Kiiresti on vaja kokkulepet majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks

Täiskogu 24. veebruari istungil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse komisjoni teatise kohta, milles esitatakse suunised majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks. Komitee rõhutab vajadust kiire kokkuleppe järele, kuid leiab, et kava ise ei ole piisavalt üksikasjalik.

Alates 1992. aasta Maastrichti lepingust on ELi majandusjuhtimise raamistik aidanud luua tingimusi, mis soodustavad majanduse kestlikkust ja kasvu ning suuremat tööhõivet Euroopas. Ent raamistik on aja jooksul edasi arenenud, see on muutunud üha keerukamaks ning kõik selle vahendid ja menetlused ei ole ajaproovile vastu pidanud. 

Kuigi komitee nõustub vajadusega jõuda kiiresti enne liikmesriikide 2024. aasta eelarvemenetlust kokkuleppele, rõhutab ta ka seda, et paljudes üksikasjades puudub veel lõplik selgus. Pakutud eelarve- ja struktuurimeetmete kavad peavad tagama, et võla suhe SKPsse väheneb või püsib konservatiivsel tasemel. Samal ajal peavad eeskirjad jätma piisavalt eelarvepoliitilist manööverdamisruumi rohe- ja digipöörde investeeringuteks. Ja kõige olulisem: reformitud raamistiku edukuse tagamisel on esmatähtis suurem isevastutus protsessi eest. 

„Eelarveraamistikku on vaja kiiresti reformida. Paljud liikmesriigid ei ole soodsal ajal oma riigi rahandust piisavalt konsolideerinud,“ ütles komitee raportöör Krister Andersson. „Kui konservatiivset poliitikat ei rakendata, kahjustab see ühiskonna kõige kaitsetumaid. Keskne tähtsus on võlataseme vähendamisel ja võla jätkusuutlikkusel. Nõustume, et kokkuleppele on vaja jõuda kiiresti juba enne liikmesriikide 2024. aasta eelarvemenetlust.“ (tk)