European Economic
and Social Committee
European Economic
and Social Committee
The European Economic and Social Committee (EESC) is the voice of organised civil society in Europe.
Find out more about its role and structure at http://www.eesc.europa.eu/en/about
The EESC issues between 160 and 190 opinions, evaluation and information reports a year.
It also organises several annual initiatives and events with a focus on civil society and citizens’ participation such as the Civil Society Prize, the Civil Society Days, the Your Europe, Your Say youth plenary and the ECI Day.
Find the latest EESC opinions and publications at http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions and http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-other-work/publications respectively.
The EESC is active in a wide range of areas, from social affairs to economy, energy and sustainability.
Learn more about our policy areas and policy highlights at http://www.eesc.europa.eu/en/policies
The EESC holds nine plenary sessions per year. It also organises many conferences, public hearings and high-level debates related to its work.
Find out more about our upcoming events at http://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/upcoming-events
Here you can find news and information about the EESC'swork, including its social media accounts, the EESC Info newsletter, photo galleries and videos.
Read the latest EESC news http://www.eesc.europa.eu/en/news-media/news and press releases http://www.eesc.europa.eu/en/news-media/press-releases
The EESC brings together representatives from all areas of organised civil society, who give their independent advice on EU policies and legislation. The EESC's326 Members are organised into three groups: Employers, Workers and Various Interests.
Find out more about our Members and groups at http://www.eesc.europa.eu/en/members-groups
The EESC has six sections, specialising in concrete topics of relevance to the citizens of the European Union, ranging from social to economic affairs, energy, environment, external relations or the internal market.
Find out more at http://www.eesc.europa.eu/en/sections-other-bodies
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil kritiseeriti teravalt uut ELi rände- ja varjupaigalepet. Kodanikuühiskonna, mõttekodade ja Euroopa Parlamendi esindajad leidsid, et uus lepe ei too muudatusi, mida on tarvis nõuetekohase ühise Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi loomiseks.
26. novembril osalesid sidusrühmad, sh Euroopa Komisjon, parlament, nõukogu, mõttekojad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, virtuaalsel uue rände- ja varjupaigaleppe teemalisel arutelul. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni korraldatud konverentsil uuriti, kas uue leppega kaasneb süstemaatiline muutus, mida on tarvis praegusest ummikseisust väljumiseks ning kestliku, mõistliku ja õigustel põhineva ELi rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamiseks.
Erinevate osalejate kriitika keskendus kolmele peamisele aspektile: valitud seadusandlik tee, mis põhineb valitsustevahelisel lähenemisviisil ja võimaldab alustada läbirääkimisi enne, kui komisjon esitab seadusandliku ettepaneku; kahetine suhtumine rändajatesse kas kui tõelistesse pagulastesse või riigis ebaseaduslikult viibivatesse väljasaadetavatesse isikutesse; ning hiljuti kehtestatud toetusmehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel anda panus solidaarsusesse, viies ellu teiste riikide väljasaatmismenetlused.
Kõnealust algatust käsitleva komitee uurimisrühma liikmed väljendasid kahetsust, et enamik uues rände- ja varjupaigaleppes esitatud ettepanekutest on seotud välispiiride haldamisega, ent vajalikku tähelepanu ei pöörata seaduslikele sisserändekanalitele, turvalistele varjupaiga taotlemise viisidele ja kolmandate riikide kodanike ELi kaasamisele ning integratsioonile. „Me oleme veidi pettunud selle leppe sisus,“ ütles komitee arvamuse „Uus rände- ja varjupaigalepe“ raportöör José Antonio Moreno Díaz. „Me loodame ambitsioonikamale ja konstruktiivsemale leppele, mis on inimõiguste austamise osas realistlikum.“ (na)