2024. aasta aprillis avaldas Enrico Letta oma kauaoodatud aruande ELi ühtse turu tuleviku kohta pealkirjaga „Palju enamat kui turg“. Jaanuaris toimunud täiskogu istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse „Kuidas toetada sotsiaalmajanduse üksusi kooskõlas riigiabi eeskirjadega: mõned mõtted Enrico Letta aruandes esitatud soovituste põhjal“. Küsisime arvamuse raportöörilt Giuseppe Guerinilt, mil määral ja miks toetus ta Letta aruandele, milles muu hulgas kutsutakse ELi institutsioone üles parandama riigiabi õigusraamistikku ning sotsiaalsete ettevõtete võimalusi saada laenu ja rahastamist. Kuidas kavatseb komitee Letta aruande järelduste põhjal aidata neid ettevõtteid riigiabi eeskirjade järgimisel?
2024. aasta aprillis avaldas Enrico Letta oma kauaoodatud aruande ELi ühtse turu tuleviku kohta pealkirjaga „Palju enamat kui turg“. Jaanuaris toimunud täiskogu istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse „Kuidas toetada sotsiaalmajanduse üksusi kooskõlas riigiabi eeskirjadega: mõned mõtted Enrico Letta aruandes esitatud soovituste põhjal“. Küsisime arvamuse raportöörilt Giuseppe Guerinilt, mil määral ja miks toetus ta Letta aruandele, milles muu hulgas kutsutakse ELi institutsioone üles parandama riigiabi õigusraamistikku ning sotsiaalsete ettevõtete võimalusi saada laenu ja rahastamist. Kuidas kavatseb komitee Letta aruande järelduste põhjal aidata neid ettevõtteid riigiabi eeskirjade järgimisel?
Päritolu ja sotsiaalne taust ei tohiks edu saavutamist kunagi takistada, kirjutab Hamburgis ja Berliinis asuva organisatsiooni Schotstek tegevdirektor Evgi Sadegie. Schotstek edendab võrdseid võimalusi ja kultuurilist mitmekesisust tööelus. Schotsteki ainulaadsete stipendiumiprogrammide eesmärk on toetada arukaid, ambitsioonikaid ja motiveeritud rändetaustaga noori, kes pürgivad juhtivale ametikohale teaduses, ettevõtluses ja ühiskonnas. Schotstek võimaldab andekatel üliõpilastel ja noortel spetsialistidel oma potentsiaali täielikult ära kasutada, aidates neil luua tugevaid võrgustikke ja omandada õigeid oskusi.
Päritolu ja sotsiaalne taust ei tohiks edu saavutamist kunagi takistada, kirjutab Hamburgis ja Berliinis asuva organisatsiooni Schotstek tegevdirektor Evgi Sadegie. Schotstek edendab võrdseid võimalusi ja kultuurilist mitmekesisust tööelus. Schotsteki ainulaadsete stipendiumiprogrammide eesmärk on toetada arukaid, ambitsioonikaid ja motiveeritud rändetaustaga noori, kes pürgivad juhtivale ametikohale teaduses, ettevõtluses ja ühiskonnas. Schotstek võimaldab andekatel üliõpilastel ja noortel spetsialistidel oma potentsiaali täielikult ära kasutada, aidates neil luua tugevaid võrgustikke ja omandada õigeid oskusi.
Evgi Sadegie
Saksamaa on kultuuriliselt mitmekesine riik, kuid see ei kajastu riigi majandus-, teadus-, kultuuri- ja poliitiliste juhtide seas. Rändetaustaga inimesed seisavad sageli silmitsi takistustega, mis süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust, ei lase neil oma innovatsioonipotentsiaali kasutada ja õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Eelarvamused, ebavõrdsed haridusvõimalused ning eeskujude ja võrgustike puudumine pärsivad paljude andekate inimeste tõusmist karjääriredelil.
Sigrid Berenberg, kes asutas organisatsiooni Schotstek koos sõpradega 2013. aastal, on jurist ning juba aastaid pühendunud sotsiaalse õigluse ja mitmekesisuse edendamisele. Koos sarnaselt meelestatud inimestega asutas ta Schotsteki, eesmärgiga sillutada arukate, ambitsioonikate ja motiveeritud rändetaustaga noorte teed juhtivatele ametikohtadele. Ta toetab edukaid stipendiaate, kellest edaspidi saavad tipptegijad ja poliitikakujundajad. Palju aastaid juhtis Sigrid Berenberg programmi täiesti vabatahtlikel alustel.
Schotstek on mittetulundusühing, mida toetatakse annetuste teel ja ühisalgatustes teiste ettevõtetega. Programmi toetab tugev partnerite, nõuandvate organite ja sõprade võrgustik, mis koosneb kõrgetasemelistest poliitikakujundajatest, kes esindavad erinevaid sektoreid ja kultuure. Erilist märkimist väärib, et seitsmest partnerist kolm ja praegune tegevdirektor ise on Schotsteki programmi vilistlased. See näitab, kuidas Schotstek üha enam delegeerib vastutuse andekatele inimestele, keda ta toetab, ja seega avaldab ka püsivat mõju.
Schotstek pakub üliõpilastele ja noortele spetsialistidele ainulaadset tuge kahe paralleelse programmi kaudu. Igal aastal võetakse Hamburgis toimuvasse programmi vastu kuni 25 üliõpilast ning Hamburgis ja Berliinis toimuvasse noorte spetsialistide programmi kuni 20 osalejat. Kaheaastase kohustusliku programmi lõppedes jäävad osalejad võrgustiku liikmeks ja saavad osaleda üritustel.
Schotstek keskendub tugevate võrgustike loomisele, kuna paljudel rändetaustaga noortel puuduvad karjäärivõimaluste loomiseks üliolulised ametialased ja sotsiaalsed sidemed. Schotstek viib nad kokku vilistlaste, nõuandvate organite ning äri-, teadus-, poliitika-, kultuuri- ja ühiskonnaspetsialistidega. Regulaarsed üritused, nagu teemaõhtud ja kõnelused prominentidega, edendavad kontakte ja avardavad nende silmaringi. Suhted aga avavad karjäärivõimalusi ja panevad aluse kogukonnale, tagades niiviisi pikaajalise toetuse ja tuues kasu mõlemale poolele. Vilistlastel on nüüd oluline roll oma teadmiste ja võrgustike jagamisel ning Schotsteki tegevuse pidevas laiendamises.
Schotstek pakub õpikodasid ja juhendamist, mis on esmajoones mõeldud osalejate ettevalmistamiseks juhtivatele ametikohtadele. Koolitus tugevdab võtmepädevusi, nagu suhtlemisoskus, enesekindlus ja juhtimine. Osalejad saavad mentorluse kaudu ka personaalset tuge. Nad viiakse kokku kogenud spetsialistide ja juhtidega, kes saavad pakkuda väärtuslikke teadmisi töömaailmast, toetada neid karjäärivalikutes ja aidata neil lahendada ametialaseid probleeme. Mentorid annavad eeskuju, julgustades osalejaid püüdlema ametialaste eesmärkide poole ja takistustega toime tulema.
Schotsteki programmi teine eripära on kultuuriüritustel osalemise edendamine. Osalejad külastavad muuseume ja galeriisid, käivad teatris, ooperis ja muudes kultuuriasutustes. See tugevdab kultuuriharidust, isiklikku arengut ja sulandumist oma kodulinna. Saadud kogemused laiendavad stipendiaatide väljavaateid ja tugevdavad kuuluvustunnet.
Schotstek püüab edendada juhtkonna mitmekesisust. Päritolu ja sotsiaalne taust ei tohiks enam edu saavutamist takistada. Oma asutamisest peale on Schotstek toetanud juba sadu noori ning enam kui 240 osalejat ja vilistlast jätkab aktiivset tegutsemist. Paljud neist osalevad vilistlaste nõuandekogus, on erisaadikud, toetavad sotsiaalmeedia tööd või jagavad oma kogemusi sõbra või mentorina. Iga Schotsteki stipendiaat jääb alatiseks võrgustikku. Selline mudel võimaldab jätkuvat edu. Programmi laiendamine Berliini 2023. aastal näitas, et Schotsteki kontseptsiooni saab edukalt rakendada ka teistes linnades.
Schotstek on enamat tavalisest toetusprogrammist – see liikumine näitab ilmekalt, kuidas hästi toimivat mitmekesisust sihipäraselt edendada ja esile tuua. Schotstek avab ja loob võimalusi, mis ei piirdu üksikisiku eduga, ning on näide sellest, kuidas Saksamaa saab täielikult ära kasutada oma potentsiaali sisseränderiigina. Tipptalentide toetamise ja takistuste kõrvaldamise kaudu on programmil oluline roll õiglasema ja tulevikukindlama ühiskonna kujundamisel, mille tähtsust globaliseerunud maailmas ei saa eirata.
Türgi uuringute magister Evgi Sadegie on Schotstek gGmbH tegevdirektor ja ise ka 2014. aasta vilistlane. Enne praegust ametit juhtis ta BürgerStiftung Hamburgi mentorlusprojekti „Yolda“, mis toetab türgi keelt kõnelevate sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate perede lapsi, edendades seega võrdseid võimalusi võrdõiguslikkuse spektri teises olulises lülis. Evgi Sadegiel on ulatuslik kogemus projektijuhtimises, eelkõige mentorluse ja kultuuridevahelise koostöö valdkonnas, ning ta tegutseb aktiivselt mitmekesisuse ja ühiskonda integreerumise edendamisel.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on valmis toetama süürlasi, kes tunnevad, et koju tagasipöördumine on turvaline. Kuid kõigi teiste puhul soovitab UNHCR vältida sunniviisilist tagasisaatmist riiki, mida iseloomustab poliitiline ebakindlus ja mis kannatab maailma ühe tõsisema humanitaarkriisi all ning kus 90% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri, kirjutab UNHCRi esindaja Jean-Nicolas Beuze.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on valmis toetama süürlasi, kes tunnevad, et koju tagasipöördumine on turvaline. Kuid kõigi teiste puhul soovitab UNHCR vältida sunniviisilist tagasisaatmist riiki, mida iseloomustab poliitiline ebakindlus ja mis kannatab maailma ühe tõsisema humanitaarkriisi all ning kus 90% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri, kirjutab UNHCRi esindaja Jean-Nicolas Beuze.
Jean-Nicolas Beuze
Süüria poliitiline maastik on peale president Bashar al-Assadi režiimi kokkuvarisemist kiiresti muutumas, mistõttu toimub Euroopas elav arutelu seoses maailma suurima pagulaskogukonnaga.
Kasvab ELi riikide arv, kes on peatanud otsuste tegemise süürlaste varjupaigataotluste kohta. Mõned riigid on teatanud algatustest, mis hõlmavad tšarterlende ja rahalisi stiimuleid või tagasipöördumispreemiaid, et julgustada pagulasi koju minema. Teadete kohaselt on mõnel ELi riigil isegi kavatsus oma territooriumil viibivad süürlased sunniviisiliselt riigist välja saata, olenemata nende pagulasstaatusest.
Selleks, et ELi riigid saaksid teha varjupaigataotluste kohta põhjendatud otsuseid, peavad nad hindama, kas Süüriasse tagasipöördumine on praegu Euroopas elavate süürlaste jaoks turvaline. Arvestades kiiresti muutuvat olukorda Süürias, ei ole praegu võimalik anda lõplikku hinnangut tagasipöördumise ohutuse kohta. Süüria julgeolekumaastik on endiselt ebakindel. Olukord riigis on noateral, mis puutub rahu ja leppimise võimalikkusse ning edasise vägivalla ohtu.
Miljonid väljaspool Süüriat elavad pagulased püüavad mõista, mida nende kodumaa muutuv olukord nende tuleviku jaoks tähendab. Nad küsivad endalt: kas mul on Süürias edaspidi turvaline olla? Kas minu õigusi austatakse? Mõnele neist võib tagasipöördumise väljavaade tunduda realistlik, kuid teised näevad endiselt tõsiseid probleeme.
Missugune on nende tänapäeva Süüria elanike tulevik, kes kuuluvad etnilistesse või usuvähemustesse, kellel on erinevad poliitilised vaated või kes on LGBTQ+ kogukonna liikmed? Vastus on endiselt ebaselge.
Mis aga puutub neisse, kes tunnevad, et tagasipöördumine on turvaline, on meil kohustus nende otsust austada. Vajaduse korral peame neid päritolukogukondadesse tagasipöördumisel ja taasintegreerumisel toetama. UNHCR soovitab siiski hoiduda Süüria pagulaste sunniviisilisest tagasisaatmisest riigis valitseva ebastabiilsuse ja poliitilise ebakindluse tõttu.
Sunniviisiline repatrieerimine Euroopa Liidust rikuks süürlaste kui pagulaste õigusi, seades nad tagasipöördumisel tõsise ja korvamatu kahju ohtu.
Kuna relvakonfliktid jätkuvad mitmes Süüria piirkonnas ning pole teada, kuidas uus valitsus kavatseb elanikkonna, eriti haavatavate rühmade vajadustega tegeleda, on paljude jaoks veel vara tagasipöördumisele mõelda. Oluline on austada nende otsuseid selles küsimuses. Seetõttu peavad ELi liikmesriigid, nagu ka Süüria naaberriigid, kes on rohkem kui kümne aasta jooksul vastu võtnud enamiku Süüria pagulasi, jätkuvalt täitma oma kohustust pakkuda oma territooriumil süürlastele kaitset.
Vaenutegevuse eskaleerumise tõttu novembri lõpus tekkis 1,1 miljonit uut riigisisest põgenikku. Tänase seisuga on neist umbes 627 000 endiselt põgenikud, kellest 75% on naised ja lapsed.
Enneaegse tagasipöördumisega kaasnevad märkimisväärsed ohud. Muu hulgas võib see anda hoogu sundrände tsüklile nii Süürias kui ka piiriüleselt, mis lõppkokkuvõttes süvendab kriisi.
Lisaks massilisele sundrändele seisab Süüria silmitsi maailma ühe kõige tõsisema humanitaarkriisiga. Konflikti käigus on hävitatud suur osa Süüria infrastruktuurist, sealhulgas haiglatest, koolidest ja eluasemetest. Enamikul pagulastest ei ole kodu, kuhu tagasi pöörduda. Paljudes piirkondades on endiselt puudus toidust, puhtast veest ja arstiabist. Põhiteenuste, majanduslike võimaluste ja turvalisuse puudumise tõttu on tagasipöördujatel keeruline oma elu kestlikul ja väärikal viisil üles ehitada. Ülekaalukas osa Süüria elanikkonnast (90%) elab allpool vaesuspiiri.
Viimastel nädalatel on märkimisväärselt suurenenud süürlaste vabatahtlik tagasipöördumine Liibanonist, Türgist ja Jordaaniast. Esialgsete hinnangute järgi on tagasi pöördunud 125 000 inimest ehk ligikaudu 7000 inimest päevas. Kuigi need tagasipöördumised on ajendatud individuaalsetest valikutest, on UNHCR võtnud kohustuse toetada neid, kes otsustavad praegu tagasi pöörduda.
Paljud süürlased Euroopas ja naaberriikides kaaluvad, kas tagasipöördumine on turvaline, mis seisus on Süürias põhiteenused ja kas neil õnnestuks seal oma elu uuesti üles ehitada. Samas on neil tungiv soov oma lähedasi näha. Seetõttu soovivad paljud naasta koju lühiajaliselt, et saada aimu olukorrast kohapeal. Neile tuleb seda võimaldada, ilma et nad peaksid kartma Euroopas oma pagulasstaatusest ilmajäämist. Sellised külastused nö maakuulamise eesmärgil on hädavajalikud, et inimesed saaksid teha teadlikke otsuseid, mis viivad paremate tulemusteni, sealhulgas turvalise ja kestva tagasipöördumiseni.
Kannatlikkus ja ettevaatus on hädavajalikud olukorras, kus süürlased ootavad õigeid tingimusi turvaliseks tagasipöördumiseks ja edukaks taasintegreerumiseks oma kogukonda. Paljud süürlased on hakanud koju naasmisele mõtlema ja UNHCR on valmis neid toetama. Pärast sundümberasumist ja aastatepikkust viibimist välismaal võib see olla paljudele kauaoodatud võimalus lõpetada oma pagulasteekond ja leida püsiv lahendus, pöördudes tagasi Süüriasse. Euroopa Liit ja UNHCR on neid toetanud kogu nende maapao vältel ja toetavad neid ka tagasipöördumisel ja uue Süüria ülesehitamisel.
Jean-Nicolas Beuze on UNHCRi esindaja ELis, Belgias, Iirimaal, Luksemburgis, Madalmaades ja Portugalis. Varem on ta olnud UNHCRi esindaja Iraagis, Jeemenis ja Kanadas. Ta on üle 27 aasta töötanud ÜRO heaks inimõiguste, rahuvalve ja lastekaitse valdkonnas nii asjaomastes riikides kohapeal kui ka ÜRO peakorteris.
ELil on keeruline reageerida Assadi režiimi langemisele Süürias, sest arvestada tuleb humanitaarvajadustega, rändepoliitikaga ning riigi stabiliseerimise ja ülesehitamisega. EMSK Info üllatuskülaline Alberto-Horst Neidhardt on Euroopa Poliitika Keskuse juhtiv rändeekspert. Tema sõnul toovad sisepoliitika ja lühiajalised kaalutlused kaasa ohu, et esikohale seatakse kiire tulu. Samas võib koordineeritud ja tasakaalustatud lähenemisviisidel olla oluline roll Süüria stabiliseerimisel ja pikaajalise arengu edendamisel.
ELil on keeruline reageerida Assadi režiimi langemisele Süürias, sest arvestada tuleb humanitaarvajadustega, rändepoliitikaga ning riigi stabiliseerimise ja ülesehitamisega. EMSK Info üllatuskülaline Alberto-Horst Neidhardt on Euroopa Poliitika Keskuse juhtiv rändeekspert. Tema sõnul toovad sisepoliitika ja lühiajalised kaalutlused kaasa ohu, et esikohale seatakse kiire tulu. Samas võib koordineeritud ja tasakaalustatud lähenemisviisidel olla oluline roll Süüria stabiliseerimisel ja pikaajalise arengu edendamisel.
Alberto-Horst Neidhardt on Euroopa Poliitika Keskuse vanemanalüütik ning Euroopa mitmekesisuse ja rände programmi juht. Ta töötab varjupaiga- ja rändeõiguse ja -poliitika, ELi kodanike õiguste, desinformatsiooni ja rändepoliitika valdkonnas. Tal on doktorikraad ELi õiguse erialal Euroopa Ülikool-Instituudist. Ta annab Lille’i katoliiklikus ülikoolis loenguid rände- ja liikuvuspoliitikas, ELi juhtimises ja eetilises poliitikakujundamises.
Kuu aega pärast Bashar al-Assadi jõhkra režiimi lõppu piirdub ELi ametlik tegevus peamiselt sellega, et teatati arengu- ja majanduse stabiliseerimise abist. Jääb ebaselgeks, kas ja millal Süüria-vastased sanktsioonid tühistatakse. Euroopa toetus sõltub vähemuste kaitsest ja muudest tagatistest, mille väljavaated on endiselt ebakindlad. Süüria keerukas poliitiline, julgeoleku- ja humanitaarolukord viitab sellele, et demokraatia tugevdamine riigis saab olema pikk ja vaevaline protsess. See paneb proovile ELi võime rääkida ühel häälel ja tegutseda ühiselt Süüria riigi tuleviku nimel. Selle asemel ei kõhelnud mitmed Euroopa riigid sellega, et viivitamata tõsta esile ühine prioriteet: saata ümberasustatud süürlased tagasi. Detsembris, vaid mõni päev pärast seda, kui Assadi režiim löödi Damaskusest välja, teatas Austria – kus paremäärmusliku Austria Vabaduspartei (FPÖ) juht Herbert Kickl sai volitused uue valitsuse moodustamiseks – tagasipöördumispreemiast ja karistusregistrisse kantud isikute väljasaatmise programmist. Madalmaades kavatseb parempoolse rahvuslase Geert Wildersi juhitud koalitsioonivalitsus teha Süürias kindlaks tagasipöördumiseks turvalised kohad. Ka Saksamaa teatas, et kui Süüria riik stabiliseerub, muudetakse süürlastele antud kaitset ja tunnistatakse see kehtetuks. Teised Euroopa riigid on teinud sarnaseid avaldusi või jälgivad olukorda tähelepanelikult. Seda silmas pidades võib isegi sanktsioonide tühistamise otsus olla ajendatud tagasisaatmise eesmärgist, mitte arvamuste muutumisest Süüria uue juhtkonna suhtes.
Toetus paremäärmuslikele ja sisserändevastastele parteidele kogu Euroopas kasvab ja varsti on tulemas Saksamaa föderaalvalimised. Seega on oht, et liikmesriikide nägemus Süüriast hakkab sõltuma riikide endi siseprioriteetidest ja lühiajalistest valimisarvestustest. Aastatel 2015–2024 andsid ELi liikmesriigid kaitset rohkem kui miljonile süürlasele, kellest enamik asub Saksamaal. Nende kohalolu on muutunud vaidlusi tekitavaks poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Suure kella külge pandud turvaintsidentide, kiire inflatsiooni ja kasvavate energiakulude tõttu on paljudes pagulasi vastuvõtvates riikides muutunud üldsuse meeleolud ja pagulasi ei võeta enam nii soojalt vastu. See muutus on normaliseerinud vaenulikku retoorikat ja poliitikat. Hoolimata Euroopa Komisjoni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üleskutsetest suhtuda tagasisaatmisse ettevaatlikult, võib selline dünaamika sundida Euroopa riikide valitsusi seda isegi ühepoolselt kiirendama.
Pärast Assadi režiimi kokkuvarisemist detsembris on Süüriasse tagasi pöördunud peamiselt naaberriikidest juba üle 125 000 pagulase. Nende väljavaated on aga sünged. Juba enne hiljutisi sündmusi seisis üle poole Süüria elanikkonnast silmitsi toiduga kindlustamatusega ning kolm miljonit kannatas tõsise nälja all. Kuna paljud majad on konflikti tõttu hävinud, on majutusvõimalused juba täielikult ära kasutatud. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on tagasipöördujate peavarju, toidu ja vee jaoks vaja ligi 300 miljonit eurot. Kuigi EL ja liikmesriigid peaksid välja töötama koordineeritud lähenemisviisid, et hõlbustada süürlaste turvalist ja vabatahtlikku repatrieerimist pikas perspektiivis, peaks praeguses kontekstis olema esmaprioriteet riigi humanitaarvajaduste täitmine. Pagulaste survestamine pöörduma kiiresti tagasi sõjast räsitud ja ebastabiilsesse riiki võib tegelikult anda tagasilöögi ning piirata veelgi juurdepääsu toidule, energiale ja peavarjule. Ulatuslik tagasipöördumine võib häirida ka niigi ebakindlate piirkondade etnilist ja sotsiaal-majanduslikku olukorda. Tasakaalustatud ja jätkusuutlik lähenemisviis on põhjendatud ka Süüria diasporaa võimaliku panusega ülesehituspüüdlustesse. Riigis on vaja eri oskustega insenere, arste, administraatoreid, õpetajaid ja töölisi. Süürlased on omandanud Euroopas väärtuslikke oskusi ja kogemusi olulistes sektorites, sealhulgas hariduses, ehituses ja tervishoius, kuid sobivate oskustega inimeste värbamine ei ole lihtne. Pealegi ei pruugi alaline tagasipöördumine soodustada ülesehitamist: rahasaadetistel Euroopast võib olla suur roll vaesuse vähendamisel ja kestlikus arengus. Aktiivse diasporaana võiksid Euroopas asuvad süürlased aidata tugevdada ka diplomaatilisi ja kultuurisidemeid ELi ja Assadi režiimi järgse Süüria vahel.
Liikmesriikidel võib siiski olla raskusi tasakaalustatud lähenemisviisiga ja nad ei pruugi järgida kooskõlastatud tegevuskava. Mõned riigid võivad seada prioriteediks pikaajalise stabiilsuse ja Süüria ülesehitamise, võimaldades tagasipöördumist spontaanselt. Teised võivad hakata kohe pakkuma rahalisi stiimuleid vabatahtlikuks tagasipöördumiseks või isegi süstemaatiliselt kontrollima süürlaste staatust niipea, kui humanitaarolukord isegi veidi paraneb. Samas seisavad pagulasseisundi süstemaatilise läbivaatamise ees märkimisväärsed õiguslikud takistused ning sellega kaasnevad suured finants- ja halduskulud. Seejuures tuleb tagasipöördumisstiimulite puhul arvesse võtta asjaolu, et enamik Euroopasse ümberasustatud süürlastest on nüüd ELi püsielanikud ning üle 300 000 inimese on saanud ELi kodakondsuse. Samal ajal võivad Süüria kehvad majandus- ja tööalased väljavaated heidutada isegi kõige motiveeritumaid süürlasi tagasi pöördumast. Siinkohal on põhiküsimuseks see, kas süürlastel lubatakse osaleda nn pendelliikumises – pöörduda tagasi piiratud ajavahemikeks, kusjuures Euroopa vastuvõtvad riigid pakuvad jätkuvalt kestlikke võimalusi püsivamaks tagasipöördumiseks.Need küsimused seotakse paratamatult laiemate aruteludega ELi rändepoliitika üle. Tulevased läbirääkimisedtagasisaatmist reguleeriva ELi direktiivi reformi üle, mille kohta oodatakse peagi Euroopa Komisjoni ettepanekut, võivad saada otsustava hoo sõltuvalt Süüria kodanike tagasisaatmise üle peetavatest aruteludest. Kuid ka direktiivi reformi puhul võib tekkida ELi liikmesriikide vahel uusi lahknevusi. Kuna rändepoliitika tuleb praeguste probleemide tõhusaks lahendamiseks põhjalikult läbi vaadata, on ELi lähenemisviis ümberasustatud süürlastele tõenäoliselt esimene kriitiline pöördepunkt sel uuel perioodil.
Copyright: Polish Presidency. Council of the European Union
1. jaanuaril võttis Poola Ungarilt üle ELi juhtimise ja on aasta esimesel kuuel kuul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Poola eesistumine toimub Euroopa jaoks muutlikul ajal, mis langeb kokku Euroopa Komisjoni uue ametiaja algusega.
1. jaanuaril võttis Poola Ungarilt üle ELi juhtimise ja on aasta esimesel kuuel kuul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Poola eesistumine toimub Euroopa jaoks muutlikul ajal, mis langeb kokku Euroopa Komisjoni uue ametiaja algusega.
Kuna Venemaa jätkab järeleandmatult oma agressiooni Ukraina vastu ja geopoliitilised pinged on Euroopa lähiajaloo kõrgeimal tasemel, keskendub Poola oma prioriteetides üldisele julgeolekuteemale. See hõlmab välis-, sise- ja majanduspoliitikat, energeetikat, toiduvaldkonda, tervisekaitset ja õigusriigi põhimõtte järgimist.
Need prioriteedid on kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pühendumisega ühtekuuluvuse edendamisele, demokraatlike väärtuste kaitsmisele ja stabiilse heaolu tagamisele. „Komiteel on au olla eesistujariigi Poola usaldusväärne ja pühendunud partner. Tahame aktiivselt osaleda uue Euroopa tsükli poliitiliste prioriteetide kujundamisel,“ ütles komitee president Oliver Röpke.
Komitee koostab eesistujariigi Poola taotlusel 14 ettevalmistavat arvamust. Lisateavet nende arvamuste ja komitee muu tegevuse kohta 2025. aasta esimesel poolel leiate meie uuest brošüürist. Samuti saate teada, kes on komitee Poola liikmed ja milliseid organisatsioone nad esindavad. Brošüür on veebis kättesaadav inglise, poola, prantsuse ja saksa keeles. (ll)
Euroopa tööstus seisab silmitsi paljude erinevate probleemidega – äärmiselt kõrged energiahinnad, raskused kvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamisel, juurdepääs rahastamisele jms. 2023. aastal esitas Euroopa Liit rohelise kokkuleppe tööstuskava, milles keskenduti kliimaneutraalsuse saavutamisele. Eelmisel sügisel oma poliitilisi suuniseid esitledes rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen vajadust sõlmida Draghi aruande vaimus puhta tööstuse kokkulepe konkurentsivõimelise tööstuse ja kvaliteetsete töökohtade tagamiseks.
Euroopa tööstus seisab silmitsi paljude erinevate probleemidega – äärmiselt kõrged energiahinnad, raskused kvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamisel, juurdepääs rahastamisele jms. 2023. aastal esitas Euroopa Liit rohelise kokkuleppe tööstuskava, milles keskenduti kliimaneutraalsuse saavutamisele. Eelmisel sügisel oma poliitilisi suuniseid esitledes rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen vajadust sõlmida Draghi aruande vaimus puhta tööstuse kokkulepe konkurentsivõimelise tööstuse ja kvaliteetsete töökohtade tagamiseks.
Tööstus on rohe- ja digipöörde ning meie majandussüsteemi oluline osa. Ent mida tähendab see uus kokkulepe töötajate jaoks? Tugeva, ametiühingutesse koondunud, hästi tasustatud ja häid töötingimusi omava tööjõu olemasolu ei ole pelgalt ametiühingute, vaid ka laiema ühiskonna, demokraatia ja sotsiaalse stabiilsuse ning ettevõtete tootlikkuse küsimus.
Ilma nõuetekohase juhendamise ja piisava avaliku sektori poolse rahastuseta võivad sellesse kokkuleppesse lõpuks alles jääda vaid Draghi aruande ja konkurentsivõime tegevuskava need osad, milles toetatakse peamiselt reguleerimise vähendamist. See võib seada ohtu Euroopa sotsiaalse mudeli, edendades kahjulikke konkurentsitingimusi, mis soodustavad võidujooksu madalamate palkade ja kehvemate töötingimuste suunas.
Teema käsitlemiseks korraldavad EMSK töötajate rühm ja Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) 14. veebruaril komitee ruumides ühiskonverentsi Euroopa tööstuspoliitika elluviimisest kvaliteetsete töökohtade saavutamiseks. Soovitame kõigil, keda nimetatud teema huvitab, see kuupäev üles märkida ja meie aruteluga ühineda.
Detsembris linastus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees film „Under the Grey Sky“, mis jutustab Valgevene ajakirjanikest, kes on maksnud kohutavat isiklikku hinda selle eest, et nad kajastasid oma riigis valitsevat poliitilist ebastabiilsust.
Detsembris linastus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees film „Under the Grey Sky“, mis jutustab Valgevene ajakirjanikest, kes on maksnud kohutavat isiklikku hinda selle eest, et nad kajastasid oma riigis valitsevat poliitilist ebastabiilsust.
Valgevene-Poola filmitegija Mara Tamkoviči debüütfilm „Under the Grey Sky“ räägib südantlõhestava loo Valgevene ajakirjanikust Lenast, kes pannakse vangi selle eest, et ta tegi otseülekande Minski Muutuste väljakult, kui valitsus surus jõuga maha rahumeelse demonstratsiooni. Aasta on 2020 ja Valgevenet on haaranud enneolematu protestide laine pärast võltsitud valimisi, mille käigus Aliaksandr Lukašenka valiti kuuendat korda tagasi.
Lena ja tema kaameraoperaator Olja vahistatakse pärast seda, kui nad jätkavad meeleavalduste filmimist hoolimata politseidroonist, mis neid jälitab. Järgneb kafkalikult absurdne süžeepööre: Lenat süüdistatakse kõigepealt „rahutuste korraldamises ja ühistranspordi häirimises“, siis aga muudetakse süüdistus ära – nüüd on jutt juba riigireetmisest. Seitsmepäevane haldusarest asendatakse pärast salajast kohtuprotsessi kaheksa-aastase vanglakaristusega. Tema kolleeg saab kaks aastat. Lena abikaasa Ilja, keda režiimi politsei samuti ahistab, püüab meeleheitlikult Lenat vanglast välja tuua. Ta püüab isegi Lenat veenda, et too end süüdi tunnistaks, kui see on vabaduse hind. Kuid Lena ei suuda seda.
Film on inspireeritud Valgevene teleajakirjanike Katsjaryna Andrejeva, tema abikaasa Ihar Iljaši ja kolleegi Darja Čulcova tõestisündinud loost. Darja kandis oma kaheaastase karistuse ära, Katsjaryna ja Ihar on aga praegugi veel vangis. Katsjaryna kannab kaheksa aasta ja kolme kuu pikkust pikendatud vanglakaristust. Nad pole kaugeltki ainsad. 2024. aasta lõpus teatas Valgevene Ajakirjanike Liit, et 45 meediatöötajat viibib endiselt vanglas. Paljud seisavad silmitsi survega isegi pärast välismaale põgenemist.
Filmi maailma esilinastus toimus 2024. aasta juunis New Yorgis Tribeca festivalil.
13. detsembril korraldas komitee Tamkoviči osavõtul „Under the Grey Sky“ linastuse. See leidis aset seminari raames, kus käsitleti Valgevene sõltumatu meedia rolli vastupanuvõimelise ja demokraatlikuma ühiskonna edendamisel.
EMSK Info rääkis Tamkovičiga filmist.
Mil määral jäljendab filmi süžee tegelikke sündmusi ja Katsjaryna Andrejeva saatust? Kas kasutasite mõnda tegelikku salvestist 2020. aasta meeleavaldustest ja Andrejeva juhtumist?
Tegelikke salvestisi kasutatakse filmis mitu korda. Protesti, millest tegelased filmi alguses ülekannet teevad, filmisid Andrejeva ja Čulcova päriselt. Kasutasime nende filmitud salvestisi osana dramatiseeritud stseenist. Video Raman Bandarenka kinnipidamisest, mida filmi tegelased oma sülearvutil näevad, on samuti tõeline salvestis [toimetaja märkus: maskides kaagid peksid aktivist Raman Bandarenka surnuks pärast seda, kui ta püüdis neid takistada maha lõikamast valgeid ja punaseid linte, mis sümboliseerivad nõukogude okupatsiooni eelset Valgevene lippu]. Film lõpeb omamoodi epiloogiga – montaažiga Katsjaryna tehtud meeleavalduste otseülekannetest.
Põhisüžee on tegelikkusega lähedalt seotud, mis puutub sellesse, kuidas ajakirjanikud vahistati ja kohtu alla anti ja millised karistused neile määrati. Kuid minu eesmärk ei olnud sündmusi üks-ühele edasi anda, vaid pigem tuua esile emotsionaalne tõde nende valikute kohta, mida inimesed pidid tegema, ja valusate alternatiivide kohta, millega nad pidid silmitsi seisma. Tegelaste nimed on muudetud, et luua teatav distants fiktiivsete ja päris inimeste vahel, aga ka selleks, et kutsuda filmivaatajaid üles mõtlema sellele loole kui ühele paljudest, metafoorina selle kohta, mis juhtus kogu rahvaga.
Kas Valgevene laiem avalikkus teab, mis juhtus Andrejeva ja teiste temataoliste ajakirjanikega? Kas teate, kui paljude inimeste saatus oli samasugune või sarnane Andrejeva omaga?
Poliitilised vahistamised ja repressioonid Valgevenes on olnud nii ulatuslikud, et raske on olukorrast mitte teadlik olla. Eri liiki repressioonide all on kannatanud vähemalt 130 000 inimest ja pärast 2020. aastat on riigist lahkunud ligikaudu 500 000 inimest. Asi on lihtsalt liiga suur, et seda varjata.
Poliitvangide (kellele on esitatud kriminaalsüüdistus või kes on süüdi mõistetud) ametlik arv Valgevenes on viimastel aastatel püsinud ligikaudu 1300 inimese juures, kuid peate mõistma, et sajad, kui mitte tuhanded, on oma karistust juba kandnud, mõned on varem vabastatud ja paljud äsja süüdi mõistetud isikud kardavad taotleda poliitvangi staatust. Tegemist on repressioonide konveierilindiga, mis ei peatu hetkekski. Vabastatud vangide asemele tulevad kohe uued vangid.
Mis oli Teie peamine motiiv selle filmi tegemiseks? Mida soovite sellega saavutada?
Valgevenelasena tundsin vajadust midagi teha, kui Valgevene režiim 2020. aasta protesti jõhkralt maha surus. Endise ajakirjanikuna oli mul lihtne end oma tegelaste kingadesse panna. Filmitegijana nägin tugevat ja väga liigutavat lugu, mida ma ei saanud rääkimata jätta.
Mis võiks olla peamine sõnum või emotsioon, mis filmivaatajale loodetavasti meelde jääb?
Ma loodan tõesti, et inimesed mõtlevad veidi selle üle, mis vabadus tegelikult on, kui palju see võib maksma minna ja kas nad tegelikult hindavad seda, mis neil on. Ma loodan, et nad mõtlevad Katsjale ja Iharile ning igaühele, kes on trellide taga, sest vabadus on siin Euroopas paljudele iseenesestmõistetav.
Kuidas võiks aidata EL, selle institutsioonid, kodanikuühiskond, ajakirjanikud ja inimõiguste ühendused ning riikide valitsused?
Ma kutsun ELi tungivalt üles mitte unustama Valgevenet ega lööma sellele käega kui lootusetule juhtumile. ELi toetus on see, mis võimaldab meie kultuuril, meedial ja kodanikuühiskonnal selle tohutu surve all ellu jääda, ning kuigi see võib tunduda pikaajalise investeeringuna, tasub see end ära.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui kodanikuühiskonna institutsiooniline partner teatab heameelega, et korraldab uuesti ja seega teist korda kodanikuühiskonna nädala.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui kodanikuühiskonna institutsiooniline partner teatab heameelega, et korraldab uuesti ja seega teist korda kodanikuühiskonna nädala.
