Meie maailmajaos ja ka kaugemal on toimunud palju ajaloolisi muutusi 1980. aastatel aset leidnud Euroopa ühtse turu idee tekkimise ning selle kujundamise ja käivitamise vahel 1990ndate aastate alguses. Sellest ajast on juba ELi pindala ja liikmesriikide arv enam kui kahekordistunud, liit on pidanud tegelema kriiside ja konfliktide, looduskatastroofide, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste probleemidega.
Meie maailmajaos ja ka kaugemal on toimunud palju ajaloolisi muutusi 1980. aastatel aset leidnud Euroopa ühtse turu idee tekkimise ning selle kujundamise ja käivitamise vahel 1990ndate aastate alguses. Sellest ajast on juba ELi pindala ja liikmesriikide arv enam kui kahekordistunud, liit on pidanud tegelema kriiside ja konfliktide, looduskatastroofide, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste probleemidega.
Drastiliselt on muutunud geopoliitiline olukord. Aasias on sirgunud uus suurvõim ning temast on saanud ELi süsteemne rivaal mitmel tasandil. Aastate jooksul on siseturu põhimõtted, s.o kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine, osutunud ELi majandusele soodsaks. Siseturg ei ole siiski kaugeltki täiuslik.
Ühiselt kokkulepitud eeskirjade rakendamine võib olla üsna ebaühtlane, haldusnõudeid tekib nagu seeni pärast vihma ja turujärelevalve suutlikkus on kahetsusväärselt piiratud. Lisaks maadleb siseturg praegu vastuoluliste eesmärkidega: tööstuse, aga ka teiste riikliku tasandi osalejate soovid toetuste saamiseks ja sellele vastanduvad üleskutsed riigiabi piiramiseks ja võrdsete tingimuste säilitamiseks kõigis liikmesriikides; kohaliku tootmise nõudmine Euroopas väärtuse loomise ja töökohtade säilitamiseks ning sellele vastukaaluna nõudmised tagada avatud turud ja neile juurdepääs, et säilitada kulupõhine konkurentsivõime ülemaailmsete konkurentidega ja pakkuda tarbijatele taskukohaseid tooteid; juurdepääs hädavajalikele toorainetele, et toota kaupu autodest, tuuleturbiinide või päikesepaneelideni ning köögi- ja aiaseadmeteni, millele vastanduvad nende toorainete tarnetingimusted, nagu töö- ja keskkonnastandardite tagamine ning konkurents nende toorainete saamiseks.
ELi turgude ja piiride avatus, mis on algse ühtse turu mõtteviisi peamine alustala, ei ole piisav maailmas, kus ei peeta enam kinni mitmepoolsetest rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest. Tegelikult võib see osutuda ELi jaoks nõrgaks kohaks, kui seda ei täiendata teatavate kaitsemeetmetega, nagu range järelevalve ELi turule sisenevate toodete kvaliteedi ja ohutuse üle või investeeringute ja nendega seotud eesmärkide kontrollimine investorite poolt. Maailmas, mis on loobumas mitmepoolsetel reeglitel põhinevatest süsteemidest ning liigub selle poole, et riigid keelustavad või piiravad juurdepääsu toorainetele lähtuvalt oma (riiklikest) huvidest, ei toimi enam majanduse üleilmastumine ja rahvusvaheliselt integreeritud tarneahelad.
Seetõttu vajab nendel põhimõtetel rajanev siseturg uut strateegiat. Selle keskmes peaksid olema Euroopa tööstuspoliitika, ettevõtjaid ja VKEsid soodustav raamistik, sotsiaalsed ettevõtted, avaliku sektori toetus Euroopa projektile, nõuetekohaselt korraldatud ja tõhusad üldhuviteenused ning meetmed Euroopa sotsiaalse mudeli säilitamiseks ja arendamiseks.
Komitee arvates on siseturu süvendamiseks otsustava tähtsusega ELi kapitalituru väljakujundamine. Kapitaliturg peaks keskenduma kaupade ja teenuste tootmise, ostmise ja voo rahastamisele, eelkõige toetades ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja üldhuviteenuseid ning ergutades ettevõtlust.
Lisaks peaks prioriteetsetena käsitlema meetmeid, mis loovad raamistiku eraettevõtjate innovatsioonile ja soodustavad innovatsiooni riskikapitalile juurdepääsu kaudu ning sidemete arendamise teel tööstuse ja teadussektori vahel. Lisaks peab üks siseturu tugevdamise prioriteete olema ka ühenduse õigustiku jõustamine. Kahjuks ei ole paljusid neist eeskirjadest riiklikul tasandil üle võetud, neid rakendatakse väga erinevalt või kohaldatakse väga erineval määral. See on tõsine ja oluline takistus siseturu sujuvale toimimisele.
EL peaks oma välistegevuses edendama kliimadiplomaatiat kui juhtalgatust, rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses. Selleks et kohandada ELi kliimadiplomaatiat praeguse geopoliitilise maastiku ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on vaja tugevat ja usaldusväärset strateegilist kava.
EL peaks oma välistegevuses edendama kliimadiplomaatiat kui juhtalgatust, rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses. Selleks et kohandada ELi kliimadiplomaatiat praeguse geopoliitilise maastiku ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on vaja tugevat ja usaldusväärset strateegilist kava.
Komitee on veendunud, et käes on hetk tõsta kliimapoliitika Euroopa Liidu välispoliitika juhtalgatuse staatusesse.
Komitee arvamuse raportöör ja tööandjate rühma esimees Stefano Mallia toonitas: „Kui tahame vältida korvamatut kahju, ei tohi me enam aega raisata. Kliimadiplomaatia on ennetav diplomaatia. Seepärast on vaja kliimadiplomaatiat kiiresti ajakohastada, muutes selle ELi välispoliitika juhtalgatuseks.“
Komitee innustab ELi võtma vastu tervikliku kliimadiplomaatia strateegia koos lühi- ja pikaajaliste prioriteetidega, integreerides kliimameetmed kõigisse välissuhete valdkondadesse, sealhulgas julgeolek ja kaitse, kaubandus, investeeringud, transport, ränne, arengukoostöö, finants- ja tehniline abi, kultuur ja tervishoid.
Euroopa rohelise kokkuleppe tõhus rakendamine annab ELile usaldusväärsuse mõjutada ja inspireerida teisi alustama samuti üleminekut kestlikumale arengule//tegutsemisele. Seepärast kutsub komitee liikmesriike ja institutsioone üles tagama parem koordineerimine ELi osalejate vahel, et viia nende poliitika kooskõlla kliimaeesmärkidega ning kiirendada liidusiseseid meetmeid Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks.
Nagu ütles arvamuse raportöör Stefano Mallia: „Peame analüüsima, kas suudame liidusiseselt saavutada eesmärgid, mille endile rohelise kokkuleppe raames seadsime. Kui meie sisepoliitiline töö on tehtud, peaksime tegema koostööd naaberriikidega, et edendada nende majanduse mitmekesistamist, koostada õiglase ülemineku kavasid ning toetada kohanemis- ja riskijuhtimisprojekte, et ennetada ja vähendada ebakindlusriske.“ (mt)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab hiljuti vastuvõetud arvamuses, et Euroopa liigne sõltuvus Aasiast pärit ravimite toimeainete ja valmisravimite impordist ohustab ELi kodanike tervist ja heaolu. Seepärast teeb komitee ettepaneku võtta vastu esmatähtsate ravimite õigusakt.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab hiljuti vastuvõetud arvamuses, et Euroopa liigne sõltuvus Aasiast pärit ravimite toimeainete ja valmisravimite impordist ohustab ELi kodanike tervist ja heaolu. Seepärast teeb komitee ettepaneku võtta vastu esmatähtsate ravimite õigusakt.
Euroopa Liit seisab põhiravimitega varustamise tagamisel silmitsi üha suuremate probleemidega, kuna enamik toimeaineid ja valmisravimeid imporditakse praegu Aasiast. Välistarnijatest sõltumine paneb muretsema ELi vastupanuvõime pärast tarneahelahäirete, hinnakõikumiste ja võimalike geopoliitiliste ohtude korral.
„Me seame ohtu oma kodanike tervise, kui loodame põhiravimite puhul välistarnijate peale. Peame tegutsema kohe, et vajalikud ravimid oleksid eurooplastele kättesaadavad,“ märkis komitee arvamuse raportöör Lech Pilawski.
Tõstatatud küsimuste lahendamiseks soovitab komitee luua uue ELi mehhanismi, et toetada toimeainete ja valmisravimite tootmist ELis. Kavandatav esmatähtsate ravimite õigusakt tuleks vastu võtta määruse vormis ja peaks looma tervikliku ELi mehhanismi, et aktiivselt toetada toimeainete ja valmisravimite tootmist Euroopa Liidus. Mehhanismi kaudu saaks rahastada teadus- ja arendustegevust, taristutöid ja tegevuskulusid.
Esitatud soovituste elluviimine nõuab tohutuid investeeringuid ja head koostööd ELi liikmesriikide vahel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma endale juhtrolli jõupingutuste koordineerimisel ja töötama välja tervikliku strateegia, mis seisaks hea Euroopa terviseohutuse eest, edendaks majanduslikku jõukust ja tagaks ravimite taskukohasuse ELi kodanike jaoks. (gb)
Majandus ja rahandus, digiüleminek, konkurentsivõime ning ettevõtlus ja kaubandus – neis neljas valdkonnas tegi Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania 2023. aasta juulist detsembrini edusamme.
Majandus ja rahandus, digiüleminek, konkurentsivõime ning ettevõtlus ja kaubandus – neis neljas valdkonnas tegi Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania 2023. aasta juulist detsembrini edusamme.
Täiskogu detsembri istungjärgul tegi Hispaania esimene asepeaminister ning majandusküsimuste ja digiülemineku minister Nadia Calviño kokkuvõtte ELi roteeruva eesistujariigi järeldustest. Muu hulgas mainis ta majandus- ja rahaliidu süvendamist, välkmakseid panganduses, elektrituru reformi ja täiustatud kaubanduslepingu sõlmimist Tšiiliga.
Nadia Calviño, kes peaks 1. jaanuaril 2024 asuma ametisse Euroopa Investeerimispanga (EIP) järgmise presidendina, rõhutas ka teemasid, mille Euroopa Liit peab eelkõige eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades peatselt päevakorda võtma. „Maailmas toimuvad väga suured muutused ja pärast teist maailmasõda paika saanud mandrilaamad on liikvele läinud,“ ütles ta. „Peame tagama, et EL jätkaks maailmas kõige olulisemate arutelude eestvedamist, tegeleks peamiste probleemidega ja kaitseks oma Euroopa väärtusi selles uues maailmas.“
Viidates peatselt lõppevale töörohkele poolaastale, lisas ta: „Koostöö teiste ELi institutsioonide ning eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega on olnud selle edu saavutamisel väga oluline. Minu kohalolek näitab Hispaania valitsuse tugevat pühendumust sotsiaalpartneritele, sotsiaaldialoogile ja kodanikuühiskonnale. Me püüame kodanikuühiskonna arvamust hoolikalt kuulata ja seda oma töös arvesse võtta.“ (mp)
2024. aasta toob kaasa muutusi mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Sellal, kui valmistume Euroopa suurimaks demokraatlikuks ettevõtmiseks ehk juunis toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks, leiavad riiklikud või presidendivalimised aset üle maailma enam kui 50 riigis, sealhulgas USAs. Muutuvad poliitilised vahekorrad ja valitakse uued suunad.
2024. aasta toob kaasa muutusi mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Sellal, kui valmistume Euroopa suurimaks demokraatlikuks ettevõtmiseks ehk juunis toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks, leiavad riiklikud või presidendivalimised aset üle maailma enam kui 50 riigis, sealhulgas USAs. Muutuvad poliitilised vahekorrad ja valitakse uued suunad.
ELi jaoks on Euroopa Parlamendi valimised tõeline kodanike usalduse proovikivi. Oleme viimastel aastatel seisnud silmitsi enneolematute probleemidega ja on Euroopa kodanike kord meile öelda, kas EL on katse edukalt läbinud. Liit peab end kokku võtma, et tulla edukalt toime olukorraga, kus võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on ELi kodanike peamine prioriteet. Inflatsioon, tööalane ebakindlus ja üldine majandusliku stabiilsuse puudumine loovad soodsa pinnase hirmule ning populistlikud ja äärmuslikud narratiivid ammutavad sellest jõudu.
Kuigi see ei ole lihtne ülesanne, saab EL selle suundumuse peatada. Peame pöörduma valijate poole, laskma neil sõna võtta ja oma häält kuuldavaks teha. Sellega seoses on mul hea meel kuulutada välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimene kodanikuühiskonna nädal (4.–8. märts), mille käigus kodanikud kogu Euroopast, nii noored kui ka vanad, astuvad dialoogi ja sõnastavad sõnumid tulevastele ELi juhtidele uues Euroopa Komisjonis ja parlamendis.
EL peab ka tegelema uute küsimustega. Hiljutise, detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise ajalooline otsus alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga, andes samal ajal Gruusiale kandidaatriigi staatuse, märgib olulise laienemisetapi algust. Kandidaatriikide kohuseks on nüüd vajalikud reformid ette võtta. Samas on ELi juhid kohustunud tegelema ELi sisereformidega. Vastavaid järeldusi oodatakse 2024. aasta suveks. Komitee annab oma panuse, integreerides järk-järgult oma töösse kandidaatriike esindavad liikmed, kes aitavad kaasa komitee arvamuste koostamisele ja osalevad täiskogu istungjärkudel. Oleme konkursi välja kuulutanud ning alustanud kõnealuste uute liikmete väljavalimist. Nende töö algab komitee täiskogu järgmise kuu istungjärgul.
Kogu protsessi jälgib hoolikalt ELi eesistujariik Belgia, kelle ülesandeks on seadusandlike ettepanekute menetlemine lõpule viia ja Euroopa Parlamendi valimisteks valmistuda. Kui soovite end kurssi viia nõukogu eesistujariigi Belgia prioriteetidega, vaadake täiskogu jaanuari istungjärku siin.
2024. aasta teekonda alustades on oluline meeles pidada, et muutused ei sulge meie ees teed, vaid annavad võimaluse kasvada, kujundada narratiivi ning teha Euroopa taas tugevamaks ja ühtsemaks.
Liidu osalemise jätkamine Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluses (PRIMA) programmi Euroopa horisont raames
