Stefano Mallia, tööandjate rühma esimees

Konkurentsivõime suurendamine ühise heaolu nimel on meie rühma hiljuti vastu võetud prioriteetide keskne eesmärk.

Praeguste ülemaailmsete katsumuste kontekstis peab poliitilises tegevuskavas olema esmatähtis konkurentsivõime esikohale seadmine ja ettevõtlussõbraliku keskkonna loomine, mida toetavad konkreetsed poliitikameetmed.

Ettevõtlussõbralikus Euroopa Liidus rajaneb konkurentsivõime toetuste ja protektsionismi asemel tipptaseme tagamisel ja ausal konkurentsil ning ettevõtjatel on konkurentsivõimeline juurdepääs kõigile vajalikele tootmisressurssidele. Ettevõtlussõbralik EL tähendab ka reguleerimist, mis soodustab ettevõtlust ja tootlikkust, kus halduskoormus on viidud miinimumini ja ühtne turg toimib täielikult. Lisaks on keskse tähtsusega kindel usaldus ettevõtjate ja poliitikakujundajate vahel investeeringute ligimeelitamisel, samuti nagu on oluline kaitsta ELi ettevõtjate huve rahvusvahelises konkurentsis.

Seepärast kutsume üles võtma peamise prioriteedina vastu kümnest punktist koosneva ettevõtlussõbralike meetmete kogu, mis hõlmab järgmist:

1. regulatiivse lähenemisviisi põhjalik reform;
2. investeeringutele ja innovatsioonile keskenduvad tootlikud innovatsioonisüsteemid;
3. hea tehnoloogiline suutlikkus kaitse, julgeoleku ja rohepöörde vallas ning tehnoloogiavaldkonna idufirmade toetamine;
4. tugev tööstusbaas;
5. integreeritud finantsturud kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu arendamise kaudu;
6. piisav juurdepääs tööjõule;
7. tõhusad energia- ja transpordisüsteemid;
8. võrdsed kaubandustingimused;
9. ettevõtlusele suunatud rohepööre;
10. tõhus riigi rahandus.

Need meetmed tuleb kiiresti ellu viia, kui soovime kasutada ära positiivset mõju, mida konkurentsivõimelised ettevõtted avaldavad tugevale majandusele ja ülemaailmselt mõjukale ELile.

Letta ja Draghi aruanded olid häirekell: EL kas taastab oma konkurentsivõime või võib sattuda silmitsi keeruliste kompromissidega heaolu, keskkonnastandardite ja põhivabaduste osas.

Ja seda ei saa me endale lubada.

Käesoleva aasta ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ jaoks on komitee saanud sadu taotlusi keskkoolidest kogu EList, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist.

„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ korraldajad vaatasid kõik taotlused hoolikalt läbi ja hindasid neid, valides välja 36 keskkooli, kes osalevad käesoleva aasta 13.–14. märtsil toimuval üritusel.

„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis on komitee iga-aastane olulisim noorteüritus, toob sel aastal kokku ligi 100 õpilast ja 37 õpetajat. Tänavu keskendub see poolteisepäevane üritus pealkirjaga „Anname noortele hääle“ noorte rollile vastupanuvõimelise tuleviku kujundamisel. Eesmärk on valmistada nad ette osalemiseks kodanikuühiskonna tegevuses ja aktiivse panuse andmiseks osalusdemokraatiasse nii oma kogukondades kui ka mujal.

Samal ajal kui komitee teeb ettevalmistusi kõigi üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalejate vastuvõtmiseks, külastavad komitee liikmed valitud koole 2025. aasta alguses, et nendega enne põhiüritust kohtuda ja mõtteid vahetada.

14. märtsil 2025 toimuvad ava- ja lõppistungid kantakse veebis otse üle. Asjaomane link avaldatakse komitee veebisaidil tänavuse ürituse ametlikul veebilehel Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025 | EMSK, kust leiate ürituse kohta lisateavet ja ajakohastusi.

23. jaanuaril linastub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees film „Vooluga kaasa“ (Flow), mis kandideerib 2025. aasta Euroopa kinopubliku auhinnale LUX.

Selle kriitikutelt kiitust teeninud animafilmi režissöör on Läti filmitegija Gints Zilbalodis ning see on Läti, Prantsusmaa ja Belgia ühistoodang. Film on pälvinud ülemaailmset tunnustust, võitnud Kuldgloobuse parima animafilmi kategoorias ja tippauhindu sellistel festivalidel nagu Annecy rahvusvaheline animatsioonifestival, New Yorgi filmikriitikute ringi auhind ning Euroopa filmiauhind.

Jälgige apokalüptilises üleujutuses ainsana ellujäänud kassi teekonda, kui ta navigeerib uues reaalsuses ja õpib päästepaadis teiste loomadega koostööd tegema.

Üritus on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees käimasoleva filmilinastuste sarja osa. Linastusi korraldatakse koostöös Euroopa Parlamendi kinopubliku auhinnaga LUX, eesmärgiga edendada kultuurilist mitmekesisust ja ergutada dialoogi pakilistes sotsiaalküsimustes.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee populaarse Euroopa demokraatiapassi uusimat väljaannet levitatakse nüüd üle kogu Euroopa. Võib-olla tekkis Teil küsimus, kas Euroopa demokraatiapass on kättesaadav ka elektroonilisel kujul. Vastus on „jah“! 

Interaktiivne veebiversioon, mis sisaldab videoid, viktoriine, kaarte ja palju muud, on juba kättesaadav 13 keeles ja ettevalmistamisel on järgmised keeleversioonid. Vaadake ja avastage, kuidas saate tõesti midagi muuta! 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kontaktrühma 20. aastapäeva puhul kutsusid rühma asutajad ja praegused liikmed üles aktiivselt tegutsema, et kaitsta Euroopa demokraatiat, avatud avalikku ruumi ja õiglast Euroopat.

11. detsembril tähistati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Euroopa kodanikuühiskonna võrgustikega loodud kontaktrühma 20. aastapäeva. Kontaktrühm on ainus alaline organ kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ELi institutsioonide vahelise poliitilise dialoogi ja struktureeritud koostöö jaoks. Nende kahe aastakümne jooksul on kontaktrühm aidanud kaasa organiseeritud kodanikuühiskonna hääle võimendamisele ja selle mureküsimuste lülitamisele Euroopa tegevuskavva. Rühm koosneb 45 Euroopa tasandil tegutsevast kodanikuühiskonna võrgustikust ning kajastab täielikult asutamislepingu artiklis 11 sätestatud põhimõtteid.

„Komitee kontaktrühma 20 tegevusaastat tähistades tunnustame mitte ainult selle märkimisväärseid saavutusi, vaid ka püsivaid partnerlusi, mis on kujundanud osalusdemokraatiat Euroopas. Kahe aastakümne jooksul on kontaktrühm arenenud dünaamiliseks platvormiks, mis võimendab kodanikuühiskonna häält ja edendab koostööd eri sidusrühmade vahel. Tulevikku vaadates jätkakem koostööd, et tugevdada demokraatlikke väärtusi, laiendada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja luua Euroopa, mis teenib tõeliselt kõiki oma inimesi,“ märkis komitee president Oliver Röpke oma avakõnes.

„Meie teekond ei ole lihtne olnud,“ selgitas kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi, „kuid me oleme õppinud üksteist usaldama. Loodan, et koostöö tugevneb veelgi, et võidelda üheskoos sidusa Euroopa kodanikuühiskonna strateegia eest.“

Euroopa Parlamendi asepresident Katarina Barley, kes vastutab suhete eest kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ütles oma põhikõnes: „Euroopa Parlament on valmis tugevdama koostööd kontaktrühmaga. Tarvis on üha enam struktureeritud koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.  Üheskoos peame tegema rohkem, et võidelda Euroopa Liidu demokraatiat ähvardavate ohtudega, mis on suuremad kui kunagi varem ELi ajaloos.“ Ta lisas: „Kui kontaktrühma ei oleks olemas, tuleks see luua.“

Kontaktrühma 20. aastapäeva tähistamiseks korraldatud elavale üritusele kogunes üle saja külalise, sealhulgas mitmed kodanikuühiskonna sektori võtmeisikud. Kohal olid ka Serbia ja Moldova kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad kooskõlas komitee poliitikaga kutsuda oma töös osalema ELi kandidaatriikide esindajaid. Samuti osales neli komitee endist presidenti: Staffan Nilsson, Henri Malosse, Luca Jahier ja George Dassis. Luca Jahier rõhutas, et komitee ülesanne on luua ja säilitada kodanikuühiskonna dialoogi platvorm, samas kui Georges Dassis märkis, et kõige tähtsam on rahu ning selle saavutamiseks peame olema tugevad ja seisma ühtsel rindel.

Teil ei olnud võimalik osaleda? Ürituse salvestis, kontaktrühma eestseisuse ühisavaldus, videokokkuvõte, fotod ja pressiteade on kättesaadavad ürituse veebilehel.  (lm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee viimases väljaandes on esitatud 11 lugu komitee hiljutiste saavutuste kohta.

Need näitavad, kuidas komitee on tegutsenud selle nimel, et sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna tuvastatud peamisi majandus- ja sotsiaalküsimusi arutataks ja käsitletaks Euroopa tasandil.

Lood näitavad ka seda, kuidas komitee oma nõuandetegevuse kaudu mõjutab ELi õigusakte ja jälgib nende nõuetekohast rakendamist.

Neid 11 lugu võite lugeda ja neid alla laadida meie veebisaidilt: Recent EESC achievements | EESC.

Paberkandjal inglis- ja prantsuskeelsete koopiate saamiseks saatke palun e-kiri aadressil vipcese@eesc.europa.eu.

Kui EL soovib kestma jääda, peab ta suhtlema tõhusalt. Seda on vaja eelkõige praegu, mil vohamas on desinformatsioon, kiirelt kerkib esile tehisintellekt ja levivad autoritaarsed suundumused. Igaüheni jõudmiseks peab EList teavitamine toimuma kohalikul tasandil.

Kommunikatsioonistrateegi ja kirjaniku Stavros Papagiannease uut raamatut „Rebranding Europe“ võib vaadelda kui lähtepunkti kriitilisele arutelule ELi rolli üle ülemaailmsel areenil. Euroopa seisab teelahkmel: Venemaa agressioon Ukraina vastu jõuab kolmandasse aastasse, sõda käib Lähis-Idas ning ees terendavad mitmed geopoliitilised ja majanduslikud probleemid.

Raamatu esitlus toimus 3. detsembril Brüsselis Residence Palace’i hoones, kus oli kohal ka komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu. Ta osales arutelus, mille käigus lahati Euroopa positsiooni ebastabiilsel maailmaareenil ja nenditi, et EL peaks oma väärtusi jõulisemalt edastama.

„ELi jaoks on käes otsustav hetk. Tuleviku kindlustamiseks peab Euroopa edastama oma kodanikele ja maailmale selge ja veenva visiooni, mille keskmes ei ole poliitika, vaid usaldus, identiteet ja ühised eesmärgid,“ ütles Papagianneas.

Arutelus osalejad rõhutasid, et tõhus teavitamine ei ole lihtsalt üks valikuvõimalus, vaid seda on vaja ELi püsimajäämiseks, eriti praegu, mil võimust on võtmas desinformatsioon, tehisintellekt ja kasvavab autoritaarsus. Euroopa peab olema demokraatia ja inimõiguste edendamisel esirinnas. Meedial on oluline roll Euroopa avaliku ruumi kujundamisel, nagu tunnistas uudiseplatvormi EU Reporter peatoimetaja ja arutelujuht Colin Stevens. „Meedia esindajatena peame ikka ja jälle selgitama, et Euroopa on oluline kõigi jaoks. Ja me peame seda tegema iga päev,“ ütles ta.

Eksperdid on ühel meelel, et väärinfo või valeuudiste vastu on väga raske võidelda eelkõige tehisintellekti esilekerkimise tõttu. Kõige tõhusam vastumeede on elanikkonna vastupanuvõime suurendamine.

Plosceanu märkis: „Aeg on inimesi rohkem kuulata ja mitte nendega lihtsalt rääkida. Inimesed ihkavad laiemat kaasamist ja osalemist.“ Ta rõhutas piirkondliku meediaga koostöö tegemise tähtsust ja innustas ELi institutsioone looma nendega partnerlusi ning kutsuma piirkondade ajakirjanikke Brüsselisse. Lõpetuseks tõdes ta, et Euroopast teavitamine peab toimuma kohalikul, rohujuure tasandil.

Valdava enamiku eurooplaste jaoks on esmalt oluline see, mis sünnib kohalikul, seejärel piirkondlikul, siis riiklikul ja alles viimasena Euroopa tasandil. Seepärast tuleb Euroopa asjadest teavitamisel arvestada sellise mõtteviisiga ja tunnistada, et inimesteni jõudmiseks tuleb narratiivid seada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku konteksti. (mt)

2025. aastal on meil ühine vastutus ehitada üles tugevam Euroopa

Poola võtab 2025. aasta alguses üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesanded ning soovib asuda kiiresti ja kindlameelselt tegelema keerukate väljakutsetega, mis kujundavad Euroopa tänast ja homset päeva. Kõige tähtsam teema on julgeolek ja sellega seoses lubab Poola juhtida meid läbi aasta, mis on otsustav ELi vastupanuvõime, ühtekuuluvuse ja edasiminekute seisukohast.

Poola eesistumisaja prioriteete iseloomustab terviklik lähenemisviis julgeolekule selle paljudes mõõtmetes. Sisejulgeoleku raskuskese on piiride kaitsel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel ning selle raames rõhutatakse vajadust valvsuse järele esilekerkivate ohtude suhtes. Välisjulgeoleku valdkonnas keskendutakse kaitsevõime tugevdamisele, innovatsiooni edendamisele ja laienemispüüdluste kiirendamisele, et tagada stabiilsus meie naabruses. Samal ajal on Euroopa sõltumatuse ja kodanike heaolu tagamisel endiselt kesksel kohal majandus- ja energiajulgeolek, toiduga kindlustatus ja terviseturve.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees oleme valmis täiel määral toetama eesistujariigi tegevuskava, kasutades seejuures ära meie ainulaadset rolli kodanikuühiskonna häälekandjana. Komitee osaleb aktiivselt aruteludes selle üle, kuidas kaitsta Euroopa konkurentsivõimet, tagades samal ajal, et kedagi ei jäetaks kõrvale meie ees seisvates üleminekutes – olgu need siis digitaalsed, keskkonnaalased või majanduslikud.

Käesolevat aastat iseloomustab ka poliitiline uuenemine, sest oma ametiaega alustab Euroopa Komisjoni uus koosseis. See annab uue võimaluse kujundada poliitikaraamistikke ja viia ellu algatusi, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele. Komitee täidab oma osa selles uues peatükis ning tagab, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite seisukohad on ELi otsustusprotsessis kesksel kohal.

Heites tulevikkuvaatava pilgu 2025. aastale ei tohi me unustada meie ühist vastutust ehitada üles tugevam ja kaasavam Euroopa. Komitee jätkab õigusriigi, kestliku arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eest seismist ning tagab kodanikuühiskonna panuste olulise rolli ELi tegevuskava prioriteetide kujundamisel. Koos eesistujariigi Poolaga püüdleme selle poole, et tegeleda tänaste pakiliste probleemidega, sillutades samal ajal teed turvalisele, konkurentsivõimelisele ja ühtsele Euroopale tulevaste põlvkondade jaoks.

Oliver Röpke

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Eluaset tuleb käsitleda põhiõigusena. Nii tagatakse inimväärne ja kestlik majutus kõigile eurooplastele, sealhulgas noortele ja haavatavatele rühmadele.

Tegemist on tugeva üleskutsega, mis esitati komitee elamumajandusfoorumil. See toimus esimest korda täiskogu detsembri istungjärgul 5. detsembril 2024. Arutelul osalesid väljapaistvad sõnavõtjad ja võeti vastu sel teemal koostatud arvamus.

Pärast Dan Jørgenseni nimetamist energeetika ja elamumajanduse volinikuks tervitas komitee president Oliver Röpke ajaloolist otsust luua uues komisjonis spetsiaalne elamumajanduse küsimustele pühendatud volinikukoht. Oliver Röpke ütles: „Eluase on põhiõigus, mitte privileeg. Me ei saa leppida sellega, et haavatavad elanikkonnarühmad jäetakse kõrvale ja neile ei tagata selle olulise vajaduse täitmist. Seistes silmitsi tõsise eluasemekriisiga, mis mõjutab peaaegu kõiki liikmesriike, rõhutan tungivat vajadust tagada, et taskukohane, kestlik ja inimväärne eluase muutuks kõigi jaoks reaalsuseks.“

Housing Europe’i president Bent Madsen, kes nõudis uut perspektiivi, mille kohaselt eluase on võrdselt tervishoiu ja hariduse valdkonnaga ühiskonna jaoks eluliselt tähtis taristu, ütles nii: „Me kiidame uue elamumajanduse voliniku arvamust, mille kohaselt meie lähenemisviis peaks põhinema väärtustel, eeskirjadel ja investeeringutel. Meie kui sotsiaalelamute arendajate avalik-õiguslik föderatsioon oleme valmis näitama, kuidas pakkuda kodusid, mida meie inimesed ja ühiskond vajavad.“

Thomas Kattnigi ja Rudolf Kolbe koostatud arvamuses „Sotsiaalmajutus ELis – inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase“ tunnistab komitee, et eluasemeturul esineb tõrkeid. Sellega tegelemiseks tuleb parandada raamtingimusi, nagu andmed, koordineerimine, heakskiitmismenetlused ja maakasutuse planeerimise eeskirjad, kehtestada põhiõigus eluasemele, tagada piisav rahastamine, rakendada kodutute suhtes lähenemisviisi „esmalt eluase“ ning keskenduda rohkem kestlikkusele ja noorte vajadustele. (mp)

Thomas Kattnig

Kasvavad üürihinnad, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad ja palgad, mis ei pea inflatsiooniga sammu, muudavad eluaseme hinna üha suuremale arvule inimestele ülejõukäivaks. Eluasemekriis ELis on reaalne.

See toob kaasa suuremad tervishoiukulud, tootlikkuse vähenemise, keskkonnakahju ja vähenenud ostujõust tulenevad negatiivsed majanduslikud tagajärjed.

Komitee on organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana seisukohal, et eluasemesektori turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid. Seetõttu kutsume komisjoni üles tegema koostööd Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga, et koostada terviklik ELi meetmete pakett, millega kehtestatakse raamtingimused ja õigus eluasemele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja põhiõiguste hartaga.

Seepärast tervitame energeetika ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamist ning teadet, et järgmise 100 päeva jooksul esitatakse Euroopa taskukohaste eluasemete kava. Me vajame muu hulgas kogu ELi hõlmavat kinnisvaratehingute läbipaistvusregistrit, ühtlustatumat koordineerimist, tõhusamaid loamenetlusi, paremat maakasutuse planeerimist, taskukohast maad sotsiaaleluruumide jaoks, rohkem investeeringuid renoveerimisse ja kliimasõbralikku ehitusse ning programmi „Esmalt eluase“ elluviimist, et anda kodututele tagasi turvalisus ja väljavaated. Kutsume üles tunnustama eluaset põhiõiguse, mitte kaubana, sätestades selle ELi esmases õiguses.

Samal ajal nõustume Letta aruandes esitatud seisukohaga, et juurdepääs sotsiaaleluruumidele tuleb riigiabiõiguses laiemalt määratleda.

Lisaks kutsub komitee üles märkimisväärselt suurendama rahalist toetust sotsiaaleluruumide pakkumisele. Esiteks tuleb avaliku sektori investeeringud sotsiaaleluruumidesse stabiilsuse ja kasvu pakti võlaeeskirjade kohaldamisalast välja jätta. Teiseks peaks mittetulunduslikel kinnisvaraarendajatel ja ühistutel ning omavalitsustel olema võimalik saada pikaajalisi intressivabasid laene kavandatud investeerimisplatvormi kaudu või otse Euroopa Investeerimispangalt.

Eluruumide kasutamine lühiajaliseks üürimiseks on paljudes suuremates Euroopa linnades probleem, mis vähendab veelgi vabade eluasemete arvu. Selle nähtusega toimetulekuks on vaja ELi tasandi meetmekogumit, mis sisaldaks mitmesuguseid vahendeid, nagu kasutamata valduste maksustamine ja üüri piirmäärad, et liikmesriigid saaksid võtta asjakohaseid meetmeid.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka a) noorte eluasemevajaduste rahuldamisele selliste sihtotstarbeliste programmide kaudu nagu „Esmalt eluase noortele“ (HF4Y) ja b) puuetega inimeste kaasamisele.

Tagamaks, et eluasemed ei oleks mitte ainult taskukohased, vaid ka kestlikud, tuleks uute hoonete ehitamisele eelistada hoonete renoveerimist ja uuendamist. Sellise renoveerimise hõlbustamiseks kutsub komitee üles kombineerima kohustuslikke ja toetavaid meetmeid, et tagada õiglaste kliimameetmete võtmine. Vaja on rahastamisvahendeid, et võimaldada igaühel finantsolukorrast olenemata oma eluaset soojustada ja renoveerida. Samal ajal tuleb kinnisvaraomanikele, eelkõige üürileandjatele kehtestada kohustused, et kaitsta üürnikke ülemäärase üüritõusu eest, mis tuleneb kulude ülekandmisest üürileandjate poolt.

Lõpetuseks rõhutame, et eluasemekriis mitte ainult ei kahjusta Euroopa kodanike elukvaliteeti, vaid ohustab ka ELi siseturu sujuvat toimimist. Seetõttu on vaja ELi eluasemestrateegiat, et suurendada eluasemete pakkumist, võtta meetmeid ehituskulude vähendamiseks, aidata täiendada tööjõu oskusi, suurendada tootlikkust ja parandada ehitustööstuse keskkonnatoimet.