja kaitsta ebaausa konkurentsi eest.
Seepärast tuleks asendada pindalapõhised maksed hüvitiste asemel pigem stiimulitega kasulike teenuste osutamiseks. See peaks toimuma mõistliku üleminekuperioodi jooksul, mis võib kesta kauem kui üks mitmeaastane finantsraamistiku kohaldamisala.
Väikestel põllumajanduslikel pereettevõtetel peaks olema võimalus säilitada põllumajandusettevõtte pindala- ja tööjõuühikupõhine sissetulekutoetus vastavalt kriteeriumitele, mille määratlevad liikmesriigid strateegiakavades. Selleks et peatada ELi põllumajandusettevõtete arvu edasine vähenemine põlvkondade vahetuse puudumise tõttu, tuleb võtta meetmeid järgmistes valdkondades: põllumajandustootmisest saadava keskmise sissetuleku tõstmine, juurdepääs maale (investeerimistoetuste, sooduslaenude, maa üleandmist käsitlevate riiklike õigusaktide kaudu), teise samba soodsad investeerimistingimused (lisaraha kogumine erasektorilt), oskuste täiendamine (põllumajandustootjate, põllumajandustöötajate ja nõustajate puhul), naiste mõjuvõimu suurendamine, head töötingimused, põllumajandustootjate pikaajaliste väljavaadete parandamine (pensionid jne) ning maapiirkondade üldine atraktiivsus.
Ühine põllumajanduspoliitika peab aitama edendada ELi tarbijate nõudlust tervislikuma ja kestlikuma toiduvaliku järele (mahe-, hooaja- ja kohalikud tooted) ja vähendama toidu raiskamist. Samuti peab see reguleerima toiduturge, et leida lahendus toidutootmissektori liigsele keskendumisele finantstegevusele, mis põhjustab ohtlikku spekuleerimist, kuna tohutuid kasumeid teenitakse ajal, mil ELi kodanikel on raskusi toiduainete hinnatõusuga toimetulekul. Energiahindade tõus ning energiavarustuse ja väetisetarnete katkemise oht on uue normaalsuse osa. Ühises põllumajanduspoliitikas tuleks kaaluda vastutsükliliste komponentide lisamist ja pakkuma investeeringute toetuskavu, eesmärgiga parandada maapiirkondades taastuvenergia tootmist ja jaotamist nii põllumajandusettevõtete kui ka kohalikul tasandil.
Oma arvamuses soovitame komisjonil kaaluda avaliku ja erasektori partnerlusena kindlustusskeemide tugevdamist – igas liikmesriigis vabatahtlikkuse alusel – 2027. aasta järgsele ühisele põllumajanduspoliitikale ette nähtud vahendite puhul, et reageerida äärmuslike kliimatingimuste tagajärgedele. Pidades silmas Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisi ja ELi edasist laienemist, leiab komitee, et kõnealune arvamus annab võimaluse organiseeritud kodanikuühiskonna kaalutluste, suuniste ja ettepanekute esitamiseks 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika tulevase kuju ja suuna kohta, et saavutada sõltumatu ja kestlik toidutootmine terviklikuma ja ulatuslikuma toidupoliitika raames. Eesmärk on kaasa aidata komisjoni ettepaneku väljatöötamisele järgmise ühise põllumajanduspoliitika kohta, tuues esile kodanikuühiskonna organisatsioonide vajadused ja ühiskonna ootused.
Komitee kutsub üles laiendama Euroopa puudega isiku kaarti käsitleva komisjoni ettepaneku kohaldamisala nii, et see kataks pikema viibimise tööl või pikema õppeperioodi, et tagada puudega inimeste vaba liikumine ELis.
Komitee kutsub üles laiendama Euroopa puudega isiku kaarti käsitleva komisjoni ettepaneku kohaldamisala nii, et see kataks pikema viibimise tööl või pikema õppeperioodi, et tagada puudega inimeste vaba liikumine ELis.
Komitee tervitas komisjoni Euroopa puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi ettepanekut kui esimest sammu, mis paneb aluse puudega inimeste vaba liikumise võimaldamisele ELis.
„Nende kahe kaardi ettepanek mõjutab enam kui 80 miljonit puudega eurooplast,“ ütles komitee arvamuse „Euroopa puudega isiku kaart ja parkimiskaart“ pearaportöör Ioannis Vardakastanis. Arvamust tutvustati komitee täiskogu 14. detsembri istungil. „See on väga oluline samm tõsiste takistuste kõrvaldamisel ja selle tagamisel, et puudega inimesed, nii eurooplased kui ka liikmesriigis seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud, saaksid osa liidu aluspõhimõttest: liikumisvabadusest. Tulevased meetmed põhinevad sellel ettepanekul.“
Samas hoiatas komitee, et ettepanek ei kõrvalda siiski mõningaid peamisi takistusi puudega eurooplaste liikumisvabaduselt, eelkõige asjaolu, et puudega seotud hüvitisi ei kanta üle, kui puudega inimene kolib töö või õpingute eesmärgil teise liikmesriiki. Omaalgatuslikus arvamuses kutsub komitee üles laiendama ettepaneku kohaldamisala nii, et puudega isik saaks pärast ümberasumist kaarte ajutiselt kasutada, et nad saaksid edasi sotsiaalpoliitika või riiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud hüvitisi.
Praegu ei ole see nii. Kui isik kolib ühest liikmesriigist teise, kaotab ta piiri ületamisel oma õigused puudega seotud hüvitistele, kuni puude hindamine uues liikmesriigis on lõpule viidud.
Hindamisprotsess võib võtta üle ühe aasta ning üleminekuperioodil jääb isik ilma igasugusest tunnustusest või toetusest. „Soovime laiendada kohaldamisala, et tagada, et uues riigis ei tekiks sel üleminekuperioodil õiguslikku vaakumit ega lünka. See võimaldab puudega inimestel uues riigis algusest peale väärikalt elada,“ ütles Vardakastanis. (ll)
2024. aasta juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised näitavad Euroopa tuleviku suunda ning komitee kui kodanikuühiskonna institutsionaalne partner annab stardipaugu oma esimesele kodanikuühiskonna nädalale.
2024. aasta juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised näitavad Euroopa tuleviku suunda ning komitee kui kodanikuühiskonna institutsionaalne partner annab stardipaugu oma esimesele kodanikuühiskonna nädalale.
Ära unusta kuupäeva lukku panna!
Komitee suurüritus toob kokku igas vanuses ja iga taustaga inimesed, sealhulgas noored, ajakirjanikud, ning ELi ajakirjanikud ja ELi institutsioonide esindajad, et pidada elavat arutelu meie igapäevaelu ja Euroopa tuleviku jaoks olulistel teemadel.
Motost „Astu välja demokraatia kaitseks!“ lähtuvalt arutame, millised ohud ja väljakutsed varitsevad meid demokraatlike väärtuste kaitsmisel, ning selgitame välja, mida kodanikuühiskond ootab Euroopa tulevastelt juhtidelt. Meie soovitused annavad panuse komitee resolutsiooni ELi valimiste kohta.
Kodanikuühiskonna nädalasse on koondatud viis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee olulist algatust:
Kodanikuühiskonna päevad:kodanikuühiskonna organisatsioonid: demokraatia tugisambad ja olulised osalejad praeguste probleemide lahendamisel
Euroopa kodanikualgatuse päev:ELi ja liikmesriikide seadusandjate, aktivistide, kodanike ja kodanikuühiskonna osalejate ühine kohtumiskoht
Sinu Euroopa, Sinu arvamus:seisame demokraatia, kõneleme Euroopa eest: noorte prioriteedid ELi institutsioonide järgmiseks ametiajaks
Ajakirjanike seminar: tõsta eurooplaste huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu: keeruline ülesanne
Ühinege meiega ja ammutage inspiratsiooni meie ekspertide juhitud seminaridest ja kõrgetasemelistest aruteludest. Tehke oma hääl kuuldavaks Euroopa uue õigusloometsükli põhiküsimustes ning saage kokku kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate ja muutuste elluviijatega kogu Euroopast!
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogul vastu arvamuse, milles pakutakse välja strateegia ELi saari, mägipiirkondi ja hõredalt asustatud piirkondi kimbutavate probleemidega tegelemiseks. Komitee kutsub üles võtma ELi meetmeid ühtekuuluvuspoliitika raames ning rõhutab vajadust kohandatud strateegiate, usaldusväärsete andmete ja konkreetsete kestliku majanduskasvu mehhanismide järele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogul vastu arvamuse, milles pakutakse välja strateegia ELi saari, mägipiirkondi ja hõredalt asustatud piirkondi kimbutavate probleemidega tegelemiseks. Komitee kutsub üles võtma ELi meetmeid ühtekuuluvuspoliitika raames ning rõhutab vajadust kohandatud strateegiate, usaldusväärsete andmete ja konkreetsete kestliku majanduskasvu mehhanismide järele.
ELi äärealad, nagu saared, mägi- ja hõredalt asustatud piirkonnad, seisavad silmitsi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, mis pärsivad nende arengut. Kaugel asuvatel saartel tuleb oma eraldatuse tõttu kanda suuri kulusid, ning mäestikualasid ohustavad kliimamuutused. Hõredalt asustatud piirkondade üha vähenev elanikkond nõuab innovaatilisi kasvustrateegiaid. Komitee raportöör Ioannis Vardakastanis rõhutab, et meetmed tuleb kohandada vastavalt iga piirkonna eripärale. Komitee toetab oma arvamuses ELi sidusat tegevust ning tõstab esile piirkondlikku solidaarsust kui marginaliseerumise vastast vahendit. Komitee teeb ettepaneku kasutada ELi ühtekuuluvuspoliitika tugevat õiguslikku alust ning luua kohapõhiste probleemidega tegelemiseks – edukate linna- ja maapiirkondade strateegiate eeskujul – konkreetsed fondid ja paktid (näiteks saarte pakt või mägipiirkondade pakt). Lahendused hõlmavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte ning nõuavad erinevaid meetmeid alates tegevuskulude vähendamisest kuni töökohtade loomise edendamise ja kohaliku kultuuri säilitamiseni. Teadlike otsuste tegemine sõltub täpsetest andmetest ja suutlikkuse suurendamisest, mis omakorda eeldab aktiivset dialoogi ELi, riiklike ja kohalike sidusrühmade vahel, et kujundada nende ELi piirkondade ainulaadsetele oludele vastavat poliitikat. (tk)
12. detsembril 2023 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhatus nimetada komitee uueks peasekretäriks Isabelle Le Galo Floresi.
Isabelle Le Galo Floresil on magistrikraad rakendusmatemaatika, kommunikatsiooni, meedia ja rahvusvaheliste suhete erialal. Oma karjääri jooksul on ta töötanud mitmel juhtival ametikohal, olles viimati Hispaania asjade asepeadirektor Daniel ja Nina Carasso sihtasutuses, kus ta tegeles muu hulgas kestlike toidusüsteemide ja kodanikuidentiteedi tugevdamisega kunsti kaudu.
Komitee peasekretäril on täidesaatev funktsioon, abistades ja nõustades komitee tööorganeid ning juhtides ligikaudu 700 alluva tööd. Isabelle Le Galo Flores asus viieks aastaks ametisse 16. jaanuaril pärast Gianluca Brunettit, kes lahkus sellelt ametikohalt 31. detsembril 2023. (ehp)
Finantssektoril, eelkõige pangandusvaldkonnal, on oluline roll ELi majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisel, kuna sellel on märkimisväärne mõju majanduse rahastamisele ja hädavajalikule kestlikkusele üleminekule. Täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peamisi viise, kuidas seda sektorit tugevdada ja suurendada selle panust ELi strateegilisse autonoomiasse ja selle saavutamist toetavatesse eesmärkidesse.
Finantssektoril, eelkõige pangandusvaldkonnal, on oluline roll ELi majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisel, kuna sellel on märkimisväärne mõju majanduse rahastamisele ja hädavajalikule kestlikkusele üleminekule. Täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peamisi viise, kuidas seda sektorit tugevdada ja suurendada selle panust ELi strateegilisse autonoomiasse ja selle saavutamist toetavatesse eesmärkidesse.
Vastupanuvõimeline finantssüsteem on ELi majanduse ümberkujundamisel esmatähtis, kuid vaatamata jõupingutustele kehtestada konkurentsivõime kontrollid ja täiustada õigusloomet läbi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, on endiselt probleeme. Komitee raportöör Antonio García del Riego juhib tähelepanu sellele, et lõpule viimata pangandus- ja kapitaliturgude liidud on takistuseks turu ühtsusele ja seetõttu ei suuda ELi pangad ülemaailmses võidujooksus sammu pidada. Finantssektori konkurentsivõime ja vastupanuvõime kindlustamiseks tuleb läbi viia põhjalikud hindamised. Aus konkurents on otsustava tähtsusega stabiilsuse ja majanduskasvu jaoks, kuid selleks on vaja tugevamaid õigusraamistikke, mis kaitsevad pangandussektori mitmekesisust. Komitee rõhutab ausa konkurentsi rolli stabiilsuse tagamisel ja investeeringute ligimeelitamisel ning nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi järelevalvele, mis edendab digiüleminekut ja turu kestlikkust. Tunnustades ELi konkurentsivõime kontrolli lisamist tulevastesse poliitikameetmetesse, juhib komitee tähelepanu sellele, et konkurentsivõimet tuleb suurendada, kaldumata kõrvale sellistest rahvusvahelistest standarditest nagu Basel III. Väga oluline on viia see kontroll kooskõlla finantssektori seärasustega. Kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimine aitab turu killustatuse vastu, suurendab finantsstabiilsust ja edendab integratsiooni. Komitee rõhutab, et tõhusad hindamismeetodid, sidusrühmade kaasamine mõjuhinnangutesse ja usaldusväärsed andmed teadlike otsuste tegemiseks on sektori arengu võti. (tk)
Belgia võttis ELi juhtimise enda kätte 1. jaanuaril ja on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2024. aasta esimesel poolel. Põhitähelepanu all on kahtlemata juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mil Euroopa kodanikud saavad otsustada liidu edasise kursi üle. Osaleme aktiivselt teabe edastamisel valimiste kohta ja julgustame valima.
Belgia võttis ELi juhtimise enda kätte 1. jaanuaril ja on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2024. aasta esimesel poolel. Põhitähelepanu all on kahtlemata juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mil Euroopa kodanikud saavad otsustada liidu edasise kursi üle. Osaleme aktiivselt teabe edastamisel valimiste kohta ja julgustame valima. „Organiseeritud kodanikuühiskonna kantsina teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tihedat koostööd eesistujariigi Belgiaga, et ehitada üles tugevam, vastupidavam ja demokraatlikum Euroopa,“ ütles komitee president Oliver Röpke.
Uues brošüüris tutvustatakse meie tegevust aasta esimesel poolel, peamisi dokumente, mille kallal meie sektsioonid töötavad, ning eesistujariigi Belgia taotletud ettevalmistavaid arvamusi. Kes aga on meie Belgia liikmed?
Siit leiate teavet selle kohta, kes nad on ja millist kodanikühiskonna osa nad esindavad. Teave on hollandi, prantsuse, saksa ja inglise keeles (cw).
Algatuse „Global Gateway“ eesmärk on tagada ELi avatud strateegiline autonoomia, kuid see peab põhinema mõjuhinnangutel. Seda rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses. Komitee soovib senisest aktiivsemat rolli strateegia „Global Gateway“ arenguprojekte käsitleva otsustusprotsessi olulistes etappides.
Algatuse „Global Gateway“ eesmärk on tagada ELi avatud strateegiline autonoomia, kuid see peab põhinema mõjuhinnangutel. Seda rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses. Komitee soovib senisest aktiivsemat rolli strateegia „Global Gateway“ arenguprojekte käsitleva otsustusprotsessi olulistes etappides.
Strateegiaga „Global Gateway“ lubatakse aastatel 2021–2027 kaasata kuni 300 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, parandada ühendusi digi-, energia- ja transpordisektoris ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadustaristut kogu maailmas.
Komitee rõhutab siiski, et algatuse „Global Gateway“ investeerimisprogrammid peavad põhinema mõjuhinnangutel, tagades partnerriikide arengualgatuste demokraatliku isevastutuse ning projektide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse. Samas väljendab komitee kahtlust teistest ELi fondidest rahastatavate projektide suhtes, mis võivad tavapärasest järelevalvemenetlusest kõrvale kalduda, sest iga projekti mõju hindamise menetlused ei ole selged.
Komitee liige ja arvamuse raportöör Stefano Palmieri rõhutas, et strateegia „Global Gateway“ projektides tuleb järgida mitmeid põhimõtteid ja eesmärke: „ELi väärtuste järgimine ja üksikasjalike mõjuhinnangute esitamine on oluline nende projektide kestlikkuse tagamiseks“.
Komitee väljendab samas kahetsust, et kohalikud Euroopa sidusrühmad ei ole üldisesse arenguprotsessi piisavalt kaasatud. Komitee soovib strateegia „Global Gateway“ arenguprojektide otsustusprotsessi põhietappides võtta aktiivsema rolli. Alustuseks korraldaks komitee korrapäraseid kohtumisi Global Gateway nõukogu ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite vahel. (mt)
