Terviklik ja sidus rändesüsteem võib aidata Euroopal toime tulla diktaatorite ähvarduste ja pagulaskriisidega

Et reageerida riigi mahitusel toimuvale rändajate ärakasutamisele ELi välispiiridel, korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sel teemal konverentsi. Sellel rõhutati, et koos praeguse pagulaskriisi lahendamisega tuleks ühe hooga muuta kogu rändepoliitika euroopalikumaks. Siiani on autoritaarsed juhid Euroopalt väljapressimiseks kasutanud humanitaarkannatusi, sest nad on teadlikud rändepoliitika problemaatikast Euroopas.

Konverentsi pealkiri oli „Rändepoliitika euroopalikumaks muutmise suunas? Rändajate ärakasutamisest ja Ukrainas toimuvast sõjast saadud õppetunnid“ ja see toimus välissuhete sektsiooni (REX) koosoleku raames.

Tuleb märkida, et rändajate ärakasutamine Valgevene režiimi poolt ei olnud esimene omataoline juhtum. Sarnaseid rikkumisi on toime pannud ka Türgi, Liibüa ja Maroko.

Selle kohta, et autoritaarsed juhid kasutavad rändajaid relvana, ütles meie euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas: „Meie poliitikast saadud peamine õppetund on see, et seni, kuni me ei suuda luua ühist ja kokkulepitud rändesüsteemi, oleme sihtmärk.“

Komitee president Christa Schweng rõhutas: „See pagulaskriis on selgelt näidanud, et ränne mõjutab kõiki liikmesriike. EL peab seekord ühe hooga uue rände- ja varjupaigaleppega edasi liikuma, et viia ellu süsteemne muutus, mis on vajalik ratsionaalse ja õigustel põhineva ELi varjupaiga- ja rändepoliitika väljatöötamiseks.“

„Nüüd on geopoliitikas see õige hetk. Nii nagu me tegutsesime ühiselt pandeemia ajal, avaldab see sõda Euroopa avalikule arvamusele samamoodi mõju ja see on väga oluline,“ toonitas euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas. (at)