European Economic
and Social Committee
European Economic
and Social Committee
The European Economic and Social Committee (EESC) is the voice of organised civil society in Europe.
Find out more about its role and structure at http://www.eesc.europa.eu/en/about
The EESC issues between 160 and 190 opinions, evaluation and information reports a year.
It also organises several annual initiatives and events with a focus on civil society and citizens’ participation such as the Civil Society Prize, the Civil Society Days, the Your Europe, Your Say youth plenary and the ECI Day.
Find the latest EESC opinions and publications at http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions and http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-other-work/publications respectively.
The EESC is active in a wide range of areas, from social affairs to economy, energy and sustainability.
Learn more about our policy areas and policy highlights at http://www.eesc.europa.eu/en/policies
The EESC holds nine plenary sessions per year. It also organises many conferences, public hearings and high-level debates related to its work.
Find out more about our upcoming events at http://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/upcoming-events
Here you can find news and information about the EESC'swork, including its social media accounts, the EESC Info newsletter, photo galleries and videos.
Read the latest EESC news http://www.eesc.europa.eu/en/news-media/news and press releases http://www.eesc.europa.eu/en/news-media/press-releases
The EESC brings together representatives from all areas of organised civil society, who give their independent advice on EU policies and legislation. The EESC's326 Members are organised into three groups: Employers, Workers and Various Interests.
Find out more about our Members and groups at http://www.eesc.europa.eu/en/members-groups
The EESC has six sections, specialising in concrete topics of relevance to the citizens of the European Union, ranging from social to economic affairs, energy, environment, external relations or the internal market.
Find out more at http://www.eesc.europa.eu/en/sections-other-bodies
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Tuleb astuda samme, et töötajad ja perekonnad, kellel on juba niigi raske ots otsaga kokku tulla, ei satuks täielikusse vaesusesse, sest inflatsioon haukab igal kuul suure tüki inimeste palga väärtusest.
Inflatsioon on keeruline protsess, millel on mitu põhjust. Kuid selle mõju on selge ja otsene: terves Euroopas vähenevad töötajate ja perekondade sissetulekud ja haihtuvad nende säästud. Nagu tavaliselt, tabab kõige rängem hoop neid, kes on ka muidu kõige haavatavamad, sest nende mänguruum oli juba ahas (kui seda üldse oli). Lisaks puudutab praegune hinnatõus just suurt osa enamiku töötajate põhikaupadest, sealhulgas toitu, elektrit, kütet ja kütust.
Euroopa Keskpanga andmed näitavad, et 2008. aastal toimus teatav automaatne indekseerimine elukalliduse tõusu ja palkade vahel (Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Küpros, Luksemburg, Malta ja Sloveenia) või mitteautomaatne indekseerimine, kuid siiski mõnede suunistega (Kreeka, Itaalia ja Soome). Pärast 2008. aasta kriisile järgnenud kokkuhoiumeetmeid säilitasid automaatse indekseerimise ainult Belgia ja Luksemburg, kes kasutavad seda ka praegu. Samas on Itaalias, Küprosel ja Maltal kasutusel teatav mitteautomaatne indekseerimine (EKP). Sellised meetmed põhinevad tavaliselt üldisel elukalliduse indeksil ning need on küll veidi abiks, aga ei suuda siiski leevendada eespool välja toodud põhikaupade hinnatõusu mõju. Enamikus ELi riikidest ei ole aga kasutusel ühtegi neist süsteemidest. Seetõttu on veelgi olulisem anda täiendavat abi kõige vähem kaitstud rühmadele ja tegeleda hinnatõusu algpõhjustega nii palju kui võimalik. Lühiajalises perspektiivis ei suudeta mõnda inflatsiooni põhjustest mõjutada, iseäranis Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kasvava ebakindluse tingimustes tuleb tegeleda ka ülemaailmsete tarneahelate struktuursete piirangutega pärast COVID-19-t. Vaja on pikaajalisi lahendusi. Seni tuleb astuda samme, et töötajad ja perekonnad, kellel on juba niigi raske ots otsaga kokku tulla, ei satuks täielikusse vaesusse, sest igal kuul haihtub osa nende palga väärtusest. (prp)