Järgmine komisjon peab olema laienemiskomisjon. Küsimus ei ole selles, kas laieneda, vaid kuidas seda õigesti teha, märgiti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud laienemiseteemalise kõrgetasemelise foorumi lõppjärelduses. Foorumil osalesid komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ning ELi liikmesriikide ja laienemisprotsessis osalevate kandidaatriikide ministrid.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas koos Euroopa Komisjoniga laienemiseteemalise kõrgetasemelise foorumi, mis toimus täiskogu oktoobri istungjärgu raames. Esimest korda tuli kokku üle 140 kodanikuühiskonna esindaja laienemisprotsessis osalevatest kandidaatriikidest. Osalejate põhisõnum oli selge: kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid, kes jäävad ühinemisprotsessis sageli tähelepanu alt välja, tuleb kindlalt kaasata ELi laienemisprotsessi.

Oliver Röpke rõhutas: „See ei tähenda üksnes ELi laiendamist, vaid ka tulevaste liikmesriikide ettevalmistamist, et nad saaksid aktiivselt osaleda ELi kujundamises, tagades, et nad on eesseisvateks väljakutseteks ette valmistatud. Koostöö kaudu kodanikuühiskonna, tööandjate liitude ja ametiühingutega loome vajaliku aluse kaasavama ja tugevama Euroopa jaoks.“

Arutelu käigus rõhutati vajadust säilitada laienemisega seotud hiljutine hoog, sest 2024.–2029. aasta komisjonil on laienemisprotsessi lõpuleviimisel oluline roll.

Arutelu teine oluline sõnum oli tagada järkjärguline, prognoositav ja tulemuspõhine integratsioon, kus edusamme tunnustatakse ja premeeritakse reaalsete ühinemisväljavaadetega.

Nicolas Schmit toonitas kodanikuühiskonna keskset rolli, öeldes: „Hästi toimiv kahe- ja kolmepoolne sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite kaasamine on ELi laienemise kontekstis keskse tähtsusega, sest need on osa meie sotsiaalsest turumajandusest“.

Saksamaa riigisekretär Rolf Schmachtenberg sõnas: „Tööjõu- ja sotsiaalsed aspektid on eduka ELiga ühinemise võti. Need, kes soovivad parandada kõigi kodanike elu, luua võimalusi ja võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, vajavad tõhusat tööhõivepoliitikat, häid töötingimusi ja toimivaid sotsiaalkindlustussüsteeme koos tugevate sotsiaalpartneritega“.

Arutelu käigus rõhutas Montenegro töö-, tööhõive- ja sotsiaaldialoogi minister Naida Nišić kõrgetasemelise foorumi tähtsust dialoogiplatvormina, mis võimaldab Montenegrol edusamme hinnata.

Kreeka töö- ja sotsiaalkindlustusminister Niki Kerameus toonitas: „Oli suur au osaleda selles olulises arutelus, mis käsitles ELi laienemist ja sotsiaalpartnerite keskset rolli Euroopa tulevase töö- ja sotsiaalvaldkonna õigusraamistiku kujundamisel“.

Albaania majandus-, kultuuri- ja innovatsiooniministri asetäitja Olta Manjani tõdes: „Albaania tegeleb aktiivselt oma kohaloleku suurendamisega ELi institutsioonides, komiteedes ja töörühmades ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ühise nõuandekomitee loomine on üks neist jõupingutustest“.

Komitee on ELi laienemist järjekindlalt toetanud. 2024. aastal käivitas komitee katseprojektina kandidaatriike esindavate liikmete algatuse, mis võimaldab kandidaatriikide kodanikuühiskonnal panustada komitee töösse. Algatus näitab, kuidas kandidaatriikide kodanikuühiskonna aktiivne kaasamine tugevdab laienemisprotsessi.  (mt)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liitu tungivalt üles suurendama investeeringuid turvalisse ühenduvusse, vastupidavasse taristusse ja tarneahelatesse, et jääda konkurentsivõimeliseks kiiresti arenevas üldotstarbelise tehisintellekti valdkonnas. Neid meetmeid peetakse oluliseks generatiivse tehisintellekti eeliste maksimeerimisel kooskõlas Euroopa väärtuste, vajaduste ja põhiõigustega.

Komitee keskendub ettevalmistavas arvamuses „Tehisintellekt – edasised sammud“ generatiivse tehisintellekti põhiaspektidele ning rõhutab, et tehisintellekti dünaamilisus ja keerukus teeb vajalikuks ELi tehisintellektimääruse pideva ajakohastamise. Kuigi generatiivse tehisintellekti mudelid on suures osas tehnilised ja neid kasutatakse peamiselt ettevõtjatevahelises sektoris, ei saa tähelepanuta jätta nende kaudset mõju töötajatele ja tarbijatele.

„Meie arvates on väga oluline, et igasugune tehisintellekt, mida me Euroopas kasutame, põhineks ka Euroopa väärtustel. See tähendab loomulikult õigusriiki ja inimõigusi, kuid ka läbipaistvust ja usaldusväärsust. Need on peamised tegurid, mis võimaldavad tehisintellektisüsteemidel inimeste heaks töötada,“ ütles arvamuse raportöör Sandra Parthie. Arvamuse koostamist taotlesid Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Ungari.

Kuigi komitee toetab tehisintellektimäärust, rõhutab ta vajadust seda hoolikalt jälgida ja kohandada, kui peaks selguma, et määrus lämmatab ELi tehisintellektile keskenduvate ettevõtete innovaatilisust. See võib juhtuda siis, kui on ebaselge, kuidas määrust tuleks kohaldada, või kui see osutub liiga keeruliseks, sundides investoreid ja novaatoreid Euroopa turult eemale.

Selleks et võidelda suurte ELi-väliste digiettevõtjate tugeva turgu valitseva seisundi vastu ELi turul, on komitee kutsunud üles kasutama ELi konkurentsipoliitika vahendeid, et reageerida mis tahes kriitilisele käitumisele või ELi standardite mittejärgimisele.

EL ja selle liikmesriigid peavad investeerima innovatsiooni, et rajada tugevad võrgustikud tehisintellektitoodete loomiseks ja täiustamiseks ning suurendada kasu, mida tehisintellekt inimestele ja majandusele toob. Kui generatiivset tehisintellekti Euroopas ei arendata ja ei kasutata, võib see piirata Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ning viia müügi vähenemise, töökohtade kadumise, majandusliku stagnatsiooni ja vaesuseni.

„Meil on väga head ettevõtted ja teadlased; meie teadusasutused on maailmatasemel. Peame neid praegusest palju rohkem edendama, meelitama ligi talente ja muutma Euroopa neile töökohana atraktiivseks. Me peame arendama Euroopas loodud tehisintellekti,“ ütles Parthie. (ll)

Maapõueenergial on Euroopas märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Euroopa Liit peaks kiirelt tegutsema, et võtta vastu Euroopa maapõueenergia strateegia, mille eesmärk on kasutada ära selle eeliseid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul võttis komitee energia küsimuses ühemõttelise seisukoha. Zsolt Kükedi ja Thomas Kattnigi koostatud arvamuses rõhutab komitee, et maapõueenergiatootmine põhjustab äärmiselt vähe kasvuhoonegaaside heidet ning sel võib olla tähtis roll ELi rohepöördes, vähendades nii Euroopa sõltuvust fossiilkütustest kui hõlbustades ka dekarboniseerimist.

„Maapõueenergia võib anda tubli panuse ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse,“ ütles Kükedi. „Sellel on kasutamata potentsiaal ja Euroopa Komisjon peaks viivitamata välja töötama tervikliku strateegia, et kasutada ära selle pakutavaid võimalusi,“ sõnas Kattnig.

Komitee märgib, et investeeringud geotermaalelektrijaamadesse ei teostu ilma riigipoolse rahalise abita. Alginvesteeringute ligimeelitamiseks ja nendega seotud riskide vähendamiseks on vaja valitsusepoolset rahastamist ja stiimuleid.

Lisaks väärib nimetamist, et muutused energiapoliitikas või rahastamises võivad mõjutada maapõueenergia projektide majanduslikku atraktiivsust.

Geotermaalelektrijaamade ehitamisega kaasnevad riskid tuleb täpselt kindlaks teha, eelkõige seoses keskkonnamõjuga. Seetõttu on oluline viia see protsess läbi kohalikke kogukondi kaasates, et suurendada üldsuse heakskiitu.

Maapõueenergia keskkonna- ja kliimaeelised kaaluvad siiski üles sellega seonduvad riskid. Maakasutuse, ressursikasutuse ja impordisõltuvuse seisukohast on maapõueenergia üks parimaid taastuvaid energiaallikaid. (mp)

ELi liikmesriigid peaksid hõlbustama kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga, avatust ja läbipaistvust kõigis radioaktiivsete jäätmete käitlemise aspektides. See kehtib nii praeguste kui ka potentsiaalsete vastuvõtvate kogukondade kohta, eriti arvestades asjaolu, et järgmisel kümnendil ja pärast seda tekib igal aastal üha rohkem radioaktiivseid jäätmeid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses võtab komitee kindla seisukoha. Komitee märgib, et olemasolevaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimestada kodanikuühiskonna rühmi, eelkõige tuumarajatiste läheduses asuvaid kohalikke kogukondi, iseseisvalt osalema projektides ja uuringutes, et hinnata radioaktiivsete jäätmete käitlemises osalemise ja läbipaistvuse tavasid.

Komitee soovitab liikmesriikidel anda aru, millised on meetodid üldsuse osalemiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsustusprotsessis ning kuidas tagatakse läbipaistvus. „Komitee kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud keskkonna, rahvatervise ja sotsiaal-majandusliku arengu seire ja korrapärane avalikustamine,“ ütles raportöör Alena Mastantuono.

Liikmesriigid peaksid võtma vastutuse ja mitte jätma tulevastele põlvkondadele tuumajäätmete töötlemise koormust olenemata jäätmete laadist, elueast ja ohutasemest.

Arvestades, et suurt osa kasutatud tuumkütusest on võimalik ümber töödelda, tuleks lõhustuvad materjalid ringlusse võtta, vähendades seega vajadust loodusliku uraani järele tuumareaktorite käitamiseks. Ringmajanduse strateegiad võimaldaksid liikmesriikidel minimeerida jäätmekoguseid, millega tuleb tegeleda jäätmekäitlusstrateegiate abil.

„Liikmesriigid peaksid tagama, et dekomisjoneerimise ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulude hindamisel võetakse arvesse kulude suurenemist aja jooksul. Samuti peaksid nad tagama, et rahastamine on tegelike kulude katmiseks piisav,“ märkis kaasraportöör Christophe Quarez. (mp)