Uuring „Kliimamuutuste kulud kodumajapidamistele ja peredele ELis“ oli suurepärane võimalus heita valgust sellele, kuidas kohanemismeetmete, leevendamispoliitika ja kliimamuutuste mõjudega seotud kulud mõjutavad kodumajapidamisi ELis sõltuvalt sellest, millises piirkonnas nad asuvad ja millised on nende sotsiaal-majanduslikud tunnused. Uuringus tunnistatakse, et kirjanduses esineb lünki, kuna puudub laiaulatuslik hinnang kliimamuutuste kulude kohta, mis keskenduks ELi kodumajapidamistele.
Uuring „Kliimamuutuste kulud kodumajapidamistele ja peredele ELis“ oli suurepärane võimalus heita valgust sellele, kuidas kohanemismeetmete, leevendamispoliitika ja kliimamuutuste mõjudega seotud kulud mõjutavad kodumajapidamisi ELis sõltuvalt sellest, millises piirkonnas nad asuvad ja millised on nende sotsiaal-majanduslikud tunnused. Uuringus tunnistatakse, et kirjanduses esineb lünki, kuna puudub laiaulatuslik hinnang kliimamuutuste kulude kohta, mis keskenduks ELi kodumajapidamistele.
Samuti tehakse selles ettepanek uue metoodika kohta ja soovitatakse tulemustes arvesse võtta Eurostati teavet kodumajapidamiste sissetuleku ja kulutuste kohta, kliimaga seotud ohte ja modelleerimisvahendeid. Meie uuringus käsitletakse nii kodumajapidamiste sissetuleku vähenemist kui ka kliimast tingitud kulutusi kliimamuutuste mõju või kohanemisvajaduste otsese tagajärjena.
2050. aastal avaldavad kliimamuutused ELi eri piirkondadele ja sotsiaal-majanduslikele rühmadele erinevat mõju. Mõõduka kliimamuutuste stsenaariumi korral suurenevad tõenäoliselt kodumajapidamiste tervishoiukulud ELi põhja- ja lõunaosas, toidukulud ida-, lääne- ja lõunapoolsetes piirkondades, elektrikulud kõigis piirkondades ning iseäranis põhjaosas ka kindlustuskulud. Kulude kasv koormab tõsiselt vaesemaid kodumajapidamisi, kes suudavad teistest vähem mitmekesistada tarbimist ja kelle kohanemisvõime on piiratud. Samal ajal väheneb ELi lõunaosas palgatulu ja üldine sissetulekute vähenemine levib laialt kõigis piirkondades.
Avaldub negatiivne ja regressiivne mõju (mis mõjutab vaesemaid kodumajapidamisi rohkem kui rikkamaid) paljudele kaupadele/teenustele tehtavatele kulutustele ning sissetulekuallikatele, eriti ELi lõunaosas (tervishoiu-, elektri- ja kindlustuskulud ning kogupalgatulu), kuid vähesel määral ka ida- (toidukulud) ja põhjapoolsetes piirkondades (elektri- ja kindlustuskulud). Kliimamuutused suurendavad tõenäoliselt vaesuse ohus olevate inimeste arvu kogu ELis; kliimamuutuste leevendamise stsenaariumid omakorda vähendavad seda tõenäoliselt, soodustades madala kvalifikatsiooniga tööjõu kiiremat palgakasvu võrreldes kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu omaga.
Peamised soovitused poliitikakujundajatele on seada prioriteediks piirkonnad, nagu ELi lõunapoolsed piirkonnad, kus esineb samal ajal negatiivne mõju kodumajapidamistele ja regressiivne mõju, ning tugevdada sissetulekutoetuse meetmeid ja kohandada neid nende piirkondade kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. Lisaks nõuab kliimamuutustega seotud kulude valdkonnaülesus poliitika horisontaalset integreerimist, et kujundada poliitikat tõhusamalt.
Uuringu, mille viis läbi Euroopa ja Vahemere piirkonna kliimamuutuste keskus komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma taotlusel, ja kokkuvõtte saab alla laadida komitee veebilehelt.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma uus uuring
EL on alati tugevalt arendanud majanduse lõimumist muu maailmaga. Rahumeelses maailmas, mida juhib reeglipõhine süsteem, on see strateegia muutnud Euroopa üheks tähtsamaks ülemaailmseks kaubandusjõuks ja üheks kõige jõukamaks piirkonnaks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma uus uuring
EL on alati tugevalt arendanud majanduse lõimumist muu maailmaga. Rahumeelses maailmas, mida juhib reeglipõhine süsteem, on see strateegia muutnud Euroopa üheks tähtsamaks ülemaailmseks kaubandusjõuks ja üheks kõige jõukamaks piirkonnaks.
COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjalikult muutnud avatust ja majanduslikku integratsiooni ning seetõttu seisab ELil ees pikk ja kurnav võitlus jõukuse säilitamise nimel. Need destabiliseerivad sündmused on näidanud, kui oluline on see, et EL muutuks vastupidavamaks ja suudaks tõhusalt kaitsta oma strateegilisi huve.
EL valmistub reageerima probleemidele, mis võivad anda märku eemaldumisest mitmepoolsest, reeglipõhisest kaubandussüsteemist, mis on olnud II maailmasõja järgse ajastu tunnus. EL ei saa endale lubada jääda ähmaseks selles osas, mida tähendab strateegiline autonoomia.
Euroopa Poliitikauuringute Keskuse teostatud uuringus käsitletakse neid keerulisi küsimusi, uuritakse Euroopa nõrku kohti ja koostatakse mitmeid soovitusi strateegilise autonoomia saavutamiseks. Uuringu tellis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma tööandjate rühma taotlusel.
