14. novembril 2024 allkirjastatud ühisavalduses kutsuvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni (TEN) esimees Baiba Miltoviča ning eluasemeid käsitleva arvamuse koostanud Euroopa Regioonide Komitee raportöör Andres Jaadla Euroopa institutsioone üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et tuua Euroopa Liit välja praegusest eluasemekriisist. Samuti tervitavad nad Euroopa Komisjoni energeetika ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamist. Voliniku ülesandeks saab esitada esimene Euroopa taskukohaste eluasemete kava.
14. novembril 2024 allkirjastatud ühisavalduses kutsuvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni (TEN) esimees Baiba Miltoviča ning eluasemeid käsitleva arvamuse koostanud Euroopa Regioonide Komitee raportöör Andres Jaadla Euroopa institutsioone üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et tuua Euroopa Liit välja praegusest eluasemekriisist. Samuti tervitavad nad Euroopa Komisjoni energeetika ja elamumajanduse voliniku ametisse nimetamist. Voliniku ülesandeks saab esitada esimene Euroopa taskukohaste eluasemete kava.
Elamumajandust käsitlev deklaratsioon
kutsume Euroopa Komisjoni üles korraldama koostöös Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega iga-aastase sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete teemalise ELi tippkohtumise. See iga-aastane ELi tippkohtumine peaks kokku tooma kõik sidusrühmad, kes on seotud liikmesriikide sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete alaste meetmete rakendamisega, tuginedes mitmetasandilisele lähenemisviisile ja parimate tavade vahetamisele kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;
toetame eluasemeküsimuste eest vastutava volinikukandidaadi kava luua koostöös Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega üleeuroopaline taskukohastesse ja kestlikesse eluasemetesse investeerimise platvorm, et kiiresti toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke partnerlusi eluasemega seotud tõrjutuse kaotamisel;
juhime tähelepanu sellele, et tuleb uurida uuenduslikke viise avaliku sektori investeeringute suurendamiseks ja olemasolevate ELi vahendite mobiliseerimiseks, et leida pikaajaline lahendus eluasemekriisile;
kutsume ELi institutsioone üles toetama eluhoonete põhjalikku renoveerimist mitmekesise, pikaajalise ja uuendusliku rahalise toetuse ja sidusate õigusraamistike alusel, keskendudes haavatavatele elanikkonnarühmadele ja peamistele osalejatele kohapeal, eelkõige energiakogukondadele ja kohalikele omavalitsustele;
soovime tihedamat koostööd eri valitsemistasandite osalejate – liikmesriikide, ELi institutsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, piirkondlike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste – vahel.
Kohustume kaasa aitama Liège’i deklaratsioonis sätestatud meetmete rakendamisele, jagades kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohti kõikjalt Euroopa Liidust. Need meetmed on osa kõigi ELi institutsioonide ühistest jõupingutustest, mille eesmärk on lahendada eluasemekriis ja tugevdada igakülgselt Euroopa ühtekuuluvust.
Oktoobris ja novembris toimus kaks ebaõnnestunud suurt ülemaailmset keskkonnateemalist tippkohtumist: ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärk (COP16) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärk (COP29). Mõlemal üritusel keskenduti rahastamisele, mida on hädasti vaja looduse säilitamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Palusime mõlemale konverentsile lähetatud komitee esindajatel – Peter Schmidtil, Diandra Ní Bhuachallal ja Arnaud Schwartzil – jagada oma mõtteid selle kohta, mis on kaalul, kui maailm kliimaküsimustes ei tegutse.
Oktoobris ja novembris toimus kaks ebaõnnestunud suurt ülemaailmset keskkonnateemalist tippkohtumist: ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärk (COP16) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärk (COP29). Mõlemal üritusel keskenduti rahastamisele, mida on hädasti vaja looduse säilitamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Palusime mõlemale konverentsile lähetatud komitee esindajatel – Peter Schmidtil, Diandra Ní Bhuachallal ja Arnaud Schwartzil – jagada oma mõtteid selle kohta, mis on kaalul, kui maailm kliimaküsimustes ei tegutse.
Meie üllatuskülaline on Valgevene filmitegija ja ajakirjanik Andrei Gnjot, kes vabastati äsja koduarestist Serbias. Gnjoti peeti Serbias ühe aasta vältel kinni, sest Valgevene valitsus nõudis tema väljaandmist väidetavate majanduskuritegude eest. Oma isikliku loo näitel kirjeldab Gnjot sõltumatute ajakirjanike saatust tänapäeval Valgevenes, kus vähimgi kriitika võimulolijate aadressil võib viia rahvavaenlaseks sildistamise ja väljamõeldud majanduskuritegude eest vangistamiseni.
Meie üllatuskülaline on Valgevene filmitegija ja ajakirjanik Andrei Gnjot, kes vabastati äsja koduarestist Serbias. Gnjoti peeti Serbias ühe aasta vältel kinni, sest Valgevene valitsus nõudis tema väljaandmist väidetavate majanduskuritegude eest. Oma isikliku loo näitel kirjeldab Gnjot sõltumatute ajakirjanike saatust tänapäeval Valgevenes, kus vähimgi kriitika võimulolijate aadressil võib viia rahvavaenlaseks sildistamise ja väljamõeldud majanduskuritegude eest vangistamiseni.
ELi ühendamise 2024. aasta fotokonkursi võitja on Horvaatia postitöötajate ametiühingu toimetaja ja ajakirjanik Martina Cikojević. Foto „Brussels Grand Place in the Moonlight“ kindlustas talle kahepäevase külastuse Brüsselisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalalale 2025. aasta märtsis.
ELi ühendamise 2024. aasta fotokonkursi võitja on Horvaatia postitöötajate ametiühingu toimetaja ja ajakirjanik Martina Cikojević.
Foto „Brussels Grand Place in the Moonlight“ kindlustas talle kahepäevase külastuse Brüsselisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalalale 2025. aasta märtsis.
Cikojević osales sel aastal ELi ühendamise 2024. aasta seminaril 17.–18. oktoobril Brüsselis. Sellest võtsid osa ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide pressi- ja kommunikatsiooniametnikud ning ajakirjanikud. Üritus kandis pealkirja „Demokraatia kants: aitame ajakirjandusel ellu jääda ja edu saavutada“ ja sellel keskenduti praegu ajakirjanike ees seisvatele tohututele katsumustele, mis on tingitud tehisintellekti kiirest arengust ja kasvavast poliitilisest survest.
Osaleti ka kontaktide loomise üritusel „Pressiesindajate ja teabeametnike töö Instagrami, TikToki ja tehisintellekti ajastul – kuidas saavutada oma sõnumi mõjulepääs“, mis hõlmas kahte õpikoda. Fotokonkurss oli osa kommunikatsioonispetsialist Tom Moylani juhitud õpikojast „Infosisu kujundamise õppetunnid“.
Martina Cikojević ütles, et tema foto, millel on kujutatud tumedatest pilvedest läbihelkivat ja ööd valgustavat kuud, võib pidada sümboolselt seotuks õpikoja teemaga. „Keegi ei saa takistada kuud pimedusse valgust toomast. Keegi ei tohiks takistada ajakirjanikel edastada tõde meie parema, turvalisema ja õiglasema ühiskonna nimel,“ ütles ta.
Fotokonkursi võitjana osaleb Cikojević komitee teisel kodanikuühiskonna nädalal, mis toimub 17.–21. märtsil komitee ruumides Brüsselis. Ürituse teema on „Ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamine polariseerunud ühiskonnas“.
Komitee pressiosakond õnnitleb Martinat ja tänab kõiki saadetud fotode eest.(ll)
Oktoobris võttis komitee vastu arvamuse, milles tehakse ettepanek vaadata põhjalikult läbi ELi rahanduse toimimine. Selles nõuti kogu ELis suuremat läbipaistvust ja kodanike kaasamist, mis suurendaks demokraatiat ja üldsuse usaldust.
Oktoobris võttis komitee vastu arvamuse, milles tehakse ettepanek vaadata põhjalikult läbi ELi rahanduse toimimine. Selles nõuti kogu ELis suuremat läbipaistvust ja kodanike kaasamist, mis suurendaks demokraatiat ja üldsuse usaldust.
Selleks soovitas komitee töötada välja ühine fiskaalläbipaistvuse raamistik, kaasates kodanikud eelarveprotsessidesse, ning luua digivahendid selgema eelarveteabe tagamiseks.
„Mõelda vaid, kui saaksime jälgida iga ELi vahenditest eraldatud euro liikumist alates Brüsselist riikide valitsuste kaudu kuni kohaliku kogukonnani,“ mõtiskles arvamuse raportöör Elena Calistru.
Komitee arvates kehtestab ühine fiskaalläbipaistvuse raamistik selged ja järjepidevad standardid kõigile ELi rahastatavatele programmidele ning tagab ühtse aruandluse ja lihtsa juurdepääsu finantsandmetele kõigis liikmesriikides. Tähelepanu tuleks suunata parimate tavade edendamisele, mitte uute eeskirjade kehtestamisele.
Kaasav eelarvestamine võimaldaks kodanikel rääkida otse kaasa avaliku sektori kulutusi käsitlevate otsuste puhul, eelkõige kohalikul tasandil, integreerides osaluspõhised elemendid ELi tasandi eelarvestamise protsessidesse.
Komitee nõuab ühtset kasutajasõbralikku digiplatvormi, mis pakub eelarveandmeid reaalajas, selget visualiseerimist ja ülevaadet sellest, kuidas ELi vahendid tulemusi annavad. See suurendaks üldsuse kaasamist ja arusaamist finantsteabest.
Komitee rõhutas samuti, kui oluline on suurendada üldsuse teadlikkust, tagada tugevam järelevalve ja viia finantstavad kooskõlla selliste ELi eesmärkidega nagu ühtekuuluvus ja kestlikkus, et edendada koostööd ja vastutust.
„ELi rahalised vahendid ei ole pelgalt arvud. Need annavad tunnistust usaldusest ja demokraatiast ning Euroopa tegutsemisest oma kodanike heaks,“ ütles Calistru. (tk)
Leedu vastloodud kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ eesmärk on võidelda kliimaalaste uudisteemade kajastamise väsimusega ja seada kliimamuutuste teema uuesti toimetuste töös esiplaanile. Kodanikuajakirjanduse särava näitena ühendavad kliimareporterid kommunikatsiooni ja kliimaaktivismi, et teavitada inimesi kliimamuutustest ja anda emake Maale hääl keskkonnakriisi ajal.
Leedu vastloodud kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ eesmärk on võidelda kliimaalaste uudisteemade kajastamise väsimusega ja seada kliimamuutuste teema uuesti toimetuste töös esiplaanile. Kodanikuajakirjanduse särava näitena ühendavad kliimareporterid kommunikatsiooni ja kliimaaktivismi, et teavitada inimesi kliimamuutustest ja anda emake Maale hääl keskkonnakriisi ajal.
Rūta Trainytė
Kliimauudiste agentuur „Kliimareporterid“ alustas tegevust sel aastal Leedus. Tegemist on vabaühenduste algatuse ja näitega kodanikuajakirjandusest. Uudisteagentuuri eesmärk on aidata ajakirjanikel keskkonnakriisi eri aspekte kajastada. Selleks koostab agentuuri meeskond tekste ja edastab need toimetustele.
Agentuuri tööd teostab aktivistide kogukond. Tekste kirjutavad ajakirjanikud, suhtekorralduse spetsialistid, vabaühenduste esindajad, aktivistid ja teadlased – ühesõnaga inimesed, kes hoolivad sellest, mis toimub, ja taotlevad sotsiaalseid muutusi. Samuti moodustavad nad „Kliimareporterite“ juhatuse. Juhatus tagab uue algatuse usaldusväärsuse.
„Kliimareporterid“ ei ole teabevahetusmaailmas uued tegelased, vaid on juba saanud märkimisväärseid kogemusi avalike suhete ning veebiportaalide toimetamise, loomise ja hooldamise valdkonnas. Samuti ei ole me kliimaküsimustes algajad. Nii tekkiski idee. Me teeme seda, mida me kõige paremini oskame, ja ühendame selle kliimaaktivismiga. Me anname emake Maale hääle selle keskkonnakriisi ajal.
Ja loomulikult suhtleme ajakirjanikega. Toimetustes kipub valitsema arvamus, et kliimauudised ei paku avalikkusele huvi ja ei too klikke. Välditakse selliste artiklite avaldamist, mille pealkirjad sisaldavad mõisteid „kliimamuutus“ või „kliimakriis“. Mida tähendab kliimakriisi eitamine? Kas see aitab kaitsta ühiskonda halbade uudiste ja ärevuse eest?
Ent asjad ei pruugi olla nii hullud. Iga päev ujutab toimetused üle suur hulk uudiseid, mida on füüsiliselt raske töödelda, isegi ilma kliimaga seotud uudiseid tootmata. Samuti peab olema teemaga kursis. Ja siin tuleme meie mängu. Järgmine samm, mille kliimareporterid astuvad, on ajakirjanike koolitamine. Me näeme, et ajakirjanikud peavad käsitletavat probleemi mõistma, et vältida rohepesule kaasaaitamist.
Teine idee on harida teatud inimrühmi kliimamuutuste teemal, tehes seda võimalikult huvitavalt. Eelkõige tahame jõuda noorteni ja oleme aru saanud, et nad reageerivad huumorile hästi. Me ei ole veel kindlad, kuidas see tulevikus välja hakkab nägema, kuid me mõtleme juba selles suunas.
Uudisteagentuur tegutseb nüüd juba rohkem kui kuus kuud. Me teame oma kogemustest, et vajame kannatust. Koputame järjekindlalt ja sihikindlalt oma uudistega toimetuste ustele. Meie tekste avaldatakse juba Leedu suuremates uudisteportaalides ja meid kutsutakse raadiosaadetesse.
Tagamaks, et meie toimetustöö on kvaliteetne, on väga oluline, et saame märkimisväärset toetust Leedu keskkonnaorganisatsioonidelt, et meie organisatsioonid on rahvusvaheliste vabaühenduste võrgustike liikmed, et meie liikmed osalevad ELi tasandi töörühmades ning et nad esindavad Leedut Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. See võimaldab meil laiendada teemaderingi ja olla kursis päevakajaliste küsimustega.
Meie seos komiteega läheb kaugemale asjaolust, et üks projekti algatajatest, Kęstutis Kupšys, on komitee liige. Komitee liikmed saavad jagada oma eri koduriikide asjakohaseid kogemusi, et rikastada kliimareporterite avaldatavaid kliimauudiseid. Sellega seoses rääkisime hiljuti komitee Prantsusmaa liikme Arnaud Schwartziga COP16 ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumise raames. Tähelepanekutele tuginedes, mida ta meiega otse Calist jagas, koostasid kliimareporterid artikli. Tema mõtted leidsid peagi tee Leedu meediakanalitesse. See mudel, mille puhul kasutatakse komitee liikmete eksperditeadmisi ülemaailmsete uudiste tõhusaks edastamiseks kohalikule publikule, on end tõestanud. Seetõttu kasutame seda ka tulevikus.
Rūta Trainytė on kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ toimetaja. Agentuur on osa riiklikest vahenditest rahastatavast ŽALINKi projektist. Projekti, mida juhivad Leedu Tarbijate Liit, arengukoostöö platvorm ja vabaühendus „Ringmajandus“, rahastatakse Leedu Vabariigi keskkonnaministeeriumi keskkonnaprojektide juhtimise ameti kliimamuutuste käsitlemise programmist.
Bill Clintoni 1992. aasta valimiskampaania juhtlause „See on majandus, tobu!“ leidis tugevat kõlapinda majanduslanguses vaevlevate Ameerika valijate hulgas. Tänapäeval aga näib asjakohasem teistsugune sõnastus. Vaadake vaid viimase Eurobaromeetri tulemusi pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Küsitlusest selgus, et peamised teemad, mis innustasid inimesi hääletama, olid inflatsioon ja majandus.
Bill Clintoni 1992. aasta valimiskampaania juhtlause „See on majandus, tobu!“ leidis tugevat kõlapinda majanduslanguses vaevlevate Ameerika valijate hulgas. Tänapäeval aga näib asjakohasem teistsugune sõnastus. Vaadake vaid viimase Eurobaromeetri tulemusi pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Küsitlusest selgus, et peamised teemad, mis innustasid inimesi hääletama, olid inflatsioon ja majandus.
Elukalliduse kriisi lahendamine on Euroopa tuleviku jaoks ülioluline, kuna see toob esile meie ühiskonna ja majanduse struktuursed probleemid, pannes samal ajal proovile meie demokraatia sotsiaalset struktuuri toetavad põhimõtted.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud visiooni ELi põllumajandus-, kalandus- ja toidusüsteemide ümberkujundamiseks, et tagada vastupanuvõime ja kestlikkus kriisi korral.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud visiooni ELi põllumajandus-, kalandus- ja toidusüsteemide ümberkujundamiseks, et tagada vastupanuvõime ja kestlikkus kriisi korral.
Oktoobris vastu võetud arvamuses kutsus komitee üles tagama toidusüsteemi konkurentsivõimelisuse, kriisikindluse ning kooskõla ELi keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkidega. Arvamuses rõhutati toiduga kindlustatust, tootjate õiglast sissetulekut, keskkonnaalast vastupanuvõimet ja järgmise toidutootjate põlvkonna toetamist.
Maailma Põllumajandustootjate Organisatsiooni esimees Arnold Puech d’Alissac, kes on üks arvamuse kolmest raportöörist, ütles: „On oluline tagada tootjatele stabiilne ja kestlik sissetulek ning edendada teadmuspõhist, innovatsiooni soosivat toidupoliitikat.“
Seepärast teeb komitee ettepaneku tugevdada põllumajandussektori läbirääkimispositsiooni hinnaläbirääkimistel ning suurendada põllumajanduse ja kalanduse rahastamist ELi eelarvest. Samuti kutsub komitee üles lisama tulevastesse kaubanduslepingutesse rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ standardid, tagades ausa konkurentsi ja kõrge toidukvaliteedi.
„Esmatootjatele õiglase sissetuleku tagamine on kriitilise tähtsusega,“ ütles raportöör Piroska Kállay.
Sel eesmärgil nõudis komitee õiglaste kaubandustavade rangemat jõustamist ja omahinnast madalama hinnaga müügi keelustamist, et tasakaalustada toiduainete tarneahelat. Äärmiselt oluline on ka põlvkondade vahetumist edendav poliitika, mis keskendub noortele ja naistele ning hõlmab haridust, koolitust ja ühistute toetamist.
Kestlikkuse toetamiseks soovitas komitee premeerida CO2 sidumise jõupingutusi, nagu mulla kestlik majandamine, ja vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. „Need meetmed aitaksid viia toidutootmise kooskõlla ELi kliimaeesmärkide ja ülemaailmsete keskkonnakohustustega,“ ütles raportöör Joe Healy.
Ettepanekute hulgas on ka avalik-õigusliku kindlustuse süsteem tootjate kaitsmiseks kliimaga seotud katastroofide eest, tagades nõnda toiduainetega varustamise järjepidevuse.
Komitee kutsus üles võtma meetmeid mulla ja vee seisundi taastamiseks, veekasutuse vähendamiseks ja selle tõhususe parandamiseks ning bürokraatia piiramiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks digitaalse hindade ja kulude jälgimise abil.
Samuti soovitas komitee luua Euroopa toidupoliitika nõukogu (EFPC), et edendada dialoogi toiduga seotud küsimustes ning viia toidupoliitika kooskõlla laiemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega. Nendest ettepanekutest juhindudes saab ELi toidusüsteemid üleilmsete probleemide kontekstis vastupidavamaks, kestlikumaks ja õiglasemaks muuta.(ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland
Kuigi EL on jõukam kui enamik maailma piirkondi, sõltuvad miljonid lapsed ikka veel oma koolist, et iga päev süüa saada. Nende liikmesriikide arv, kes koolivaheajal lastele toitu annavad, lausa suureneb. Ainuüksi see ütleb meile, et vaesus selle kõige elementaarsemal tasandil on olemas ja kasvab. Euroopa Komisjoni uus koosseis peab sellega jõuliselt ja kõhklemata tegelema.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland
Kuigi EL on jõukam kui enamik maailma piirkondi, sõltuvad miljonid lapsed ikka veel oma koolist, et iga päev süüa saada. Nende liikmesriikide arv, kes koolivaheajal lastele toitu annavad, lausa suureneb. Ainuüksi see ütleb meile, et vaesus selle kõige elementaarsemal tasandil on olemas ja kasvab. Euroopa Komisjoni uus koosseis peab sellega jõuliselt ja kõhklemata tegelema.
Euroopa vaesuse statistika on masendav. Ligikaudu 21% ELi elanikkonnast on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus (Eurostati 2023. aasta andmed) ning peaaegu 25%-il lastest on oht sattuda vaesuse lõksu (Eurostati 2023. aasta andmed). On täiesti võimalik, et probleem oleks veelgi suurem ilma praeguste ELi algatusteta, millega juhitakse muutusi selles vallas, kuid tuleb tunnistada, et neist ei piisa. Seepärast väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja selle kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm heameelt Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaande üle, et komisjon töötab 2024.–2029. aasta ametiajal välja ELi vaesusevastase strateegia, milles käsitletakse vaesuse algpõhjuseid. Komitee ja eelkõige minu rühm on juba pikka aega sellist strateegiat nõudnud.
Kahjuks ei tähenda vaesus üksnes seda, et puudu on põhiressurssidest, mida pered iga päev vajavad. Vaesus tuleneb mitmest pikaajalisest asjaolust, mis käivad käsikäes pikaajalise puudusega. Selline puudus on seotud poliitiliste süsteemidega, kus parimal juhul eiratakse teatavaid elanikerühmi ja halvimal juhul neid diskrimineeritakse.
Lahenduste leidmiseks tuleb analüüsida vaesuse sügavaid ajaloolisi põhjuseid. See tähendab inimeste iga eluetapi uurimist sünnist surmani. Sama kehtib eluaseme kohta, mis on muutumas üheks tõsisemaks probleemiks, millega Euroopa ühiskond silmitsi seisab. Seepärast tellis komitee minu rühma taotlusel uuringu taskukohaste kestlike eluasemete kohta ELis. Uuringut tutvustati meie 21. novembri konverentsil, kus käsitleti Euroopa kõige haavatavamate inimeste kaitsmist kestlike ja taskukohaste eluasemete kaudu. Konverentsil näitasime, et taskukohane eluase on üks peamisi vaesuse vastu võitlemise vahendeid.
Meil on hea meel, et Euroopa Komisjoni uude koosseisu kuulub energeetika ja elamumajanduse volinik, sest see aitab kaasa vaesuse kaotamisele. Siiski on murettekitav, et enamik poliitikuid peab vaesuse kaotamist endiselt probleemiks, mis tuleb lahendada suurte bürokraatlikult hallatavate eelarvetega. Vahendid jõuavad mõjutatud inimesteni ainult siis, kui selline mõtteviis muutub. Vaesus on valdkondadevaheline küsimus ning Euroopa Komisjoni uued volinikud – energeetika ja elamumajanduse volinik, võrdõigusvolinik, ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik ning õiglase ülemineku volinik – peavad kiiremas korras vastutuse võtma, et selle muutusega edasi liikuda.
