Täiskogu mai istungjärgul arutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi 2004. aasta laienemisest saadud õppetunde. Praegune geopoliitiline ja julgeolekuolukord muudab edasise laienemise Euroopa jaoks veelgi pakilisemaks.
Täiskogu mai istungjärgul arutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi 2004. aasta laienemisest saadud õppetunde. Praegune geopoliitiline ja julgeolekuolukord muudab edasise laienemise Euroopa jaoks veelgi pakilisemaks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitas 2004. aasta suurele laienemisele pühendatud täiskogu arutelul kõnelejaid, kellel oli läbirääkimisprotsessis oluline roll. Nende hulgas olid Poola endine ELiga ühinemise eest vastutanud riigisekretär Jarosław Pietras, Euroopa progressiivsete uuringute sihtasutuse peasekretär László Andor Ungarist ja Euroopa Komisjoni endine laienemisvolinik Štefan Füle Tšehhist.
Arutelus rõhutasid osalejad, et EL – mis alles hiljuti näitas taas üles huvi edasise laienemise vastu – peab esitama kandidaatriikidele ühinemiseks selge tegevuskava. Kui jätta nad liiga pikalt ootama, võib laienemisprotsess kaotada usaldusväärsuse.
Komitee president Oliver Röpke ütles: „20. aastapäeval ei tähista me mitte ainult olulist verstaposti, vaid ka ELi laienemisprotsessi jätkuvat edu. ELiga soovib ühineda rohkem riike“.
Jarosław Pietras sõnas: „Laienemine on kahesuunaline ümberkujundusprotsess, mis toob kasu mitte ainult kandidaatriikidele, vaid ka ELi liikmesriikidele“.
Štefan Füle, kes juhib nüüd Euroopa Poliitika Keskuse ELi laienemise rakkerühma, rõhutas, et me peame uueks laienemislaineks ette valmistama nii kandidaatriike kui ka ELi liikmesriike.
2004. aasta laienemise liikumapanevast jõust rääkides tõi Euroopa Poliitikauuringute Keskuse ELi välispoliitika osakonna teadur dr Tinatin Akhvlediani esile laienemise majanduslikud aspektid, pidades silmas asjaolu, et tol ajal oli kandidaatriikide finantsolukord halb. Kuid nüüd on edasise laienemise peamine põhjus julgeolek.
László Andori sõnul oli õigusriigi teema üks 2004. aasta laienemise puudulikest aspektidest, kuna EL ei suutnud luua õigeid vahendeid selle probleemi lahendamiseks. Selle tulemusena loodi hiljuti õigusriigi tingimuslikkus.
Septembris korraldab komitee kodanikuühiskonna tippkohtumise ELi laienemise teemal, kutsudes kõiki kandidaatriike esindavaid liikmeid esimest korda osalema täiskogu istungjärgul.
Kuna kogu ELis suureneb vähkkasvajate ja vähktõvega seotud surmajuhtumite arv murettekitava kiirusega, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles võtma hädavajalikke vähiennetusmeetmeid, sest ligikaudu 40% vähijuhtumitest peetakse välditavaks.
Kuna vähkkasvajate ja vähktõvega seotud surmajuhtumite arv suureneb kogu ELis murettekitava kiirusega, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles võtma hädavajalikke vähiennetusmeetmeid, sest ligikaudu 40% vähijuhtumitest peetakse välditavaks.
Mais toimunud täiskogu istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse, milles pooldas Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate vähivormide kohta järelalgatusena Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale.
Arvamuses keskendutakse vaktsineerimisele inimeste papilloomiviiruste (HPV) ja B-hepatiidi (HBV) vastu, sest vaktsineerimisega ennetatakse mitut vähiliiki, mida need viirused põhjustavad.
Komitee rõhutab vajadust asjakohase teabe, hariduse ja teabevahetuse järele, et innustada sihtrühmi laskma end vaktsineerida. Samuti rõhutatakse arvamuses pere- ja kooliarstide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli selles ettevõtmises.
Arvamuse „Vaktsiinennetatavad vähivormid“ raportöör Milena Angelova ütles: „Me peame võitlema vaktsiinidega seotud häbimärgistamise ja valearvamuste vastu. Näiteks on ekslik arvata, et vaktsineerimine on mõeldud ainult noortele tüdrukutele. Nii see siiski ei ole. Nende viiruste (HPV, HBV) likvideerimiseks tuleb tegeleda ka poiste ja nende vanematega.“ Vaktsiinid peavad olema kättesaadavad kõigile.
Kaasraportöör Sára Felszeghi lisas, et on äärmiselt oluline skeptitsismile vastu töötada. Võitlus väärinfo ja desinformatsiooni vastu on kesksel kohal, et julgustada inimesi end vaktsineerida laskma.
Komitee nõuab terviklikku lähenemisviisi vähktõve vastu võitlemiseks koos hästi toimiva ja integreeritud süsteemiga kõigi ennetusvormide jaoks, sealhulgas esmane ennetus (vaktsineerimine, tervislik eluviis), teisene ennetuse (sõeluuringud) ja kolmanda taseme ennetus (ravi ja rehabilitatsioon).
Milena Angelova kinnitas taas, et vähktõvevastase võitluse oluliseks tõhustamiseks ja vaktsineerituse suurendamiseks kogu ELis peavad liikmesriigid oma tegevust rohkem kooskõlastama ja parimaid tavasid vahetama. Äärmiselt oluline on käsitada vähktõve ennetamist poliitilise prioriteedina. (sg)
Vaenukõne ja vaenukuritegude arv kasvab hirmutava kiirusega. Kodanikuühiskond, kodanikud ja institutsioonid ühendavad jõud ja tõhustavad võitlust igat liiki vihkamise vastu. Nende sõnum: ELis ei ole vaenule kohta.
Vaenukõne ja vaenukuritegude arv kasvab hirmutava kiirusega. Kodanikuühiskond, kodanikud ja institutsioonid ühendavad jõud ja tõhustavad võitlust igat liiki vihkamise vastu. Nende sõnum: ELis ei ole vaenule kohta.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühineb ELi jõupingutustega, et ohjeldada ELis vaenu, mille hüppeline kasv on tekitanud tõsist muret. Rühmad ja üksikisikud on oma usu, rassilise või etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse või poliitiliste veendumuste tõttu üha enam sihtmärgiks.
Komitee, kodanikud ja institutsioonid on valmis rohkem pingutama, et võidelda vaenu vastu nii internetis kui ka väljaspool seda, kinnitati komitee täiskogu maikuu istungjärgul toimunud kõrgetasemelisel arutelul. Ühtlasi võttis täiskogu vastu arvamuse „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“, milles mõistetakse hukka kõik vaenu vormid ja avaldatakse toetust Euroopa Komisjoni teatisele samal teemal.
„Meil kõigil on kohustus vaenu vastu võidelda,“ ütles komitee president Oliver Röpke komitee täiskogu istungjärgul arutelu avakõnes. „Et teha seda tõhusalt, peame kõik koos töötama – poliitikud, kodanikuühiskond ja kodanikud. Ainult üheskoos ja üksteisega rääkides saame seista vastu ühiskonnas üha suurenevale vaenulikkusele, mis kujutab endast tõelist ohtu meie demokraatiale.“
Arutelust võtsid osa Euroopa Komisjoni ja Belgia valitsuse kõrged ametnikud ning kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide (sealhulgas ILGA-Europe’i ja Euroopa rassismivastase võrgustiku) esindajad, kes rõhutasid vaenu ja vägivalla kasvu.
Hiljutised rünnakud poliitikute vastu on toonud esile sügavad lõhed Euroopa ühiskonnas. Andmed näitavad, et moslemivastaste ja antisemiitlike sõnumite arv kahekordistus 2023. aastal. Tihti on vaenu sihtmärgiks LGBTQIA+ inimesed, Aafrika päritolu inimesed ja rändajad. Samuti on näha misogüünia tõusu. Hiljutine veebisõnumite analüüs ELis näitab, et alates 2023. aasta algusest on toksilise vaenu tase suurenenud 30 %.
„ELi lepingus sätestatud väärtustega on vaenukuriteod ja vaenukõne selgelt keelatud. Kahjuks näeme, et mõlemad on viimasel ajal tõusuteel,“ ütles komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica.
Oma arvamuses kutsus komitee ELi üles võtma vastu tervikliku lähenemisviisi võitluseks vaenuga, mis on ajendatud inimese mis tahes kaitstavast tunnusest, ning kasutama sama lähenemisviisi igat liiki vaenu vastu võitlemisel. (ll)
26. mail osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 44. korda toimunud Brüsseli 20 km jooksul, mis sel aastal saavutas uue rekordi: startis 45 330 osalejat. Komitee kuulus institutsioonidevahelisse korralduskomiteesse „Running for Europe“, kes osales jooksus loosungi „Anna oma hääl“ all, et ergutada kodanikke hääletama Euroopa Parlamendi valimistel. Jooksu avas komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajatega. Esimesena lõpetas Alex Kibet Keeniast ajaga 59 minutit ja 57 sekundit ning kiireim naine oli Sophie Hardy Belgiast ajaga 1 tund, 10 minutit ja 56 sekundit.
26. mail osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 44. korda toimunud Brüsseli 20 km jooksul, mis sel aastal saavutas uue rekordi: startis 45 330 osalejat. Komitee kuulus institutsioonidevahelisse korralduskomiteesse „Running for Europe“, kes osales jooksus loosungi „Anna oma hääl“ all, et ergutada kodanikke hääletama Euroopa Parlamendi valimistel. Jooksu avas komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajatega. Esimesena lõpetas Alex Kibet Keeniast ajaga 59 minutit ja 57 sekundit ning kiireim naine oli Sophie Hardy Belgiast ajaga 1 tund, 10 minutit ja 56 sekundit.
