Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ärgitab ELi rakendama jõulist tööstusstrateegiat, mis parandab konkurentsivõimet, loob kvaliteetseid töökohti ja on kooskõlas rohelise kokkuleppega. Edu saavutamiseks tuleb seda strateegiat tähelepanelikult jälgida ja kohandada vastavalt esilekerkivatele probleemidele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ärgitab ELi rakendama jõulist tööstusstrateegiat, mis parandab konkurentsivõimet, loob kvaliteetseid töökohti ja on kooskõlas rohelise kokkuleppega. Edu saavutamiseks tuleb seda strateegiat tähelepanelikult jälgida ja kohandada vastavalt esilekerkivatele probleemidele.
Arvamuses rõhutab komitee vajadust tugeva majandusliku ja õigusraamistiku järele, et tegeleda suurte energia- ja toorainekulude, rohepöördega seotud investeerimisprobleemide, taristulünkade, oskuste nappuse ja vähese sisenõudlusega. Investeeringutele ja innovatsioonile keskenduv konkurentsivõimepoliitika on sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise võti.
Komitee kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid, arvestades kasvavat muret Euroopa majandusjulgeoleku ja välissõltuvuse pärast. Sellise kasvava geopoliitilise ja kaubanduse ebakindluse ajastul on vaja vastupidavat ELi kaubanduspoliitikat, et kaitsta tööstuse kestlikkust asümmeetriliste süsinikuheite vähendamise eesmärkide, üleilmse liigse tootmisvõimsuse ja kasvavate kaubanduspingete tingimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline suurem autonoomia kriitiliste toorainete tagamisel.
Väga oluline on rohkem investeerida, nagu rõhutati Draghi aruandes, ning reformida juhtimist. Ühine ühtne turg, eelkõige energeetikas, tugevdab ELi majandust. Tööstuse üleminekut toetavad regulatiivse koormuse vähendamine, elektrituru raamistiku täiustamine ja finantsvahendite, näiteks energiaostulepingute parandamine.
Õiglane üleminek nõuab tugevat sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Tööstuspoliitika peab olema kooskõlas haridus- ja tööjõustrateegiatega ning esiplaanil peavad olema teadusuuringud, innovatsioon ja oskuste arendamine. Investeeringud energiataristusse, taastuvenergiasse ja ringmajanduse algatustesse aitavad saavutada kliimaeesmärke.
Komitee võttis vastu ka lisaarvamuse „ELi energiamahukate tööstusharude tulevik“, milles pakutakse välja kohandatud lahendused nende tööstusharude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. ELi tööstuse tuleviku seisukohast on ülioluline nende ees seisvad konkreetsed probleemid lahendada. (ll)
ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul New Yorgis kinnitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu oma vankumatut pühendumust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.
ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul New Yorgis kinnitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu oma vankumatut pühendumust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.
Ajal, mil rahvusvaheline kogukond tähistab 30 aasta möödumist Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmisest, tunnistavad komitee ja Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu nii tehtud edusamme kui ka jätkuvaid probleeme, mille tõttu ei ole veel jõutud täieliku soolise võrdõiguslikkuseni.
Nende teises ühisdeklaratsioonis tuuakse esile tähtsamad prioriteedid, sealhulgas naiste juhtpositsiooni suurendamine sookvootide kaudu, soolise vägivalla lõpetamine rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, soolise digilõhe ületamine ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine.
Deklaratsioonis kutsutakse üles tegelema jõulisemalt tasustamata hooldustöö teemaga, naiste kaasamisega rahupüüdlustesse ja andmepõhise poliitikakujundamisega. Selles rõhutatakse ka ülemaailmset koostööd süsteemse ebavõrdsuse kaotamiseks ja naiste õiguste kaitsmiseks. Samuti kutsub komitee ELi üles võitlema soolise vägivalla vastu, tagama soolist võrdsust ja kaitsma kodanikuühiskonna rolli võrdõiguslikkuse edendamisel.
Komitee president Oliver Röpke ütles: „Nüüd, mil tähistame 30 aasta möödumist Pekingi deklaratsioonist, peame minema sõnadelt üle tegudele. Sooline võrdõiguslikkus ei ole privileeg, vaid põhiõigus ning selle saavutamine on jätkusuutliku ja kaasava ühiskonna jaoks ülioluline. Komitee on kindlalt pühendunud sellele, et kõrvaldada takistused, tagada naiste täielik osalemine otsustamisel ja edendada nende majanduslikku mõjuvõimu. Nüüd on aeg valitsustel, institutsioonidel ja kodanikuühiskonnal otsustavalt tegutseda – vastutuseta ei ole võrdsust.“
Naiste staatuse komisjon on peamine rahvusvaheline ja valitsustevaheline organisatsioon, mis võitleb soolise võrdõiguslikkuse eest. See oli komiteel teine kord osaleda ÜRO suurimal iga-aastasel naiste mõjuvõimu suurendamise teemalisel kohtumisel. (tk)
Meie üllatuskülaline on Prantsuse ajakirjanik, raamatute autor ning kaitse- ja välispoliitika ekspert Nicolas Gros-Verheyde. Ta analüüsib Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ viit ettepanekut. Kava eesmärk on tugevdada Euroopa kaitset, pidades silmas kasvavat ebakindlust seoses USA valmisolekuga toetada Euroopa julgeolekut.
Meie üllatuskülaline on Prantsuse ajakirjanik, raamatute autor ning kaitse- ja välispoliitika ekspert Nicolas Gros-Verheyde. Ta analüüsib Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ viit ettepanekut. Kava eesmärk on tugevdada Euroopa kaitset, pidades silmas kasvavat ebakindlust seoses USA valmisolekuga toetada Euroopa julgeolekut.
Nicolas Gros-Verheyde on olnud ajakirjanik alates 1989. aastast. Ta on töötanud ajalehe Ouest France, telekanalite ARTE ja LCI ning raadiojaama France Culture ELi ja NATO korrespondendina. Ta on Euroopa ringkondades hästi tuntud ja hinnatud tänu oma laialdastele teadmistele Euroopa asjadest ning välis- ja kaitsepoliitikast. Ta on veebiplatvormi B2 peatoimetaja. Tegemist 2008. aastal asutatud juhtiva ja kõige ulatuslikuma veebiuudiste portaaliga, mis keskendub Euroopa kaitse ja diplomaatiaga seotud teemadele. Portaali haldab ajakirjanike ühistuna tegutsev mittetulundusühing ja seda rahastatakse tellimustest. https://club.bruxelles2.eu/
Nicolas Gros-Verheyde on raamatute „La défense européenne à l'heure de la guerre en Ukraine“ ja „La politique européenne de sécurité et de défense commune“: Parce que l'Europe vaut bien une défense“ autor, väljaande „Europe de la défense“ kaasautor ning poliitikakommentaator telekanalites LN24, France Info ja RTBF.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki loetleb komitee soovitusi ELi julgeoleku tugevdamiseks. Ajal, mil julgeolekuohud kasvavad ja liitlassuhted muutuvad, kutsub komitee üles looma ühtset ja tugevat ELi kaitsemehhanismi. Euroopa ei saa enam nii suurel määral toetuda ELi-välistele relvatarnijatele, nagu seda praegu tehakse. Kuid küsimus ei ole mitte ainult kulutuste suurendamises, vaid ka selles, et kulutada tuleb targalt ja tõhusalt.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki loetleb komitee soovitusi ELi julgeoleku tugevdamiseks. Ajal, mil julgeolekuohud kasvavad ja liitlassuhted muutuvad, kutsub komitee üles looma ühtset ja tugevat ELi kaitsemehhanismi. Euroopa ei saa enam nii suurel määral toetuda ELi-välistele relvatarnijatele, nagu seda praegu tehakse. Kuid küsimus ei ole mitte ainult kulutuste suurendamises, vaid ka selles, et kulutada tuleb targalt ja tõhusalt.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles taasrelvastamise kava „ReArm Europe“, mille 27 liikmesriiki kiitsid heaks 6. märtsil toimunud erakorralisel tippkohtumisel. See sisaldab viit olulist ettepanekut, mis on kahtlemata huvitavad, ent väärivad ka edasist arutelu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles taasrelvastamise kava „ReArm Europe“, mille 27 liikmesriiki kiitsid heaks 6. märtsil toimunud erakorralisel tippkohtumisel. See sisaldab viit olulist ettepanekut, mis on kahtlemata huvitavad, ent väärivad ka edasist arutelu.
Esimene ettepanek puudutab paindlikkust stabiilsuse ja kasvu paktis.
Komisjon teeb ettepaneku aktiveerida stabiilsuse ja kasvu pakti vabastusklausel, mis võimaldaks liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi 1,5% SKPst, ilma et sellega kaasneks nende suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise oht. Oodatav kokkuhoid? „Ligikaudu 650 miljardit eurot nelja aasta jooksul. Euroopa peab märkimisväärselt suurendama oma kaitsekulutusi,“ märgib Ursula von der Leyen.
Teine ettepanek on võtta kasutusele kaitsevaldkonna uus laenuvahend.
Selle vahendi väärtus oleks 150 miljardit eurot ja seda rahastataks ELi eelarvest antavate laenudega makromajandusliku finantsabiga sarnase süsteemi raames. Vahendit on kavas kasutada tõsiste puudujääkide all kannatavates esmatähtsates valdkondades: õhu- ja raketikaitse (Saksamaa õhutõrjealgatus European Sky Shield), suurtükisüsteemid, raketid ja laskemoon, droonid ja droonitõrjesüsteemid, strateegilised võimaldid, elutähtsa (sealhulgas kosmosega seonduva) taristu kaitse, sõjaväeline liikuvus, kübervaldkond, tehisintellekt ja elektrooniline sõjapidamine.
Protsessi kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 122: erandlikes oludes eeldab otsuse tegemine üksnes liikmesriikide nõusolekut ELi nõukogus ja Euroopa Parlamenti tuleb otsusest vaid teavitada. See on küsitav demokraatlikust protsessist kõrvalehoidmine. Euroopa kaitse tõhustamise kava kinnitati Versailles’ tippkohtumisel märtsis 2022 – kolm aastat tagasi! Keeruline on põhjendada selle protsessi kiireloomulisust.
Kolmas ettepanek on kasutada piirkondlikke vahendeid.
Komisjon rõhutab, et lühiajaliselt saab Euroopa Liit Euroopa eelarvet paremini ära kasutada, paigutades ümber teatavate eelarveridade vahendeid. Komisjon teeb ettepaneku anda liikmesriikidele võimalus „kasutada ühtekuuluvuspoliitika programme kaitsekulutuste suurendamiseks“ ning ta soovib lihtsustada vabatahtlike ülekannete tegemist kaitse-eesmärgil teistesse ELi fondidesse.
See kujutab endast olulist kärbet praeguses mitmeaastases eelarvekavas (2021–2027). Küsimus on: kas me peaksime ohverdama sotsiaalse või piirkondliku ühtekuuluvuse kaitse huvides? Seda tuleks arutada.
Samal ajal võiks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi STEP veelgi enam kasutusele võtta, laiendades seda kõigile kaitsesektori tehnoloogiatele. Teine võimalus on komisjoni sõnul olemasolevate piirangute, näiteks konkurentsieeskirjade või eel- ja kaasfinantseerimise eeskirjade leevendamine.
Neljas ettepanek puudutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) laene.
EIP ja selle aktsionärid (liikmesriigid) on korduvalt väljendanud oma vastuseisu mis tahes püüdele edendada laenuandmist puhtalt sõjalisele sektorile, eelistades kahesuguse kasutusega toodete sektorit. Seepärast tahab komisjon muuta Euroopa Investeerimispanga poliitikat.
Viies ettepanek hõlmab erakapitali mobiliseerimist.
Eesmärk on võimaldada kaitsevaldkonna ettevõtetele parim võimalik juurdepääs kapitalile ja rahastamisele, sest rahastuse puudumine on olnud tööstusharu jaoks valdav probleem. See idee tuleks lisada Euroopa hoiuste ja investeeringute liitu käsitlevasse teatisse.
Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise maastikuga, tekib oluline küsimus: kuidas saab Euroopa Liit tagada oma julgeoleku üha ebakindlamas maailmas? Arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ esitab komitee põhjaliku tegevuskava, et tugevdada ELi julgeolekut ning valmistuda nii praegusteks kui ka tulevasteks väljakutseteks.
Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise maastikuga, tekib oluline küsimus: kuidas saab Euroopa Liit tagada oma julgeoleku üha ebakindlamas maailmas? Arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ esitab komitee põhjaliku tegevuskava, et tugevdada ELi julgeolekut ning valmistuda nii praegusteks kui ka tulevasteks väljakutseteks.
Arvamus valmis ajal, mil julgeolekuohud kasvavad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohavõtu keskmes on üleskutse luua ühtne ja tugev ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanism. Praegused rahastamisstruktuurid on ebapiisavad ja vaja on teha muutusi. Ilma koordineerituma lähenemisviisita kaitsevaldkonna rahastamisel on ELil oht jääda oma huvide kaitsmisel maha. Arvamuses tõstatatud mureküsimuste hulgas on asjaolu, et 78% ELi riikide poolt kaitsevaldkonna hangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks kolmandate riikide tarnijatele, nagu on märgitud komisjoni aruandes Euroopa konkurentsivõime tulevikukohta. Seda kasvavat sõltuvust välistest tarnijatest ei saa eirata.
Kuid küsimus ei ole mitte ainult kulutuste suurendamises, vaid ka selles, et kulutada tuleb targalt ja tõhusalt. Komitee soovitab tugevdada koordineerimist ELi ja NATO vahel, suurendada selliste algatuste nagu Euroopa Kaitsefond ja Euroopa rahutagamisrahastu rahastamist ning keskenduda ühishangetele, et ühtlustada ressursside kasutamist ja vähendada kulusid. Lisaks toetab komitee ideed, et NATO Euroopa liikmed eraldaksid vähemalt 2,5% oma SKTst kaitsele, mis tõhustaks Euroopa reageerimist praegustele geopoliitilistele ohtudele. See suurem kulueesmärk tagab, et NATO Euroopa liikmed aitavad tõhusamalt kaasa kollektiivsele julgeolekule, säilitades samas täieliku suveräänsuse oma relvajõudude üle.
Lisaks on ELi kaitsevõime tugevdamisel olulised sellised algatused nagu laskemoona tootmist toetav määrus ja instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA). Need jõupingutused võimaldavad Euroopal tõhusalt koondada ressursse, tagades nii sõjalise kui ka tsiviilvalmiduse.
Tehnoloogia areng, sealhulgas tehisintellekt, droonid ja küberturvalisus, on muutumas riikide julgeoleku jaoks üha olulisemaks. Komitee rõhutab, et oluline on investeerida nendesse valdkondadesse, et uusi ohte ennetada. Avaliku ja erasektori koostöö on innovatsiooni edendamisel võtmetähtsusega, eriti tehisintellekti, droonide ja küberturbesüsteemide valdkonnas.
Arvamuses kutsutakse üles looma vastupanuvõimelist Euroopa kaitsetööstuse ökosüsteemi, soodustades tõhusamat koostööd ettevõtete, VKEde ja valitsuste vahel. Innovatsiooni edendamine ja Euroopa konkurentsivõime säilitamine vähendavad sõltuvust välistest tarnijatest, luues iseseisvama kaitsetööstuse.
Lisaks ei tohiks me unustada ka ELis toimuvaid piirkondlikke algatusi. Piirkondliku koostöö tugevdamine aitab kohandada kaitsestrateegiaid, et lahendada eri liikmesriikide konkreetseid julgeolekuprobleeme. Selline lähenemisviis tagab, et piirkondlikke probleeme käsitletakse asjakohaselt laiemas ELi raamistikus.
ELi kaitsevaldkonna tugevdamine ei tähenda mitte ainult julgeolekut, vaid ka ELi väärtuste säilitamist. Me usume, et järgides meie arvamuses esitatud tegevuskava, suudab EL kindlustada oma tuleviku ning kaitsta oma rahu ja majandushuve.
