Lõhutud maja Vremivka külas Nova Novosilka lähedal, mis oli 2023. aasta suvel Ukraina vasturünnaku keskpunkt.
Neis kolme piirkonna (Donetsk, Dnipro ja Zaporižžja) ristumiskohas ja kaugel suurtest linnadest asuvates Ukraina stepikülades on alates 18. sajandist elanud Krimmist ümberasustatud kreeklased. 2022. aastal panid need külad vastu Venemaa rünnakule ja seepärast hävitas vaenlase suurtükivägi need täielikult. Praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi, seisab Ukraina vankumatult selles strateegilises paigas, mis võib olla Aasovi mere ranniku vabastamise võti.
Alates 4. märtsist 2024 saab esitada taotlusi kolmandat korda välja antavale ELi maheauhinnale.
ELi maheauhindadega tunnustatakse igal aastal tipptasemel tulemusi mahepõllumajanduse väärtusahelas. Selle aasta auhinnatseremoonia toimub 23. septembril 2024, Euroopa mahepäeval.
Kokku antakse kaheksa auhinda seitsmes kategoorias. Nendega premeeritakse mahepõllumajanduslikus väärtusahelas osalejaid silmapaistvate, uuenduslike, kestlike ja inspireerivate projektide eest, mis annavad mahepõllumajanduslikule tootmisele ja tarbimisele tõelist lisaväärtust. Esimesed ELi maheauhinnad anti välja 2022. aastal. (ks)
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on ELi jaoks väga olulised, sest need aitavad vähendada euroskeptilist ja paremäärmuslikku ärevust, kujundavad ELi poliitilist maastikku ning annavad kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aktiivse ja kaasava rolli.
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on ELi jaoks väga olulised, sest need aitavad vähendada euroskeptilist ja paremäärmuslikku ärevust, kujundavad ELi poliitilist maastikku ning annavad kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aktiivse ja kaasava rolli.
Sel taustal korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja 4.–7. märtsil 2024 oma esimese kodanikuühiskonna nädala „Kaitskem demokraatiat!“.
Üritus toob kokku eri vanuses ja erineva taustaga inimesi, muu hulgas noori, kõigi ELi liikmesriikide ajakirjanikke ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sidusrühmade ja ELi institutsioonide esindajaid. Kõik nad osalevad elavas arutelus, rõhutades kodanikuühiskonna tähtsust meie igapäevaelu puudutavates sotsiaalsetes, poliitilistes ja majanduslikes küsimustes.
Kuna demokraatia alus on osalus, ühendatakse sellel uuel komitee suurüritusel viis põhialgatust:
kodanikuühiskonna päevad, kus inimesed väljendavad oma ootusi meie demokraatia jaoks olulistes küsimustes;
Euroopa kodanikualgatuse päev – iga-aastane kõrgetasemeline konverents, kus kogunevad tulevaste Euroopa kodanikualgatuste korraldajad ja seatakse nende järgmine seadusandlik eesmärk;
„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ – ainulaadne noorteüritus, mis toob ELi lähemale nii ELi liikmesriikide kui ka muude riikide noortele, sealhulgas ELi kandidaatriikide ja Ühendkuningriigi noortele esindajatele;
kodanikuühiskonna auhind, millega tunnustatakse loomingulisi ja uuenduslikke mittetulunduslikke projekte vaimse tervise probleemidega inimeste toetamise eest;
ning lõpetuseks ajakirjanike seminar, kus osaleb kõigi ELi liikmesriikide ajakirjanikke, kes saavad vahetu kogemuse komitee tegevusest ja annavad selle teabe edasi oma riikidele.
Meie kodanikuühiskonna nädal on organiseeritud kodanikuühiskonna ja kodanike jaoks väga õigeaegne platvorm, mis võimaldab neil väljendada oma seisukohti Euroopa Parlamendi uue ametiaja põhiküsimustes. Kõige olulisem on see, et üritus soodustab valimisosalust ja Euroopa-meelsust.
Kodanikuühiskonna nädalal ja selle osalejatelt saadud teavet kasutatakse resolutsioonis, milles esitatakse kodanikuühiskonna põhisõnumid demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks, pidades silmas Euroopa Parlamendi valimisi.
Kutsun teid üles ühendama selles olulises ettevõtmises meiega jõud: palun osalege meie aruteludes ning julgustage kodanikke ja ühendusi osalema Euroopa Parlamendi valimistel. Ärge jätke seda võimalust kasutamata! EL vajab, et tema kodanikud väljendaksid oma arvamust ja osaleksid.
Meie uues rubriigis „Mina lähen valima.Sina ka?“, mille toome teieni kuni 2024. aasta juunini ja milles te saate lugeda meie külalisesinejate arvamusi selle kohta, kuidas ja miks Euroopa Parlamendi valimistel osaleda. Seekord on meie külaline Andrej Matišák, Slovakkia suurima päevalehe Pravda välispoliitika osakonna juhataja asetäitja.
Meie uues rubriigis „Mina lähen valima“. Sina ka?“, mille toome teieni kuni 2024. aasta juunini ja milles te saate lugeda meie külalisesinejate arvamusi selle kohta, kuidas ja miks Euroopa Parlamendi valimistel osaleda. Seekord on meie külaline Andrej Matišák, Slovakkia suurima päevalehe Pravda välispoliitika osakonna juhataja asetäitja.
Tere tulemast Slovakkiasse! Tere tulemast Euroopa rekordite riiki.
Ei, ma ei räägi arvukatest lossidest, eksklusiivsetest spaadest ega kaunitest mägedest. Pean silmas Slovakkia poliitmaastikku. Ja kahjuks oleme klassi viimased.
Slovakid hääletasid 2004. aastal esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel. Sellest ajast peale on valimisaktiivsus olnud minu riigis kõige madalam. Alati.
Tere tulemast Slovakkiasse! Tere tulemast Euroopa rekordite riiki.
Ei, ma ei räägi arvukatest lossidest, eksklusiivsetest spaadest ega kaunitest mägedest. Pean silmas Slovakkia poliitmaastikku. Ja kahjuks oleme klassi viimased.
Slovakid hääletasid 2004. aastal esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel. Sellest ajast peale on valimisaktiivsus olnud minu riigis kõige madalam. Alati.
2014. aastal käis valimas ainult 13,05%. Tol ajal olin nii veendunud, et valimisaktiivsus jääb alla 15%, et kaalusin koguni pangalaenu võtmist ja erakonna loomist. Isegi tagantjärele vaadates arvan, et mul oleks olnud võimalus saada Euroopa Parlamendi liikmeks.
Kuid minnes üle tõsisemale toonile: millisena näevad slovakid Euroopa Liitu praegu? Kui hoiupõrsast, kust saab raha välja võtta? Loomulikult. Aga probleem on selles, et Slovakkia ei oska ELi vahendeid isegi mitte tõhusalt kasutada. Ka selles valdkonnas oleme ühed viimased.
Laialt on levinud uskumus, et Brüssel dikteerib kõike. Kahtlemata on seda kõikjal kuulda. Slovakkia poliitikutel on kõik täpselt selge. Kui midagi läheb hästi, kirjutavad nad selle enda arvele. Kui midagi läheb luhta, siis „Brüssel keeras tuksi“. Ja vaid väga vähesed poliitikud suudavad sellisest suhtumisest hoiduda.
Probleemiks võib pidada ka meediat. ELi teemasid käsitletakse sageli väga pealiskaudselt. Ajakirjanikud väldivad ELi temaatikat, sest nende sõnul on see igav, mistõttu nad keskenduvad oma kajastustes peamiselt probleemidele, olgu need siis tegelikud või pastakast välja imetud.
Lubage mul öelda mõni sõna ettevõtlussektori kohta. Ettevõtjad räägivad avalikult harva ELi eelistest. Nemadki eelistavad kaevelda Brüsseli korralduste ja määruste üle.
Kõik need tegurid kokku tähendavad, et uuringute kohaselt on slovakid üha euroskeptilisemad. Kui lisada veel kogu desinformatsioon, sealhulgas Venemaalt lähtuv, mida praegu valitsevad poliitikud meelsasti oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutavad, saame plahvatusliku segu ükskõiksusest ja vihast.
Ei, Slovakxit ei ole veel päevakorras. Kuid võime hakata sellest rohkem kuulma, kui Slovakkiast saab lõpuks riik, millel ei ole enam õigust ELi vahenditele.
Kui soovime sünget stsenaariumi vältida, peavad Slovakkia poliitikud viimaks mõistma, et EL on riigi toimimiseks hädavajalik, ja käituma vastavalt. Kahjuks on juba selge, et suur osa Slovakkia praegustest poliitilistest esindajatest asuksid pigem võitlusse ELiga, et ükskõik milliste vahendite abil oma huve kaitsta.
See tähendab, et kõik EList hoolivad valijad peavad rääkima liidu tähtsusest oma sugulastele, sõpradele ja isegi võõrastele. Seda on võib-olla palju küsida ja milleni see viib, ei ole teada. Ent siiski on kõik muud alternatiivid halvemad.
Möödunud aastal sai konkurentsivõimest üks ELi prioriteete Euroopa poliitikas ja keegi ei saa eirata selle tähtsust ELi tuleviku jaoks.
Konkurentsivõime oli üks põhiteemadest, millele viitas komisjoni president Ursula von der Leyen eelmise aasta septembris oma iga-aastases kõnes Euroopa Parlamendile olukorrast Euroopa Liidus. Ursula von der Leyen lubas teha kõik vajaliku Euroopa konkurentsieelise kaitsmiseks.
Euroopa ettevõtetel on raskusi oskustööjõu värbamisega, peamiste sektorite reguleerimine on rangem kui teistes konkureerivates riikides, nimelt Ameerika Ühendriikides ja Hiinas, investeeringud teadus- ja arendustegevusse on väiksemad ning füüsiline ja digitaristu pärsib kaubandust ja majanduskasvu. Need probleemid on hästi teada ja mitmes uuringus dokumenteeritud.
Ühtlasi usaldas Ursula von der Leyen Euroopa Keskpanga endisele juhile Mario Draghile ülesande teha konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada ELi konkurentsivõimet. Seda võib igati tervitada. Ent headest soovitustest üksi ei piisa. Vaja läheb ka poliitilist tahet ja suutlikkust neid rakendada.
EL on seadnud eesmärgiks tugevdada oma vastupanuvõimet ja mõju maailmas, kuid on kaotamas selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku konkurentsivõimet. Prognooside kohaselt väheneb ELi osakaal maailmamajanduses 2050. aastaks järk-järgult peaaegu 15%-lt vaid 9%-le.
Seepärast on hädavajalik parandada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet. Sel eesmärgil peab EL võtma vastu konkurentsivõime tegevuskava, mis on kooskõlas ühtse turu ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtetega, tulevikku suunatud, täpselt määratletud ja kooskõlastatud ning edendab ettevõtete ja töötajate jõukust, parandades nende võimet teha uuendusi, investeerida ja kaubelda ning konkureerida ülemaailmsel turul ühise heaolu nimel ning edendada üleminekut kliimaneutraalsusele. See on oluline mitte ainult tulevikus jõukuse, innovatsiooni, investeeringute, kaubanduse ja majanduskasvu tagamiseks, vaid ka kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja elatustaseme tõstmiseks.
Seepärast on ELi ettevõtetel selged ootused sellele uuele hoole ja nad nõuavad konkurentsivõime paigutamist laiemasse pikaajalisse majandus- ja ühiskonnaraamistikku.
Komitee on näinud vaeva, et teha kindlaks tegurid ja osalejad, kes mõjutavad pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust ning keda tuleb terviklikus visioonis arvesse võtta. Oleme teinud tööd konkurentsivõime ökosüsteemidega, et selgitada komisjonile, milliseid näitajaid ta peaks veelgi tõhustama või täiendama.
Seega näib riigipõhine lähenemisviis probleemide ja nende lahenduste hindamisel olevat otsustav aspekt, mida komisjon ei ole oma kahes pikaajalist konkurentsivõimet käsitlevas teatises piisavalt käsitlenud.
Üldisemalt on komisjon koostanud loetelu 17 tulemusnäitajast, mida tuleb igal aastal hinnata üheksa kindlaksmääratud konkurentsivõime mõõtme alusel. Kuid samuti on vaja, et liikmesriigid neist täielikult kinni peaksid ja et komisjonil oleksid nõuetekohased jõustamisvahendid võetud kohustuste tagamiseks. Just seda me soovime.
Erilist tähelepanu väärivad järgmised näitajad.
Juurdepääs rahastamisele mõistliku hinnaga, ilma et see kahjustaks tulevasi põlvkondi.
Avalike teenuste ja elutähtsa taristu valdkonnas peame investeerima ja neid investeeringuid paremini mõõtma. Sellega seoses pakume välja kuus hindamisparameetrit.
Teadusuuringute ja innovatsiooni osas on ülioluline suurendada koostööd, olgu see avaliku ja erasektori vaheline, regionaalne või globaalne koostöö.
Andmevõrkude ja energia puhul on võtmesõnad turvalisus, hind ja kliimaneutraalsus.
Mis puudutab ringlust, ei vaja ELi roll enam tõestamist, kuid me peame pöörama tähelepanu ettevõtjate vahelise konkurentsi tasakaalustamisele.
ELi digiüleminekut käsitleva õigusraamistikuga pandi alus mh ühendatuse, tehisintellekti ja andmetega tegelemiseks. Selles raamistikus peame tegelema probleemiga, mida kujutab endast inimaspektide tasakaalustamine digitehnoloogia potentsiaaliga.
Hariduse ja koolitamise korraldamisel tuleb reageerida esilekerkivatele demograafilistele ja sotsioloogilistele kitsaskohtadele.
Mis puutub strateegilisse autonoomiasse ja kaubandusse, muudavad meid haavatavaks meie sõltuvused. Ettevõtted peavad end ümber korraldama ja EL peab looma selle olukorra lahendamiseks tugiraamistiku.
Ühtse turu osas kordame kindlalt, et liikmesriigid peavad järgima ühenduse õigustiku eeskirju ja aluslepingute põhimõtteid. Tõkete eemaldamine ja tegelik kontroll. ELi liikmesriikide valitsuste poliitiline tahe rakendada seda, milles nad Brüsselis kokku lepivad, ning komisjoni suutlikkus töötada talitusteüleselt, mitte kapseldunud üksustes, mis suurendab vastuolusid. Just seda me vajame.
Peame seda ütlema igal võimalusel.
Selles kontekstis lootkem konkurentsivõime kontrolli tulemuste osas Brüsselile ja kasutagem riiklikul tasandil piirkondlikke tööstusklastreid. Vahendeid jagub, kasutagem neid.
Piiriüleste kaugtöötajate maksustamine maailmas ja mõju ELile
Rubriigis „Üks küsimus...“ uurisime komitee liikmelt ja arvamuse „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ raportöörilt Emilie Prouzet’lt, milliseid samme tuleb astuda ELis pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu märtsi istungjärgul.
Rubriigis „Üks küsimus...“ uurisime komitee liikmelt ja arvamuse „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ raportöörilt Emilie Prouzet’lt, milliseid samme tuleb astuda ELis pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu märtsi istungjärgul.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Alates Euroopa ühtse turu loomisest on standardite ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine võimaldanud ettevõtetel müüa oma tooteid enam kui 450 miljoni inimesega turul. See moodustab 61% ettevõtete ELi-sisesest kaubandusest ning on Euroopa majandusliku heaolu alus, millest saavad kasu kodanikud, tarbijad, töötajad ja ettevõtted. Euroopa Komisjoni hinnangul luuakse 25% ELi sisemajanduse koguproduktist siseturul.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Alates Euroopa ühtse turu loomisest on standardite ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine võimaldanud ettevõtetel müüa oma tooteid enam kui 450 miljoni inimesega turul. See moodustab 61% ettevõtete ELi-sisesest kaubandusest ning on Euroopa majandusliku heaolu alus, millest saavad kasu kodanikud, tarbijad, töötajad ja ettevõtted. Euroopa Komisjoni hinnangul luuakse 25% ELi sisemajanduse koguproduktist siseturul.
Uued arengud, nagu digipööre ning üleminek vähem CO2 heidet tekitavale ja kestlikumale majandusele, nõuavad siiski täiendavaid kohandusi. Kohandusi tuleb teha ka tarbijate, töötajate ja ettevõtete muutuvate vajaduste ning uute geopoliitiliste tingimuste tõttu.
Ühtse turu edukas jätkumine nõuab täiustamist mitmes valdkonnas, sealhulgas Euroopa energia- ja tööstuspoliitika, energialiit ja pangandusliit. Samuti on vaja soodsamat raamistikku suurtele ja väikestele ettevõtetele ning avaliku sektori suuremat toetust Euroopa projektile, tõhusamaid avalikke teenuseid ning paremat IT-, energia- ja transporditaristut.
2024. aasta esimesel poolel avaldati kaks pöördelise tähtsusega aruannet, mille koostasid Itaalia endised peaministrid Enrico Letta (ühtse turu tuleviku teemal) ja Mario Draghi (Euroopa konkurentsivõime tuleviku teemal), seepärast võttis komitee tööandjate rühm oma põhisõnumid ELi siseturu eduka tuleviku kohta lühidalt kokku teemalehel „ELi ühtne turg: järgmine põlvkond“.
