EL peab rohkem keskenduma konkurentsipoliitikale, et tugevdada oma konkurentsivõimet maailmas, suurendada tootlikkust ja tagada, et ühtne turg jääb majandusliku jõu üheks tugisambaks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu jaanuari istungjärgul vastu arvamuse „Konkurentsipoliitika ELi konkurentsivõime keskmes“. Arvamuses kutsutakse üles tihedamalt integreerima riikide majandust ja rakendama arukamaid riigiabi strateegiaid, et vallandada Euroopa majanduslik potentsiaal ning ületada peamised üleilmsed raskused, sealhulgas digiüleminek, kliimamuutused ja vastupanuvõime.

Komitee rõhutas, et konkurentsipoliitika on innovatsiooni, kestlikkuse ja majanduskasvu edendamisel otsustava tähtsusega. „Konkurentsi ja konkurentsivõime vahel ei ole vastuolu,“ ütles raportöör Isabel Yglesias. „Lihtsustatud menetluste, paindlike vahendite ja piisavate ressurssidega saab konkurentsipoliitika edendada ELi ettevõtjate ja kodanike heaolu.“

ELi uued konkurentsieeskirjad, nagu digiturgude määrus ja välisriigi subsiidiumide määrus, juba käsitlevad turumoonutusi ja tugevdavad ELi positsiooni maailmas. Komitee kutsub aga üles võtma veel meetmeid, et ajakohastada ühinemiste hindamist ning tagada innovatsioonist ajendatud ühinemiste tõhus kontroll, isegi kui need jäävad allapoole ELi praeguseid künniseid.

Arvamuses rõhutatakse riigiabi olulist rolli rohe- ja digipöörde toetamisel. Halvasti koordineeritud toetused võivad aga kahjustada tootlikkust ja majanduskasvu. Uuringud näitavad, et parem koordineerimine ELis võib suurendada tootlikkust üle 30 %. Komitee soovitab ühtlustada toetused kõigis liikmesriikides, et tõhustada Euroopa väärtusahelaid ja vältida ebatõhusust.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid ja kavandatav Euroopa konkurentsivõime fond tuleks kujundada üleeuroopalisest perspektiivist lähtuvalt, et edendada ulatuslikku tööstusinnovatsiooni. Need vahendid peavad tagama tulu õiglase jaotamise kogu ELis, edendades kestlikkust ja vastupanuvõimet.

Selleks et EL oleks maailmas juhipositsioonil, on komitee sõnul vaja järgmist:

• suurem integratsioon, et vähendada valesti jaotatud toetusi ja suurendada tootlikkust;
• rangemad reeglid, et kaitsta välismaiste omandamiste ajal Euroopa innovatsiooni;
• lihtsustatud ja kiiremad konkurentsi- ja riigiabimenetlused, et suurendada tõhusust;
• tasakaalustatud ühinemispoliitika, mis edendab innovatsiooni, kestlikkust ja taristuinvesteeringuid. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles muutma Euroopa Liidu riigiabi eeskirju, et tunnustada ja paremini arvesse võtta sotsiaalmajanduse üksuste vajadusi, sest neil on otsustav roll ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud arvamuses „Kuidas toetada sotsiaalmajanduse üksusi kooskõlas riigiabi eeskirjadega: mõned mõtted Enrico Letta aruandes esitatud soovituste põhjal“ hoiatab komitee, et kehtivad eeskirjad ei võimalda piisavat toetust nendele ettevõtetele, kes sageli investeerivad oma kasumi uuesti sotsiaalsete eesmärkide saavutamisse, selle asemel et see investoritele jagada.

„Soovime suurendada üldsuse teadlikkust konkurentsi ja riigiabi tõhusa reguleerimise eelistest nii sotsiaalsete ettevõtete kui ka kogu üldhuviteenuste süsteemi jaoks,“ sõnas arvamuse raportöör Giuseppe Guerini.

Sotsiaalmajanduse üksused, nagu ühistud, vastastikused kindlustusandjad ja sihtasutused, annavad tööd rohkem kui 11 miljonile inimesele kogu ELis, st 6,3 %-le töötavast elanikkonnast. Nad tegutsevad sellistes valdkondades nagu sotsiaal- ja tervishoiuteenused, taastuvenergia ja vaesuse leevendamine. Hoolimata oma panusest seisavad paljud neist silmitsi süsteemsete takistustega pikaajalise investeerimiskapitali tagamisel ja riigihankemenetlustes navigeerimisel, kuna praegune õigusraamistik ei võta sageli arvesse nende mittetulunduslikku või solidaarsusel põhinevat olemust.

Komitee arvamuses rõhutatakse muu hulgas asjaolu, et avaliku sektori asutused ei kasuta piisavalt ära olemasolevaid vahendeid, nagu üldine grupierandi määrus ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik.

Seepärast kutsub komitee üles lihtsustama ja ajakohastama üldise grupierandi määruse liiga keerukaid ja aegunud eeskirju ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate tööhõive toetamiseks kooskõlas mõningate soovitustega, mis on esitatud ühtset turgu käsitlevas Letta aruandes.

Kuigi vähese tähtsusega abi ülemmäärade hiljutine suurendamine – 300 000 eurot tavasektori ja 750 000 eurot üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul – on tervitatav, väidab komitee, et paremini kohandatud vahendid, nagu üldine grupierandi määrus või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevad erisätted, vastaksid paremini sotsiaalmajanduse üksuste vajadustele sellistes valdkondades nagu tervishoid ja sotsiaalteenused. (ll)

Vahemere piirkonna noored tuleb kaasata poliitikakujundamise protsessi igasse etappi alates otsuste tegemisest kuni poliitika rakendamiseni. Nemad kujundavad mitte ainult poliitikat, vaid ka elu, nagu rõhutati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees toimunud arutelul.

Komitee täiskogu jaanuari istungjärgul toimus arutelu, mis oli seotud arvamuse „Noorte osalemine sotsiaalses ja kodanikuühiskonna dialoogis Vahemere piirkonnas“ vastuvõtmisega. Tegemist on komitee esimese arvamusega, milles võetakse arvesse piirkonna noorte esindajate panust. Arvamuse koostamise protsessis osales kaheksa noort.

Arutelu käigus rõhutas Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik Dubravka Šuica noorte tähtsust piirkonna jõukuse, stabiilsuse ja vastupanuvõime jaoks. „Vahemere piirkonna tulevik on selle noorte kätes. Ühise ja kestliku tuleviku kindlustamiseks peame noorte põlvkonnaga vahetult koos tegutsema ning tagama, et meie poliitika ja prioriteedid juhinduvad nende seisukohtadest. Üheskoos kujundame uut Vahemere piirkonna lepet, investeerides haridusse, töökohtadesse ja majanduskasvu.“

Komitee president Oliver Röpke toetas volinik Šuica uut lepet, mis on suunatud investeeringutele, kestlikkusele ja rändele, lisades, et kodanikuühiskond tuleb aktiivselt kaasata selle väljatöötamisse. „Noorte kaasamine on piirkonna tuleviku seisukohalt keskse tähtsusega ning komitee on pühendunud selle tagamisele, et nende hääl kujundaks poliitikat ja otsuste tegemist. Koos Vahemere Liidu ja Anna Lindhi Fondiga püüame luua rahumeelse ja eduka Vahemere piirkonna.“

Rõhutades noorte esindajate olulist panust arvamusse, ütles Anna Lindhi Fondi esimees printsess Rym Ali, et noortega töötamine ei ole mitte ainult oluline, vaid ka kiireloomuline ja vajalikku uut hingamist pakkuv. „Kaalul on väga palju. Ilma noori kaasamata, ilma neile võrdse osalemise vahendeid pakkumata, ei suuda me töötada välja lahendust tuleviku jaoks. Neile tuleb anda koht läbirääkimiste laua taga,“ märkis ta.

Arvamuse noorte esindaja ja UNESCO kestliku arengu eesmärgi nr 4 noorte ja üliõpilaste võrgustiku nõunik Eliane El Haber tunnustas komitee algatust kaasata aktiivselt väga erineva piirkondliku, soolise, haridusliku ja kultuurilise taustaga noori.

Stefano Mallia, komitee tööandjate rühma esimees

29. jaanuaril võttis Euroopa Komisjon vastu konkurentsivõime kompassi, mis on oluline ja õigeaegne samm Euroopa majandusmootori taaskäivitamiseks. Sellega visandatakse ELi kurss järgmiseks viieks aastaks.

ELi tööandjad on juba pikka aega toetanud mõtet koostada kõikehõlmav konkurentsivõime tegevuskava ning me tunnustame kompassi kolme sammast: kaotada innovatsiooni- ja tootlikkuslõhe, ühendada süsinikuheite vähendamine konkurentsivõimega ning vähendada sõltuvust, et parandada tarneahelate julgeolekut. Need on väga olulised selleks, et tagada Euroopa suutlikkus maailmas konkureerida, meelitada ligi ja hoida talente ning edendada innovatsiooni.

Kompassi lõplik edu sõltub aga konkreetsete meetmete väljatöötamisest ja nende õigeaegsest rakendamisest. Otsustava tähtsusega on sellised olulised algatused nagu lihtsustamist käsitlev koondõigusaktide pakett, puhta tööstuse kokkulepe ja horisontaalne strateegia ühtse turu süvendamiseks. Siiski ei ole võimalik eesseisvatest probleemidest üle saada ainult lihvitud strateegiate ja löövate pealkirjadega.

Esimene ja peamine prioriteet on õigusraamistiku lihtsustamine. Ülioluline on vähendada bürokraatiat ning suurendada kiirust ja paindlikkust. Liiga kaua on ELi ettevõtjad maadelnud liigse keerukuse ja aeglase otsustusprotsessiga. Samuti on vaja sisukalt rakendada konkurentsivõime kontrolli, et uued seadusandlikud ja reguleerivad meetmed toetaksid ettevõtete kasvu, mitte ei takistaks seda.

Kompass keskendub õigustatult innovatsiooni edendamisele tugeva kapitaliturgude liidu abil ja struktuursete tõkete kõrvaldamisele, et vallandada Euroopa potentsiaal süvatehnoloogia, puhta energia ja kõrgtehnoloogilise tootmise valdkonnas, luues samal ajal idu- ja kasvufirmade jaoks viljaka ettevõtluskeskkonna.

Tõsiasi, et kapitaliturgude liitu ei ole kunagi lõpule viidud, on meeldetuletus, et me ei saa endale enam viivitusi lubada. Kuigi kompassiga edendatakse riigivalitsuste investeeringute paremat koordineerimist, puudub selles selge kava muude ühiste rahastamisallikate kohta. Maailm ei oota aga Euroopat järele.

Võidujooks on alanud ja nüüd on aeg panna sisse kiireim käik. Konkurentsivõime suurendamine ei ole üksnes majanduslik kohustus, vaid kõigi ühise heaolu võti. Euroopa ettevõtted on osa lahendusest ja jäävad selleks.