Oktoobris võttis komitee vastu arvamuse, milles tehakse ettepanek vaadata põhjalikult läbi ELi rahanduse toimimine. Selles nõuti kogu ELis suuremat läbipaistvust ja kodanike kaasamist, mis suurendaks demokraatiat ja üldsuse usaldust.
Oktoobris võttis komitee vastu arvamuse, milles tehakse ettepanek vaadata põhjalikult läbi ELi rahanduse toimimine. Selles nõuti kogu ELis suuremat läbipaistvust ja kodanike kaasamist, mis suurendaks demokraatiat ja üldsuse usaldust.
Selleks soovitas komitee töötada välja ühine fiskaalläbipaistvuse raamistik, kaasates kodanikud eelarveprotsessidesse, ning luua digivahendid selgema eelarveteabe tagamiseks.
„Mõelda vaid, kui saaksime jälgida iga ELi vahenditest eraldatud euro liikumist alates Brüsselist riikide valitsuste kaudu kuni kohaliku kogukonnani,“ mõtiskles arvamuse raportöör Elena Calistru.
Komitee arvates kehtestab ühine fiskaalläbipaistvuse raamistik selged ja järjepidevad standardid kõigile ELi rahastatavatele programmidele ning tagab ühtse aruandluse ja lihtsa juurdepääsu finantsandmetele kõigis liikmesriikides. Tähelepanu tuleks suunata parimate tavade edendamisele, mitte uute eeskirjade kehtestamisele.
Kaasav eelarvestamine võimaldaks kodanikel rääkida otse kaasa avaliku sektori kulutusi käsitlevate otsuste puhul, eelkõige kohalikul tasandil, integreerides osaluspõhised elemendid ELi tasandi eelarvestamise protsessidesse.
Komitee nõuab ühtset kasutajasõbralikku digiplatvormi, mis pakub eelarveandmeid reaalajas, selget visualiseerimist ja ülevaadet sellest, kuidas ELi vahendid tulemusi annavad. See suurendaks üldsuse kaasamist ja arusaamist finantsteabest.
Komitee rõhutas samuti, kui oluline on suurendada üldsuse teadlikkust, tagada tugevam järelevalve ja viia finantstavad kooskõlla selliste ELi eesmärkidega nagu ühtekuuluvus ja kestlikkus, et edendada koostööd ja vastutust.
„ELi rahalised vahendid ei ole pelgalt arvud. Need annavad tunnistust usaldusest ja demokraatiast ning Euroopa tegutsemisest oma kodanike heaks,“ ütles Calistru. (tk)
Leedu vastloodud kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ eesmärk on võidelda kliimaalaste uudisteemade kajastamise väsimusega ja seada kliimamuutuste teema uuesti toimetuste töös esiplaanile. Kodanikuajakirjanduse särava näitena ühendavad kliimareporterid kommunikatsiooni ja kliimaaktivismi, et teavitada inimesi kliimamuutustest ja anda emake Maale hääl keskkonnakriisi ajal.
Leedu vastloodud kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ eesmärk on võidelda kliimaalaste uudisteemade kajastamise väsimusega ja seada kliimamuutuste teema uuesti toimetuste töös esiplaanile. Kodanikuajakirjanduse särava näitena ühendavad kliimareporterid kommunikatsiooni ja kliimaaktivismi, et teavitada inimesi kliimamuutustest ja anda emake Maale hääl keskkonnakriisi ajal.
Rūta Trainytė
Kliimauudiste agentuur „Kliimareporterid“ alustas tegevust sel aastal Leedus. Tegemist on vabaühenduste algatuse ja näitega kodanikuajakirjandusest. Uudisteagentuuri eesmärk on aidata ajakirjanikel keskkonnakriisi eri aspekte kajastada. Selleks koostab agentuuri meeskond tekste ja edastab need toimetustele.
Agentuuri tööd teostab aktivistide kogukond. Tekste kirjutavad ajakirjanikud, suhtekorralduse spetsialistid, vabaühenduste esindajad, aktivistid ja teadlased – ühesõnaga inimesed, kes hoolivad sellest, mis toimub, ja taotlevad sotsiaalseid muutusi. Samuti moodustavad nad „Kliimareporterite“ juhatuse. Juhatus tagab uue algatuse usaldusväärsuse.
„Kliimareporterid“ ei ole teabevahetusmaailmas uued tegelased, vaid on juba saanud märkimisväärseid kogemusi avalike suhete ning veebiportaalide toimetamise, loomise ja hooldamise valdkonnas. Samuti ei ole me kliimaküsimustes algajad. Nii tekkiski idee. Me teeme seda, mida me kõige paremini oskame, ja ühendame selle kliimaaktivismiga. Me anname emake Maale hääle selle keskkonnakriisi ajal.
Ja loomulikult suhtleme ajakirjanikega. Toimetustes kipub valitsema arvamus, et kliimauudised ei paku avalikkusele huvi ja ei too klikke. Välditakse selliste artiklite avaldamist, mille pealkirjad sisaldavad mõisteid „kliimamuutus“ või „kliimakriis“. Mida tähendab kliimakriisi eitamine? Kas see aitab kaitsta ühiskonda halbade uudiste ja ärevuse eest?
Ent asjad ei pruugi olla nii hullud. Iga päev ujutab toimetused üle suur hulk uudiseid, mida on füüsiliselt raske töödelda, isegi ilma kliimaga seotud uudiseid tootmata. Samuti peab olema teemaga kursis. Ja siin tuleme meie mängu. Järgmine samm, mille kliimareporterid astuvad, on ajakirjanike koolitamine. Me näeme, et ajakirjanikud peavad käsitletavat probleemi mõistma, et vältida rohepesule kaasaaitamist.
Teine idee on harida teatud inimrühmi kliimamuutuste teemal, tehes seda võimalikult huvitavalt. Eelkõige tahame jõuda noorteni ja oleme aru saanud, et nad reageerivad huumorile hästi. Me ei ole veel kindlad, kuidas see tulevikus välja hakkab nägema, kuid me mõtleme juba selles suunas.
Uudisteagentuur tegutseb nüüd juba rohkem kui kuus kuud. Me teame oma kogemustest, et vajame kannatust. Koputame järjekindlalt ja sihikindlalt oma uudistega toimetuste ustele. Meie tekste avaldatakse juba Leedu suuremates uudisteportaalides ja meid kutsutakse raadiosaadetesse.
Tagamaks, et meie toimetustöö on kvaliteetne, on väga oluline, et saame märkimisväärset toetust Leedu keskkonnaorganisatsioonidelt, et meie organisatsioonid on rahvusvaheliste vabaühenduste võrgustike liikmed, et meie liikmed osalevad ELi tasandi töörühmades ning et nad esindavad Leedut Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. See võimaldab meil laiendada teemaderingi ja olla kursis päevakajaliste küsimustega.
Meie seos komiteega läheb kaugemale asjaolust, et üks projekti algatajatest, Kęstutis Kupšys, on komitee liige. Komitee liikmed saavad jagada oma eri koduriikide asjakohaseid kogemusi, et rikastada kliimareporterite avaldatavaid kliimauudiseid. Sellega seoses rääkisime hiljuti komitee Prantsusmaa liikme Arnaud Schwartziga COP16 ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumise raames. Tähelepanekutele tuginedes, mida ta meiega otse Calist jagas, koostasid kliimareporterid artikli. Tema mõtted leidsid peagi tee Leedu meediakanalitesse. See mudel, mille puhul kasutatakse komitee liikmete eksperditeadmisi ülemaailmsete uudiste tõhusaks edastamiseks kohalikule publikule, on end tõestanud. Seetõttu kasutame seda ka tulevikus.
Rūta Trainytė on kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ toimetaja. Agentuur on osa riiklikest vahenditest rahastatavast ŽALINKi projektist. Projekti, mida juhivad Leedu Tarbijate Liit, arengukoostöö platvorm ja vabaühendus „Ringmajandus“, rahastatakse Leedu Vabariigi keskkonnaministeeriumi keskkonnaprojektide juhtimise ameti kliimamuutuste käsitlemise programmist.
Bill Clintoni 1992. aasta valimiskampaania juhtlause „See on majandus, tobu!“ leidis tugevat kõlapinda majanduslanguses vaevlevate Ameerika valijate hulgas. Tänapäeval aga näib asjakohasem teistsugune sõnastus. Vaadake vaid viimase Eurobaromeetri tulemusi pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Küsitlusest selgus, et peamised teemad, mis innustasid inimesi hääletama, olid inflatsioon ja majandus.
Bill Clintoni 1992. aasta valimiskampaania juhtlause „See on majandus, tobu!“ leidis tugevat kõlapinda majanduslanguses vaevlevate Ameerika valijate hulgas. Tänapäeval aga näib asjakohasem teistsugune sõnastus. Vaadake vaid viimase Eurobaromeetri tulemusi pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Küsitlusest selgus, et peamised teemad, mis innustasid inimesi hääletama, olid inflatsioon ja majandus.
Elukalliduse kriisi lahendamine on Euroopa tuleviku jaoks ülioluline, kuna see toob esile meie ühiskonna ja majanduse struktuursed probleemid, pannes samal ajal proovile meie demokraatia sotsiaalset struktuuri toetavad põhimõtted.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud visiooni ELi põllumajandus-, kalandus- ja toidusüsteemide ümberkujundamiseks, et tagada vastupanuvõime ja kestlikkus kriisi korral.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud visiooni ELi põllumajandus-, kalandus- ja toidusüsteemide ümberkujundamiseks, et tagada vastupanuvõime ja kestlikkus kriisi korral.
Oktoobris vastu võetud arvamuses kutsus komitee üles tagama toidusüsteemi konkurentsivõimelisuse, kriisikindluse ning kooskõla ELi keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkidega. Arvamuses rõhutati toiduga kindlustatust, tootjate õiglast sissetulekut, keskkonnaalast vastupanuvõimet ja järgmise toidutootjate põlvkonna toetamist.
Maailma Põllumajandustootjate Organisatsiooni esimees Arnold Puech d’Alissac, kes on üks arvamuse kolmest raportöörist, ütles: „On oluline tagada tootjatele stabiilne ja kestlik sissetulek ning edendada teadmuspõhist, innovatsiooni soosivat toidupoliitikat.“
Seepärast teeb komitee ettepaneku tugevdada põllumajandussektori läbirääkimispositsiooni hinnaläbirääkimistel ning suurendada põllumajanduse ja kalanduse rahastamist ELi eelarvest. Samuti kutsub komitee üles lisama tulevastesse kaubanduslepingutesse rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ standardid, tagades ausa konkurentsi ja kõrge toidukvaliteedi.
„Esmatootjatele õiglase sissetuleku tagamine on kriitilise tähtsusega,“ ütles raportöör Piroska Kállay.
Sel eesmärgil nõudis komitee õiglaste kaubandustavade rangemat jõustamist ja omahinnast madalama hinnaga müügi keelustamist, et tasakaalustada toiduainete tarneahelat. Äärmiselt oluline on ka põlvkondade vahetumist edendav poliitika, mis keskendub noortele ja naistele ning hõlmab haridust, koolitust ja ühistute toetamist.
Kestlikkuse toetamiseks soovitas komitee premeerida CO2 sidumise jõupingutusi, nagu mulla kestlik majandamine, ja vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. „Need meetmed aitaksid viia toidutootmise kooskõlla ELi kliimaeesmärkide ja ülemaailmsete keskkonnakohustustega,“ ütles raportöör Joe Healy.
Ettepanekute hulgas on ka avalik-õigusliku kindlustuse süsteem tootjate kaitsmiseks kliimaga seotud katastroofide eest, tagades nõnda toiduainetega varustamise järjepidevuse.
Komitee kutsus üles võtma meetmeid mulla ja vee seisundi taastamiseks, veekasutuse vähendamiseks ja selle tõhususe parandamiseks ning bürokraatia piiramiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks digitaalse hindade ja kulude jälgimise abil.
Samuti soovitas komitee luua Euroopa toidupoliitika nõukogu (EFPC), et edendada dialoogi toiduga seotud küsimustes ning viia toidupoliitika kooskõlla laiemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega. Nendest ettepanekutest juhindudes saab ELi toidusüsteemid üleilmsete probleemide kontekstis vastupidavamaks, kestlikumaks ja õiglasemaks muuta.(ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland
Kuigi EL on jõukam kui enamik maailma piirkondi, sõltuvad miljonid lapsed ikka veel oma koolist, et iga päev süüa saada. Nende liikmesriikide arv, kes koolivaheajal lastele toitu annavad, lausa suureneb. Ainuüksi see ütleb meile, et vaesus selle kõige elementaarsemal tasandil on olemas ja kasvab. Euroopa Komisjoni uus koosseis peab sellega jõuliselt ja kõhklemata tegelema.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland
Kuigi EL on jõukam kui enamik maailma piirkondi, sõltuvad miljonid lapsed ikka veel oma koolist, et iga päev süüa saada. Nende liikmesriikide arv, kes koolivaheajal lastele toitu annavad, lausa suureneb. Ainuüksi see ütleb meile, et vaesus selle kõige elementaarsemal tasandil on olemas ja kasvab. Euroopa Komisjoni uus koosseis peab sellega jõuliselt ja kõhklemata tegelema.
Euroopa vaesuse statistika on masendav. Ligikaudu 21% ELi elanikkonnast on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus (Eurostati 2023. aasta andmed) ning peaaegu 25%-il lastest on oht sattuda vaesuse lõksu (Eurostati 2023. aasta andmed). On täiesti võimalik, et probleem oleks veelgi suurem ilma praeguste ELi algatusteta, millega juhitakse muutusi selles vallas, kuid tuleb tunnistada, et neist ei piisa. Seepärast väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja selle kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm heameelt Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaande üle, et komisjon töötab 2024.–2029. aasta ametiajal välja ELi vaesusevastase strateegia, milles käsitletakse vaesuse algpõhjuseid. Komitee ja eelkõige minu rühm on juba pikka aega sellist strateegiat nõudnud.
Kahjuks ei tähenda vaesus üksnes seda, et puudu on põhiressurssidest, mida pered iga päev vajavad. Vaesus tuleneb mitmest pikaajalisest asjaolust, mis käivad käsikäes pikaajalise puudusega. Selline puudus on seotud poliitiliste süsteemidega, kus parimal juhul eiratakse teatavaid elanikerühmi ja halvimal juhul neid diskrimineeritakse.
Lahenduste leidmiseks tuleb analüüsida vaesuse sügavaid ajaloolisi põhjuseid. See tähendab inimeste iga eluetapi uurimist sünnist surmani. Sama kehtib eluaseme kohta, mis on muutumas üheks tõsisemaks probleemiks, millega Euroopa ühiskond silmitsi seisab. Seepärast tellis komitee minu rühma taotlusel uuringu taskukohaste kestlike eluasemete kohta ELis. Uuringut tutvustati meie 21. novembri konverentsil, kus käsitleti Euroopa kõige haavatavamate inimeste kaitsmist kestlike ja taskukohaste eluasemete kaudu. Konverentsil näitasime, et taskukohane eluase on üks peamisi vaesuse vastu võitlemise vahendeid.
Meil on hea meel, et Euroopa Komisjoni uude koosseisu kuulub energeetika ja elamumajanduse volinik, sest see aitab kaasa vaesuse kaotamisele. Siiski on murettekitav, et enamik poliitikuid peab vaesuse kaotamist endiselt probleemiks, mis tuleb lahendada suurte bürokraatlikult hallatavate eelarvetega. Vahendid jõuavad mõjutatud inimesteni ainult siis, kui selline mõtteviis muutub. Vaesus on valdkondadevaheline küsimus ning Euroopa Komisjoni uued volinikud – energeetika ja elamumajanduse volinik, võrdõigusvolinik, ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik ning õiglase ülemineku volinik – peavad kiiremas korras vastutuse võtma, et selle muutusega edasi liikuda.
Komitee kutsub ELi üles võtma juhtrolli sellise kestliku biomajanduse mudeli edendamisel, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkidega.
Komitee kutsub ELi üles võtma juhtrolli sellise kestliku biomajanduse mudeli edendamisel, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkidega.
Oma arvamuses „Ringmajanduse ja biomajanduse kooskõlastamine“ kirjeldab komitee, kuidas jõuline biomajandus võib suurendada Euroopa majanduslikku ja ökoloogilist kasu, tugevdada vastupanuvõimet ja toetada õiglast üleminekut. Strateegilised investeeringud sektoriülesesse koostöösse ja kogukonna kaasamisse võivad muuta ELi biomajanduse jätkusuutliku kasvu ülemaailmseks mudeliks.
Kestlik biomajandus peab olema kooskõlas selliste ELi raamistikega nagu roheline kokkulepe, ringmajandus ja elurikkuse alased eesmärgid. Sellega tagatakse, et biomajandus aitab kaasa kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele, jäädes samal ajal planeedi võimaluste piiresse.
„Oluline on terviklik ja kaugeleulatuv biomajanduse strateegia. Kooskõlas ringmajanduse ja kestliku arengu eesmärkidega toimides, võib biomajandus edendada ELi konkurentsivõimet, luues jätkusuutlikke, hästi tasustatud töökohti ja tagades ökoloogilisi piiranguid austava majanduskasvu,“ ütles arvamuse raportöör Cillian Lohan.
Biomajandus saab tugineda ringmajanduse põhimõtetele, vähendades jäätmeid ning suurendades tõhusust aruka ressursikasutuse ja bioloogilise materjali taaskasutamise kaudu. See pakub sotsiaalset kasu, eelkõige maapiirkondades, luues töökohti ja võimalusi oskuste arendamiseks. Väga oluline on toetada maakogukondi ja noorte kaasamist sellesse sektorisse.
Biomajanduse alane haridus võib aidata luua kvalifitseeritud tööjõudu ja suurendada teadlikkust kestlikkusest. Samuti aitab see parandada rahvatervist, vähendades tervishoiukulusid. Nende jõupingutuste puhul on määrava tähtsusega edusammud tehnoloogia arengus ja säästvas maakasutuses, näiteks taastav põllumajandus ja metsandus, mis suurendavad süsiniku säilitamist ja elurikkust.
Linnapõllumajandus ja ringluspõhised toidukeskused võivad vähendada toidu raiskamist ja tugevdada kohalikke toidusüsteeme. EL peaks säilitama ettevõtluse ja innovatsiooni kõrged standardid, soodustades bioressursipõhiste tehnoloogiate varajast kasutuselevõttu. Rahastamisel tuleks seada esikohale innovaatilised ettevõtjad ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Biomajanduse integreerimiseks ELi poliitikameetmetesse on vaja selget määratlust. Biomajanduse strateegia ajakohastamine 2025. aastaks peaks toimuma kooskõlas rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppega, pakkudes kestliku ja vastupidava bioressursipõhise majanduse tegevuskava. (ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võõrustab põnevat fotonäitust „Võimsad kohtumised: kaadrid energiaostuvõimetuse lõpust“, millel on väljas fotograaf Miriam Strongi tööd. Organisatsiooniga Friends of the Earth Europe kahasse korraldatud näitusel tõstetakse esile kõikjal Euroopas energiaostuvõimetusega silmitsi seisvate kogukondade kodanikuaktiivsus, ühistegevus ja mõjuvõim. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma algatusel korraldatud näitust saab külastada 4.–16. detsembril Brüsselis komitee JDE hoones aadressil Rue Belliard / Belliardstraat 99–101.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võõrustab põnevat fotonäitust „Võimsad kohtumised: kaadrid energiaostuvõimetuse lõpust“, millel on väljas fotograaf Miriam Strongi tööd. Organisatsiooniga Friends of the Earth Europe kahasse korraldatud näitusel tõstetakse esile kõikjal Euroopas energiaostuvõimetusega silmitsi seisvate kogukondade kodanikuaktiivsus, ühistegevus ja mõjuvõim. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma algatusel korraldatud näitust saab külastada 4.–16. detsembril Brüsselis komitee JDE hoones aadressil Rue Belliard / Belliardstraat 99–101.
Avaüritusel rõhutasid komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu ja komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland komitee pühendumust vaesuse kaotamisele, taskukohase energia edendamisele, süsteemsete muutuste toetamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
Oma pöördumises käsitles Séamus Boland elukalliduse tõusu ja vaesuse süvenemist Euroopas, rõhutades, et uus Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peavad andma tugeva poliitilise vastuse. „Esimene ELi vaesusevastane strateegia ja puhta tööstuse kokkulepe, millest komisjoni president Ursula von der Leyen teavitas oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni uuele koosseisule, peavad pakkuma kestlikke lahendusi kohalikele oludele,“ ütles Séamus Boland.
Energiaõigluse eestkõneleja Laia Segura ja organisatsiooni Friends of the Earth teabevahetusspetsialist Yvonne Lemmen rõhutasid, et fotoprojekti raames uuriti, kuidas inimesed võitlevad energiaostuvõimetuse vastu ja õiguse eest inimväärsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele kodule, mida varustatakse taskukohase ja puhta energiaga. Lisateave saamiseks klõpsake siin.
Komitee on kutsunud üles looma Euroopa juhtalgatust tervishoiu valdkonnas, tehes ettepaneku luua Euroopa terviseliit ja kutsudes Euroopa Komisjoni üles avaldama harvikhaiguste tegevuskava, millel on selgelt saavutatavad eesmärgid.
Komitee on kutsunud üles looma Euroopa juhtalgatust tervishoiu valdkonnas, tehes ettepaneku luua Euroopa terviseliit ja kutsudes Euroopa Komisjoni üles avaldama harvikhaiguste tegevuskava, millel on selgelt saavutatavad eesmärgid.
Täiskogu oktoobri istungjärgul toimunud arutelul teemal „Euroopa juhtalgatus tervise edendamiseks“ kutsus komitee ELi üles käivitama ambitsioonika algatuse, mille eesmärk on luua ELis valdkonnaülene tervishoiustruktuur. Päevakorras oli ka Euroopa harvikhaiguste tegevuskava koostamine.
Arutelu avades ütles komitee president Oliver Röpke: „On määrava tähtsusega, et kõigil, kes elavad ELis, oleks juurdepääs kvaliteetsele arstiabile, mis on taskukohane ja ligipääsetav.“ Peame investeerima uuenduslikesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse ning võtma kindlaid meetmeid tervisealase ebavõrdsuse vastu võitlemiseks nii ELis kui ka kogu maailmas. Harvikhaigused muudavad püsiva ebavõrdsuse ja haavatavuse veelgi nähtavamaks. Seepärast on meil vaja terviklikke Euroopa meetmeid harvikhaiguste valdkonnas.“
Arvamuse „Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatus“ raportöör Alain Coheur ütles: „Täna püüame vastu võtta tegevuskava tulevastele ELi volinikele, millega edendatakse tervishoidu kõigi jaoks ja kaitstakse inimesi tulevaste kriiside eest.“ Harvikhaigusi käsitleva arvamuse raportöör Ágnes Cser ütles: „Peame koostama tegevuskava. Siiski ei pea me keskenduma üksnes harvikhaiguste tegevuskavale, vaid ka tervisele – tervis on konkurentsivõime võti. Meie terviseliit ei saa jääda üksnes tühjaks fraasiks.“
Arvamuses Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatuse kohta on esitatud strateegilised sambad liikmesriikidevahelise tervishoiualase solidaarsuse ja koostöö tugevdamiseks. Nende hulgas on Euroopa hooldus- ja tervisegarantii loomine, millega kehtestataks mitmeaastased tervishoiualased eesmärgid ELi tasandil. See võib viia õiguslikult siduva teksti (näiteks direktiivi) väljatöötamiseni.
Teine sammas on terviseühtsuse põhimõtte rakendamine, mis ühendab inimeste, loomade ja taimede tervise ja keskkonna seisundi poliitikameetmeid. Arvamuses harvikhaiguste vastu võitlemise kohta kutsutakse komisjoni üles avaldama teatist, mis sisaldaks terviklikku Euroopa harvikhaiguste tegevuskava koos SMART-eesmärkidega, mida on võimalik saavutada 2030. aastaks. (lm)
Donald Trump võitis USA valimised ja saab teist korda presidendiks. Valimiste tulemus on selge ja seda tuleb austada. Kuid mis saab edasi?
EL ja USA jäävad teineteise peamisteks geopoliitilisteks ja kaubanduspartneriteks, sest meie suhted põhinevad vastastikkuse põhimõttel. Tänapäeva ühendatud maailmas ei ole ruumi isolatsionismile ega protektsionismile, sest sellised lähenemisviisid õõnestavad meie vastastikust ja ülemaailmset koostööd ning majanduslikku heaolu.
EL ja USA on teineteise suurimad kaubanduspartnerid. ELi ja USA kahepoolne kaubandus on saavutanud rekordtaseme: 2023. aastal oli selle väärtus üle 1,6 triljoni euro, kusjuures kahepoolsete investeeringute maht ületas 5 triljonit eurot. USA on ELi jaoks oluline välismaiste otseinvesteeringute allikas. USA välismaiste otseinvesteeringute maht Euroopas on hinnanguliselt 3,6 triljonit USA dollarit, samas kui ELi investeeringute maht USAs on ligikaudu 3 triljonit USA dollarit. Need vastastikused investeeringud tugevdavad vastastikust majanduslikku sõltuvust ja loovad mõlemal pool Atlandi ookeani miljoneid töökohti.
Seetõttu on oluline jätkata meie omavaheliste suhete arendamist. ELi kaupadele tariifide kehtestamine, mis kaasneks Trumpi ettepanekuga kehtestada kõigist riikidest, sealhulgas EList pärit impordile 10–20% tariifid, ei vii kuhugi. Seepärast kutsume üles avatumale dialoogile ja tulevikku suunatud koostöö planeerimisele.
ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu on hõlbustanud dialoogi sellistes kriitilistes küsimustes nagu tehisintellekt ja pooljuhid. Kui ühelt poolt tuleb dialoogi tugevdada ja uuendada, siis teiselt poolt peab EL kiirendama oma poliitilisi reforme, võtma end kokku ja otsima parimaid viise USAga koostöö tegemiseks.
Samuti peame valmistuma stsenaariumiks, kus peame olulistes küsimustes, nagu kliimamuutused ja Ukraina, üksinda tegutsema. See on väga reaalne võimalus ja seetõttu peaksime sellesse nüüdsest suhtuma kui uude de facto olukorda.
