17.–18. oktoobril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastase ELi ühendamise teemalise kõrgetasemelise teabevahetusürituse, mis toob kokku kodanikuühiskonna organisatsioonide teabevahetustöötajad. Üritus kandis pealkirja „Demokraatia kants: aitame ajakirjandusel ellu jääda ja edu saavutada“ ja sellel keskenduti seekord ajakirjanduse praegusele olukorrale ja selle kohale ühiskonnas. Seminaril juhiti tähelepanu ajakirjanikele, kes peavad tulema toime valitsustest ja erasektorist lähtuva kasvava survega, mis piirab meediavabadust. Lisaks teada-tuntud takistustele seisavad nad nüüd silmitsi generatiivse tehisintellekti esilekerkimisega, millel on küll oma eelised, kuid mis ohustab siiski ajakirjanduse majanduslikke aluseid.

„Mis on tõde? See igivana küsimus on taas esile kerkinud koos tehisintellekti tulekuga ning valeuudiste, vandenõuteooriate ja autoritaarsete valitsuste kontekstis, mis kõik õõnestavad süstemaatiliselt teadlikku arutelu, täpsust ja vastaspoolt austavat diskussiooni. Praegu on õige aeg kokku tulla ja vaadata üheskoos, millised küsimused ja vastused meid ELis ühendavad,“ ütles komitee president Oliver Röpke.

„20 aastat tagasi oskasid vaid vähesed ette näha, et 2024. aastal ei loe meist enamik enam hommikukohvi kõrvale hommikust ajalehte, vaid skrollib telefonides, et lugeda uudiseid veebisaitidel ja üha enam sotsiaalmeedias,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu, „Hoolimata uutest väljakutsetest jäävad alles ka vanad. Ajakirjanikud võitlevad endiselt ka juba tuttavate vaenlastega: tsensuuri, läbipaistmatu meediaomandi, ebapiisava rahastamise ja meediavastaste seadustega, kui nimetada vaid mõnda.“

Euroopa Ajakirjanike Liidu peasekretär Ricardo Gutiérrez rõhutas, et ajakirjanike tööd tuleks käsitleda kui „avalikku teenust“ või „avalikku hüve“, mida ohustavad majanduslikud probleemid, ahistavad vaigistushagid ja otsene vägivald (alates 2015. aastast on ELis tapetud 14 ajakirjanikku).

Viidates ajakirjanike tagakiusamisele Valgevenes, märkis Euroopa demokraatia rahastu tegevdirektor Jerzy Pomianowski, et „ajakirjandus on muutumas ohtlikumaks elukutseks kui kunagi varem“. Valgevene filmitegija, aktivist ja ajakirjanik Andrey Gnyot, kes on Belgradis koduarestis ja keda ähvardab väljaandmise oht, jagas oma videosõnumis seisukohta, et „suurim oht ajakirjandusele on jõhker jõu kasutamine tõe ja väärikuse hävitamiseks.“ Samamoodi märkis tagaselja kümneks aastaks vangi mõistetud Valgevene ajakirjanik Hanna Liubakova, et Valgevenes on vanglaseinte vahel 33 ajakirjanikku ning et isegi tema sotsiaalmeediakanali jälgimine võib kaasa tuua vanglakaristuse.

Oxfordi ülikooli Reutersi ajakirjandusuuringute instituudi vanemteadur, sõltumatu konsultant, meediauurija ja EBU aruande „Usaldusväärne ajakirjandus generatiivse tehisintellekti ajastul“ juhtiv autor dr Alexandra Borchardt esitas väite – mida ta nimetas provokatiivseks –, et „ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus, sest ajakirjandus tegeleb faktidega ja generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi, seega ei tegele faktidega. Seepärast tuleb teha sellele faktikontrolle,“ ütles ta seminari põhisõnavõtus „Usaldusväärne teave generatiivse tehisintellekti ajastul“.

Alexandra Borchardt hoiatas ajakirjandust „digitaalse lõhe“ eest, kus osa ühiskonnast võtab tehisintellekti ajastu omaks ja teine osa on sellele vastu. Kui ajakirjandus ei suuda ajaga kaasas käia, võib see kaotada lahingu tehisintellekti kasutamisel moderniseerumiseks ja publikuni jõudmiseks. Ajakirjanduse ees seisvate, generatiivsest tehisintellektist tulenevate väljakutsete hulgas on tõsiasi, et tehisintellektil põhinevas ärimudelis väheneb ajakirjanike nähtavus ning puudub kontroll sisu üle.

Tehisintellekt suudab massiliselt toota teavet, tekitades selle ülekülluse, mis võib publiku üle koormata. „Kas noored tahavad veel saada ajakirjanikeks, kui see tähendab konkureerimist tehisintellektiga?“ küsis Alexandra Borchardt. (ll)

2024. aasta seminar „ELi ühendamine“ korraldati Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhinna toel. Auhinnaga, mille Euroopa Parlament annab välja iga aasta oktoobris, tunnustatakse julget uurivat ajakirjandust. Jätkake lugemist, et saada rohkem teada auhinna ja 2024. aasta auhinnatseremoonia kohta, mis toimub 23. oktoobril.

Lühitutvustus

Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhind loodi 2021. aastal tunnustusena 2017. aastal mõrvatud Malta ajakirjanikule ja blogijale. Auhind antakse igal aastal väljapaistvale ajakirjanduslikule tööle, mis kajastab Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja -väärtusi, nagu vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused.

2024. aasta laureaat kuulutatakse välja 23. oktoobril kell 18.00 Strasbourgis Euroopa Parlamendis toimuval auhinnatseremoonial. Otseülekannet saate jälgida siin. Sõltumatu üleeuroopaline žürii, kuhu kuuluvad ajakirjanikud ja kommunikatsioonieksperdid, valis välja 13 finalisti.

Osalejaid võtab vastu Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno (kes vastutab auhinna eest). Avakõneks antakse sõna Euroopa Parlamendi presidendile Roberta Metsolale. Auhinda tutvustab žürii liige ning seejärel annab eelmise aasta laureaatide esindaja võitjale auhinna.

Tagasivaates

Kui auhind esimest korda välja anti, sai selle Pegasuse projekt, mida koordineeris organisatsioon Forbidden Stories. 2022. aasta võitjad olid Clément Di Roma ja Carol Valade dokumentaalfilmi „The Central African Republic under Russian Influence“ eest. 2023. aastal võitis auhinna Kreeka uurimiskanal Solomon koostöös Saksamaa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni STRG_F/ARD ja Briti ajalehega The Guardian ühisuurimise eest Pylose lähedal toimunud põgenike laevaõnnetuse kohta.

Pressiseminar

Enne auhinnatseremooniat korraldab Euroopa Parlamendi meediateenuste üksus pressiseminari „Meediavabaduse kaitsmine“ (23. oktoober kell 15.00). Eeldatavasti võtab osa umbes 65 ajakirjanikku, kes osalevad sisukates sõnavõttudes ja aruteludes ajakirjaniku ja Daphne Caruana Galizia poja Matthew Caruana Galizia osavõtul.

Programmis on ka sõnavõtud ajakirjanikelt, kes on oma töös ähvardusi kogenud. Üks neist on Itaalia ajakirjanik Stefania Battistini, kes lisati hiljuti Venemaa tagaotsitavate nimekirja sõjast tehtud reportaaži tõttu. Seminar kantakse üle veebis siin.