Oma sotsiaalse kaasamise võrgustiku „AgeWell“ kaudu võitleb Iiri heategevusorganisatsioon „Third Age Foundation“ üksinduse vastu vanaduses. Võrgustiku „AgeWell“ seltsilised, kes ise on üle 50, külastavad eakaid nende kodus kord nädalas, pakkudes seltsi, kuid jälgides ka kliendi tervist ja heaolu mobiilirakendusepõhise küsimustiku abil. Organisatsiooni „Third Age Foundation“ esindaja Alison Branigan ütles meile, et praeguseks on Iirimaa Meathi krahvkonnas tuge saanud üle 500 inimese, kellest mõned kirjeldasid teenust kui „eluliini“ või isegi „valgust pika pimeda tunneli lõpus“.

Mis ajendas Teid oma projekti ellu viima?

„AgeWell“ võeti Meathi krahvkonnas kasutusele, et toetada üha suurenevat eakat elanikkonda, kellel on erilised sotsiaalsed, emotsionaalsed, psühholoogilised ja füüsilise hoolduse vajadused. Meie tervishoiusüsteem on tohutu surve all, meie elanikkond kasvab ja vananeb ning teenustele, sealhulgas koduhooldusteenusele on pikad ootejärjekorrad. „AgeWell“ pakub õigeaegset ja praktilist lahendust, mis täiendab ja parandab olemasolevaid tervishoiuteenuseid, toetades eakaid inimesi, kes on isoleeritud, üksildased, põdurad, koduseinte vahele sunnitud ja kuuluvad riskirühmadesse, et aidata neil elada kauem seal, kus nad soovivad. Me pakume neile sotsiaalset lävimist, jälgime nende tervist ja heaolu, tuvastame esilekerkivad probleemid ja reageerime neile enne, kui need väljuvad kontrolli alt. „AgeWell“ sobib hästi ka meie organisatsiooni „Third Age“ eetosega, toetades eakaid otse uuenduslike teenuste ja programmide kaudu ning luues ainulaadseid vabatahtliku tegevuse võimalusi, kus eakad saavad toetada eakaaslasi ja teisi kogukonnarühmi. 

Kuidas Teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud?  (Kas saate tuua mõne näite?)

Praeguseks on „AgeWell“ Meathi krahvkonnas toetanud enam kui 500 vanemat inimest. Paljud hindavad selle projekti puhul just seltsi pakkumise aspekti. Neil on oma võrgustiku „AgeWell“ seltsilise vastu tekkinud eriline usaldus, mis aitab meil mõista nende vajadusi ja hirme ning seega neid paremini toetada.

Kliendid ütlevad meie teenuse kohta järgmist: „teenus on eluliin“, „ma ei teadnud, et mul on tuge vaja, enne kui mul oli see olemas“, „ma olen nii tänulik teenuse ja seltsi eest, see annab nädalale sära juurde“, „ma olin väga üksildane, kõik päevad olid ühesugused, nüüd ootan rõõmuga külastusi“. Üks klient, kes oli suures masenduses ja tunnistas, et on kaalunud mitu korda enesetappu, ütles: „„AgeWell“ tuli õigel ajal, nad aitasid mul näha valgust pika pimeda tunneli lõpus. Igaühel peaks olema juurdepääs sellele teenusele“.

Meie vabatahtlikud kaastöötajad, kes on ise ka eakad inimesed, ütlevad: „mulle meeldib vabatahtlikuna tegutseda“, „nii hea on tunda, et saad midagi ära teha“, „seda tööd tehes olen nii palju teada saanud inimeste ja iseenda kohta“.

Statistiliselt saame tõestada, et „AgeWell“ parandab heaolu ning sotsiaalset, emotsionaalset ja informatiivset tuge, vähendab isoleeritust ja üksindust, inimesed tunnevad end tervemana ning liiguvad rohkem.

Muu tagasiside hõlmab meie klientide pereliikmete väljendatud meelerahu ja meie töö tunnustamist tervishoiuteenuste osutajatelt, kes suunavad kliente pidevalt otse meie poole.

Millist nõu annaksite teistele organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste ja programmidega?

Tundke oma kliente, kaasake oma osalejad protsessi ning kuulake nende ettepanekuid ja nende vajadusi. Uskuge sellesse, mida teate ja mida saate saavutada, olge julged, loomingulised, visad: kui teie idee on piisavalt hea, leiate lahenduse. Olge avatud koostööle teistega ja kui on võimalik saada riigilt või tervishoiusüsteemilt toetust rahastamise ja/või toetamise/edendamise osas, võib see oluliselt suurendada programmi usaldusväärsust, mõju ja edukust.

Mis on Teie arvates peamine vaimse tervise halvenemise põhjus vanemas eas peale füsioloogiliste tegurite? Kas me saame ühiskonnana parandada eakate vaimset tervist?

Üksindus ja isoleeritus on alati viinud vaimse tervise halvenemiseni vanaduses. See võib olla probleemiks Iirimaa maapiirkondades, kuid niisama levinud on see linnades. Pandeemia, sunnitud isolatsioon, endasse tõmbumine ja eraldumine ning sotsiaalsete kontaktide, tegevustele juurdepääsu ja vabaduse kadumine on viimastel aastatel põhjustanud hirmu, ärevuse, depressiooni ja vaimse tervise probleemide epideemia. Oma osa on ka riigisisestel ja ülemaailmsetel sündmustel, sealhulgas elukalliduse tõusul, sõjal ja konfliktidel. Inimeste vananedes võib nende suhtlusringkond väheneda, haigused võivad mõjutada nende liikumisvõimet, nad võivad olla sunnitud jääma koduseinte vahele või kogeda iseseisvuse kaotust. Kõik need tegurid võivad mõjutada enesehinnangut, väärikust, meeleolu ja väljavaateid. On oluline, et eakaid inimesi ei unustataks ainuüksi seetõttu, et neid pole näha. Meeles tuleb pidada kogukonna, aga ka kogukonna sekkumise tähtsust ning sotsiaalsete kontaktide ja sotsiaalse suhtlemise algatuste mõjujõudu. 

Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma sotsiaalse kokkuleppeta

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Protestimärgiks blokeerisid põllumehed 26. veebruaril oma traktoritega Brüsseli tänavad. See toimus juba teist korda viimaste nädalate jooksul. Silmatorkavas kontrastis tavalise tänavapildiga, kus on näha ülikonnad ja korralikud soengud, vallutasid eurokvartali tänavad veoautod, traktorid, hein ja põlevate rehvide kuhjad. Põllumeeste protestide taga on keerukad põhjused, mis ulatuvad ühisest põllumajanduspoliitikast ja keskkonnapoliitikast kuni täiesti muude küsimusteni.

Tõsi on see, et Euroopa maapiirkonnad on raskes olukorras, mis on kestnud pikka aega. Töötajate rühm ja komitee tervikuna on korduvalt hoiatanud, et rohelist kokkulepet ei saa sõlmida ilma sotsiaalse kokkuleppeta. Võib olla küll ahvatlev lükata see kõrvale kui järjekordne Brüsseli sõnakõlks, kuid see oleks tõsine viga. Maapiirkonnad seisavad silmitsi tõeliste probleemidega. Probleeme tekitavad vahendajad, kes maksavad tootjatele tühise summa, kuid küsivad tarbijalt jultunult kõrgeid hindu. Samuti on probleemiks ebapiisav abi keskkonnareformide läbiviimisel ning (ebaõiglane) vabakaubandus, karmid töötingimused ja kliimamuutused.

Euroopa Komisjon loobus kiiresti pestitsiididega seotud nõuetest. Komisjoni selline vastus on veelgi murettekitavam kui nõuetekohase konsulteerimise ja sotsiaalpartnerite kaasamise puudumine ning tegevusetus sotsiaalpoliitika tasandil. Nagu ka keskkonnameetmete puhul, võib nendest meetmetest loobumine osta meie poliitikutele veidi aega, kuid keskkonnale tekitab see pöördumatut kahju.

Lisaks sellele püüavad paremäärmuslased tulevastel valimistel rahulolematust ära kasutada ning teataval määral ongi neil õnnestunud juhtida protesti kestliku arengu eesmärkide, roheleppe ja 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava vastu.

23. veebruaril korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon Euroopa oskusteaasta juhtalgatuse, mis tõi kokku üle 400 noore kõigist ELi liikmesriikidest, et juhtida tähelepanu praeguste ja tulevaste töökohtade jaoks vajalikele oskustele.

Üritusel „Kohtume tipptaseme eestvedajatega“ osales 35 noort ELi eestvedajat hiljutistelt konkurssidelt WorldSkills ja EuroSkills ning konkursilt Abylimpics (puuetega inimestele mõeldud oskusteolümpiaad), kus konkurendid olid mõõtu võtnud enam kui 20 erineval alal, näiteks mobiilrobootikas, IKTs, mehaanikas, graafilises disainis, autotehnoloogias ja ehituses.

Võitjad jagasid inspireerivaid lugusid oma õpingutest ja karjäärist. Noored said eraldi demonstratsioonide käigus jälgida ja õppida tundma traditsioonilisi ja uusi oskusi sellistes valdkondades nagu lillekasvatus, autode värvimine, robootika ja virtuaalreaalsus. Samuti kõneldi robotisüsteemide integreerimisest, demineerimisrobotist Ukraina jaoks ja masinaehituse raalprojekteerimisest (CAD).

Eesmärk oli edendada kutsehariduse ja -õppe eeliseid ja võimalusi, eelkõige rohe- ja digipöörde ning tulevase töömaailma valguses. Kutseharidus ja -õpe on oluline ka praeguse tööjõu ja oskuste nappuse ning oskuste mittevastavuse kontekstis ELis, kus üle kolme neljandiku ettevõtetest on teatanud raskustest vajalike oskustega töötajate leidmisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke ütles: „Oskused on oluline tegur, mis võimaldab noortel areneda nii isiklikus elus kui ka karjääris. Kuna digi- ja rohepööre on käimas, on meil oskuste kaudu võimalus mitte ainult kohaneda, vaid ka kujundada homseid töökohti.“

Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ütles: „Kutseõpe pakub tänapäeva tööturul nii palju võimalusi. Olen veendunud, et kutseharidus ja -õpe võib aidata meil tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavuse ja tööjõupuudusega, mis pidurdavad Euroopa tööstust“.

Üritus näitas, et kutseharidus ja -õpe on suurepärane valik, pakkudes häid karjääriväljavaateid ja kiiremaid töövõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad töökohta vahetada või lihtsalt oma olemasolevaid oskusi täiendada. Sageli jääb see paljude potentsiaalsete õpilaste jaoks aga teiseks valikuks. 2021. aastal õppis veidi üle poole kõigist ELis keskharidust omandavatest õpilastest kutsesuunitlusega õppekavade järgi.

2022. aastal suutis peaaegu 80% hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest tööd leida ning EL püüab saavutada 2025. aastaks 82% eesmärgi. (ll)

Kas püüate muuta haridussüsteemi? Teil on probleeme saastunud toiduainetega? Soovite suunata rekad maanteelt raudteele? Või on Teil probleeme oma ettevõtte registreerimisega teisel pool piiri? ELi kodanikel on palju õigusi ja samas seisavad nad ka silmitsi raskete valikutega. Kuid nad peavad teadma, kus ja kuidas nad saavad midagi muuta ja millised on nende võimalused.

Meie populaarne Euroopa demokraatiapass annab nendele küsimustele vastused ja see abivahend läbis äsja uuenduskuuri! Demokraatiapassist leiate teabelehed, taustteabe, suunised ja teejuhid kaasaegse Euroopa demokraatia kõigi aspektide kohta, sealhulgas teabe eri toetuste kohta ja üksikasjaliku Euroopa kodanikualgatuse juhendi.

Uus versioon on juba kättesaadav mitmes keeles ja järgmise paari nädala jooksul lisandub veelgi keeli. (cw)

15. veebruaril käivitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ametlikult algatuse ELi kandidaatriikide kodanikuühiskonna esindajate kaasamiseks oma töösse. Kokku valiti välja 131 kandidaatriike esindavat liiget, kes moodustavad komitee töös osalevate kodanikuühiskonna ekspertide reservi. Komitee on esimene institutsioon, mis avab oma uksed ELi kandidaatriikidele.

See algatus kuulub komitee presidendi Oliver Röpke poliitiliste prioriteetide hulka. Sellega kehtestatakse uued standardid kandidaatriikide kaasamiseks ELi tegevusse, et lihtsustada nende järkjärgulist ja konkreetset integreerumist ELi.

Algetusele anti stardipauk komitee täiskogu istungjärgul, kus sellele avaldasid oma poolehoidu Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová, Montenegro peaminister Milojko Spajić ja Albaania peaminister Edi Rama. Kohal olid kodanikuühiskonna esindajad üheksast ELi kandidaatriigist (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina). Teised kandidaatriike esindavad liikmed osalesid veebi vahendusel. Neile kõigile oli see esimene kord osaleda komitee täiskogu istungil toimuval arutelul.

Selle pöördelise tähtsusega sündmusega seoses rõhutas president Röpke: „Me ei saa kandidaatriike enam ootesaalis hoida. Seepärast on komitee otsustanud avada oma uksed kandidaatriikidele ja kaasata nende esindajad – kandidaatriike esindavad liikmed – meie töösse.“

Peaminister Milojko Spajić sõnas: „Me hindame neid järkjärgulise integratsiooni aspekte kõrgelt. Me ei pea seda liikmesuse asendajaks, vaid pigem viisiks valmistada nii Lääne-Balkani piirkonna riike (kooskõlas tulemuspõhise lähenemisviisiga) kui ka ELi ette integratsiooniks.“

Peaminister Edi Rama märkis: „Minu arvates peaksid ka Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu sellise algatuse käivitama. See on ainus viis, mis on kasulik kõigile ja loob väga konkreetse dünaamika.“

Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles:„Laienemine on meie ühine huvi. See tähendab liidu jaoks geostrateegilist investeeringut. Seepärast toetame selle ja kõigi teiste algatuste käivitamist, mis aitavad meie partnerriikidel edukalt ellu viia reformipüüdlusi majanduse ja demokraatia tugevdamiseks.“

Reservi jaoks valitud kandidaatriike esindavate liikmete täielik nimekiri on kättesaadav siin. (at)

EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

25. märtsil kell 14.30–18.00 (Kesk-Euroopa aeg) korraldab komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm Brüsselis konverentsi, et uurida, kuidas EL tervikuna ja liikmesriigid eraldi saaksid töötada tulemusliku kestliku kodanikuühiskonna dialoogi ja osalusdemokraatia nimel.

Külalisesinejate hulgas on

• Euroopa Parlamendi asepresident Pedro Silva Pereira, kes asendab Euroopa Parlamendi presidenti Roberta Metsolat suhtlemisel kodanikke esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ning
• T.E. Willem van de Voorde, Belgia suursaadik ja Belgia alaline esindaja ELi juures.

Konverentsil tutvustatakse kaht järgmist hiljutist algatust:

• komitee arvamus „ELi kodanikuühiskonna dialoogi ja osalusdemokraatia tugevdamine: edasised sammud“ (SOC/782), mis koostati ELi nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel ja võeti vastu komitee täiskogu istungjärgul 15. veebruaril;
• avalik kiri, mida toetas 156 allakirjutanut 26 ELi liikmesriigist ning mille algatasid kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm ja organisatsioon Civil Society Europe. Kirjas kutsutakse peamisi ELi institutsioone üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi pidamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis poliitikavaldkondades.

Konverents toob kokku institutsioonilised sidusrühmad ja laiema publiku, et arutada, kuidas nendes ja muudes algatustes kavandatud meetmeid rakendada.

Konverents on üldsusele avatud. Kohapeal või kaugosalemiseks on vaja eelnevalt registreeruda. Üritus voogedastatakse.

Lisateabe saamiseks, esialgse kavaga tutvumiseks, registreerumiseks ja voogedastuse jälgimiseks külastage ürituse veebisaiti.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindaja ja komitee tööandjate rühma endine liige Antonello Pezzini

Eelmise aasta jaanuaris kordas Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton vajadust tugevdada Euroopa Liidu kaitseturgu, et tagada meie julgeolek. „Alustasime Ukrainale mõeldud laskemoonaga,“ ütles ta. „Nüüd peame lähenemisviisi laiendama, et see hõlmaks ulatuslikku Euroopa kaitsetööstuse programmi, mis suudab toetada Euroopa tööstusbaasi laiendamist ja arendada vaidlusaluste piirkondade kaitsmiseks vajalikku taristut“.

Komitee on mitmel korral kasutanud võimalust meelde tuletada, et tuleb toetada Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi käivitamist, eesmärgiga luua koostalitlusvõimeline ja integreeritud ühine kaitsesüsteem.

Ülesanne on praegust geopoliitilist olukorda arvestades eriti pakiline ja nõuab meilt Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamist kaitse valdkonnas ning kindla ühise tööstusliku ja tehnoloogilise baasi väljaarendamist.

Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm peab rajanema kaitsetööstuse ühisel strateegilisel visioonil, mis edendab Euroopa tootjate ja kasutajate tõhusat integreerimist, kaasates vähemalt kolme liikmesriiki.

Ilmneb üha suurem vajadus struktureeritud dialoogi järele Euroopa tasandil, mis toimub sünergias ja koostöös NATOga, ning kaitseministrite nõukogu järele, mis suudab pakkuda pikaajalist poliitilist juhtimist. Samuti on vaja foorumit konsultatsioonideks ja tõeliselt euroopalike otsuste vastuvõtmiseks.

Õigusnormidega tuleb tagada järgmine: tasakaal suurte ja väikeste riikide vahel; väikeettevõtete 20%-line osalus osalevate ettevõtjate hulgas; kvalifitseeritud töötajate koolitamine ja uued ametiprofiilid; ümberõpe töötajatele, kelle oskused ei ole enam vajalikud või on vananenud.

Käes on aeg lähenemisviisi laiendada ja tugevdada, et see hõlmaks ulatuslikku Euroopa kaitsetööstuse programmi, mis suudab toetada Euroopa tööstusbaasi laiendamist, töötades selleks välja kahesuguse kasutusega kaubad. Neid kaupu, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogiat, saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. Nende hulgas on kaubad, mida saab kasutada keemia- või bioloogiliste relvade või nende kandevahendite kavandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

Antonello Pezzini artikkel on täismahus avaldatud tööandjate rühma uudiskirjas https://europa.eu/!yKMPTk

Arutelus komisjoni asepresidendi ning demokraatia ja demograafia voliniku Dubravka Šuicaga kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles koostama kodanikuühiskonna dialoogi strateegiat, mis oleks esimene samm kodanikuühiskonna rolli tugevdamise ja kodanike ELi poliitikakujundamises osalemise suurendamise suunas.

Komitee esitas oma nõudmised arvamuses „Kodanikuühiskonna dialoogi ja osalusdemokraatia tugevdamine ELis: edasised sammud“, mis võeti vastu peatselt pärast 15. veebruaril komitee täiskogu istungjärgul toimunud arutelu.

Komitee rõhutas tungivat vajadust kiirendada ELi lepingu artikli 11 rakendamist, mille kohaselt institutsioonid vastutavad ühiselt selle eest, et organiseeritud kodanikuühiskond oleks aktiivselt kaasatud ELi õigusaktide koostamisse.

Seda tuleks teha järelmeetmena Euroopa tuleviku konverentsile – pöördelise tähendusega algatusele ja suuremõõtmelisele demokraatlikule projektile, mis hõlmas mitmeid kodanike juhitud arutelusid neid otseselt mõjutavatel teemadel.

„Me kõik nõustume, et kodanike sõnaõigus ei tohiks piirduda valimas käimisega. Meie kui ELi institutsioonide ja asutuste esindajad peame kodanikuühiskonda paremini sisukasse dialoogi kaasama, mis ei tähenda üksnes teavitamist ja konsulteerimist,“ ütles komitee president Oliver Röpke.

Läbipaistvama, kaasavama ja demokraatlikuma ELi ülesehitamine nõuab suuremat kodanikuaktiivsust ning tugevat partnerlust ELi institutsioonide ja riiklike juhtorganite vahel. „Meie ühised jõupingutused tagavad, et EL jääb lootuse majakaks ja osalusdemokraatia eeskujuks kogu maailmale,“ rõhutas volinik Šuica.

Arvamuse raportöör Pietro Barbieri märkis: „Selle arvamusega kutsub komitee ELi institutsioone üles astuma konkreetset sammu edasi: võtma vastu kodanikuühiskonna dialoogi strateegia, luues tegevuskava ja institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis hõlmab kõiki ELi tasandeid. Komitee pühendumus on märk pakilisest vajadusest, mida ei saa eirata ega edasi lükata.“

Kaasraportöör Miranda Ulens lisas: „Meil on juba olemas sotsiaaldialoogi head tavad. Meie ettepanekutega tagatakse, et sõna saavad sekka öelda ka teised seaduslikud ja esindusorganisatsioonid. Loogem oma kodanike jaoks tõeline ja demokraatlik Euroopa! #TogetherStrong!“ (ll)

Euroopa ei pööra sellele raskele võitlusele tähelepanu ja jääb sellega hiljaks. Paremäärmuslaste edu tagasipööramine on hetkel osutumas keeruliseks. Kui natsism ja fašism 1945. aastal lüüa said, arvati, et äärmuslikud liikumised kaotavad oma mõju ja tegutsemisruumi. Nii see ei läinud. Demokraatlik valitsemismudel on võimaldanud paremäärmuslusel ellu jääda ja inimeste pahameelest ja frustratsioonist jõudu ammutada. Paremäärmuslased on kaheksakümne aasta vältel lõiganud kasu Euroopa liberaaldemokraatiate sallivusest ja mugavusest. Teeseldes demokraatlikus mängus kaasalöömist, pole nad kunagi loobunud püüdlusest hävitada demokraatia seestpoolt, niipea kui neil on selleks jõudu.

Ning see on neil peaaegu õnnestunud: niinimetatud „riikliku suveräänsuse“ raamistikus on paremäärmuslased võimule tulnud juba mitmes riigis, näiteks Orban Ungaris ja Fico Slovakkias. Poolas oli paremäärmusliku erakonna PiS (Prawo i Sprawiedliwość / Õigus ja Õiglus) valitsus võimul kaheksa aastat kuni hiljutiste valimisteni oktoobris.

Paremäärmuslased püüavad ka Euroopa Liidus demokraatiat õõnestada, et saavutada selle kokkukukkumine. Viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on digiplatvormide ja sotsiaalmeedia kaudu oluliselt suurendanud neonatslike ja neofašistlike rühmituste võimet suhelda ning suurendada oma nähtavust ja mõjuvõimu ülemaailmsel tasandil. Nad kasutavad ära demokraatlikes riikides eksisteerivat väljendusvabadust, et võimendada ja korrata oma ksenofoobseid ja rassistlikke ideoloogiaid. Nad koordineerivad strateegiaid ja organiseerivad reaalajas väljakutseid ühiskondlikule korrale, mille osaks nad on. On tõsiasi, et demokraatia loob liikumistele, mis püüavad seda hävitada, objektiivsed tingimused, mis soodustavad nende liikumiste arengut ja sotsiaalset levikut, muuhulgas riikliku rahastamise toel.

Paremäärmuslus on leidnud Euroopas viljaka kasvupinnase, sest reaganlik neoliberaalne poliitika ja finantskapitalism (nn reaganomics) tegid lõpu keskklassi edule ja sotsiaalsele heaolule, mis oli Euroopa ülesehitamise ja selle õnnestumise märk. Neoliberalism on kaasa toonud dereguleerimise ja takistanud majanduslikku ja sotsiaalset arengut, see on vähendanud reaalpalku kapitali kasuks, kärpinud sotsiaaltoetusi ja avalikke teenuseid ning jätnud eluasemesektori kinnisvaraga spekuleerijate kätesse. Kui Euroopa valitsused konkureerivad omavahel kuldsete viisade müümisel igast maailma nurgast tulnud oligarhidele ja kleptokraatidele, ei tõota see head. Turukriis ja maksudumping, mis muudab konkurentsi siseturul ebaõiglaseks, Brüsseli ja Frankfurdi puudulik toetus VKEdele ning vähene tööhõivekaitse ja ostujõud on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt suurendanud rahulolematust Euroopas.

See on traagiline poliitiline viga, mis põhjustab Euroopa Parlamendi valimistel osalevate inimeste arvu järjestikust vähenemist ja paremäärmuslaste osakaalu kasvu Euroopa Parlamendis. Natsismi ja fašismi tagasitulek on põhjustatud Euroopa kokkuhoiumudelist, mis on kaitsnud finantssüsteemi, kuid majandusliku ja rahandusliku õigluse seisukohast läbi kukkunud. Kokkuhoid pole pakkunud vastust kodanike probleemidele, soovidele ja ootustele. See on toonud kaasa end ülimuslikuks pidavate ja identitaarsete ideoloogiate juba tuttava propaganda, mis luurab alati varjudes ja ootab võimalust, et inimtsivilisatsioon võiks varasemasse astmesse tagasi langeda. Kultuurilise ja usulise vihkamise õhutamist kohtame oma igapäevaelus, ekraanidel, sotsiaalmeedias ja katkematult propageeritavas desinformatsioonis. Kodanikes hirmu ja ebakindluse õhutamine, ähvardamine islamiseerumisega, valgete ülemvõimu või juudi-kristliku identiteedi kadumisega ning roma kogukonna pahatahtlik kujutamine hüvedest sõltuvana on strateegiad, mida diktaatorid või autokraadid on ennegi võimule saamiseks kasutanud.

Tänapäeval lubavad Euroopa riikide valitsused paremäärmuslastel juhtida tähelepanu „rändeohule“ vananevas Euroopas, mis peab oma majanduse kestlikkuse ja kasvu huvides tingimata osa tööjõust importima. Seda hoolimata asjaolust, et praegu ELi sisenevate pagulaste ja rändajate arv on väike – tegelikult on see väiksem, kui Euroopa elanikkonna ja tööjõu seisukohast vaja. Sellest hoolimata püsib ksenofoobne ja rassistlik retoorika Euroopas, kus puudub jätkuvalt turvaline ja tõhus õigusraamistik rändajate vastuvõtmiseks ja integreerimiseks. Selle asemel jätkatakse inimkaubanduse maffia toitmist. Võõrtöötajad olid asendamatud sõjajärgse Euroopa ülesehitamisel ja ELi rajamisel. Ka järgmistel aastakümnetel jääb rändajate panus Euroopa edu seisukohast väga oluliseks. Paremäärmuslased teavad seda – paljud nende rahastajad kasutavad rändajaid oma tööstuses ja ettevõtetes.

Kuid nad jätkavad oma mängude mängimist, tekitades hirmu ja manipuleerides südametunnistusega, samuti nõrkade ja ebastabiilsete riiklike ja Euroopa juhtide liigse mugavusega, mis puutub strateegilisse visiooni, väärtustesse ja põhimõtetesse. Demokraadid ja Euroopa idee toetajad saavad vastata vaid ühega – peame oma väärtuste eest võitlema. Demokraatia, vabaduse, väärikuse ja rahu nimel Euroopas.