Uuring „Kliimamuutuste kulud kodumajapidamistele ja peredele ELis“ oli suurepärane võimalus heita valgust sellele, kuidas kohanemismeetmete, leevendamispoliitika ja kliimamuutuste mõjudega seotud kulud mõjutavad kodumajapidamisi ELis sõltuvalt sellest, millises piirkonnas nad asuvad ja millised on nende sotsiaal-majanduslikud tunnused. Uuringus tunnistatakse, et kirjanduses esineb lünki, kuna puudub laiaulatuslik hinnang kliimamuutuste kulude kohta, mis keskenduks ELi kodumajapidamistele.
Uuring „Kliimamuutuste kulud kodumajapidamistele ja peredele ELis“ oli suurepärane võimalus heita valgust sellele, kuidas kohanemismeetmete, leevendamispoliitika ja kliimamuutuste mõjudega seotud kulud mõjutavad kodumajapidamisi ELis sõltuvalt sellest, millises piirkonnas nad asuvad ja millised on nende sotsiaal-majanduslikud tunnused. Uuringus tunnistatakse, et kirjanduses esineb lünki, kuna puudub laiaulatuslik hinnang kliimamuutuste kulude kohta, mis keskenduks ELi kodumajapidamistele.
Samuti tehakse selles ettepanek uue metoodika kohta ja soovitatakse tulemustes arvesse võtta Eurostati teavet kodumajapidamiste sissetuleku ja kulutuste kohta, kliimaga seotud ohte ja modelleerimisvahendeid. Meie uuringus käsitletakse nii kodumajapidamiste sissetuleku vähenemist kui ka kliimast tingitud kulutusi kliimamuutuste mõju või kohanemisvajaduste otsese tagajärjena.
2050. aastal avaldavad kliimamuutused ELi eri piirkondadele ja sotsiaal-majanduslikele rühmadele erinevat mõju. Mõõduka kliimamuutuste stsenaariumi korral suurenevad tõenäoliselt kodumajapidamiste tervishoiukulud ELi põhja- ja lõunaosas, toidukulud ida-, lääne- ja lõunapoolsetes piirkondades, elektrikulud kõigis piirkondades ning iseäranis põhjaosas ka kindlustuskulud. Kulude kasv koormab tõsiselt vaesemaid kodumajapidamisi, kes suudavad teistest vähem mitmekesistada tarbimist ja kelle kohanemisvõime on piiratud. Samal ajal väheneb ELi lõunaosas palgatulu ja üldine sissetulekute vähenemine levib laialt kõigis piirkondades.
Avaldub negatiivne ja regressiivne mõju (mis mõjutab vaesemaid kodumajapidamisi rohkem kui rikkamaid) paljudele kaupadele/teenustele tehtavatele kulutustele ning sissetulekuallikatele, eriti ELi lõunaosas (tervishoiu-, elektri- ja kindlustuskulud ning kogupalgatulu), kuid vähesel määral ka ida- (toidukulud) ja põhjapoolsetes piirkondades (elektri- ja kindlustuskulud). Kliimamuutused suurendavad tõenäoliselt vaesuse ohus olevate inimeste arvu kogu ELis; kliimamuutuste leevendamise stsenaariumid omakorda vähendavad seda tõenäoliselt, soodustades madala kvalifikatsiooniga tööjõu kiiremat palgakasvu võrreldes kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu omaga.
Peamised soovitused poliitikakujundajatele on seada prioriteediks piirkonnad, nagu ELi lõunapoolsed piirkonnad, kus esineb samal ajal negatiivne mõju kodumajapidamistele ja regressiivne mõju, ning tugevdada sissetulekutoetuse meetmeid ja kohandada neid nende piirkondade kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. Lisaks nõuab kliimamuutustega seotud kulude valdkonnaülesus poliitika horisontaalset integreerimist, et kujundada poliitikat tõhusamalt.
Uuringu, mille viis läbi Euroopa ja Vahemere piirkonna kliimamuutuste keskus komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma taotlusel, ja kokkuvõtte saab alla laadida komitee veebilehelt.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma uus uuring
EL on alati tugevalt arendanud majanduse lõimumist muu maailmaga. Rahumeelses maailmas, mida juhib reeglipõhine süsteem, on see strateegia muutnud Euroopa üheks tähtsamaks ülemaailmseks kaubandusjõuks ja üheks kõige jõukamaks piirkonnaks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma uus uuring
EL on alati tugevalt arendanud majanduse lõimumist muu maailmaga. Rahumeelses maailmas, mida juhib reeglipõhine süsteem, on see strateegia muutnud Euroopa üheks tähtsamaks ülemaailmseks kaubandusjõuks ja üheks kõige jõukamaks piirkonnaks.
COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjalikult muutnud avatust ja majanduslikku integratsiooni ning seetõttu seisab ELil ees pikk ja kurnav võitlus jõukuse säilitamise nimel. Need destabiliseerivad sündmused on näidanud, kui oluline on see, et EL muutuks vastupidavamaks ja suudaks tõhusalt kaitsta oma strateegilisi huve.
EL valmistub reageerima probleemidele, mis võivad anda märku eemaldumisest mitmepoolsest, reeglipõhisest kaubandussüsteemist, mis on olnud II maailmasõja järgse ajastu tunnus. EL ei saa endale lubada jääda ähmaseks selles osas, mida tähendab strateegiline autonoomia.
Euroopa Poliitikauuringute Keskuse teostatud uuringus käsitletakse neid keerulisi küsimusi, uuritakse Euroopa nõrku kohti ja koostatakse mitmeid soovitusi strateegilise autonoomia saavutamiseks. Uuringu tellis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma tööandjate rühma taotlusel.
Rubriigis „Üks küsimus...“ vastas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Stoyan Tchoukanov küsimusele tema koostatud arvamuse kohta, mis on kavas vastu võtta täiskogu jaanuari istungjärgul. EMSK küsimus: „Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“
Rubriigis „Üks küsimus...“ vastas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Stoyan Tchoukanov küsimusele tema koostatud arvamuse kohta, mis on kavas vastu võtta täiskogu jaanuari istungjärgul.
EMSK küsimus: „Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“
Igal ööl kogeb ELis tänavakodutust või viibib varjupaigas peaaegu 900 000 inimest. Viimase 15 aasta jooksul on kodutus enam kui kahekordistunud, seepärast kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike ja ELi üles meetmeid võtma.
Igal ööl kogeb ELis tänavakodutust või viibib varjupaigas peaaegu 900 000 inimest. Viimase 15 aasta jooksul on kodutus enam kui kahekordistunud, seepärast kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike ja ELi üles meetmeid võtma.
Komitee kutsub üles koostama tervikliku kodutuse vastu võitlemise ELi strateegia ja kiiresti rakendama toimivaid riiklikke kodutuse vastu võitlemise meetmeid, et 2030. aastaks oluliselt vähendada kodutust, mis on üks kõige äärmuslikumaid sotsiaalse tõrjutuse vorme.
„Me kutsume üles koostama ELi kodutuse vastu võitlemise strateegia. Sellesse strateegiasse tuleks täielikult integreerida kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvorm (EPOCH) ja see peaks võimaldama hõlmata riiklikud kodutuse vastu võitlemise meetmed Euroopa poolaastasse,“ ütles komitee arvamuse „Riiklike kodutuse vastu võitlemise strateegiate ELi raamistik“ raportöör Maria del Carmen Barrera Chamorro.
Seda strateegiat peaks toetama nõukogu soovitus ja komitee kutsub Euroopa Liidu Nõukogu uut eesistujariiki Belgiat üles alustama tööd selle koostamiseks. Samuti palub komitee komisjonil aega kaotamata koostada ettepaneku uue mitmeaastase tööprogrammi kohta, mis jätkuks komisjoni järgmisel ametiajal ja hõlmaks seda täies pikkuses.
„Komitee soovib, et võitlus kodutuse vastu jääks ELi sotsiaalpoliitiliseks prioriteediks nii Euroopa Parlamendi valimiste eel kui ka pärast seda. Vajame strateegilist nihet arusaamises, et liikuda kodutusega tegelemiselt selle tegeliku kaotamiseni 2030. aastaks,“ ütles arvamuse kaasraportöör Ákos Topolánszky.
Komitee soovitab kroonilise kodutuse käsitlemiseks aktiivselt edendada põhimõtet „Esmalt eluase“. Selle põhimõtte kohaselt ei ole eluase üksnes varjupaik – see on ka taasintegreerimise vahend. See pakub pikaajalisi eluasemelahendusi ega sõltu sellistest tingimustest nagu vajadus näidata isiklikku arengut või võtta vastu toetus.
Eluasemepõhine lähenemisviis on juba heaks kiidetud Lissaboni deklaratsioonis, mille 2021. aastal allkirjastasid kõik 27 ELi liikmesriiki, Euroopa institutsioonid ja mitu Euroopa vabaühendust. Deklaratsioon on EPOCHi poliitiline alus ning sellele allakirjutanud kohustusid tegema ELi tasandil koostööd kodutuse valdkonnas ja andma panuse kodutuse kaotamiseks 2030. aastaks. Komitee märgib arvamuses siiski, et vaatamata poliitilistele jõupingutustele ei ole kodutuse probleemi lahendamiseks tehtud piisavalt ei Euroopa ega riiklikul tasandil.
Soome on ainus riik, kes on suutnud kodutust järjepidevalt vähendada. (ll)
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2023. aasta eduaruanne ei olnud eriti julgustav: EL ei pruugi 2030. aastaks enamikku eesmärke täita. Eriti halvad on tarbimisjalajälje, energiatarbimise taseme, ringlusel põhineva tootmise ja mahepõllumajanduse väljavaated, kuigi ülejäänu – alates elurikkusest kuni kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemiseni – ei tundu ka palju parem.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2023. aasta eduaruanne ei olnud eriti julgustav: EL ei pruugi 2030. aastaks enamikku eesmärke täita. Eriti halvad on tarbimisjalajälje, energiatarbimise taseme, ringlusel põhineva tootmise ja mahepõllumajanduse väljavaated, kuigi ülejäänu – alates elurikkusest kuni kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemiseni – ei tundu ka palju parem.
Niivõrd sünge pilt ei tohiks meid siiski heidutada. See peaks mõjuma motiveerivalt: meil tuleb tegutseda. Praegu ei ole arglike heade kavatsuste aeg (meil on neid varemgi küllaga olnud ja vaadake, kuhu me jõudnud oleme) ega kokkuhoiumeetmete uuesti kehtestamise aeg. Kõigis ELi poliitikavaldkondades tuleb silmas pidada õiglase ülemineku põhimõtteid, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust. See peab hõlmama – kooskõlas viimase komitee arvamusega selles küsimuses – direktiivi vastuvõtmist ELi tasandil õiglase ülemineku kohta töömaailmas. Ainult igaühte kaasates suudame ees seisva määratu ülesandega toime tulla. Kui koorem jääb kõige haavatavamate kanda, nagu sageli juhtub, toob see kaasa parempopulismi tõusu. Selleks ajaks, kui isegi parempopulistid ei saa enam kliimamuutuste katastroofilist mõju eitada, on hilja midagi ette võtta.
„Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“
„Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“
Stoyan Tchoukanov: Ühine põllumajanduspoliitika on võimaldanud Euroopa Liidul tagada stabiilse ja järjest kvaliteetsema toiduga varustatuse oma kasvavale elanikkonnale, säilitades samal ajal põllumajandusliku pereettevõtte mudeli. Viimase 65 aasta jooksul on poliitika edasi arenenud, kuid ikka veel kritiseeritakse väga palju kestlikkuse kolme mõõdet, mis sisalduvad 2021. aastal jõustunud ühise põllumajanduspoliitika uues versioonis.
Uute raskuste tõttu on meil praegu rohkem kui kunagi varem vaja stabiilset pikaajalist poliitikaraamistikku, mis on suunatud kestlikule toidutootmisele ja Euroopa Liidu avatud strateegilisele autonoomiale. See peaks käima käsikäes ELis põllumajanduslike tootmisviiside mitmekesisuse kaitsmisega ning ühiskondlikele ja keskkonnaalastele vajadustele vastamisega (põhimõte „avaliku sektori raha avalike hüvede jaoks“), tagades samal ajal maaelu arengu.
Keskkonna- ja kliimapoliitikat ei tohiks praegusest kriisist taastumisel käsitada koormavana, vaid pigem pikaajaliste lahenduste ja suuniste osana edasises otsuste tegemise protsessis. Viimase reformi käigus tugevdati põhimõtet, et iga toetuse saanud hektari eest peab ühiskonnale vastutasuks osutama keskkonnateenuseid.
Ühtne rahastamine hektari kohta ei kajasta aga ökoloogilist tegelikkust ega õiglast toetust sotsiaalsest seisukohast. Me usume, et järgmine ühine põllumajanduspoliitika peaks olema veelgi ambitsioonikam, karmistades keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid, mida tuleb korralikult rahaliselt toetada ja kaitsta ebaausa konkurentsi eest.
Seepärast tuleks asendada pindalapõhised maksed hüvitiste asemel pigem stiimulitega kasulike teenuste osutamiseks. See peaks toimuma mõistliku üleminekuperioodi jooksul, mis võib kesta kauem kui üks mitmeaastane finantsraamistiku kohaldamisala.
Väikestel põllumajanduslikel pereettevõtetel peaks olema võimalus säilitada põllumajandusettevõtte pindala- ja tööjõuühikupõhine sissetulekutoetus vastavalt kriteeriumitele, mille määratlevad liikmesriigid strateegiakavades. Selleks et peatada ELi põllumajandusettevõtete arvu edasine vähenemine põlvkondade vahetuse puudumise tõttu, tuleb võtta meetmeid järgmistes valdkondades: põllumajandustootmisest saadava keskmise sissetuleku tõstmine, juurdepääs maale (investeerimistoetuste, sooduslaenude, maa üleandmist käsitlevate riiklike õigusaktide kaudu), teise samba soodsad investeerimistingimused (lisaraha kogumine erasektorilt), oskuste täiendamine (põllumajandustootjate, põllumajandustöötajate ja nõustajate puhul), naiste mõjuvõimu suurendamine, head töötingimused, põllumajandustootjate pikaajaliste väljavaadete parandamine (pensionid jne) ning maapiirkondade üldine atraktiivsus.
Ühine põllumajanduspoliitika peab aitama edendada ELi tarbijate nõudlust tervislikuma ja kestlikuma toiduvaliku järele (mahe-, hooaja- ja kohalikud tooted) ja vähendama toidu raiskamist. Samuti peab see reguleerima toiduturge, et leida lahendus toidutootmissektori liigsele keskendumisele finantstegevusele, mis põhjustab ohtlikku spekuleerimist, kuna tohutuid kasumeid teenitakse ajal, mil ELi kodanikel on raskusi toiduainete hinnatõusuga toimetulekul. Energiahindade tõus ning energiavarustuse ja väetisetarnete katkemise oht on uue normaalsuse osa. Ühises põllumajanduspoliitikas tuleks kaaluda vastutsükliliste komponentide lisamist ja pakkuma investeeringute toetuskavu, eesmärgiga parandada maapiirkondades taastuvenergia tootmist ja jaotamist nii põllumajandusettevõtete kui ka kohalikul tasandil.
Oma arvamuses soovitame komisjonil kaaluda avaliku ja erasektori partnerlusena kindlustusskeemide tugevdamist – igas liikmesriigis vabatahtlikkuse alusel – 2027. aasta järgsele ühisele põllumajanduspoliitikale ette nähtud vahendite puhul, et reageerida äärmuslike kliimatingimuste tagajärgedele. Pidades silmas Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisi ja ELi edasist laienemist, leiab komitee, et kõnealune arvamus annab võimaluse organiseeritud kodanikuühiskonna kaalutluste, suuniste ja ettepanekute esitamiseks 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika tulevase kuju ja suuna kohta, et saavutada sõltumatu ja kestlik toidutootmine terviklikuma ja ulatuslikuma toidupoliitika raames. Eesmärk on kaasa aidata komisjoni ettepaneku väljatöötamisele järgmise ühise põllumajanduspoliitika kohta, tuues esile kodanikuühiskonna organisatsioonide vajadused ja ühiskonna ootused.
